Isikuvastased süüteod › Elu ja tervist ohustavad süüteod

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada URMAS TILGA KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Urmas Tilga eelvangistuses viibitud aeg alates 13.08.2023 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 8 aasta vangistuse kandmise alguseks 13.08.2023. Urmas Tilga suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kaotab kehtivuse ja tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel, mil Urmas Tilga jätkab kinnipidamisasutuses talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist. Süüdi tunnistada TÕNU KUUDEBERG KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Tõnu Kuudebergi eelvangistuses 13.-14.08.2023 viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust Tõnu Kuudebergi suhtes täielikult täitmisele, kui Tõnu Kuudeberg ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Urmas Tilgalt riigituludesse menetluskuluna kokku 7922.78€ (seitse tuhat üheksasada kakskümmend kaks eurot seitsekümmend kaheksa senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:     

84€ isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3) 2115€ ekspertiisikulu [660€ surnu kohtuarstlik ekspertiis (II, 123-124) + 3570€ DNA ekspertiis (III, 145) = 4230€ /: 2 = 2115€] 1442.40€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4) 2231.38€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4) 2050€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1)

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX ja vangistuses viibivale Urmas Tilgale tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 7922.78€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 660.23€ (kuussada kuuskümmend eurot kakskümmend kolm senti) ja 12.-l kuul tasuda 660.25€ (kuussada kuuskümmend eurot kakskümmend viis senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta XXX ja XXX (kokku XXX kuus) elatuva Tõnu Kuudebergi menetluskuludest riigi kanda ekspertiisikulud kokku 2115 euro ulatuses [660€ surnu kohtuarstlik ekspertiis (II, 123-124) + 3570€ DNA ekspertiis (III, 145) = 4230€ /: 2 = 2115€] ja sundrahast (1230€) jätta riigi kanda 930€. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Tõnu Kuudebergilt riigituludesse menetluskuluna kokku 2757.54€ (kaks tuhat seitsesada viiskümmend seitse eurot viiskümmend neli senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:  324€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4)  2133.54€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4)  300€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX ja XXX (kokku XXX kuus) elatuvale Tõnu Kuudebergile tulevikuks paremaid resotsialiseerumis-väljavaateid, võimaldada menetluskulu 2757.54€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 229.79€ (kakssada kakskümmend üheksa eurot seitsekümmend üheksa senti) ja 12.-l kuul tasuda 229.85€ (kakssada kakskümmend üheksa eurot kaheksakümmend viis senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Menetluskulu tasumisel tuleb igal süüdistataval kasutada just talle ette nähtud viitenumbrit: Urmas Tilgal viitenumbrit 99924700010704

Tõnu Kuudebergil viitenumbrit 99924700010694 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-6943, menetluskulu 09.04.2024.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Süüdistatava Urmas Tilga kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello 03.04.2024.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia 15b) kasuks 2231 eurot 38 senti (kaks tuhat kakssada kolmkümmend üks eurot kolmkümmend kaheksa senti, sellest käibemaks on 402.38€) advokaat Aivar Kello süüdistatava Urmas Tilga kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi ja sellega seoses kantud kulude eest. Süüdistatava Tõnu Kuudebergi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski 03.04.2024.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Tartus Õpetaja 9) kasuks 2133 eurot 54 senti (kaks tuhat ükssada kolmkümmend kolm eurot viiskümmend neli senti; sellest käibemaks on 384.74€) advokaat Andres Veski süüdistatava Tõnu Kuudebergi kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi ja sellega seoses kantud kulude eest.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse:     

13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusel XXX Valga maakonnas tehtud fotod ja videosalvestused ühel DVD-R plaadil (II, 30A) 13.08.2023.a sündmuskohal käinud patrullpolitseinik R. L. XXX Valga maakonnas tehtud fotod ühel andmekandjal (II, 79) 13.08.2023.a Häirekeskusele Tõnu Kuudebergi tehtud telefonikõne helisalvestis ühel DVD-R plaadil (II, 129) 13.08.2023.a sündmuskohal käinud patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestised kahel DVD-R plaadil (II, 142) 14.08.2023.a Urmas Tilga läbivaatusel temast tehtud fotod ühel DVD-R plaadil

