lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1482/70

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-1482/70
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1482/19Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.04.20141-14-1482/30Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.09.20141-14-1482/48Viru Maakohus Narva kohtumaja29.11.20211-14-1482/60Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool

Tartu Ringkonnakohus 13. juuni 2024 1-14-1482 Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Konstantin Avira (isikukood 38303090236) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu 17. mai 2024. a määrus Konstantin Avira Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. mai 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 14. aprilli 2014. a otsusega tunnistati Konstantin Avira süüdi karistusseadustiku (KarS) § 122 ja § 214 lg 2 p 1 järgi. Lõplikuks liitkaristuseks pärast KarS § 65 lg-te 1 ja 2 järgset karistuste liitmist mõisteti 15 aastat ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvati 14. aprill 2014. Karistus lõppeb 11. mail 2029.
2.30. aprillil 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid K. Avira vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta K. Avira vabastamist.
3.Viru Maakohtu 17. mai 2024. a määrusega jäeti K. Avira vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et vaatamata tema vabastamise kasuks rääkivatele asjaoludele (töö- ja elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu, võlakohustuste puudumine, sotsiaalprogrammide ja riigikeele B1-taseme kursuse läbimine ning töötamine vanglas), pole karistuse eesmärk veel täidetud. Oht, et K. Avira paneb vabaduses toime uue kuriteo, on liiga kõrge. Kohus põhjendas seda muu hulgas sellega, et K. Avira pani vanglas toime piinamise ja kaks väljapressimist. Nii varasem süüdimõistev (Harju Maakohtu 16. jaanuari 2013. a) otsus mõrva (täpsemini piinaval ja julmal viisil tapmise) eest kui ka vangistuses viibimine ei heidutanud teda uusi kuritegusid toime panemast. Teda on kriminaalkorras karistatud 12. korral, vangistuses viibib ta 4. korda. Varasemate kuritegude arv, iseloom ja raskus osutab uute kuritegude ohule. Alates 11. detsembrist 2023 viibib K. Avira avavanglas, mis ei ole veel piisavalt pikk aeg. Samuti pole ta läbinud kõiki täitmiskavas ette nähtud tegevusi (sotsiaalprogrammide jätkuvestlused on planeeritud

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 09.07.20261-25-5474/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20261-26-1303/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20261-26-4664/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.07.20261-26-2747/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 07.07.20261-26-4224/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.07.20261-26-2966/7Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

ajavahemikku 11. jaanuarist 2024 kuni 11. jaanuarini 2025). Uute kuritegude ohtu suurendavad probleemid alkoholiga, sest varem on ta kuritegusid toime pannud joobeseisundis. Kuigi K. Avira pole vanglas tarvitanud alkoholi, ei pruugi ta sellest vabaduses hoiduda.

4.Maakohtu määruse vaidlustas K. Avira, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist või asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. K. Avira leiab, et maakohus ei arutanud asja kohtuistungil piisavalt põhjalikult. Istung kestis üksnes 7 minutit ja 29 sekundit, mille jooksul maakohus ei tundnud huvi K. Avira süütunde, motiveerituse vms vastu. Samuti jääb arusaamatuks kohtu otsustus teda mitte vabastada, kui talle on antud võimalus taotleda enda ennetähtaegset vabastamist. Ka kohtu veendumuse kujunemine K. Avira ennetähtaegse vabastamise otsustamisel pole selge. Ühest küljest loetles kohus tema vabastamise kasuks kõnelevaid asjaolusid, kuid teisalt tõdes, et teda ei saa varasema elukäigu tõttu vabastada. K. Avira arvates on ta teinud kõik võimaliku, et teda enne tähtaega vabastataks. Vabastamata jätmise põhjendamine tema varasema elukäiguga on põhjendamatu, sest kuriteod pani ta toime rohkem kui 12 aastat tagasi (mida ta praegu kahetseb). Üksnes varasemale elukäigule tuginedes pole K. Aviral võimalik kunagi vangistusest enne tähtaega vabaneda. Oluline on seegi, et hetkel viibib ta avavanglas. Vabastamata jätmist ei saa põhjendada ka sellega, et tal on läbimata sotsiaalprogrammide jätkutegevused, sest K. Avira ei ole süüdi selles, et nende läbimine on määratud peale ennetähtaegse vabanemise võimaluse tekkimist. Liiati saab neid jätkutegevusi läbida ka vabaduses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei too kaasa selle muutmist. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ulatusliku otsustusruumi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Maakohus tugines K. Avira vabastamist otsustades KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaoludele ja leidis nõustumisväärselt, et K. Avirat ei saa vabastada. Kolleegium ei korda kõiki maakohtu põhjendusi, vaid jääb nende juurde ja märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.Seaduses sätestatud tähtaegade saabumine, mil süüdimõistetu saab taotleda enda ennetähtaegset vabastamist, ei tähenda, et ta tuleb ilmtingimata vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegades väljendub seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et teatud karistusaja järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine (RKKK 07.03.2019, 1-09-14104/142, p 20). Süüdimõistetul pole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, vaid ta saab üksnes nõuda seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel enda tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist. Riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse kehtestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKK 28.04.2017, 3-1-1-12-17, p 18).Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid tuleb kohtul hinnata kogumis, võib ta asuda seisukohale, et süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).

