Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Kaitsja Süüdistatav

Maksim Klantsatõi, isikukood 37801225219, xxx, viibimiskoht Viru Vangla (Ülesõidu 1, Jõhvi), elukoht teadmata, emakeel xxx keel, xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - 05.02.2025 Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 4 aastat ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 8 kuud karistuse 1 / 16

Kohtuistungi toimumise aeg

28.01.2026 (eelistung), 26.05.2026, 27.05.2026, 28.09.2026

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311, § 312, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus

O T S U S T A S:

O TE

Igor Ginzburg süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1 ja KarS § 323 lg 1 järgi.

L

Kaitsja

hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 27.11.2024. Tõkendit ei kohaldatud vandeadvokaat Andrei Matvejev (määratud korras)

KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

E

O

KarS § 65 lg 1, kohtuotsuste kogumi eest, lugeda kergem, käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 4 aastat vangistust kaetuks raskeima, Riigikohtu 07.04.2026 kohtuotsusega mõistetud karistusega 15 aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust, ning mõista liitkaristuseks 15 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha ärakantud karistuse osa, mis on alates 03.01.2024 kuni 08.11.2026 kokku 2 aastat 10 kuud 6 päeva vangistust.

IS

Kandmisele kuulub 13 (kolmteist) aastat 1 (üks) kuu 4 (neli) päeva vangistust.

M

Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.11.2026.

U

Maksim Klantsatõi süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1 – § 22 lg 3 ja KarS § 323 lg 1 – KarS § 22 lg 3 järgi.

ST

KarS § 63 lg 1, § 22 lg 5 ja § 60 lg 1 kohaldamisega mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

JÕ

U

KarS § 65 lg 1, kohtuotsuste kogumi eest, lugeda kergem, käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust kaetuks raskeima, Viru Maakohtu 05.02.2025 kohtuotsusega mõistetud karistusega 3 aastat 6 kuud vangistust, ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha ärakantud karistuse osa, mis on alates 27.11.2024 kuni 08.11.2026 kokku 1 aasta 11 kuud 13 päeva vangistust. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.11.2026. Rahuldada vandeadvokaat Andres Veski kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Igor Ginzburgile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1544,78 eurot (s.h käibemaks 298,98 eurot). Igor Ginzburgilt mõista riigituludesse välja menetluskulud: 2 / 16

395,01 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 489,30 eurot (eelistung) ja 1115,69 eurot kaitsjatasud kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu kohtulikul arutamisel õigusabi eest summas 429,09 eurot jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusummas 2000 eurot tasumine 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

O

O TE

L

Igor Ginzburgil tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700036663 ning selgitus „Igor Ginzburg 125-7389 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

IS

E

Rahuldada vandeadvokaat Andrei Matvejevi kaitsjatasu taotlused ja määrata tema poolt Maksim Klantsatõile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1127,16 eurot (s.h käibemaks 218,16 eurot) ja 412,92 eurot (s.h käibemaks 79,92 eurot) ja 104,16 eurot ( s.h käibemaks 20,16 eurot).

U

M

Maksim Klantsatõilt mõista riigituludesse välja menetluskulud: 721,75 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 327,25 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 451 eurot ekspertiisikulu (käekirjaekspertiis nr 24E-DK00033-01).

ST

Menetluskulu kaitsjatasud kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest summas 2771,51 eurot, jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusummas 1500 eurot tasumine 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

JÕ

U

Maksim Klantsatõil tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700036676 ning selgitus „Maksim Klantsatõi 1-25-7389 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. 3 / 16

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 16.11.2026. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 09.11.2026. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 10.12.2026 juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

L

Süüdistus

O TE

Igor Ginzburgi süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kokkuvõtlikult on I Ginzburgile etteheidetud järgmine tegu ( kohus jätab tekstist välja sõnastused, mis ei ole olulised ega asjassepuutuvad isikule esitatud süüdistuse objektiivse või subjektiivse koosseisu poolest).

ST

U

M

IS

E

O

Nimelt selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise katse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud 27.11.2025. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega nr 1-24-3605 mh KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, viibides vahistatuna Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 02.07.2024. a vahistatu Maksim Klantsatõi kaasabil kavatsetult kasutas vaimset vägivalda kriminaalmenetluses 24240150001 (1-24-3605) tunnistaja R. N. suhtes, nimelt ähvardades teda tapmisega, eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi ja maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses 24240150001 (1-24-3605). Täpsemalt hiljemalt 02.07.2024. a Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) edastas Igor Ginzburg R. N.le Maksim Klantsatõi kaasabil sõnumi järgneva sisuga: „Nägin, et Igoril on 5.08.24 kohus. Muuseas, ta tahtis, et ma sulle edasi ütleksin, et sa võtaksid enda peale, et see on nagu kõik sinu, tema oli aga ladu ja peale selle, hiljem vabaduses võlgned talle 30 000 või ta tapab su.“ Maksim Klantsatõi kaasabi seisnes selles, et ta pani Igor Ginzburgi tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumi omakäeliselt vene keeles kirja ja edastas selle R. N.le.

JÕ

U

Lisaks eelnevale, tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumi Maksim Klantsatõi kaasabil edastamisel R. N.le ja seega kasutades (vaimset) vägivalda (ähvardades tapmisega), nõudis Igor Ginzburg kannatanult R. N.lt varalise kasu üleandmist summas 30 000 eurot. R. N.l oli alust karta Igor Ginzburgi ähvarduse täideviimist, kuivõrd ta on varem näinud Igor Ginzburgi poolt nii vaimse vägivalla kasutamist teiste (sh tema vastu ütlusi andnud) isikute suhtes, kui ka teiste isikute füüsiliselt karistamist võlgu jäämise eest. Seega süüdistatakse Igor Ginzburgit KarS § 323 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o vägivalla kasutamine tunnistaja vastu eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi ja maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, samuti varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on kasutatud vägivalda, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise. Maksim Klantsatõid süüdistatakse KarS § 323 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kaasaaitamises. Nimelt selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud 13.06.2018. a Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-3660 mh KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, 4 / 16

O TE

L

viibides vahistatuna Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 02.07.2024. a kavatsetult aitas Igor Ginzburgil kaasa kasutada (vaimset) vägivalda kriminaalmenetluses 24240150001 (1-24-3605) tunnistaja R. N. suhtes, nimelt edastades tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumit, eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi ja maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses 24240150001 (1-24- 3605). Täpsemalt hiljemalt 02.07.2024. a Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) edastas Maksim Klantsatõi Igor Ginzburgi palvel/korraldusel Igor Ginzburgilt R. N.le sõnumi järgneva sisuga: „Nägin, et Igoril on 5.08.24 kohus. Muuseas, ta tahtis, et ma sulle edasi ütleksin, et sa võtaksid enda peale, et see on nagu kõik sinu, tema oli aga ladu ja peale selle, hiljem vabaduses võlgned talle 30 000 või ta tapab su.“ Maksim Klantsatõi kaasabi seisnes selles, et ta pani Igor Ginzburgi tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumi omakäeliselt vene keeles kirja ja edastas selle R. N.le.