(III, 169)

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumise järgselt Tõnu Kuudebergile Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132 asitõendite hoiulaos asuvad tekk, padi, märkmik, neoonvärvi jope, neoonvärvi dressipluus. Juhul kui Tõnu Kuudeberg ei soovi eeltoodud esemeid tagasi saada või neile järele ei ilmu, siis esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Juhul kui Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132 asitõendite hoiulaos või Politsei- ja Piirivalveametis keskkriminaalpolitseis (II, 154) asuvad ka Tõnu Kuudebergi ja J. S. elukohast XXX elumajast ära võetud 3 mobiiltelefoni - Huawei P10 Lite, Sony Xperia ja Samsung Galaxy A41 - siis KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kuuluvad need tagastamisele Tõnu Kuudebergile. Kohtule prokuröri poolt esitatud tõenditest nähtuvalt asuvad need senistel andmetel Politsei- ja Piirivalveametis keskkriminaalpolitseis hoiul kuni menetleja vastavasisulise otsuseni (II, 154). Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kus need 3 mobiiltelefoni hetkel asuvad, ka süüdistusaktis pole seda kirjas ning kohtule pole esitatud ka andmeid nende telefonide Tõnu Kuudebergile tagastamise kohta. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132 asitõendite hoiulaos asuvad järgmised esemed ja proovid: 

tühi viinapudel „EHE VIIN“ ja selle viinapudeliga seonduvad tõmmiskiled ja sündmuskoha-jälgede kaart (III, 70), kaks sinist värvi crocsi-laadset jalanõud,



musta värvi pikad püksid, sinist-valget värvi dressipluus ja selle dressipluusiga seonduvad aluskilel asuvad kiuteibid ja 2 minigrip kotti riide näidistega, 2 verist paberit, surnukehal seljas olnud T-särk, pikad dressipüksid, aluspüksid kõik DNA- ja küünekaapeproovid

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada (kustutamise teel) Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad elektroonsed andmed: 



XXX elumajast ära võetud nutitelefonis Samsung Galaxy A41 (pakend nr 9) asunud andmetest tehtud koopiafailid ja nutitelefonis Sony Xperia (pakend nr 14) asunud andmetest tehtud koopiafailid Urmas Tilga poolt Tartu Vanglas vabatahtlikult välja antud nutitelefoni Samsung Galaxy A7 olevatest andmetest tehtud koopiafailid

Kannatanu A. K. kinnitas kohtuistungil 30.01.2024, et tema ei soovi, et talle tagastataks J. S. riietusesemeid (V, 18). Tunnistaja J. R. kinnitas kohtuistungil ütlusi andes, et tema elukohast XXX kinnistult sündmuskoha vaatlusel ära võetud plastiktool on talle tagastatud (V, 59). 14.11.2023.a akti kohaselt on Urmas Tilgale vanglasse tema isiklike asjade hulka tagastatud nutitelefon Samsung Galaxy A41 koos ümbriskaantega ja sim-kaardiga (III, 22). Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanule A. K. (K.) ja süüdistatavate kaitsjatele. Süüdistatavatele edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Viivitamata väljastada kohtuotsus süüdistatav Urmas Tilga viibib.

kinnipidamisasutusele,

millises

vahistatud

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: 

vangistusasutusele Urmas Tilga suhtes vangistuse täideviimiseks



Tõnu Kuudebergi elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale Tõnu Kuudebergi suhtes kriminaalhoolduse kohaldamiseks



Politsei-ja Piirivalveametile asitõendite osas



pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas

Kannatanu A. K. ei soovi saada ühtegi teavitust süüdimõistetu vahi alt vabastamise, süüdimõistetu enne tähtaega karistuse kandmiselt vanglast vabastamise ning kinnipidamisasutusest põgenemise kohta ning ta ei soovi anda arvamust süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta (V, 1). Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetute kohta andmed karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 24. aprilliks 2024.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

MENETLUS KOHTUS

28.11.2023 saabus Tartu Maakohtusse üldkorras menetlemiseks kriminaalasi nr 23261050558 Urmas Tilga süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 7 järgi ja Tõnu Kuudebergi (Kuudeberg) süüdistuses KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi. Kohtumenetluses sai selle kriminaalasja numbriks 1-23-6943. Kriminaalasi määrati kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse.

