lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-7115/24

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-23-7115/24
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
06.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1262
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-7115/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-23-7115

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a otsus Vladimir Gavrilini süüditunnistamises KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Vladimir Gavrilin (ik 38103272712), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Gavrilini apellatsioon Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohus karistas 14. märtsi 2024. a otsusega Vladimir Gavrilinit karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 418 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel V. Gavrilinile liitkaristuseks 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti V. Gavrilinile 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti V. Gavrilini karistuse kandmise aja alguseks kahtlustavana kinnipidamise päev 1. september 2023. Maakohus mõistis V. Gavrilini õigeks süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ühes episoodis.
2.Kohus tuvastas, et 2022. aasta suvel kägistas V. Gavrilin kannatanu E.P. a Tartus XXX kortermajas mõlema käega selga tagant, nii et kannatanu ei saanud hingata ja kaotas teadvuse. Teadvusele tulles tõusis kannatanu püsti ja karjus valust, misjärel läks V. Gavrilin noaga kannatanu näo juurde, võttis tal kõrist kinni ja ütles, et lõikab tal näo ja suu ära, tõmmates kannatanu põsele noaga kriimu. Kohtu hinnangul tundis kannatanu valu.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 28.07.20261-26-4819/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20261-26-4267/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.07.20261-26-4188/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 09.07.20261-25-5474/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20261-25-6070/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20261-26-1303/10
3.Lisaks tuvastas kohus, et 4. märtsil 2023 kella 2 paiku ründas V. Gavrilin Tartus Kalevi ja Pargi tänava nurgal kannatanu H.H. a, lüües teda noaga nina alla ülahuule piirkonda, mis tekitas vasakust suunurgast nina keskosani haava, ulatudes igemeteni. Seega tekitas V. Gavrilin kannatanule valu ja tervisekahjustuse.
4.Kohtu hinnangul on tõendatud, et 2021. aasta suvel võttis V. Gavrilin Tartumaal Luunja vallas Rõõmu külas XXX majas S.S. a magamistoas tema kaelapiirkonnast kinni ja viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu, mille tõttu oli S.S. a 10 sekundit kägaras. Pärast seda lõi V. Gavrilin kannatanut paar korda rusikaga pea piirkonda. Samuti on tõendatud, et 2022. aasta suve lõpus lõid V. Gavrilin ja eeluurimisel tuvastamata isik samal aadressil S.S. at rusikaga näkku. 12. augustil 2022 ajas V. Gavrilin Tartus XXX kortermaja trepikojas S.S. at taga ja tabas teda noaga vasaku kaenla alla, mille tagajärjel tekitas talle 5-6 cm pikkuse noahaava. Kõigil kordadel tundis kannatanu valu. Lisaks valule põhjustas V. Gavrilin kannatanule noahaava näol ka tervisekahjustuse.
5.Lisaks on tõendatud, et 2023. aasta maikuus lõi V. Gavrilin Tartus Anne tänava Feenoksi juures A.D. i relvakabaga pea piirkonda, vigastades tema pead. Kannatanu tundis seetõttu valu.
6.Kohtu hinnangul puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et V. Gavrilin on L.K. t löönud, mistõttu tuleb kõrvaldamata kahtlused lugeda süüdistatava kasuks ja V. Gavrilin selles episoodis õigeks mõista.
7.Kohus tuvastas, et 2021. aasta septembris hoidis V. Gavrilin Tartus XXX korteris kahe käega kinni mõõgast ja karjus E.P. ale, et lööb ta maha. Seega ähvardas V. Gavrilin kannatanut tapmisega. Kannatanu tundis reaalset hirmu ja pidi võtma rahustit. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta oli teadlik V. Gavrilini kuritegelikust taustast ja oli tunnistajaks sellele, kui süüdistatav kasutas 2021. a suvel vägivalda tema toonase elukaaslase S.S. a vastu. Ähvardus tundunuks reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, sest V. Gavrilin hoidis mõõka ja karjus.
8.Samuti saatis V. Gavrilin 2023. aasta juuli lõpus kella 2 paiku E.P. ale sõnumi: „suka, tulen ja teen sulle valu“. Seega ähvardas V. Gavrilin kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu kartis, et V. Gavrilin tuleb talle koju haiget tegema, mistõttu kutsus kaks sõpra end valvama ja võttis voodisse noa. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna V. Gavrilin oli teda varem ähvardanud ja 2022. aasta suvel ka kehaliselt väärkohelnud. Samuti oli kannatanu näinud, kuidas V. Gavrilin mitmel korral vägivaldselt käitub. Selline ähvardus tundunuks reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, sest süüdistatav oli varem kannatanut ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud.
9.Lisaks tuvastas kohus, et V. Gavrilin, omamata relvaluba, soetas ja valdas kuni 15. juunil 2023 politsei poolt hoiule võtmiseni laskekõlbulikku tsiviilkäibes keelatud käsitöönduslikult ümberehitatud hoiatus- ja signaalipüstolit Stalker 4918-S number 0717-000007. V. Gavrilin teadis, et tegemist on laskekõlbuliku tulirelvaga ja et tal puudus tulirelva käitlemiseks luba, mistõttu pani ta tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega.
10.Kohtu hinnangul ei leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist V. Gavrilinile esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 alusel.
11.Kohus leidis, et V. Gavrilin pani toime kuus kehalise väärkohtlemise episoodi nelja erineva isiku suhtes, kuid rünnete tagajärjel tekitatud tervisekahjustused ei olnud väga rasked. Samas tekitas ta kahel korral kannatanule kehavigastuse noaga rünnates, mis on ohtlik ja võib põhjustada raskeid tagajärgi. Seega on V. Gavrilini süü kehalise väärkohtlemise osas keskmine. Kõne alla ei saa tulla rahaline karistus, sest V. Gavrilinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu
9.veebruari 2021. a määrusega vabastati ta edasisest karistuse kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu, kuid juba samal aastal hakkas taas toime panema kuritegusid. Järelikult ei ole 2(3)