O

Lisaks eelnevale, tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumi Igor Ginzburgi palvel/korraldusel edastamisel Igor Ginzburgilt R. N.le ja seega (vaimse) vägivalla (tapmisega ähvardamine) kasutamise kaasaitamisel, aitas Maksim Klantsatõi Igor Ginzburgil kaasa nõuda kannatanult R. N.lt varalise kasu üleandmist summas 30 000 eurot. R. N.l oli alust karta Igor Ginzburgi ähvarduse täideviimist, kuivõrd ta on varem näinud Igor Ginzburgi poolt nii vaimse vägivalla kasutamist teiste (sh tema vastu ütlusi andnud) isikute suhtes, kui ka teiste isikute füüsiliselt karistamist võlgu jäämise eest.

M

IS

E

Seega süüdistatakse Maksim Klantsatõid KarS § 323 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kaasaaitamises – s.o vägivalla kasutamine tunnistaja vastu eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi ja maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, samuti varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on kasutatud vägivalda, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

U

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

U

ST

Kohus märgib, et käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav M. Klantsatõi kirjutas kriminaalasjas asitõendina oleva kirja ( süüdistatava ütlused kohtumenetluses, k 2 lk 4-5 kirja koopia ja k 2 lk 11-13 käekirjaekspertiisi akt) ja edastas selle kannatanu N.le. Kiri muuhulgas sisaldas Igori nimeliselt isikult tulenevat rahalist nõuet tapmisega ähvardamisel ning nõuet, et kannatanu võtaks süü enda peale.

JÕ

Kohtuistungil ülekuulatud I. Ginzburg ennast süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et kannatanu N.ga ta tutvus 2023. aastal avavanglas. Hiljem, ta suhtles kannatanuga narkokäitlemise teemal ja neil oli mingil määral ühine tegevus. Jaanuaris 2024 oli ta kinni peetud narkokuriteos ja tunnistas end osaliselt süüdi. Kannatanu N. tunnistajana antud ütlustest sai ta teada peale asja menetluse lõpetamist, peale 02.07.2024. Tema arvates, kannatanu ütlused narkokäitlemise asjas olidki tema ütlustega sarnased. Ta ei ole kunagi pöördunud kannatanu N. poole kirjalikult, suuliselt ega kellegi vahendusel. Maksim Klantsatõilt ta ise ei palunud midagi öelda kannatanu N.le. Ta ei teadnud, kus kannatanu vanglas viibib ja kohtas kannatanut kahel korral juba peale kohut vanglas - kord kannatanu jagas toitu ja ühel korral liikusid töölt ja koolist. Süüdistatav ei varjanud, et oli kannatanu peale vihane. Samuti ei olnud tema ja kannatanu vahel ühtegi rahalist vaidlust ega lõpule viimata rahalist asja. 5 / 16

O

O TE

L

Süüdistatav selgitas, et narkokäitlemise kriminaalasja raames tõesti võeti ära narkoaine kogus. Samas väidab süüdistatav, et ta ei kaotanud midagi, sest see ei kuulunud ju talle. Vahepeal, peale 03.01.2024 ja kuni 02.07.2024, kui ta oli narkoasjas kinni peetud, viibis ta M. Klantsatõiga ühes kambris. Ta ei mäleta, et ta oleks peale N. ütluste tutvumist rääkinud kellegagi vanglas nendest ütlustest. Aga vanglas ringlesid jutud, et N. andis ütlusi tema vastu. Kohtuistungil süüdistatav selgitas, et ta toimetas narkoainete oma rahalise kohustuse kustutamiseks, ta ise seda ei ostnud tarnijalt, vaid tegi seda teiste isikute käsul, kuna ise oli neile võlgu k 2 lk 35 pöördel. Siinjuures selgitab kohus süüdistatavale, et tema suhtes on olemas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Muuhulgas nõustus kohtute järeldustega ka Riigikohus oma 07.04.2026 lahendis asjas 1-24-3605, et I. Gizburg käitles narkoaineid suures koguses, mis kuulusid talle, ja seda varalise kasu saamise eesmärgil, k 2 lk 40. Isikule esitatud süüdistus narkokuriteos, k 2 lk 39 pöördel, leidis kinnitamist. Diskuteerida narkokuriteost tuleneva varalise kasu eesmärgi kohta on käesolevas kohtuasjas perspektiivitu. Narkokuriteo eest mõistis Riigikohus I. Ginzburgile 15-aastane vangistus. Viidatud kohtuotsusega on tuvastatud, et varaline kasu jäigi I Ginzburgil saamata, narkokuritegu oli katkestatud, aine ära võetud. Seega ka perspektiivitu osutada käesoleva kohtuasjas argumendile, et I. Ginzburgil ei olnud motiivi hakata R. N. mõjutama.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