SÜÜDISTUSAKT

28.11.2023 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik kriminaalasjas nr 23261050558 süüdistusakti (I, 1-6) Urmas Tilga süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja Tõnu Kuudebergi (Kuudeberg) süüdistuses KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi. Süüdistusaktis kajastatud süüdistused on alljärgnevad. Urmas Tilgat süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat kriminaalkaristust mõrva ja tunnistaja peksmise eest, viibides 11.08.2023.a õhtul kella 20 paiku Valga maakonnas XXX kinnistul ehk tunnistaja J. R. (R.) elukohas maja õues, pani ta ühise seltskondliku koosviibimise käigus J. S. (S., sündinud XXX) vastu kättemaksuks J.S. poolt hetk varem sealsamas U.Tilgale öeldud viimast vihastanud väljenduse peale lühikese aja jooksul toime erinevaid tahtlikke vägivallategusid, sealhulgas lõi ta rusikaga J.S. näkku vähemalt kolm tugevat lööki – löögist vastu vasakut silma tekkis J.S. vasaku silmakoopa põhja murd, löögist vastu nina ninaluude murd ning löögist vastu suud põrutushaav ülahuule limaskestal ja alveolaarkaarel igemes paremal II hamba kohal, paremal I hamba ja II ülemise hamba liikuvus ning verevalumid huultel. Veel lõi ta löökide tagajärjel mahapaiskunud J.S. tugevajõuliselt jalaga vähemalt ühel korral kehasse, millega ta põhjustas J.S. nii valu kui verevalumid kehal. Kirjeldatud tahtliku ja korduva vägivalla kasutamisega põhjustas U.Tilga J.S. kogumis raske peaajukahjustuse ehk eluohtlikud ehk J.S. ellujäämise korral eraldi võetuna KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad järgmised tervisekahjustused: kõvakelmealune traumaatiline verevalum paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas; väheväljendunud ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal oimusagaral, mõlemal pool otsmikusagaral, vasakul otsmiku-oimu piiril, väikeajul; verevalum kõõlustanul paremal otsmiku-kiiru, vasakul otsmiku-oimu ja kukla piirkonnas, verevalum mõlemas oimulihases; ninaluude murd; vasaku silmakoopa põhja murd koos luukildude ja silmakoopa rasvkoe nihkumisega ülalõuaurkesse, veri vasakus ülalõuaurkes, verevalum vasaku silma sidekestal ja põrutushaav vasaku silma alalaul; põrutushaav ülahuule limaskestal ja alveolaarkaarel igemel paremal II hamba kohal, paremal I ja II ülemise hamba liikuvus, verevalumid huultel; kilpkõhre murd paremal pool ülemise sarve lähtekohas, verevalumid kaela pehmetes kudedes paremal kilpnäärme piirkonnas ja