varasemad karistused tema käitumist muutnud. Ähvardamise puhul on V. Gavrilini süü suurus veidi üle keskmise, sest ühel korral realiseeris koosseisu raskema alternatiivi ja ähvardas kannatanut tapmisega, kasutades selleks ka mõõka. Ähvardamise eest on V. Gavrilinit varem karistatud, mistõttu ei tule kõne alla rahaline karistus. Tulirelva ebaseadusliku käitlemise puhul on V. Gavrilini süü keskmisest väiksem, sest ta käitles vaid üht relva ja ei pannud sellega toime ühtki kuritegu. Siiski ei saa kohaldada rahalist karistust, sest tulirelv kujutab endast abstraktset ohtu ümbritsevale.

12.Kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatud jätta KarS § 74 lg 1 alusel vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. V. Gavrilin vabastati karistuse kandmisest parandamatu haiguse tõttu, kuid vaatamata kehvale tervisele pani ta vabaduses oldud aja jooksul toime 6 kehalise väärkohtlemise ja kaks ähvardamise episoodi ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise. V. Gavrilinit on varem karistatud vangistuse kohaldamisega, kuid see ei ole tema käitumist muutnud. Apellatsioon
13.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Gavrilin, kes soovib mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi vabastamist. Apellatsiooni esitamise ajaks on ta eelvangistuses viibinud seitse kuud. V. Gavrilinil on ravimatu haigus. Kohtumenetluse jooksul suri traagiliselt tema abikaasa, mis pani teda elu üle järele mõtlema ning edaspidi elab ta seaduskuulekalt. V. Gavrilin on nõus läbima kriminaalhooldusel sotsiaalprogramme. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et V. Gavrilini apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu jätab selle KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
15.Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mistõttu ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks. V. Gavrilinile mõistetud karistus on seaduslik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud veenvalt, millest tingituna ei ole võimalik jätta V. Gavrilinile mõistetud vangistust täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Selleks annab põhjuse eeskätt asjaolu, et V. Gavrilin vabastati Viru Maakohtu 9. veebruari 2021. a määrusega edasisest karistuse kandmisest parandamatu haiguse tõttu, kuid vaatamata sellele pani V. Gavrilin vabaduses toime uued kuriteod. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ei vastaks V. Gavrilini süü suurusele ega tema isikust tulenevatele asjaoludele. Seega on apellatsioonis esitatud väited maakohtu otsuse põhjal ammendavalt kummutatud. Eelnevale lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi.
16.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab ringkonnakohus V. Gavrilini apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20261-26-4664/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.07.20261-26-2747/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus