Harju Maakohtu 9. oktoobri 2026 määrus, millega pöörati täitmisele Martin Regole Harju Maakohtu 12. augusti
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Martin Rego (ik 38710020287) ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebused
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
Jätta Martin Rego ja tema kaitsja Leelo Viili määruskaebused läbi vaatamata.
2.Määrata Martin Regole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 89,28 eurot.
KrMS § 187 lg 2 alusel jääb õigusabikulu Martin Rego kanda.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
1.Martin Rego mõisteti Harju Maakohtu 12. augusti 2024 otsusega süüdi KarS § 331 järgi. KarS § 65 lg-t 2 kohaldades mõisteti M. Regole liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 3 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus M. Regole mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 1 aasta 8 kuu 3 päeva pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 5, 7 ja 9 alusel pandud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, läbida sõltuvusravi ja esitada kriminaalhooldajale sellekohase tõendi, mitte suhelda temale teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või narkootikume tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega ning alluda elektroonilisele valvele 6 kuud. Kohtuotsus jõustus 28. augustil 2024.
2.Harju Maakohtu 3. veebruari 2026 määrusega pikendati M. Regole kohtuotsusega määratud katseaega nelja kuu võrra, s.o kuni 15. augustini 2026. Samuti määrati talle KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p-i 5 alusel kohustus läbida SA Viljandi Haigla hoolekande-ja rehabilitatsioonikeskuses ravikuur. Ravile tuli M. Regol asuda määruse jõustumisel. Kohtumäärus jõustus 19. veebruaril 2026.
3.Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 21. aprillil 2026 Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata M. Rego karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei olnud M. Rego järginud talle KarS § 75 lg 2 p-i 5 alusel määratud kohustust läbida SA Viljandi Haigla hoolekande-ja rehabilitatsioonikeskuses ravikuur: haigla teavituse kohaselt saabus M. Rego ravile 16. veebruaril 2026, kuid lahkus sealt omal soovil 18. aprillil 2026. Samuti ei olnud M. Rego allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile ega esitanud andmeid oma elukoha muutuste kohta. Ametnikul puudus info M. Rego elu- või viibimiskoha kohta.
4.Harju Maakohtu 17. juuni 2026 määrusega kohaldati M. Rego suhtes sundtoomist 11. augusti 2026 istungile.
5.Kriminaalhooldusametnik esitas 27. juulil 2026 järjekordse erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata M. Rego karistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli M. Rego rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s sätestatud registreerimiskohustust ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 1 alusel määratud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimelt ei olnud M. Rego 30. juunil ja 16. juulil 2026 ilmunud registreerimistele ning 2. juuli 2026 registreerimisel tehtud narkootikumide tarvitamise kontrolli tulemuse kohaselt oli ta tarvitanud alfa-PVP-d.
11.augusti 2026 määrusega ühendas Harju Maakohus 21. aprilli ja 27. juuli 2026 erakorralised ettekanded ühte menetlusse.
6.Kuna M. Rego sundtoomine 11. augusti 2026 istungile ebaõnnestus, kuulutas Harju Maakohus 12. augusti 2026 määrusega M. Rego tagaotsitavaks. Sellest kohus loobus pärast seda, kui M. Rego ilmus 3. septembri 2026 istungile.
1-24-3907
7.M. Rego kaitsja esitas 10. septembril 2026 maakohtule teatise, mille kohaselt on M. Rego alates 27. augustist 2026 registreeritud SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonna statsionaarse sõltuvusravi teenuse järjekorda.
8.Kuivõrd M. Rego 11. septembri 2026 kohtuistungile ei ilmunud, kuulutas Harju Maakohus ta 11. septembri 2026 määrusega uuesti tagaotsitavaks. Ta peeti kinni 29. septembril 2026.
9.Maakohtu istungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralistes ettekannetes tehtud ettepanekute juurde pöörata M. Rego karistus täitmisele. M. Rego tunnistas talle etteheidetud rikkumisi. Ta selgitas, et ei saanud varem aru, et on sõltlane, kuid peab nüüd oma sõltuvusega aktiivselt tegelema, on praegu Viljandi haiglas järjekorras ja on valmis asuma seal sõltuvusravile. M. Rego sõnul oli ta kriminaalsest seltskonnast eemale hoidnud ja talle määratud ravimeid poolteist aastat tarvitanud. M. Rego väitis, et nüüd on tal elu- ja töökoht ning ta on eluga järje peale saanud. Ta selgitas, et ei ilmunud 10. septembril 2026 kohtuistungile, sest oli narkojoobes. Kaitsja palus M. Rego karistust mitte täitmisele pöörata ja võimaldada tal asuda sõltuvusravile. Kaitsja tõi välja, et M. Rego ei ole katseaja jooksul uusi kuritegusid toime pannud ja on motiveeritud ravile minema.