2(3)

8.Seega saab K. Avirat vangistusest vabastada üksnes siis, kui asjaolud nende kogumis (sh tema varasem elukäik) annavad aluse arvata, et ta käitub vabaduses õiguskuulekalt. Sellise järelduse tegemiseks ei piisa pelgalt sellest, et esineb tema vabastamise kasuks rääkivaid asjaolusid. Maakohus on nõustumisväärselt tuginenud K. Avira varasematele karistustele, olgugi et nende toimepanemisest on möödunud võrdlemisi pikk aeg. Varasematele karistustele (nii kehtivatele kui arhiveeritutele) saab ja K. Avira puhul ka tuleb tugineda, prognoosimaks uute kuritegude toimepanemise ohtu (vt ka RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76, p 15). K. Avirat on kriminaalkorras karistatud 12 korral ja ta kannab juba 4. vangistust. Kolleegium peab vabastamist otsustades muu hulgas oluliseks asjaolu, et ta on toime pannud mõrva ja jätkas üsna pea pärast seda isegi vanglas kuritegude toimepanemist.
9.Määruskaebuses on osutatud ka sellele, et K. Avira on praeguseks paigutatud avavanglasse. Kolleegium märgib, et süüdimõistetu avavanglasse ümberpaigutamine ei tähenda seda, et ta tuleb avalduse esitamisel ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegseks vabastamiseks ja avavanglasse ümberpaigutamiseks antavate hinnangute eesmärk on erinev. Avavanglasse paigutamise puhul hinnatakse, kas vangistuse kandmine kinnises vanglas on otstarbekas ja kas süüdimõistetu suudab avavangla tingimustes õiguskuulekalt käituda, kuid seejuures on ta endiselt allutatud vangistuses kehtivale režiimile, mis tähendab, et tema suhtes rakendatavad piirangud pole võrreldavad vabaduses viibimisega (RKKK 07.02.2018, 1-14-10087/66, p 38). Seetõttu ei ole pelgalt avavanglas viibimine määrav K. Avira ennetähtaegse vabastamise hindamisel, kui muud asjaolud vabastamist ei toeta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et alates 11. detsembrist 2023 avavanglasse paigutatud K. Avira pole arvukaid kriminaalkaristusi ja toimepandud kuritegude raskust arvesse võttes viibinud veel piisavalt kaua avavanglas, et tekiks veendumus vabaduses õiguskuuleka käitumise suhtes.
10.K. Avira heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei arutanud asja kohtuistungil sisuliselt, sest istung kestis lühikest aega, mille jooksul ei tundnud kohus huvi nt K. Avira motiveerituse või süütunde vastu. Selline etteheide on asjakohatu. Süüdimõistetu avaldatu istungil on vaid osa sellest teabest, millele tuginedes kujundab kohus veendumuse vabastamise kohta. Seaduses pole ette nähtud, mida süüdimõistetult küsida tuleb, vaid kohus küsib küsimusi omal äranägemisel. Tähtsaks ei saa pidada seda, kui kaua kohtuistung kestab, vaid seda, et süüdimõistetule antakse võimalus anda kohtule omapoolseid selgitusi. 15. mai 2024. a kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus andis K. Avirale võimaluse vabalt rääkida kohtule seda, mida ta oluliseks peab. Seega oli talle tagatud võimalus rääkida oma motiveeritusest või süütundest.
11.Kaebuses on märgitud sedagi, et K. Avira sotsiaalprogrammide jätkutegevusi saab läbida ka vabaduses. Kolleegium märgib, et selliste tegevuste läbimine vabaduses on põhjendatud üksnes siis, kui süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude oht on madal. Praegu see aga nii ei ole, mistõttu on oluline läbida need tegevused vangistuses.
12.Kokkuvõtteks ei too määruskaebuse väited kaasa maakohtu määruse muutmist. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. mai 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20261-26-4534/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.07.20261-26-4615/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja