Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Marko Paabumets (süüdistatav ei taotlenud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1-24-5240

EDASIKAEBAMISE KORD

1-24-5240 Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Risto Eriksoni süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2019. a otsusega nr 1-19-7239 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi, milline karistus on kehtiv, kasutas uuesti: -

-

Seega pani süüdistatav Risto Erikson toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt. Samuti süüdistatakse Risto Eriksoni selles, et ta: -

-

juhtis 15. mail 2024 kella 20.38 paiku Tartu linnas Lääneringtee 35 juures tahtlikult mootorsõidukit JONWAY LY registreerimismärgiga xxxx , olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,79 mg/l; isikuna, kes oli 15. mail 2024 juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis uuesti

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Seega pani süüdistatav Risto Erikson toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

1-24-5240

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Risto Eriksoni, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Risto Eriksonile mõistetav karistus järgmine. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista Risto Eriksonile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 15.–17. maini 2024 ja 5.–7. juunini 2024 eelvangistuses viibitud 6 päeva karistusaja hulka. Kanda jääb veel 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates Risto Eriskoni kahtlustatavana kinnipidamisest 4. augustil 2024. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on 615 eurot süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast ja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenus summas 446,52 eurot, s.o kokku 1061,52 eurot. Võimaldada menetluskulud summas 1061,52 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Risto Erikson süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1230 eurot, ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 446,52 eurot, s.o kokku 1676,52 eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb sundrahast pool ehk 615 eurot jätta välja mõistmata, ülejäänud ehk 1061,52 euro ulatuses hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. Risto Eriksoni vahistamisel oli aluseks uute kuritegude toimepanemise oht. Samadel kaalutlustel jättis kohus kohtu alla andmisel tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Uued kuriteod pani süüdistatav toime lühikese ajavahemiku jooksul ja neid ei hoidnud ära see, et ta oli alles 8. septembril 2023 vabanenud vangistuse kandmiselt. Kohtu hinnangul ei ole vahistamise alus kohtuotsuse tegemiseks ära

1-24-5240 langenud, mistõttu puudub alus süüdistatavale kohaldatud tõkendi muutmiseks. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtutoimikus olev CD-R plaat 5. juuni 2024 Häirekeskuse kõnesalvestise ja DVD-R plaat 5. juuni 2024 politseiametnike vormikaamerate videosalvestistega on osaks kohtutoimikust ja jäävad kohtutoimiku juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.