Kohus märgib, et süüdistatava ütlustesse suhtub kohus teatud kriitilisusega. Selleks on põhjused. Süüdistatav soovib kohut veenda, et tema ja kannatanu ütlused narkokäitlemise asjas olid ju sarnased ( nagu ei oleks süüdistataval põhjust ja motiivi hakata kannatanu N.t tunnistajana mõjutama). Samas k 2 lk 35 selgitab süüdistatav, et ta ei varjanud, et oli kannatanu peale vihane. Kohus näeb siin loogilist vastuolu, mida süüdistatav veenvalt istungil ei selgitanud. Kui ütlused narkokäitlemise kohta olid süüdistataval ja N.l sarnased ( ehk tunnistajana N. ei avaldanud sisuliselt midagi uut) puuduks süüdistataval põhjus olla N. peale vihane. Süüdistatav ei eita, et oma narkoasjas oli ta paigutatud Klantsatõiga ühte kambrisse, ja ta ei mäleta, et ta oleks kellelegi N. ütlustest rääkinud. Kogus märgib, et kui arvestada süüdistatavate paiknemist ühes kambris, siis info tunnistaja N. antud ütluste sisu kohta sai olla tuletatud ainult Ginzburgilt endalt ( mäletab ta seda käesoleval ajal või ei mäleta), kuna info oli seotud just Ginzburgi rolliga narkokuriteos. Kohus ei näe ühtki motiivi, miks keegi kolmas isik peaks olema huvitatud saada infot, mis ütlused N. Ginzburgi vastu andnud ja hakata veel seda vangla tasemel laiemale ringile teatavaks tegema. Kolmandaks, kohtu küsimusele, kas ta oli tutvunud tema suhtes läbiviidud vahistamistaotluse ja – määrusega, püüdis süüdistatava kõrvale hoiduda otsestest vastustest, väites, et ta ei teadnud ka vahistamismenetluses, millised ütlused andis N., k 2 lk 36. Ta ei mäleta, et kas prokurör kandis taotluse ette istungilt, selle sisu. Ta ei mäleta, et ta oleks kätte saanud vahistamismääruse ( milles on refereeritud N. ütlused). Siis väitis süüdistatav, et ei saanudki lugeda, sest kõik eesti keeles ju. Kohtu osutusele, et kirjalik tõlge oli tehtud vahistamismenetluses ja talle edastatud, väitis süüdistatav, et sedagi ei mäleta. Iseenesest, ei ole kohtu arvates välistatud, et mai 2026 seisuga tõesti ei mäleta süüdistatav, mis täpsemalt jaanuari 2024 vahistamismenetluses toimunud. Kuid juunijuuli 2024 seisuga pidi süüdistataval olema siiski päris hästi jäänud mällu, millega seoses ja mis tõendite alusel oli talle kahtlustus esitatud ja mis toimus vahistamismenetluses. Kohtul on süüdistatava ütluste kohta tekkis põhjendatud kahtlus, kas ta ikka annab tõele vastavad ütlused. Süüdistatav M. Klantsatõi ei tunnistanud ennast süüdi ja selgitas, et kannatanu N.t ta tunneb ammu, koos pandi toime vargusi ja tarvitasid narkoaineid. Suhted olid head. Ta 6 / 16

pidas R. N.ga keelatud kirjavahetust. Ta tunnistab, et kiri, mis on kriminaalasjas asitõendina, on tema kirjutatud. Selle sisu on osaliselt isiklik. Süüdistatav väidab, et infost, et Ginzburg lubab tappa N.t, kui ta talle raha ei anna, ja et N. võtaks süü enda peale, sai ta teada kuskil vanglas kellegi käest. Infot ei saanud ta Ginzburgilt ega ta kirjutanud N.le Ginzburgi palvel. Süüdistatav selgitas, et tema ise võttis selle infona lihtsalt niisaama, ja otsustaski N.le edastada, kuna suhted head. See ei olnud ähvardamine või raha nõudmine tema arvates. Informatsiooni, et Ginzburgil on kohtuistung määratud, sai ta tahvelarvutist. Süüdistatav selgitas, et ta ei teadnud Igor Ginzburgi täpsemat viibimiskohta vanglas ja kirjutas sellest ka kirjas N.le. N. ütluste kohta kuulis ta algul just Igori käest ja ei uskunud nendesse. Ta kirjutas ka omalt poolt N.le, et need küsimused on tõsised.

ST

U

M

IS

E

O

O TE

L

Kohus suhtub süüdistatava ütlustesse osaliselt kriitiliselt järgmisel põhjusel. Süüdistatav väidab, et kirja ei palunud teda kirjutada ja N.le edastada süüdistatav Ginzburg, vaid ta ei mäleta millal, et mäleta kus (võib olla jalutusboksis) ja millistes asjaoludel keegi kolmas isik, kas S või P . Samas ta ütlustes kinnitas, et algul sai ta teada N. ütlustest siiski Igori ( süüdistatav Ginzburg) käest. Ütlused on selles osas eluvõõrad ega neid saa võtta vastu tõsiselt. Süüdistatav edastab kannatanu N.le kirja, milles on otsene väljend ähvardusega tappa, kui konkreetne summa ei ole üle antud, samuti soovi, et N. peab võtma süü enda peale. Kirjas on märge, et Igor palus edasi anda selle sõnumi. Selline sõnum on sisu poolest tõsine kohtu arvates isegi vangide ringis. Kohtule ei ole veenev süüdistatava ütlus, et ta ei tea ega mäleta, kes palus temalt sellise sisuga kirja kirjutada, ähvardades tapmisega ja esitades rahalise nõude konkreetsele summas. Süüdistatav ei suutnud kohtuistungil veenvalt ja mõistlikult selgitada, miks oli vaja kirjas näidata, et just Igori palvel ta edastab sellise sõnumi, et too tapab kannatanu kui kannatanu ei anna talle raha ja kannatanu peab võtma süü enda peale. Kirjas seostab süüdistatav M. Klantsatõi esitatud nõudeid just Igor Ginzburgiga. Kohtuistungil aga osutab süüdistatav kolmandale tundmatule isikule, kes millegi pärast edastas süüdistatav M. Klantsatõile I. Ginzburgit puudutavat informatsiooni. I. Ginzburg kohtuistungil tunnistas, et teatud aja kestel oli ühes kambris M.Klantsatõiga, ja omakorda M. Klantsatõi tunnistas kohtuistungil, et sai N. ütluste sisust teada I. Ginzburgilt. Sellises olukorras puudub kohtu arvates I. Ginzburgil igasugune mõistlik vajadus pöörduda ähvarduse ja rahanõudega kolmanda isiku kaudu, kui selleks on olemas M. Klantsatõi, kelle on kannatanuga head suhted. Suure tõenäosusega ähvarduse ja rahanõude allikaks on I. Ginzburg ise ja sõnumi vahendajaks M. Klantsatõi.

U

Kohtu põhjendatud kahtlus süüdistatavate ütluste usaldusväärsuses ei vii iseenesest kohe järelduseni, et süüdistatavad on nende esitatud kuriteod toime pannud.