neelu limaskestal, vasakul keeleluu piirkonnas ja kõri limaskestal ning keeles, nahaalused verevalumid näol ja kaelal; verevalum pehmetes kudedes rinnakupideme ja rinnaaordi piirkonnas ning mõlemal pool rinnakelmel; verevalumid vasakul rindkere ülaosas, seljal; nahaalused verevalumid kätel ja jalgadel, nahamarrastused küünarnukkidel. Kirjeldatud tervisekahjustuste tagajärjel J.S. suri ööl vastu 13.08.2023.a. oma elukohas Valga maakonnas XXX. J.S. surma põhjus on pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse traumaatilise verevalumiga paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas ja ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid peaaju koes hapnikupuudusest kahjustused ja peaajuturse. Kõvakelmealuse verevalumi põhjustanud verejooksu sulgemine koos verevalumi eemaldamisega oleks ära hoidnud J.S. surma ning pärast vigastuste tekitamist J.S. kiire arstiabi mitte osutamine vähendas tema ellu jäämise võimalust. U.Tilga igaühele näha olevate ulatuslike vigastustega peas ehk elutähtsas organis J.S. 11.08.2023.a. õhtul ega ka hiljem haiglasse ei toimetanud, J.S. mitte mingit arstiabi ei taganud ja arstiabi kutsumiseks hädaabikõnet ka ei teinud. Kuna antud juhul U.Tilga tekitas J.S. tervisekahjustuse tahtlikult, aga nii KarS § 118 lg 1 p-des 1 ja 7 sätestatud tagajärjed ehk vastavalt oht J.S. elule ja J.S. surm saabusid ettevaatamatusest ehk kuna eluohtliku seisundi näol oli tegemist vahetagajärjega, siis kirjeldatud käitumisega pani Urmas Tilga toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega ta põhjustas J. S. surma, ehk KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõnu Kuudebergi (Kuudeberg) süüdistatakse selles, et tema, nähes 11.08.2023.a õhtul Valga maakonnas XXX elumaja õues pikali lamamas XXX J. S. (S.), kellel olid igaühele näha olevad ilmsed vägivallatundemärgid ja ulatuslikud vigastused peas, kes oli verine ja kes palus temalt abi, toimetas ta J.S. endale kuuluva sõiduautoga Ford Mondeo reg nr XXX tema ja J.S. ühisesse elukohta Valga maakonda XXX kinnistule, kus ta jättis raskelt vigastatud J.S. haiglasse või perearsti juurde viimata ega kutsunud J.S. ka arstiabi välja ning jättis ta selliselt J.S. tervist veelgi raskemalt kahjustada võivasse ja eluohtlikku olukorda, kuni J.S. sealsamas XXX elumajas ööl vastu 13.08.2023.a suri. Alates XXX kinnistult ära toimetamisest kuni oma surmani oli J.S. seejuures näost veritsev ja silmade ümber paiknevate vigastuste tõttu näost paistes ehk igale keskmisele inimesele arusaadavalt peas ehk elutähtsas organis eluohtlike vägivallajälgedega, ning J.S. oli ka valdavalt lamavas asendis ja käitus passiivselt. J.S. tervislik seisund halvenes peale tema XXX kinnistult koju tagasi jõudmist oluliselt, millest T.Kuudeberg sealsamas J.S. kahekesi koos viibides oli teadlik, aga ta jäi seejuures J.S. tervise ja elu päästmise mõttes tegevusetuks. J.S. kiire arstiabi tagamise asemel käis T.Kuudeberg üksinda lähedases poes ja tõi sealt kanget alkoholi, mida ta tarvitas üksinda J.S. juures XXX kinnistul viibides. Õiguslikus tähenduses oli T.Kuudeberg seejuures nende kui XXX J.S. suhtes hoolsuskohustusega nn kaitsegarant, kes pidi üldinimliku hoolsuskohustuse alusel hoidma J.S. elu ja tervist ähvardavate ohtude eest ning hoolitsema J.S. kui tema lähedase eest. Kaitsegarandi kohustus on teha kõik mõistlikult võimalik, et kaitstava isiku ehk antud juhul hädaolukorras ehk eluohtlikus olukorras oleva J.S. tervislik olukord olemasoleva ohu tõttu täiendavalt ei kahjustuks. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt peavad (faktilised) abikaasad