10.Harju Maakohus pööras 9. oktoobri 2026 määrusega M. Regole Harju Maakohtu 12. augusti 2024 otsusega mõistetud 1 aasta 8 kuu 3 päeva pikkuse vangistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kohus luges erakorralistes ettekannetes kriminaalhooldusalusele etteheidetud rikkumised tuvastatuks. Samuti pidas kohus oluliseks, et M. Rego tuli kohtuasja menetlemiseks kahel korral tagaotsitavaks kuulutada. Maakohus ei pidanud SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskusesse sõltuvusravile asumise võimaldamist põhjendatuks, kuivõrd M. Regole oli kriminaalhoolduse jooksul juba määratud kohustus läbida Viljandi haiglas ravi. Ravil viibis M. Rego kõigest veidi üle kahe kuu, mistõttu ei olnud kohus veendunud, et sel korral oleks tulemus teistsugune. Lisaks oli M. Rego pärast kahekuulist ravi narkootikumide tarvitamist jätkanud ja oli enda sõnul narkojoobes ka siis, kui pidi ilmuma 10. septembril 2026 kohtuistungile. Vaatamata sellele, et M. Rego oli teadlik, et tema suhtes menetletakse kahte erakorralist ettekannet, jätkas ta kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Maakohtu hinnangul polnud M. Regol ka alates elukaaslasest lahkuminekut kindlat elukohta; sõprade juures ja hostelites viibimine kindla elukoha olemasolu tingimust ei täida. Et M. Rego polnud suutnud kinni pidada senistestki kontrollnõuetest ja lisakohustustest, ei pidanud maakohus katseaja pikendamist ja uute lisakohustuste määramist põhjendatuks. Maakohtu hinnangul näitas M. Rego senine käitumine tema ükskõikset suhtumist kohtu
1-24-3907 määratud kohustuste täitmisesse. Ühtlasi ei toonud eelmise erakorralise ettekande menetlemise tulemusena 4 kuu võrra pikendatud katseaeg positiivseid tulemusi.
Maakohtu määruse peale esitasid M. Rego ja tema kaitsja määruskaebused.
M. Rego taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega määrata talle pidev ja sage kontroll ning kohustus minna sõltuvusravile SA Viljandi Haiglasse, kus ta on kohajärjekorras. M. Rego tunnistab toime pandud ja kohtu tuvastatud rikkumisi, kuid märgib, et ei ole uut kuritegu toime pannud. Samuti tunnistab ta oma sõltuvust, ent selgitab, et sõltastele on iseloomulik tagasilanguse ajal ravi mitte otsida. M. Rego hinnangul vanglas sõltuvust ei ravita ning sealsed programmid ei ole kohandatud vangistuse tingimustele. Vanglas saab küll kaineks, ent kaineks jäämist seal ei õpi. M. Rego sõnul saab abi üksnes SA Viljandi Haiglast. Väljaspool vanglat toimuvad programmid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“ kinnistaksid tema oskusi päris olukordadeks. M. Rego leiab, et tema senist käitumismustrit arvestades satub ta pärast vanglat taas olukorda, mis tema vangistuse tingis, sest sõltuvust vangla ei muuda. Veel leiab ta, et vangla toob kaasa vajaduse alustada oma elukorraldust algusest peale, mida on aga parem teha vabaduses. Ta märgib, et ei ole ühiskonnale ohtlik ning pooleteise aasta pärast on ta keerulisemas olukorras, kui ta praegu vabanedes oleks. M. Rego selgitab veel, et narkootikume tarvitav isik mõtleb teisiti ja tal on teised väärtused. Arusaamine, et ei oleks pidanud üldse tarvitama hakkama, tuleb alles pärast eksimusi ning pidevalt on lootus, et seekord läheb teisiti. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist ja lisakohustuse määramist. Kaitsja hinnangul on maakohus M. Rego karistuse alusetult täitmisele pööranud ja oma seisukohti ebapiisavalt motiveerinud. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud M. Rego selgitusi kohustuste täitmata jätmise kohta. Kuni suveni püüdis M. Rego kriminaalhoolduse tingimusi täita nõuetekohaselt, ent siis süvenesid tal varasemad sõltuvuse- ja psüühikaprobleemid, millega kaasnesid raskused kontrollnõudeid ja lisakohustusi järgida. Kaebuse kohaselt on M. Rego kindel, et sel korral suudaks ta sõltuvusravi läbida ja sellel oleksid positiivsed tulemused. Ta mõistab oma probleemi ning on ise sõltuvusravi ja võimalusel sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimisest. Kaitsja hinnangul on usutav, et M. Rego on motiveeritud elama seadusekuulekalt, lubades edaspidi sõltuvusaineid mitte tarvitada ja suhtuda oma kohustustesse tõsiselt. Kaitsja toob veel välja, et M. Rego on leidnud töökoha, mis vähendab aega ja võimalust sõltuvusaineid tarvitada, ning on püüdnud hoiduda suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuivõrd uusi kuritegusid M. Rego toime pole pannud, on käitumiskontroll oma peamise eesmärgi täitnud ning proportsionaalne oleks M. Regole karistuse eesmärgi saavutamiseks määrata täiendav lisakohustus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Määruskaebuste argumendid ei anna ilmselgelt alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Rego karistuse täitmisele pööramata jätmiseks.
