Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada M. M. käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 78 p 1 alusel algab käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus M. M. süüdistatakse selles, et ta 03.02.2024 kella 19.50 paiku aadressil XXX asuva kinnistu kõrval oleva Turuplatsi bussipeatuse juures kasutas füüsilist vägivalda kannatanu E. V. suhtes.

M. M. jooksis kannatanu juurde ja lõi teda parema käe rusikaga vastu vasakut põske. Kannatanu taganes ning sel ajal lõi M. M. teda parema jalaga kõhtu, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Kui kannatanu oli püsti tõusnud, lõi M. M. teda korduvalt rusikatega pähe ja jalgadega kõhtu. Löökide käigus kukkus kannatanu korduvalt maha ja tõusis uuesti püsti. Kui kannatanu viimast korda maha kukkus, lõi M. M. talle korduvalt parema käe rusikaga vastu kukalt. Kannatanu tõusis püsti ja taganes XXX Maksimarketi suunas, mille käigus lõi M. M. veel kolm korda kannatanule jalaga kõhtu. Sellega põhjustas M. M. kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – vasaku käe IV sõrme Seymour tüüpi murru. Sellega pani M. M. toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Tunnistada M. M. süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada M. M. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 6 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel on M. M. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on M. M. käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. M. M. menetluskuluks on kaitsjatasu kohtueelses menetluses 320,86 eurot. Sellele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses. KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata (KrMS § 179 lg 3). KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades asjaolu, et M. M. on alaealine, jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista M. M. ja tema seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjalt C. M. välja P. P. kasuks 270 €. M. M. ja tema seaduslik esindaja ja tsiviilkostja C. M. on tsiviilhagi omaks võtnud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M. M. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahendiga. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M. M. süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1053 lg 2 alusel kannatanu tsiviilhagi. Kohtu seisukoht menetluskulu osas M. M. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 320,86 eurot ja kohtumenetluses 80.52 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg-s 3 sätestatule ei määrata KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, kuna M. M. on alaealine, kes XXX ega XXX, on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 401.38 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.