JÕ

Lisaks süüdistatavate ütlustele on uuritud järgmised tõendid. Kirja venekeelne originaal on ümbrikus k 1 lk 3, tõlge k 1 lk 6. „Nägin, et Igoril on 5.08.24 kohus ( kohtu märkus – I. Ginzburgi kohtuasja eelistung, k 2 lk 16 20.06.2024 kohtumäärus istungi määramiseks 05.08.2024). Muuseas, ta tahtis et ma sulle edasi ütleksin, et sa võtaksid enda peale, et see on nagu kõik sinu, tema oli aga ladu ja peale selle, hiljem vabaduses võlgned talle 30000 või ta tapab su. Ütles, et sa petsid teda 10000 väärtuses, kuid tema sõnadest üksi on siiski vähealt pole ma mingeid pabereid veel saanud. Ta vist istub veel seal kuskil kolmandas, teie juures“ Kirjast tulenev ühiselt mõistetav sõnum, mis on suunatud menetluses osaleva isiku mõjutamiseks, et see isik võtaks enda peale teise isiku tegevuse. Antakse ka konkreetne juhis, et kõik on nagu kirja adressaadi, N., oma, aga see isik, Igor, on ainult ladu. Järgmine sõnum kirja adressaadile, et temalt nõutakse 30000 ja ähvardatakse tapmisega. 7 / 16

O

O TE

L

Kirjast selgub, et kirja taga olev Igor tunneb, nagu oleks kannatanu N. ta petnud summale 10000. Kirjas ei ole sõnagi, et kirja autor M. Klantsatõi muretseb oma sõbra N. saatuse pärast, püüab teda hoiatada, et sellised jutud ringlevad ja kannatanu oleks ohus. Samuti ei ole kirjas ühtegi viidet või seda iseloomulikku tooni, et tegemist on kuulujuttudena leviva infoga, mida M. Klantsatõi lihtsalt huvi või mure pärast igaks juhuks edastab kannatanu N.le. Kirja tekst originaalis ja tõlkes annab võimaluse aru saada ka teksti toonist ja tähendusest. Sõnum on konkreetne ja lakooniline, sõnastatud on kõik vajalik info, et sõnum oleks adressaadile kaalukas. Sõnastatud on ähvardus tapmisega, täpselt on väljendatud ka rahanõue konkreetse summaga ning ka seda, mida ja mis suunas peab kirja adressaat oma käitumises menetlusega seoses muutma. Kirjas ka viidet, et kirja autor siiski veel pabereid ei näinud ja sõnu üksi oleks vähe selliste nõuete esitamiseks. Viimane kirja testi osa näitab, et kirja autor peab iseenesest arusaadavaks ja iseenesestmõistetavaks sellisel viisil nõude esitamist, tingimusel, kui „paberid“ fakte kinnitaksid. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M. Klantsatõi k 2 lk 37 pöördel, et paberite all pidas ta silmas N. ülekuulamisprotokolli. Kõik see näitab, et M. Klantsatõi ei edastanud kannatanule kuulujuttudena ringlevaid andmeid, vaid tal oli konkreetne ülesanne, mis oli talle täitmiseks – edastada sõnum kannatanu N.le ja selliselt, et viimane saaks olukorrast aru ja sõnum osutaks oma mõju kannatanu käitumisele ja positsioonile I. Ginzburgiga seotud narkokäitlemise kriminaalasjas.

U

M

IS

E

K 2 lk 9 ja 10, väljatrükid, millest nähtub, et M. Klantsatõi viibis kambris V402 ajavahemikus 23.01.2024 kuni 13.02.2024. I. Ginzburg viibis kambris V402 ajavahemikus 05.01.2024 kuni 30.05.2024. Seega süüdistatavad viibisid koos ühes kambris vahistatu staatuses ajavahemikus 23.01.2024 kuni 13.02.2024, kolm nädalat. Selleks ajaks oli I. Ginzburg teadlik R. N. kriminaalasjas antud ütlustest, selle sisust, kuna vahistamismenetlus oli temaga läbi viidud 04.01.2024. Eelnäidatud tõend kogumis süüdistatavate ütlustega annavad aluse järeldusele, et süüdistatavatel oli piisavalt aega ja võimalust arutada omavahel Ginzburgi kriminaalasja teadaolevaid andmeid ja olukorda põhjalikult.

JÕ

U

ST

Kaitsja argumendile, et I. Ginzburgil puudus igasugune motiiv hakata N.t tunnistajana mõjutama seda enam ähvardama, sest ta tunnistas ju süüd osaliselt ja andis sisuliselt sarnased ütlused R. N.ga, vastab kohus järgmiselt. Esiteks R. N. andis ütlused, milles kirjeldas põhjalikult I. Ginzburgi tegevust, 03.01.2024, k 2 lk 18-21. Ütluste sisust nähtub, et ta tegi igakülgset koostööd uurimisasutusega. Muuhulgas, suunaski menetlejaid sinna, kui väidetavalt võis olla hoiul narkoaine. Märkimisväärne ka see, et juba 03.01.2024 antud ütlustes selgitab N., et kohe peale vabanemist vanglast, 6.detsembril 2023 sai ta teada just M. Klantsatõilt, et I. Ginzburg kutsub enda juurde, k 2 lk 19. Ta teadis, et I. Ginzburg tegeleb narkoainete müügiga ja kohe ütles, et temal alt ta müüma ei hakka, samas nõustus autojuhi rolliga raha või narkoaine portsu eest ja vahepeal võtma isikutelt raha. I. Ginzburgi alt müüsid aineid mitu isikut ja Igor edastas neile aineid 10 g kaupa. See tõend näitab esiteks: juba varasemalt kasutas I. Ginzburg M. Klantsatõid vahendajana suhtlemises. Ehk see suhtlemise variant oli I. Ginzburgil ära proovitud ja osutus edukaks. Teiseks, ei olnud N. ja Ginzburgi ütlused sisuliselt nii sarnased, nagu püütakse kohut veenda. K 2 lk 32 pöördel, Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2025 kohtuotsuse kohaselt, 03.01.2024 ülekuulamisel tunnistas I. Ginzburg kuritegu ja kasutas õigust ütlusi mitte anda. Alles märtsis 2024, tuli ta kaitseversiooniga, et tegelik narkokäitlemise niiditõmbaja oli hoopis teine isik ( ja kellele oli Ginzburg väidetavalt võlgu), kes märtsi 2024 ajaks suri ega saanud ennast kaitsta. Ringkonnakohus kritiseeris süüdistatava versiooni ega pidanud tema ütlusi usaldusväärseks. Kohtuotsus on jõustunud. 8 / 16