teineteist vastastikku toetama ja pidama silmas teineteise heaolu ning põhiseaduse § 27 lg 5 kohaselt on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajava liikme eest. Kirjeldatud käitumisega T.Kuudeberg mitte ainult ei asetanud J. S. viimase füüsilist tervist raskelt kahjustada võivasse ja eluohtlikku olukorda ning mitte ainult ei jätnud J.S. sellisesse olukorda ehk olukorda, kus esines reaalne võimalus J.S. surma saabumiseks ehk kus J.S. ei saanud temale antud olukorras kättesaadavate vahenditega iseseisvalt ohu tekkimist vältida või tekkinud ohtu kõrvaldada, vaid selline olukord ka lõppes sealsamas just ja ainult T.Kuudebergi hoole all viibinud J.S. surmaga. T.Kuudebergilt käesoleval juhul nõutav tegevus, mille ta jättis tegemata, oli välise pildi alusel igaühele arusaadavalt hulgaliste ohtlike peavigastustega J.S. mitte ainult esimesel võimalusel kiire arstiabi, vaid ka üldse mistahes professionaalse arstiabi tagamine, mille T.Kuudeberg aga rohkem kui ööpäeva vältel tegemata jättis, kuigi ta oleks saanud seda takistamatult teha ja ta oleks pidanud seda tegema. Hädaabikõne tegi T.Kuudeberg alles 13.08.2023.a. algusega kell 03.36, mis ajaks oli kogu aeg alates XXX talust kaasatoomisest tema füüsilises läheduses viibinud J.S. juba mitmeid tunde surnud. J.S. surma põhjus on pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse traumaatilise verevalumiga paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas ja ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid peaaju koes hapnikupuudusest kahjustused ja peaajuturse. Seega oli antud juhul T.Kuudebergi puhul tegemist mitte ainult KarS § 123 lg 1 järgi kvalifitseeritava J.S. ohtu asetamise ja ohtu jätmisega, milles T.Kuudebergile kohtueelses menetluses kahtlustus esitati, vaid antud juhul on KarS § 123 lg 1 süüteokoosseis hõlmatud tagajärjedeliktist ehk KarS §-st 117 lg 1 ehk kirjeldatud käitumisega pani Tõnu Kuudeberg toime XXX J. S. (S.) surma põhjustamise ettevaatamatusest tegevusetusega olukorras, kus ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema ehk KarS § 117 lg 1 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KAITSEAKTID

01.12.2023.a saabus kohtusse süüdistatava Urmas Tilga kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello koostatud kaitseakt (I, 8-9). Kaitseakti kohaselt ei tunnista Urmas Tilga ennast süüdi. Kaitsjal pole prokuröri poolt esitatud tõenditele midagi lisada. 05.12.2023.a saabus kohtusse süüdistatava Tõnu Kuudebergi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski koostatud kaitseakt (I, 10-12). Kaitseaktis on kaitsja seisukohal, et Tõnu Kuudebergile esitatud süüdistus KarS § 117 lg 1 § 13 lg 1 järgi ei ole õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja hinnangul on Tõnu Kuudeberg pannud toime KarS § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitsjal ei ole lisada prokuröri poolt esitatud tõenditele täiendavaid tõendeid.

EELISTUNG JA KOHTU ALLA ANDMINE

Eelistung toimus 12.12.2023 (I, 26-30). Süüdistatavatest osales eelistungil Tartu Vanglast kaugülekuulamisega videosilla teel vahi all viibiv süüdistatav Urmas Tilga. Süüdistatav Tõnu Kuudeberg eelistungil ei osalenud.

KrMS § 239 lg 2 p 1 kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamine käesolevas kriminaalasjas välistatud, kuna kokkuleppemenetlust KarS § 118 sätestatud kuritegudes ei kohaldata. Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale Urmas Tilgale asjas võimalikke menetlusliike, s.o üldkorras menetlust ja lühimenetlust ja tegi eelistungil ka vaheaja, et süüdistatav ja kaitsja saaksid omavahel menetlusliigi osas nõu pidada. Pärast vaheaega kinnitas süüdistatav Urmas Tilga, et sai kaitsjaga nõu pidada ja oli seisukohal, et esialgu panna paika üldmenetluse kohtuistungi aeg ja saavad vajadusel taotlusi esitada, kui vajadus tekib. Samal seisukohal oli ka prokurör. Kohus pakkus pooltele ka võimalust pidada menetlusliigi osas korraldav istung, kuid pooled seda ei soovinud. Kohtuistungi aeg kooskõlastati 2024.a jaanuari lõppu ja veebruarikuusse. Eelistungil taandusi ja taotlusi ei esitatud. 12.12.2023.a määrusega andis kohus Urmas Tilga kohtu alla süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja Tõnu Kuudebergi süüdistuses KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi. Urmas Tilga suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine jättis kohus muutmata. Kohus määras kriminaalasja menetleda avalikul kohtuistungil üldkorras menetluses 2024.a jaanuaris ja veebruaris.

