1-24-1782
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2024, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-24-1782 (23278052063)
Kohtunik
Marina Ninaste
Kriminaalasi
Janar Prantsi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi sekretär
Margot Nigol
Prokurör
Toomas Koitmäe
Süüdistatav
Janar Prants – isikukood 50204066828; xxxxx xxxxxxxxxx kodakondsus; elukoht xxxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx; emakeel xxxx xxxxx, xxxxxxxxxxxx, xx xxxxxxxxx ; üks kehtiv väärteokaristus
Tõkend
Tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Marko Paabumets (süüdistatav ei taotlenud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-24-1782 p 3 alusel ekspertiisikulu 268 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1446,72 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
1-24-1782
Süüdistus Janar Prantsi (Prants) süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas 9,4 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 14% ja mis leiti politsei poolt 29. detsembril 2023 kell 02.12 aadressil Tartu linn, Fortuuna tn 1 juures tema valduses olevast mootorsõiduki BMW 318i registreerimismärgiga XXX XX kindalaekast, ja 0,50 g peenestatud kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12%, mida hoidis enda taskus oleva taimepurustaja sees. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kanepi puhul loetakse suureks koguseks 7,5 grammi. Seega pani süüdistatav Janar Prants toime KarS 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava Janar Prantsi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Janar Prantsile mõistetav karistus järgmine. KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Janar Prantsi eelvangistuses viibitud aeg 29. detsember 2023 ehk üks päev karistuse hulka. Seega on kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janar Prants ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 2050 eurot. Lisaks on kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamise kulu 182 eurot, ekspertiisikulu narkootilise aine tuvastamiseks summas 268 eurot ning kaitsja tasu 153,72 eurot. Kokkuleppe kohaselt on Janar Prantsil osaline töövõimetus, ta hooldab oma isa ja tema majanduslik seisund on raske, mistõttu tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda, s.o 1025 eurot. Lisaks on kokku lepitud joobeseisundi tuvastamise kulu summas 182 eurot tervikuna riigi kanda jätmine seoses asjaoluga, et Janar Prantsil joobeseisundit ei tuvastatud. Seega tuleb Janar Prantsilt KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1446,72 eurot. KrMS § 180
1-24-1782 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kuluda tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Janar Prantsi süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 182 eurot, ekspertiisikulu 268 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 153,72 eurot, s.o kokku 2653,72 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt tasub Janar Prants sundraha 1⁄2 ulatuses ehk 1025 eurot, kaitsja tasu kohtueelses menetluses 153,72 eurot ning ekspertiisikulu 268 eurot. Riigi kanda jääb sundraha 1⁄2 ulatuses ehk 1025 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 182 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kuluda tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 83 lg-te 4, 5 ja § 191 alusel kuulub konfiskeerimisele ekspertiisist järele jäänud aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas. NPALS § 7 lg 3 alusel jätta nimetatud aine riiklikule ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuulub hävitamisele Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud soonsulguriga kilekott, mille sees on fooliumpaberid ja taimepurustaja „grinder“ (Pakend nr 1), mis asub Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnas asitõendite laos (Riia 132, Tartu). Kriminaaltoimikus olev DVD-plaat (pakend nr V1) jääb kriminaalasja materjalide juurde.
(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.