U

M

IS

E

O

O TE

L

Kannatanu R. N. selgitas kohtuistungil ütlustes järgmist k 2 lk 27 pöördel-31. Ta tunneb I. Ginzburgi ammu ja oli temaga koos avavanglas. Juunis 2024 oli ta samuti Viru Vanglas ja Ginzburg ka. Näost näkku kohtuda Ginzburgiga ei olnud võimalik. Kannatanu ei otsinud suhtlemist temaga. Ginzburg ja Klantsatõi olid ka varem tuttavad. Ta oli teadlik, et varasemalt Ginzburg on olnud karistatud ka vägivallakuritegude eest. Ta tunneb M. Klantsatõid, suhted on normaalsed. Temaga oli kannatanul vanglas viibimise ajal kirjavahetust. Ta sai Klantsatõilt suvel 2024 kirja. Käekiri on M. Klantsatõi oma. Kirja sisu oli umbes, et kannatanu peab enda peale võtma süüd, ja et kannatanu on võlgu jäänud, nagu võlgu 100000. Igor tema arvates oligi Ginzburg, kelle nimelt sõnum edastatud. Tegelikult ta ei olnud Ginzburgile võlgu jäänud. Kirjas ähvardati tapmisega. Ta andis kirja edasi politseiametnikule, kes tegeles Ginzburgi kriminaalasjaga. Ta võttis ähvarduse reaalsena. Ta teadis, et Ginzburg on väga tige tema peale. Kannatanu kinnitas, et aprillis 2024 sattus tema ise ka vanglasse ja kogu vangla rääkis kui tige on Ginzburg kannatanu peale. Klantsatõi ütles talle, ta kirjutas seda, mida ta ise vanglas kuulnud, mitte et see oleks Ginzburgi juhistel. Sellest ta rääkis Klantsatõiga juba siis, kui ta ise oli vabaduses ja suhtles Klantsatõiga telefoni teel. Ta ise ei küsinud, miks Klansatõi selle kirja kirjutas. Vastates kaitsja küsimustele selgitas kannatanu, et mingi hirm tal oli kirja saamisel, kuna Ginzburg siiski sattus vanglasse tema nö kaasabil. Ta tegelikult ju ei teadnud, kuivõrd Ginzburg tema peale tige on. Kannatanu vastas küsimusele, et kuulujutuna ta seda kirja ei võtnud, ta ise teadis, mis ütlused ta andis Ginzburgi peale ja Ginzburg oli vahistatud. Samas kannatanu ütles, et Klantsatõi peale ta ei ole vihane ega midagi, sest too kirjutas siiski seda, mida kuskilt kuulnud ja andis kannatanule edasi. Ta pöördus ka prokuröri poole avaldusega, et Klantsatõi edastas talle kuulujutud. Samas ta ei rääkinud Klantsatõiga põhjalikult, vaid telefoni teel juba hiljem, kui ise vabanes. Ähvardamine tapmisega ja 30000 nõue, ta seostas seda just selle narkoasjaga ja seda, et ta nagu pettis Ginzburgi 100000 peale, see kõik on seotud just selle narkoasjaga, muid asju neil ei olnudki. See rahaline nõue seotud sellega, et narkoäri katkes tema, N., pärast, kuritegu oli katkestatud.

JÕ

U

ST

Kohus märgib, et kannatanu ütlustest tuleneb ühiselt mõistetavalt, et versioon kirjast, mis oli kirjutatud niisama kuulujuttude alusel, tekkis Klantsatõil hiljem ja ta selgitas seda kannatanule hiljem, kui kannatanu viibis vabaduses, suheldes telefonitsi. Kannatanu korduvalt vastas küsimustele, et Klantsatõilt tuleb küsida, miks ta pidi kirjas serveerima, nagu see on Ginzburgi juhise-palve alusel edastatud sõnum. M. Klantsatõi ei ole kohtus ülekuulamisel seda teemat selgitanud, vaid tungivalt püüdis kohut veenda, et algusest peale ta pidas silmas ainult kuulujutte. Kirja tekst räägib muust - just Igor palus kannatanule edastada ähvarduse tapmisega, rahalise nõude ja et süüd tuleb enda peale võtta. Kannatanu N. püüd õigustada M. Klantsatõi tegu on kohtule arusaadav – mõlemad on kinnitanud, et suhted on head. Kannatanu selgitas ütlustes, et ähvardamine tapmisega, rahasumma nõudmine ja suunis, et ta võtaks kogu süü enda peale – kõik see ongi seotud selle narkoasja situatsiooniga, milles ta andis ütlusi Ginzburgi tegevuse kohta. Kohus märgib, et see ütlus on kinnitatud ka kirja tekstiga - juhis, et võtaks süü enda peale, rahasumma nõudmine ja ähvardus tapmisega, kõik ühe lausega. See näitab, et kirja autor Klantsatõi ja suunise andnud isik, Ginzburg, seostavad kirjas mainitu konkreetse olukorraga, milleks võibki olla Ginzburgi narkoasi, milles ta on nüüd süüdi tunnistatud ja karistatud 15-aastase vangistusega. Fakt, et ka antud olukorras kasutas Ginzburg Klantsatõi kaasabi, et kontakteeruda kannatanu N.ga, osutab kohtu arvates samuti just seosele Ginzburgi 9 / 16

narkoasjaga ( mille raames on kannatanu ütlusi andnud ja selgitanud, kuidas I. Ginzburg otsis teda M. Klantsatõi kaudu).