KOHTUISTUNG

30.01.2024.a kohtuistungit sissejuhatavas ehk rakendavas osas selgitas kohus süüdistatavatele menetluskorda, süüdistatava õigused üldmenetluses. Kohus selgitas ka lühimenetluse kohaldamise võimalust, üld- ja lühimenetluse eripära ja süüdistatava õigused lühimenetluses (V, 7-8). Kohus selgitas ka seda, et KrMS § 239 lg 2 p 1 kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamine välistatud KarS § 118 kuritegudes. Süüdistatavatele olid need selgitused arusaadavad. Seejärel tegi kohus kohtuistungis vaheaja, et süüdistatavad saaksid enda kaitsjaga menetlusliigi osas nõu pidada (V, 8). Kohus ajalist piirangut nõupidamiseks ei seadnud. Peale vaheaega avaldas Tõnu Kuudebergi kaitsja Andres Veski, et vaheaeg oli piisav ja Tõnu Kuudeberg soovib lühimenetlust, aga teine süüdistatav seda ei soovi (V, 8). Süüdistatav Urmas Tilga avaldas, et tema jääb loomulikult üldmenetluse juurde (V, 8). Tõnu Kuudebergi süüdistuse eraldamist lühimenetlusse keegi ei taotlenud. Neil asjaoludel menetleski kohus kriminaalasja mõlema süüdistatava suhtes kohtuistungil üldmenetluses. 30.01.2024.a kohtuistungit sissejuhatavas ehk rakendavas osas avaldas kohus muuhulgas ka seda, et kaitseaktides ei ole kajastatud tõendite esitamise taotlusi, ei kaitsjate ega süüdistatavate poolt, pole esitatud taotlusi ka isikute ülekuulamiseks. Kohus avaldas, et väljaspool kaitseakti on tulnud süüdistatavalt Urmas Tilgalt taotlus kohtuliku uurimise täiendamiseks (KrMS § 297), mis on toimikus I köites lk 36-37. Selles pöördumises, mis saabus kohtusse 21.12.2023.a ja mis on valvurile edastatud 20.12.2023, taotleb Urmas Tilga surnu kohtuarstliku ekspertiisi teinud ekspert Delia Lepiku kohtuistungil ülekuulamist. Urmas Tilga taotluse algusosast nähtub, et eksperdi kohtus ülekuulamise mõttele tuli süüdistatav pärast kohtu alla andmise määruse kättesaamist. Kohtuistungil 30.01.2024 selgitas kohus pärast süüdistatava Urmas Tilga taotluse avaldamist süüdistatavale Urmas Tilgale, et kuna süüdistusaktis ja kaitseaktis ei ole kohtuarst-eksperdi Delia Lepiku ülekuulamist kajastatud, siis ei käi eksperdi ülekuulamine planeeritud tõendite alla ja Urmas Tilga taotluse näol on tegemist kohtuliku uurimise lõppu jääva täiendava tõendi taotlusega KrMS § 297 mõttes. Kohus selgitas süüdistatavale Urmas Tilgale, et kaitsja on tal olemas ja kui prokuröri taotletud tõendid on uuritud, siis tuleb tal võtta kaitsjaga seisukoht,

