Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Jätta kriminaalasja juures asuv DVD-R plaat kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Meelis Ladvat süüdistatakse vande all teadvalt vale vara nimekirja andmises. Olles Akste Loghouses OÜ (registrikood 12076439) seaduslik esindaja, oli Meelis Ladva kohustatud esitama Akste Loghouses OÜ suhtes alustatud täitemenetluses kohtutäitur Jane Rumjantsevale teavet võlgniku Akste Loghouses OÜ vara kohta ning kohtutäituri nõudmisel Akste Loghouses OÜ vara ja kohustuste nimekirja. Kohtutäitur Jane Rumjantseva taotluse alusel algatas Tartu Maakohus 07.06.2019 menetluse võlgnik Akste Loghouses OÜ kohustamiseks vara ja kohustuste nimekirja esitamiseks ning juhatuse liikme Meelis Ladva võlgniku vande andmise kohustamiseks. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 61 lg-test 1 ja 3 võib kohus kohtutäituri taotlusel kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged ning juriidilisest isikust võlgniku puhul võib võlgniku vande võtta juhtorgani liikmelt. 03.09.2019 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, aadressil Tartu, Kalevi tn 1, toimunud tsiviilasja nr 2-19-8485 kohtuistungil täitis Meelis Ladva Akste Loghouses OÜ juhatuse liikmena Akste Loghouses OÜ vara ja kohustuste nimekirja, esitas selle kohtutäiturile ning kinnitas esitatud andmete õigsust vandega. Olles kohtu poolt eelnevalt teavitatud valevande andmisega kaasnevast vastutusest, jättis Meelis Ladva kohtutäiturile esitatud nimekirjas teadvalt kajastamata järgmise Akste Loghouses OÜ vara: kinnistu XXX (registriosa number XXX), haagise TIKI registreerimismärgiga XXX ja sõiduki Crysler Voyager registreerimismärgiga XXX. Sellega pani Meelis Ladva toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale vara nimekirja andmise. 2 (4)

Prokuröri ettepanek Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Meelis Ladvat KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära (KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäär 10 eurot), so 500 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus Meelis Ladva suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata kui Meelis Ladva ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse osas Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud alused käskmenetluse kohaldamiseks: Meelis Ladvale heidetakse ette teise astme kuriteo toimepanemist, milles prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi ega seksuaalkurjategijate kompleksravi. KarS § 320 lg 1 näeb kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest ette vastutusena kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega Meelis Ladva süüdistuses, on seisukohal, et Meelis Ladva on pannud toime talle KarS § 320 lg 1 järgi etteheidetava kuriteo ja seega tuleb ta KarS § 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Kohus ei ole tuvastanud Meelis Ladva puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures tuleb kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt süü suuruse hindamisel keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. Hinnates Meelis Ladva süü suurust võtab kohus arvesse, et ta andis vande all ettevõtte juhatuse liikmena osaühingu kohustuste ja varade nimekirja, varjates seejuures ettevõttele kuuluvaid varasid. Samas arvestab kohus sedagi, et tegu on pandud toime pea 5 aastat tagasi ning tema poolt vara varjamine ei olnud eriti ulatuslik. Kohus ei ole tuvastanud, et Meelis Ladva puhul esineks KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Neil asjaoludel hindab kohus Meelis Ladva süü keskmisest väiksemaks. Nõustuvalt prokuröriga leiab kohus, võttes arvesse juba eelnevalt toodut ja seda, et Meelis Ladval ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi, et teda on võimalik mõjutada edaspidi õigusvastaseid tegusid toime mitte panema, karistades teda toimepandu eest miinimummäära 3 (4)

lähedase rahalise karistusega, s.o 50 päevamäära. Kriminaalmenetluse alustamisele vahetult eelnenud aastal oli Meelis Ladva keskmiseks päevasissetulekuks XXX eurot (tl 58). Seega tuleb tema puhul kohaldamisele 10-eurone päevamäär (KarS § 44 lg 2) ning Meelis Ladvale karistuseks mõistetava rahalise karistuse suuruseks on 500 eurot. Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh Meelis Ladval karistuste puudumist, ei pea kohus rahalise karistuse ärakandmist vajalikuks, leides, et ta on võimalik karistuse kandmisest KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi vabastada 1-aastase katseajaga. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatava Meelis Ladva menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu 104,48 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuupalga alammäär 820 eurot). Arvestades, et Meelis Ladva on töövõimeline, kuid XXX, on kohus seisukohal, et menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine käib talle ilmselgelt üle jõu. Seega on kohus seisukohal, hinnates ka Meelis Ladva resotsialiseerumisväljavaateid, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta pool tema kaitsjatasust, s.o 51,24 eurot ja enamus sundrahast, s.o 984 eurot riigi kanda ning anda talle tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. Seega mõistab kohus Meelis Ladvalt menetluskuluna välja kaitsjatasu 51,24 eurot ja sundraha 246 eurot ning annab talle võimaluse tasuda menetluskulu kokku 297,24 eurot ära ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulu katteks vähemalt 24,77 eurot kuni selle täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.