Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Q.W-d süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu poolt eelnevalt hoiatatud selles, et ütluste andmisest aluseta keeldumine ja teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav KarS § 318 ja § 320 järgi, andis tunnistajana teadvalt valeütlusi 29.08.2023 ajavahemikul 10.09-12.24 toimunud kohtutungil Tartumaal, Tartus, Kalevi 1 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas väärteoasjas nr 4-23-1277 (2780,23,002381). Valeütluste andmine seisnes selles, et Q.W väitis, et tema juhtis 07.03.2023.a. kella 19.06 kuni 19.52 vahel Jõgevamaal Mustvee vallas veoautot Scania registreerimismärgiga XXX. Kohtumenetluses kummutati Q.W ütlused teiste kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega ja tuvastati, et veoautot Scania juhtis 07.03.2023.a. kella 19.06 ja 19.52 vahel K. V.. Sellega pani Q.W toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmise. Prokuröri ettepanek Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Q.W-d KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära (KarS § 44 lg 2 päevamäära suurus 45,70), s.o 1371 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata rahalist karistust Q.W suhtes täielikult täitmisele, kui Q.W ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse osas Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud alused käskmenetluse kohaldamiseks: Q.W-le heidetakse ette teise astme kuriteo toimepanemist, milles prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, 2 (4)

tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi ega seksuaalkurjategijate kompleksravi. KarS § 320 lg 1 näeb kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest ette vastutusena kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega Q.W süüdistuses, on seisukohal, et Q.W on pannud toime talle KarS § 320 lg 1 järgi etteheidetava kuriteo ja seega tuleb ta KarS § 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Kohus ei ole tuvastanud Q.W puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures tuleb kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt süü suuruse hindamisel keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. Hinnates Q.W süü suurust võtab kohus arvesse, et ta andis tunnistajana väärteoasja arutamisel valeütlusi, kuid hoolimata sellest oli väärteo toimepanija võimalik kohtul kindlaks teha tuginedes teistele tõenditele kogumis. Ehk siis ei olnud tema pool kuriteo toimepanemisel raskeid tagajärgi. Kohus ei ole tuvastanud, et Q.W puhul esineks KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Neil asjaoludel hindab kohus Q.W süü keskmisest väiksemaks. Nõustuvalt prokuröriga leiab kohus, võttes arvesse juba eelnevalt toodut ja seda, et Q.W-l ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi (tl 38-41), et teda on võimalik mõjutada edaspidi õigusvastaseid tegusid toime mitte panema, karistades teda KarS § 320 lg 1 järgi kergemaliigilise ehk rahalisi karistusega selle miinimummääras, s.o 30 rahalise karistuse päevamääraga. Kriminaalmenetluse alustamisele vahetult eelnenud aastal oli Q.W keskmiseks päevasissetulekuks XXX eurot (tl 42-43). Seega on karistuseks mõistetava rahalise karistuse suuruseks 1371 eurot. Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh Q.W-l karistuste puudumist, ei pea kohus rahalise karistuse ärakandmist vajalikuks, leides, et ta on võimalik karistuse kandmiselt KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi vabastada 1-aastase katseajaga. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise 3 (4)

puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatava Q.W menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuupalga alammäär 820 eurot). Arvestades seda, et Q.W on töövõimeline ja ka käesolevalt tööga hõivatud isik, kuid samas ka väljamõistetava sundraha suurust, on kohus seisukohal, et menetluskulu korraga hüvitamine võib olla tema jaoks mõnevõrra raskendatud. Sega on kohus seisukohal, hinnates ka Q.W resotsialiseerumisväljavaateid, et talle on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus tasuda menetluskulu 1230 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulu katteks vähemalt 102,50 eurot kuni selle täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.