Viru Vangla materjalid V.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.C isikukood XXX; kannab karistust Viru Vanglas
Kohtuistungil osalenud isikud
süüdimõistetu
V.C (videokonverentsi teel)
RESOLUTSIOON
Juhindudes KarS § -st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta V.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 06.12.2021 kohtuotsusega mõisteti V.C süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati V.C-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 29.11.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu 28 päeva võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust, mis kuulus ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 19.04.2022.
2.28.03.2024 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid V.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. V.C karistusaeg algas 23.09.2022 , see lõppeb 20.06.2024 ja KarS § 76 lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 29.03.2024. V.C isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.
3.Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab V.C ennetähtaegset vabanemist.
1-21-3562
4.09.04.2024 esitas V.C kohtule garantiikirja, milles A OÜ garanteerib V.C-le töö vanglast tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral ehituslihtabitöölise ametikohal. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
5.Kohtuistungil avaldas V.C , et toeta b tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et vabanedes läheb tööle ja töö kõrvalt hakkab ettevõtlusega tegelema. Töökohagarantii on olemas.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu seisukohad, leiab, et V.C tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
7.Harju Maakohtu 06.12.2021 otsusega tunnistati V.C süüdi ja talle mõisteti karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 29.11.2018 kohtuotsusega nr 1-18-8994. Tartu Maakohtu 29.11.2018 otsusega tunnistati V.C muuhulgas süüdi esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Riigikohus on 28.11.2018 lahendi nr 1-16-2295 p-s 22 öelnud: kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. V.C on ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.
8.Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg -le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
9.Saab nõustuda, et V.C käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid. V.C on vangistuse viibides läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ . Üldiselt on sekkuja hinnangul programm täitnud oma eesmärki. Isikul on olemas oskused ja teadmised ärrituvas olukorras toimetulekuks ja vihase käitumise ennetamiseks. Kinnipeetav täidab töökohustusi majandustöödel ning mõistab töökohustuste täitmise vajalikkust. V.C-ga on läbiviidud vestlus alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetav näeb muutumise vajadust ning isiku motivatsioon on üle keskmise kõrge. Süüdimõistetu on katkestanud suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis toetavad V.C ennetähtaegset vabastamist.
10.KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku , samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,
1-21-3562 mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et V.C karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.
11.V.C tunnistati Harju Maakohtu 06.12.2021 kohtuotsusega süüdi kehalises väärkohtlemises , kui see on toime pandud korduvalt. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub seegi, et V.C puhul ei ole tegemist ainsa süüdimõistva kohtuotsusega. Kohus on mõistnud V.C-le liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, kuna V.C on peale esimest süüdimõistva kohtuotsuse tegemist pidanud kohaseks toime panna uue kuriteo. Viimase kuriteo sooritas vanglas. Eeltoodust järeldub, et V.C ei ole väärtustanud enda kõrval olevaid isikuid ning nende ootust turvatundele. V.C on korduvalt käitunud viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise.
12.Nagu märgitud, Harju Maakohtu 06.12.2021 kohtuotsus ei ole ainsaks V.C suhtes tehtud süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Nii on V.C varasemaltki süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.11.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi. V.C-d on kriminaalkorras karistatud 14 korda, millest neli karistust on kehtivad ja kümme arhiveeritud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Riigikohtu 15.02.2023 määrusega nr 1 -15-1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamise otsustamisel arvestada arhiveeritud karistusi. V.C kokkupuude kriminaalõigussüsteemiga näitab kõrget retsidiivsust. Ta on toimepannud eriliigilisi kuritegusid. Varasemalt on karistatud varguste, omastamise, dokumendi hävitamise, avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, valeütluste andmise, kehalise väärkohtlemise, süütamise, ettevaatamatusest surma põhjustamise ja röövimise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, jätkuvalt sooritab vägivaldse iseloomuga kuritegusid vaheldumisi varavastastega, kuriteod on üldjuhul toime pandud ette planeerimata hetke ajel. Peamiselt on kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemide lahendamise oskus.