O TE

L

Fakt, et kannatanu N. edastas kirja kohe politseiametnikule, näitab, kuidas kannatanu, tunnistaja narkoasjas, oli mures oma turvalisuse pärast. Kannatanu selgitas, et ta andis ütlusi vabatahtlikult, järelikult ei kartnudki ütlusi anda. Kohus märgib, et asjaolu, et kannatanu N. otsustas teha menetlejaga igakülgset koostööd, andes põhjalikke ütlusi ( ehk ähvardus ei saavutanud oma planeeritut täismõju), ei välista, et tal tekkis hirmutunne kirja saamisel. Vastupidi, menetlejaga tõhusa ja sisulise koostöö puhul esimese astme raske narkokuriteo avastamisel on ütluste andjal alust karta tõsiselt ähvarduse täideviimist. Antud juhul ei ole tegemist hetkelise rahulolematuse käigus väljendatud vihaga ( mis võib olla ei ületaks piiri, millest algab kuritegu), vaid sellise ähvardusega, mille tekkimise aluseks oli kannatanu konkreetne läbimõeldud ja nõuetekohane tegevus – ütluste andmine I. Ginzburgi suhtes esimese astme raske narkokuriteo toimepanemise kohta, millele järgnes ka nö realiseerimine – narkoaine tuvastamine ja äravõtmine ja isiku kinnipidamine. Ei ole kinnitust leidnud süüdistuse osa, nagu oleks kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist, sest varasemalt ta nägi, kuidas I.Ginzburg karistab teisi isikuid. Seda ei ole kannatanu kohtuistungil ütlustes kinnitanud.

E

O

KarS § 323 lg 1 ja § 214 järgi kvalifitseerimiseks peab olema tuvastatud: vägivalla kasutamine tunnistaja vastu eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust või teostada oma õigusi või maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, samuti varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on kasutatud vägivalda.

U

M

IS

Mõlema koosseisu puhul on vägivald kas füüsiline või vaimne ( ähvardus). Vägivalla kasutamisel peab olema tuvastatud KarS § 323 lg 1 puhul ka eesmärk takistada õigusemõistmises osaleja kohustuste täitmist või õiguste kasutamist. KarS § 214 koosseisu puhul tuleb tuvastada, et oli nõutud varalise kasu üleandmist, kasutades vägivalda ( muuhulgas see võib olla ka vaimne vägivald – ähvardus).

JÕ

U

ST

Siinjuures kohus tuletab meelde, et isikute poolt kuriteo toimepanemine ei peagi olema tõendatud tõsikindlalt. Piisab, kui suure tõenäosusega väljaspool mõistlikku kahtlust on süüdistatav talle etteheidetud teo toime pannud, Riigikohtu lahend 1-19-705/1769: „191. Kohtupraktika kohaselt ei tohi kohtuotsus tugineda oletustele ning see peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ja üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega. Otsuse langetamise aluseks saab aga olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, mille järgi lubavad olemasolevad tõendid väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. (Vt nt RKKK 12.02.2021, 1-20-1301/35, p 12.) „ Kohus on ülalnäidatud tõenditega tuvastanud, et suure tõenäosusega kasutas I. Ginzburg kannatanu suhtes vaimset vägivalda – ta esitas kannatanule M. Klantsatõi kaasabil kirja teel ähvarduse tapmisega. Kohus leiab, et sellise vägivalla kasutamise eesmärgiks oligi takistada kannatanut oma õiguse teostamisel ( N. kasutas õigust anda ütlusi sündmuse kohta, millega ta süüdistas sisuliselt ka ennast, ehk tal ei olnud kohustust ütlusi anda). Eesmärgist annab tunnistuse kirja teksti osa, milles heidetakse kannatanule ette, et kannatanu pettis Igorit 100000 peale ( kannatanu ütluste järgi peetakse silmas, et narkoäri katkes kuriteo avastamisel) ning antakse suunis, mis ütlusi kannatanu peab andma – võtma süüd enda peale ja pisendada Igori süüd, nagu Igor oli ainult „ladu“. 10 / 16

O TE

L

Samuti on kohtu arvates tuvastatud tõenditega, et suure tõenäosusega nõudis I. Ginzburg M. Klantsatõi kaasabil kirja teel varalise kasu üleandmist – nimelt 30000 euro rahasumma üleandmist. Ähvardus tapmisega, mille eesmärk oli takistada tunnistaja oma õiguse teostamist, teenindas antud juhul ka rahalise nõude esitamist. Sellele osutab konkreetselt kirja tekst „...Muuseas, ta tahtis et ma sulle edasi ütleksin, et sa võtaksid enda peale, et see on nagu kõik sinu, tema oli aga ladu ja peale selle, hiljem vabaduses võlgned talle 30000 või ta tapab su....“. Ühe lausega väljendab kirja autor kõike - juhised, kuidas tunnistaja peab käituma menetluses, rahalise nõude esitamine ja lõpus ähvardus tapmisega. Kohtu arvates, lause ülesehitus on selline, mis näitab, et tapmisega ähvardus laieneb kogu väljendatule. Juhis, mis ütlusi tuleb anda menetluses, ei ole rahumeelne ega esitatud nö palve vormis, stiilis „palun, ole hea, ära anna ütlusi Igori vastu, see teeb talle kahju menetluses, ole hea, ära tee“. Samuti rahaline nõue on esitatud tekstis konkreetselt ja sellele kohe järgneb ähvardus tapmisega.

IS

E

O

Kohtu arvates on tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule – vägivalla kasutamisele õigusemõistmise osaleja suhtes ja varalise kasu üleandmise nõudmisele vägivalla kasutamisel. Tegu on üks ajalises ja ruumilises mõttes, samuti on teoaktid loogiliselt seotud ja tuletatud ühest tahtlusest. Kohtupraktikas on teoühtsusele korduvalt tähelepanu pööratud, Riigikohtu lahend 1-245284/43 p 34: „Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. (Nt RKKK 13.11.2012, 3-1-1-97-12, p 11.)“

U

M

Kohus leiab, et ühe teoga on objektiivselt täidetud KarS § 323 lg 1 järgi ettenähtud koosseis ( vägivald õigusemõistmises osaleja vastu eesmärgida takistada oma kohustuste täitmist või õiguste teostamist) ning KarS § 214 lg 1 kuriteo koosseis ( varalise kasu üleandmise nõudmine vägivalla kasutamisega.