kas jäädakse eksperdi kohtus ülekuulamise taotluse juurde ja kui jäädakse, siis otsustatakse, kas ekspert kuulatakse kohtus üle. Süüdistatavale Urmas Tilgale oli see arusaadav. Kohtuistungil 01.02.2024.a pidasid süüdistatav Urmas Tilga ja kaitsja Aivar Kello nõu ekspert Delia Lepiku ülekuulamise taotluse osas ja loobusid ekspert Delia Lepiku ülekuulamise taotlusest (V, 50-51). Ekspert Delia Lepikut kohtus üle ei kuulatud. Kannatanu A. K., kes on kriminaalasjas kannatanu, kuna Tõnu Kuudebergi XXX kandis ta J. S. menetluskulud, kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitanud. A. K. osales kohtuistungil selle esimesel päeval, 30.01.2024, ja andis siis ka ütlused. Kohus selgitas A. K. enne ütluste andmist KrMS § 71 lg 1 p 2 sätestatud õigust, keelduda ütluste andmisest XXX Tõnu Kuudebergi vastu. Kannatanule oli see arusaadav ja kannatanu A. K. avaldas soovi anda ütlused (V, 1, 15-19). Kannatanu A. K. avaldas ütluste andmise käigus muuhulgas, et ta järgmistel kohtuistungi päevadel ei osale. Kohtuvaidluses kannatanu A. K. ei osalenud. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistusaktis kajastatud süüdistuste juurde ja neid ei muutnud ning taotles mõlema süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles Urmas Tilgale KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 10 aastat vangistust, mille kandmise alguseks KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 13.08.2023.a. Tõnu Kuudebergile taotles prokurör KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseerimisele kuuluva kuriteo eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses kahtlustatavana kinnipeetavana 13.-14.08.2023 viibitud 2 päeva. Prokurör ei taotlenud Tõnu Kuudebergile karistusest kanda jäänud 1 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse reaaselt kohaldamist, vaid Tõnu Kuudebergi KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutmist koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Tõnu Kuudbergi kaitsja taotles kaitsealusele etteheidetava kuriteo kvalifitseerimist KarS § 123 järgi ja karistamist vangistusega alla keskmist määra, kuid seda ilma šokivangituseta ja KarS § 73 sätete kohaldamisega tingimisi, s.o ilma kriminaalhoolduseta. Kaitsja tõi esile Tõnu Kuudebergi puhtsüdamlikku kahetsust kui kergendavat asjaolu. Varasemad karistused Tõnu Kuudebergil puuduvad. Tõnu Kuudebergil on XXX. Kaitsja ei nõustunud prokuröri poolt taotletu osas sellega, et kohaldada Tõnu Kuudebergi suhtes kriminaalhooldust ja panna talle kohustuseks alkoholi tarvitamise keeld. Kuna XXX Tõnu Kuudebergi sissetulekuks olev XXX XXX eurot kuus on väike, siis KrMS § 180 lg 3 alusel taotles kaitsja jätta osa Tõnu Kuudebergi menetluskuludest riigi kanda. Urmas Tilga kaitsja taotles enda kaitsealuse suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja hinnangul ei ole ümber lükatud versioon, et J. S. tekitas vigastused Tõnu Kuudeberg ja J. S. võis vigastused saada ka kukkumisel. Kaistja viitas sellele, et J. S. oli omal jalal liikumisega probleeme, teda ootas ees puusaliigese operatsioon ja kui J.S. terviseprobleemile lisada alkohol, siis ei jäägi kukkumised tulemata. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada Urmas Tilga kasuks. Kaitsja hinnangul süüdimõistmiseks tõendeid pole. Süüdistatav Tõnu Kuudeberg tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult. Süüdistatav Urmas Tilga ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja oli seisukohal, et süüdistus on alusetu ja süütõendid tema vastu puuduvad. Urmas Tilga midagi ei kahetsenud, pidades muuhulgas õigeks ja põhjendatud teoks ka J. S. jalaga löömist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtu hinnangul on asjas olemas küllaldased ja veenvad tõendid, mis kinnitavad süüdistuste põhjendatust. Kriminaalasjas puuduvad süüdistatavate käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus teeb süüdistatavate suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. 11.08.2023 ÕHTUL LIHA GRILLIMINE JA SUITSETAMINE TÕNISE KINNISTUL

