Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2024, Tartu
Kriminaalasja number
1-24-2424 (kohtueelse menetluse nr 24261050112)
Kohtukoosseis
kohtunik Triin Harak
Kohtuistungi sekretär
Teele Masing
Kriminaalasi
Peeter Laanetu süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, KarS § 263 lg 1 p 2, KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Külli Saks
Süüdistatav
Peeter Laanetu, isikukood: 50110026814; faktiline elukoht: xxxxxxxxx xxxxxx ( xxxxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx kohtuistungi ajal, elukoht alates juuli lõpust:xxxxxxxxxxxx xx x-x xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; kodakondsus: xxxxx ; haridus: xxxxxxxxxxxx ; emakeel: xxxxx xxxx; xx xxxxxx, xxxxxxxx xxxxx, xxxx xxxxxxxxxxxxxx Tõkend: ei ole kohaldatud. Kriminaalkorras väärteokorras.
karistamata,
kehtivat
karistatust
Kaitsja advokaat Aivar Kello riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx;
•
ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
•
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
•
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
•
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
•
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
ajavahemike
järel
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 20. juunist 2024. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus Peeter Laanetu ́t (Laanetu) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid süütegusid 25.03.2023 ja 29.03.2023, pani uuesti toime varavastase süüteo, mis seisnes selles, et tema 26.08.2023 ajavahemikul kella 18.10-20.55-ni, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Valga maakonnast Otepää vallast Otepää linnast Tartu mnt 1 asuva Otepää bussijaama jalgratta hoidikust V.Rile (R) kuuluva musta värvi raamiga jalgratta väärtusega 100 eurot, mille omastas. Kirjeldatud tahtliku tegevusega põhjustas Peeter Laanetu V.Rile varalist kahju 60 eurot, mis hõlmab jalgratta kahjustamist (leistangil olev käsipidur katki, tagumise ratta piduriklots paindes, tagumine hammasratas ära painutatud, kummist käepidemed katki, jalgrattal olev must värv mõnedes kohtades maha kriibitud). Sellega pani Peeter Laanetu toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Lisaks süüdistatakse Peeter Laanetut’t (Laanetu) selles, et tema, viibides xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx helistas temale kuuluvalt telefonilt Galaxy A54 5G telefoninumbriga 56100015 15.11.2023 kella 21:19:52 ajal Häirekeskuse lühinumbrile 112 ja teatas kõnes, et „Tartu, Tartu bussijaamas pakiautomaadis on pomm. Ma panin“. Lõhkeseadeldisega ähvardamise tagajärjel suleti Tartus, Turu tn 2 asuva bussijaama eest tänav liikluseks, kutsuti välja kiirabi ning teostati lõhkekeha otsingud bussijaamas, otsingute tagajärjel lõhkeseadeldist ei leitud. Sellise tegevusega Peeter Laanetu häiris Tartu bussijaamas ja selle ümbruses viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, põhjustades erisõidukite väljasõitmise vajaduse, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Peeter Laanetu korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Sellega pani Peeter Laanetu toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise lõhkeseadeldisega ähvardades. Lisaks süüdistatakse Peeter Laanetu’t (Laanetu) selles, et tema ründas 06.02.2024 kella 13:35 paiku Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Tartu mnt 3 asuva bussijaama sisspääsu lähedal tööülesannet täitvat G4S Eesti AS turvatöötajat U.At (A) selliselt, et lõi viimasele ootamatult selja tagant jalga tuhara piirkonda. Seejärel käeraudade paigaldamisel tekkinud
rüseluse käigus üritas Peeter Laanetu U.At korduvalt käega lüüa ja hammustada, millest üks rusikalöök tabas U.At vasaku silma piirkonda. Kirjeldatud tahtlike tegudega põhjustas Peeter Laanetu U.Ale füüsilist valu ja tervisekahjustuse: pea muude osade pindmine vigastus. Sellega pani Peeter Laanetu toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Peeter Laanetu, tema kaitsja advokaat Aivar Kello ja prokurör Külli Saksi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Peeter Laanetule KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 3 kuud vangistust, KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo eest mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust ja KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo eest mõistetavaks karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Peeter Laanetu liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista kuritegude kogumis mõistetavat liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Peeter Laanetu eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 15.-17.11.2023 ja 06.-07.02.2024, s.o kokku 5 päeva ja kandmisele kuuluva karistuse pikkuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Peeter Laanetu ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • • • • • •
elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KrMS § 75 lg 4 alusel on Peeter Laanetu nõus võtma endale järgmise kohustuse: hiljemalt 2 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima ennast esmasele vastuvõtule “Alkoholi tarvitamise häire ennetus ja nõustamine” teenusele AJK kliinikus (Teguri 37B, Tartu, tel. +37257493960) ning osalema teenusel vähemalt 1 kord kuus, 6 kuu vältel alates esmasest vastuvõtust. Tsiviilhagi on esitatud 26.02.2024 alaealise kannatanu V.R seadusliku esindaja L.S poolt varalise kahju hüvitamiseks summas 60 eurot Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub Peeter Laanetult väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. Samuti tuleb välja mõista kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 620,64 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest.
Peeter Laanetu avaldas, et tal on xxxxxxxx xxxxx xx xxxxxx . Nimetatud põhjusel taotleb Peeter Laanetu kriminaalasjas menetluskulude vähendamist. Peeter Laanetu taotleb menetluskulude vähendamist nii, et ta tasub sundrahast 230 eurot ja kaitsjakuludest 120.64 eurot, so kokku 350.64 eurot. Ülejäänud menetluskulud, sealhulgas kaitsjatasu kohtumenetluses jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Peeter Laanetu väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid asuvad toimiku juures ja prokuratuur taotleb nende kohtutoimiku juurde jätmist: - Pakend nr 1 – milles CD-plaat 06.02.2024 Häirekeskusesse helistatud kõnefailiga (I kd lk 6). - Pakend nr 1 – milles DVD-plaat 06.02.2024 Otepää bussijaama turvakaamera videosalvestusega (I kd lk 12). - Pakend nr 1 – milles CD-plaat 27.08.2023 Häirekeskusesse helistatud kõnefailiga (II kd lk 28). - Pakend nr 1 – milles CD-plaat 15.11.2023 Häirekeskusesse helistatud kõnefailiga (III kd). - Pakend nr 2 – milles DVD-plaat 15.11.2023 patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestusega (III kd). Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kaitsja toetas sõlmitud kokkulepet ning prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Peeter Laanetu KarS § 199 lg 2 p 9, KarS § 263 lg 1 p 2 ja KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kohtuistungil avaldas isik enda uueks elukoha-aadressiks peale jaanipäeva xxxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. Prokuratuur on avaldanud ja kontrollinud tsiviilhagi tasumisse puutuvat ning tuvastanud läbi kannatanu kinnituse, et tsiviilhagi nõue on süüdistatava ema poolt tasutud. Seega tuleb jätta läbivaatamata KrMS § 2962 lg 1 p 5 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi summas 60 eurot seoses haginõude täieliku tasumisega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1230 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 620,64 eurot ning kohtumenetluses esitatud kaitsjatasu summas 87,84 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kokku tuleb isikult välja mõista menetluskulud summas 350,64 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.