JÕ

U

ST

Kohus on tuvastanud, et kirjas on esitatud süüdistatav I. Ginzburgi rahaline nõue vaimse vägivalla kasutamisel ning sama vägivalda kasutas I. Ginzburg eesmärgiga takistada R. N. oma õiguse teostamisel kriminaalmenetluses. Ta on teo täideviija. M. Klantsatõi esineb kuriteo toimepanemisel kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes, sest ta osutas I. Ginzburgi tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi – ta pani I. Ginzburgi nõuded kirja ja võttis tarvitusele meetmed, et kiri oleks edastatud kannatanule ( mis oligi realiseeritud). Subjektiivselt küljest on I. Ginzburg ühise teo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Ta seadis eesmärgiks tunnistaja R. N. poolt oma õiguse teostamise takistamist, varalise kasu nõudmise esitamist ja selleks ähvardas R. N. kirja teel tapmisega. Eesmärk on tuletatav tema sõnumi sisust R. N.le, et too peab andma konkreetsed ütlused narkoasjas ja võtma süüd enda peale. Ta vähemalt pidas võimalikuks, et süüteokooseisule vastav asjaolu – vaimne vägivald ehk ähvardus tapmisega ka saabub, sest M. Klantsatõi kaudu sõnumite edastamist kasutas ta ka varem, kui kutsus sama N. osaleda narkokuriteos ( k 1 lk 19). I. Ginzburg seadis eesmärgiks varalise kasu üleandmise nõudmise vaimse vägivalla kasutamisel ( nõudis kirja teel kannatanult tapmise ähvardamisel rahalise summa 30000 üleandmist) ja pidas võimalikuks, et varalise kasu üleandmise nõudmine ka 11 / 16

saabub, kuna ta kasutas M. Klantsatõi abi ka varasemalt sõnumite edastamiseks. Ühine tegu on kaetud ühtse tahtlusega.

O TE

L

Subjektiivsest küljest on M. Klantsatõi tegutsenud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Ta seadis eesmärgiks aidata kaasa tunnistaja R. N. poolt oma õiguse teostamise takistamist, varalise kasu nõudmise esitamist tapmiseähvardamisega ja selleks kirjutas omakäeliselt ja edastaski I. Ginzburgi ülesandel kannatanule kirja. Eesmärk on tuletatav kirja sisust R. N.le, et too peab andma konkreetsed ütlused narkoasjas ja võtma süüd enda peale. Ta vähemalt pidas võimalikuks, et süüteokooseisule vastav asjaolu – vaimne vägivald ehk ähvardus tapmisega ka saabub ehk kiri jõuab adressaadini, sest M. Klantsatõi enda ütluste järgi pidaski ta ka varem R. N.ga salajast kirjavahetust. M. Klantsatõi seadis eesmärgiks kaasaaitamist varalise kasu üleandmise nõudmisele vaimse vägivalla kasutamisel ( kuna edastaski kannatanule kirja kannatanult tapmise ähvardamisel rahalise summa 30000 üleandmise nõudmisega) ja pidas võimalikuks, et varalise kasu üleandmise nõudmine ka saabub, kuna ta kasutas varasemalt salajase kirjavahetuse võimalusi. Ühine tegu on kaetud ühtse tahtlusega. Kohus leiab, et kohtuliku arutamise käigus on tõendatud järgmine:

U

M

IS

E

O

Igor Ginzburg, isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud 27.11.2025. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega nr 1-24-3605 mh KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, viibides vahistatuna Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 02.07.2024. a vahistatu Maksim Klantsatõi kaasabil kavatsetult kasutas vaimset vägivalda kriminaalmenetluses 24240150001 (1-24-3605) tunnistaja R. N. suhtes, nimelt ähvardades teda tapmisega, eesmärgiga takistada tal teostada oma õigusi anda ütlusi kriminaalmenetluses 24240150001 (1-24-3605). Täpsemalt hiljemalt 02.07.2024. a Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) edastas Igor Ginzburg R. N.le Maksim Klantsatõi kaasabil sõnumi järgneva sisuga: „Nägin, et Igoril on 5.08.24 kohus. Muuseas, ta tahtis, et ma sulle edasi ütleksin, et sa võtaksid enda peale, et see on nagu kõik sinu, tema oli aga ladu ja peale selle, hiljem vabaduses võlgned talle 30 000 või ta tapab su.“

U

ST

Lisaks eelnevale, tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumi Maksim Klantsatõi kaasabil edastamisel R. N.le ja seega kasutades (vaimset) vägivalda (ähvardades tapmisega), nõudis Igor Ginzburg kannatanult R. N.lt varalise kasu üleandmist summas 30 000 eurot. R. N.l oli alust karta Igor Ginzburgi ähvarduse täideviimist.

JÕ

Seega süüdistatakse Igor Ginzburgi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 323 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi – s.o vägivalla kasutamine tunnistaja vastu eesmärgiga takistada tal teostada oma õigusi, samuti varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on kasutatud vägivalda, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise. Maksim Klantsatõi, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud 13.06.2018. a Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-3660 mh KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, viibides vahistatuna Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 02.07.2024. a kavatsetult aitas Igor Ginzburgil kaasa kasutada (vaimset) vägivalda kriminaalmenetluses 24240150001 (1-24-3605) tunnistaja R. N. suhtes, nimelt edastades tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumit, eesmärgiga takistada tal teostada oma õigusi kriminaalmenetluses 24240150001 (1-24- 3605). 12 / 16

Täpsemalt hiljemalt 02.07.2024. a Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi) edastas Maksim Klantsatõi Igor Ginzburgi palvel/korraldusel Igor Ginzburgilt R. N.le sõnumi järgneva sisuga: „Nägin, et Igoril on 5.08.24 kohus. Muuseas, ta tahtis, et ma sulle edasi ütleksin, et sa võtaksid enda peale, et see on nagu kõik sinu, tema oli aga ladu ja peale selle, hiljem vabaduses võlgned talle 30 000 või ta tapab su.“ Maksim Klantsatõi kaasabi seisnes selles, et ta pani Igor Ginzburgi tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumi omakäeliselt vene keeles kirja ja edastas selle R. N.le.

O TE

L

Lisaks eelnevale, tapmisega ähvardust sisaldanud sõnumi Igor Ginzburgi palvel/korraldusel edastamisel Igor Ginzburgilt R. N.le ja seega (vaimse) vägivalla (tapmisega ähvardamine) kasutamise kaasaitamisel, aitas Maksim Klantsatõi Igor Ginzburgil kaasa nõuda kannatanult R. N.lt varalise kasu üleandmist summas 30 000 eurot. R. N.l oli alust karta Igor Ginzburgi ähvarduse täideviimist.

O

Maksim Klantsatõi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 323 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi, kaasaaitamises – s.o vägivalla kasutamine tunnistaja vastu eesmärgiga takistada tal teostada oma õigusi kriminaalmenetluses, samuti varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on kasutatud vägivalda, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

IS

E

I.Ginzburgi puhul ei ole kohus tuvastanud tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ole tuvastatud I. Ginzburgi süüd välistavaid asjaolusid. M. Klantsatõi puhul ei ole kohus tuvastanud tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ole tuvastatud M. Klantsatõi süüd välistavaid asjaolusid.

