Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31. mai 2024 Jõhvi
Kohtuasja number
1-21-3002
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Sekretär
Ingrid Koddo
Prokurör
Natalja Firsova (kirjalik arvamus)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Robert Pohlak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
Robert Pohlak, isikukood: 36401172756, kannab karistust Viru Vanglas
Lepinguline kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev
Advokaat Raiko Paas 31.05.2024 avalikul kohtuistungil
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Robert Pohlak talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.05.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Pohlak tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Robert Pohlak on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.05.2021 kohtuotsusega KarS § 120 lg 1, § 201 lg 1, § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati vangistust Tartu Maakohtu 02.09.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa s.o 2 aasta 12 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 aastat 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 04.05.2021 ja lõpp 16.05.2027.
1(5)
Robert Pohlak andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuses Robert Pohlak kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning omanik ja sela elavad isikud andsid nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elektroonilise valve puhul võib osutudaproblemaatiliseks tihedad elektrikatkestused. Majas elavad kinnipeetavale võõrad isikud ning sinna asuks elama ka tema abikaasa. Isikul on xxx erialal. Ametlikult on töötanud 2017-2020. Vangistuses töötab koristajana. Vangla andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 4500 eurot. Vabanemisjärgne töökoht xxx, kuid selle kohta puudub tööandja ametlik kinnitus. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, onu ja abikaasa. Abikaasaga pani toime viimase kuriteo. Samuti on 2 täisealist last. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalsete hoiakutega isikud. Suur osa väga ohtlikest ja raskete tagajärgedega kuritegudest on toime pandud isikute grupis. Viimati pani alkoholijoobes toime kuriteo 1995. aastal. Kinnipeetaval on krooniline haigus. R. Pohlakule on omane agressiivne suhtlusstiil. Agressiivse reageeringu kutsuvad esile temale mittesobivate teemade käsitlemine, nt minevikus toime pandud kuriteod. Agressiivsus väljendub valjuhäälselt rääkimises, ametnikule vahele segamises ning nö katkematult ametnikust üle rääkimises. Samas kui saab vestelda endale sobivatel teemadel, siis on üldiselt viisakas ja omab analüüsimisvõimet. Meelepärasteks teemadeks on kinnipeetavate jaoks aktuaalsed probleemid vanglas ja perekonna olulisus. Kokku on kriminaalkorras karistada saanud vägivaldse teo toimepanemise eest seitse korda. Vägivaldset käitumist on esinenud nii impulsiivselt kui ka ette planeeritult. Probleemide lahendamiseks kasutab illegaalseid vahendeid ning lähtudes iseenda jaoks kõige sobivamatest ja lihtsamatest võimalustest. Harjumuspäraseks käitumiseks on saanud konfliktiolukorrad lahendada vägivallaga. Eesmärkideks on vabaduses tööle asuda ja pereelu elada. Kinnipeetaval on olnud võimalusi enda eesmärke täita ka varasemalt, kuid ta on jätkanud kriminaalset eluviisi. Isikul on välja kujunenud tugevad kuritegelikud hoiakud. Pohlakul on palju kuritegelikke suhteid ning on kuulunud kuritegelikku ühendusse. Väga suure osa enda elust on veetnud erinevates kinnipidamisasutustes, mis ei ole kaasa aidanud tema eluviiside muutmisele, vaid pigem on avaldanud hoopis vastupidist mõju - tugevnesid kriminaalsed hoiakud ning laienes kriminaalne suhtlusvõrgustik. On varasemate vangistuste ajal jätkanud kuritegude toimepanemisega. Näiteks on organiseerinud vanglasse mobiiltelefoni, mille vahendusel pani kontrollitud keskkonnas toime väljapressimise. Viimases kuriteos oli episood, mille pani toime kinnipidamisasutuses (teise isiku vara enda kasuks pööramine). Süüdimõistetu negatiivseid hoiakuid ilmestab ka asjaolu, et ta kuulutati 2020 aasta kevadel tagaotsitavaks. Käesoleva vangistuse ajal on hoiakud pisut muutunud - ametnikesse suhtub võrdlemisi viisakalt (kuid talle omast agressiivset kõneviisi kasutades), on asunud tööle koristajana ja osaleb riske maandavates tegevustes. Suhtumist kriminaalhooldusesse iseloomustab asjaolu, viimase käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo ning ei täitnud ka teisi kohustusi, nt registreerimiskohustust. Sh on teda korduvalt allutatud elektroonilise valve alla. Väga raskete tagajärgedega isikuvastased ning ühiskonnaohtlikud kuriteod näitavad R. Pohlaku suhtumist ühiskonda tervikuna. Isik on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Vanglas viibib 6. korda. Soodusteguriks on alkoholi impulsiivsus ja probleemide lahendamise oskuse puudumine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 27%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. Vangla ei toeta Robert Pohlaku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Robert Pohlak taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 2(5)