1-24-3907
13.Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 ja §-st 338 annab maakohtu määruse tühistamiseks alust mõni maakohtu tehtud viga, millest tulenevalt on põhjust pidada vaidlustatud määrust ebaõigeks ja/või põhjendamatuks. Ühtki võimalikku viga määruskaebusest ei nähtu. Kaitsja etteheide, nagu poleks maakohus oma otsustust M. Rego karistus täitmisele pöörata piisavalt põhjendanud, on alusetu. Maakohus on tuvastanud, et M. Rego on erakorralistes ettekannetes nimetatud katseaja tingimusi rikkunud, ning esitanud argumendid, miks ta peab KarS § 74 lg-s 4 loetletud meetmetest tarvilikuks just karistuse täitmisele pööramist. Määruskaebustes ei ole vastu vaieldud sellele, et M. Rego on erakorralistes ettekannetes etteheidetud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi rikkunud. Ka ei ole kaebustes sisulisi vastuväiteid maakohtu argumentidele, miks kohus peab karistuse täitmisele pööramist põhjendatuks (st määruskaebusest ei nähtu, et maakohus oleks teinud asjaolude kaalumisel vea). Mõlemas kaebuses on rõhutatud, et kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise tingis M. Rego sõltuvusprobleem. Sellega seoses osutab ringkonnakohus, et M. Rego sõltuvusest lähtuvate riskide maandamiseks ja katseaja edukuse tagamiseks määrati talle kohtustus läbida sõltuvusravi juba Harju Maakohtu 12. augusti 2024 otsusega, see lisakohustus pandi uuesti 3. veebruari 2026 määrusega. Seega on kohus juba kahel korral andnud võimaluse vältida karistuse kandmist oma sõltuvusprobleemiga tegeledes. Selle valguses asus maakohus vaidlustatud määruses seisukohale, et puudub kindlus, et taaskordne sõltuvusravi läbimiseks kohustamine oleks tulemuslik. Kaebustes argumente, mis näitaks selle hinnangu ekslikkust, ei ole. Lihtsalt lubadus, et M. Rego nüüd täidaks oma kohustusi, ei ole ilmselgelt piisav. Karistuse täitmisele pööramata jätmist ei õigusta ka see, et M. Rego pole uut kuritegu toime pannud. Kriminaalhoolduse edukus ei ole mõõdetav ainuüksi sellega, kas isik on hoidunud kuritegude toimepanemisest. M. Regole mõistetud vangistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et ta täidab katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratud kohustusi. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus karistuse täitmisele pöörata ka siis, kui süüdlane neid tingimusi ei täida. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et senine kriminaalhoolduse kulg on olnud problemaatiline ja kriminaalhooldusalune on kriminaalhoolduse tingimusi rikkunud korduvalt, sh jätkanud seda ka pärast erakorraliste ettekannete esitamist, ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust süüdimõistetu lubadus edaspidi tingimusi järgida. Maakohus välistas kriminaalhoolduse jätkamise ka seetõttu, et M. Regol ei ole kindlat elukohta. Määruskaebustest ei nähtu, et see olukord oleks praeguseks muutunud.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud määruskaebused on ilmselgelt põhjendamatud, mistõttu tuleb need jätta KrMS § 390 lg-le 1 ja § 326 lg-le 3 tuginedes läbi vaatamata.
15.M. Rego kaitsja Leelo Viil on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks määruskaebuse esitamise eest makstava tasu suuruseks 72 eurot, millele lisandub käibemaks 17,28 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaitsja märgitud ajakulus. Tasu
1-24-3907 suuruse osas on taotluses lähtutud vastava korraga kindlaks määratud tasumäärast. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus jättis määruskaebused läbi vaatamata, jääb vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 määruskaebemenetluse õigusabikulu M. Rego kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.