13.Seega V.C on oma käitumisega korduvalt näidanud, et süüdimõistev kohtuotsus ja reaalne vangistus ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. V.C ei ole väärtustanud ühiskonna ootust õiguskuulekale käitumisele. Endale teadaoleval põhjusel on V.C korduvalt lubanud endale käitumist viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise. Seejuures ei ole eelmise kohtuotse järgi tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja mõistetud vanglakaristus V.C käitumisele mingit mõju avaldanud ning V.C on jätkanud kuritegude toimepanemist. V.C kannab karistust vanglas sooritatud kuriteo eest. Vägivald kaaskinnipeetava suhtes ei olnud küll intensiivne, kuid toimepandud kuritegu annab selge signaali, et isegi vanglas ei suuda kinnipeetav oma käitumist kontrollida. Ka iseloomustuses on väljatoodud, et enda ärritumisega toimetulekut (rahulik olek, kui olukord venib või eemaldumiseks pole võimalust) võivad V.C-l segada teatavad hoiakud ning mõttevead, millega võiks jätkuvestlustes tegeleda. Vanglas kuriteo toimepanemine viitab uute kuritegude toimepanemise ohule, mis välistavad V.C tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Eeltoodust lähtudes kohtul puudub usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldus mööduks edukalt.
14.V.C-le on iseloomulik kuritegude toimepanemine joobeseisundis. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on varasemalt läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Jõud Muutuda“, kuid on vabanedes taas alkoholi tarvitamisega jätkanud. Kinnipeetav tunnistab, et alkoholijoobes enda käitumist kontrollida ei suuda, kuid alkoholi keeldu terveks eluks enda hinnangul ei vaja. Iseloomustuse kohaselt tuleb V.C-l tema enda sõnul vabanedes Soome tööle minna, et alkoholi tarvitamisest loobuda, kuna Eestis tuttavaid kohates on kerge jälle alkoholi tarvitama hakata. Karistuse kandmise ajal ei ole V.C alkoholi tarvitanud range järelevalve tõttu ja
1-21-3562 seetõttu on olnud võimalus elada alkoholivaba elu, kuid sõltuvusvaba elu on V.C elanud vaid vangistuse kandmise ajal. Asjaoludest nähtub, et enne käesolevat vangistust oli alkoholitsüklis. Alkoholist loobumine nõuab kõrget enesemotivatsiooni. V.C elukäigust järeldub, et motivatsiooni alkoholist loobumiseks pole ta leidnud ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemise toel. Kui isikule on iseloomulik varasemalt alkoholi tarvitamine ja joobeseisundis kuritegude sooritamine ning olles seejuures mõjutatav isik (iseloomustuses kirjeldatuna), siis prognoos seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin.
15.V.C-l on soov vabanemise korral asuda tööle. Kohtule on esitatud ka vastav töökohagarantii. Kohtu hinnangul ei ole töökoha olemasolu V.C puhul uute kuritegude ohtu maandavaks teguriks. Tema elukäiku iseloomustavad andmed näitavad, et isik sooritab kuritegusid alkoholi mõjul hetke ajel. V.C pole võimeline senisest eluviisist lahti ütlema ega mõtle tegude tagajärgedele, tal on alkoholisõltuvus, millest lähtuvaid riske pole ta püüdnud tõsimeeli maandada, ning ta võib alkoholi mõjul panna toime kuriteo, tal pole probleemide lahendamise oskust, toetavaid lähedasi. Lisaks on V.C-l võlakohustusi enam kui 9700 eurot. Arvestades võlakohustuste suurust, püsib uue kuriteo toimepanemise risk. V.C materiaalne toimetulek, ühes harjumusega tarbida alkoholi annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele. Kuigi isikul on elukoht, siis retsidiivsusriski hindamise kontekstis ja arvestades isiku mõjutatavust ning impulsiivsust, ei ole ühiselamu, kus elab valdavalt kehvas sotsiaalses seisus, enamasti kriminaalse taustaga, sõltuvusainete või alkoholi tarvitajad, uute kuritegude toimepanemise ohtu maandavaks teguriks.
20.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata V.C vabanemist toetavatele asjaoludele, on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis V.C ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja V.C valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.