Kaitsja toetab oma kaitsealust, paludes ta vabastada ennetähtaegselt. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Robert Pohlak tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ning ennatlik. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna isik on temale esimese astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest ära kandnud poole karistusest ning ta on nõus elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 7 kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Isik soovib vabanemisel asuda elama xxx, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, kuid võib tihedate elektrikatkestuste tõttu olla elektroonilise valve osas problemaatiline. Lisaks peab kohus üheks riskiteguriks ka kinnipeetava abikaasat, kellega ta pani toime viimase kuriteo ja kellega kavataseb vabaduses kokku kolida. Isik soovib asuda tööle Luxautos, kuid omaniku ametlik kinnitus selle kohta puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vaatamata sellele puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Seda arvamust toetab Robert Pohlaku varasem käitumine ja korduvad kriminaalkaristused. Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsusest nähtub, et Robert Pohlak mõisteti kokkuleppemenetluse korras süüdi kahes episoodis tervisekahjustuse tekitamises KarS § 120 lg 1 järgi, võõra vara omastamise KarS § 201 lg 1 järgi ja kahes väljapressimise espisoodis korduvlt isikute grupis KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi. Tegu oli toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.09.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) aasta ja 12 (kaheteistkümne) päeva vangistuse võrra ning mõisteti Robert Pohlakule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat ja 12 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 02.09.2019 otsusega oli Robert Pohlak süüdi mõistetud KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 3 järgi 3 aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele määrati 8 kuud vangistust ning 2 aastat ja 4 kuud vangistust jäi tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Tartu Maakohtu 22.01.2021 määrusega pöörati täitmisele 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrati 15.01.2021. 3(5)
Peale selle nähtub karistusregistrist, et Robert Pohlakul on veel 5 kehtivat kriminaalkaristust: Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega KarS § 120, § 121, 257 järgi, mis oli liidetud Jõgeva kohtumaja otsusega KrK § 142 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi. Tallinna Linnakohtu 18.09.1998 otsusega KrK § 144, 195 lg 3; § 207 lg 3 p 1; 101 p 5, 7 - § 15 lg 2; § 100 - § 17 lg 4, 5, 6 järgi. Tallinna Linnakohtu 22.10.1996 otsusega KrK § 1243 § 176 lg 1; § 186, § 207 lg 2 järgi Jõgeva Maakohtu 29.04.1991 otsusega ENSV KrK § 108 lg 1; § 196 lg 2 järgi. Lähtudes isiku kehtivatest karistustest saab järeldada, et need ei ole avaldanud talle piisavalt mõju ning ta on ka katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole kriminaalhooldus aidanud isikut tema käitumist parandada. Vangistuses viibib ta 6. korda. Seega järeldab kohus, et Robert Pohlak ei ole suutnud teha õigeid järeldusi oma varasematest karistustest ning jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud, sealhulgas katseajal toime pandud kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.05.2027, ärakandmiseks on veel ligi 3 aastat vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada ja osaleda sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohus ei leidnud Robert Pohlak iseloomustuses sellist positiivset teavet, mis kaaluks üle tema kuriteo toimenamise asjaolud ja korduvad kriminaalkaristused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata 4(5)
esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammis osalemine, vangistuses töötamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige see, et kuritegu oli toime pandud katseajal, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud normidele ja ei võta karistust tõsiselt. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Lisaks pole varasemalt määratud kriminaalhooldused täitnud oma eesmärki ning isik jätkas kuritegude toimepanemist, seega puudub kohtul veendumus, et seekordne kriminaalhooldus lõpeks edukalt. Lisaks ei toeta isiku vabastamist ka vangla. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Robert Pohlakule temale Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.