M

KARISTUS

ST

U

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

JÕ

U

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku erinormi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 13 / 16

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71; 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“

L

I.Ginzburgi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. M. Klantsatõi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

O TE

Kohus leiab, et I. Ginzburgi süü suurus on oluliselt alla keskmise. Ta pani toime ühe teoga rahalise nõude esitamise tapmisega ähvardamise, korduvuse tunnusega ning kasutas sama vägivalda ka õigusemõistmises osaleja ehk kannatanu vastu. Tegemist on üheepisoodilise teoga, mis seisneski ühest teoaktist ja oli lühiajaline. Tegu objektiivne täitmine avaldus ühe kirja edastamises.

O

Kohus arvestab I. Ginzburgi isikut. Ta on varasemalt korduvalt karistatud isik muuhulgas korduvalt raske esimese astme narkokuriteo toimepanemise eest.

M

IS

E

Kohus leiab, et süüdistatavat võib karistada KarS § 214 lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi ettenähtud raskeima sanktsiooni alammääras, mis on 4 aastat vangistust. Alates 03.01.2024 kannab ta vangistust 15 aastat 11 kuud 10 päeva. Mõistetud karistus 4 aastat vangistust tuleb lugeda kaetuks raskeima varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõista liitkaristuseks 11 aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust ning arvata ärakantud karistuse osa mis on seisuga 08.11.2026 2 aastat 10 kuud ja 6 päeva vangistust, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 13 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust alates 09.11.2026.

ST

U

Kohus leiab, et M. Klantsatõi süü suurus on minimaalne. Lisaks, ta oli antud kuriteos kaasaitaja. Tema roll seisnes I. Ginzburgilt saadud juhiste alusel kirja teksti kokkupanemises ja kannatanule edastamises. Ta ei olnud kuriteo toimepanemise algataja. KarS § 22 lg 5 ja § 60 lg 1 koostoimes võimaldavad kergendada kaasaaitaja karistust. Kohus arvestab süüdistatava isikut. M. Klantsatõi on varasemalt korduvalt karistatud isik, nii varavastaste kui ka esimese astme narkokuriteo toimepanemise eest.

JÕ

U

Kohus leiab, et süüdistatavad võib karistada KarS § 214 lg 2 p 1- § 22 lg 3 ja KarS § 323 lg 1 – § 22 lg 3 alusel ettenähtud raskeima sanktsiooni alammääras ja kergendada karistust kuni 1 aastani. Alates 27.11.2024 kannab ta vangistust 3 aastat 6 kuud. Mõistetud karistus 1 aasta vangistust tuleb lugeda kaetuks raskeima varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust ning arvata ärakantud karistuse osa mis on seisuga 08.11.2026 1 aasta 11 kuud ja 13 päeva vangistust, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud ja 17 päeva vangistust alates 09.11.2026.

ASITÕENDID

Kriminaalasja materjalide juures üks ümbrik ühe käsikirjas kirjutatud vene keelse paberilehega, mis on 11.07.2024. a asitõendi vaatlusprotokolli lisa. Kiri on asitõend kirjaliku dokumendi kujul ja see jätta tuleb kriminaalasja materjalide juurde. Kiri on eraldi 14 / 16

ümbrikus ja on toimiku lahutamata osa. Seetõttu ei vaja eraldi otsustust asitõendi kohta.

MENETLUSKULUD

Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 180 lg 1 alusel.

L

KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

O TE

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel on menetluskuludeks määratud ekspertiisikulu, määratud kaitsja tasu ja sundraha.

O

Sundraha kohus välja ei mõista. Mõlema süüdistatava puhul on kuriteod toime pandud enne süüdistatavate suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste tegemist ja mõlema puhul on eelmise kohtuotsusega otsustatud esimese astme sundraha väljamõistmine. Teistkordset sundraha väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks.

E

Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on Igor Ginzburgil tekkinud menetluskulu 395,01 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 489,30 eurot ( eelistung) ja 1544,78 eurot kaitsjatasud kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest. Kokku 2429,09 eurot.

U

M

IS

Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on Maksim Klantsatõil tekkinud menetluskulu 721,75 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 398,04 eurot ( eelistung), 1056,48 eurot ( kaitsja Viktoria Ivanova), 1127,16 eurot, 412,92 eurot ja 104,16 eurot kaitsjatasud kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest. Lisaks sellele on kriminaalasjas viidud läbi käekirjaekspertiis.

JÕ

U

ST

Ekspertiisikulude lahendamisel on väljakujunenud kohtupraktika (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-121-13 p 6), mille kohaselt saab süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-11-120-12). Käekirjaekspertiisiga on kinnitatud, et asitõendiks oleva kiri, mis sisaldas ähvardamist ja rahalise nõude esitamist, on kirjutatud M. Klantsatõi poolt. Seega saadud tõend on asjassepuutuv ja kohus on sellele osutanud kohtuotsuse tegemisel. Menetluskulu, ekspertiisitasu 451 eurot, kannab M. Klantsatõi ise. M. Klantsatõi menetluskulud on kokku 4271,51 eurot. Kohus leiab, et süüdistatavate puhul on menetluskulude kandmine täies mahus ilmselt üle jõu. Mõlemad kannavad vanglakaristust, I. Ginzburgile kanda alates 09.11.2026 üle 13 aasta, M. Klantsatõi karistusaeg üle ühe aasta alates 09.11.2026. Kohus arvestab, et I. Ginzburgi puhul on menetluskulude kandmine vangla režiimis raskendatud, sest vangla korraldatud tööde eest makstav tasu on tagasihoidlik. M. Klantsatõi puhul on kohus 15 / 16

arvamusel, et menetluskulude täielik summa võib takistada isiku resotsialiseerimist vabaduses. Kohus peab põhjendatuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kokku kuulub Igor Ginzburgilt menetluskuludena väljamõistmisele 2000 eurot, mis kuulub KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ühe aasta jooksul. Maksim Klantsatõilt kuulub menetluskuludena väljamõistmisele 1500 eurot, mis kuulub KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ühe aasta jooksul.

O TE

L

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

O

Siiri Eero rahvakohtunik

E

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕ

U

ST

U

M

IS

Reelika Vinni rahvakohtunik

16 / 16

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.