Kriminaalasjas pole senini olnud vaidlust selles, et 11.08.2023.a õhtul oli J. R. ja R. R. elukohas Valga maakonnas XXX kinnistul õues suitsuahju juures koosviibimine, kus veedeti aega ja ühiselt tarbiti alkoholi ning grilliti ja suitsetati liha. Sellel õues toimunud koosviibimisel osalesid neli isikut – J. R., Urmas Tilga, Tõnu Kuudeberg ja ainukese naisterahvana Tõnu Kuudebergi XXX J. S.. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Tunnistajate R. R. ja J. R. ning kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustest nähtub, et suitsuliha sai 11.08.2023.a õhtul valmis kella 7–8 paiku, see jagati omavahel ära ning Tõnu Kuudeberg viis temale kuuluva suitsuliha autosse, millega ta XXX kinnistule koos J. S. saabusid ja Urmas Tilga viis talle kuuluva suitsuliha sõiduautosse, millega ta XXX kinnistule tuli. 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 1-30, 30A) on fikseeritud, et suitsuliha asus XXX kinnistul elumaja esimese toa kausis (II, 9, 14). Sündmuskoha vaatluse ajal oli suur ümmargune plekk-kauss koos suitsulihaga toapõrandal. Tunnistaja R. R. (R.) ütluste (V, 5, 34-38) kohaselt tõi J. R. suitsuliha tuppa kuskil 7 paikupoole 8 aegu. Tunnistaja J. R. ütluste (V, 6, 38-50) kohaselt sai suitsuliha valmis õhtul kella 8-ks, võttis selle ahjust välja, tegemist oli kolme isiku lihaga, tema enda, Urmas Tilga ja Tõnu Kuudebergi lihaga, nii Urmas Tilga kui ka Tõnu Kuudeberg viisid enda suitsuliha autode peale. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütluste (IV, 30-35) kohaselt sai neil J. suitsuliha valmis saamise ajaks kahe peale pooleliitrine viin ära joodud, suitsulihaga jõudis koju XXX kinnistule kella 19 paiku ja keeras siis magama. Süüdistatava Urmas Tilga 03.04.2024 antud ütlused (V, 63, 72-79) suitsuliha valmissaamise aja kohta on muutlikud ja eelkajastatud tõenditega ei kattu. Esmalt väitis süüdistatav Urmas Tilga, et kuskil kolmveerand 9 sai liha alles ahjust välja võtta, enne polnud võimalik (V, 73). Mõne aja pärast aga väitis süüdistatav Urmas Tilga, et suitsuliha sai valmis hoopiski õhtul poole 7 aegu, seda oli 3 pakki, J.R. viis seda vahepeal tuppa, grillvorsti oli ka (V, 74). Süüdistatava Urmas Tilga ütlustest ei selgu, miks ta andis suitsuliha valmimise aja osas muutlikke ütlusi. Kohus nendest süüdistatava Urmas Tilga muutlikest ütlustest otsuse tegemisel ei lähtu, kuna need lahknevad olulisel määral tunnistajate R. R., J. R. ja kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustest kogumis nähtuvast selle kohta, et suitsuliha sai XXX kinnistul 11.08.2023.a õhtul valmis kella 7-8 paiku. Osas, millises Urmas Tilga ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, jätab kohus Urmas Tilga ebausaldusväärsed ütlused kõrvale ja rajab otsuse omavahel kooskõlas olevale tõendite kogumile, antud juhul tunnistajate R. R., J. R. ja kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustele. Kriminaalasjas on tõendid kooskõlas selles osas, et ainukesena lahkus 11.08.2023 õhtul sellelt koosviibimiselt silmnähtavate kehavigastustega ja verise ninaga J. S., kes oli raskes seisus ja keda Tõnu Kuudeberg püüdis maast püsti saada, kuid püsti ei saanud, misjärel aitas toast õue tulnud J. R. maas lamava J. S. püsti ja talutas omal jalal kõndiva J. S. auto juurde kõrvalistmele istuma, misjärel Tõnu Kuudeberg istus juhiistmele ja nad sõitsid kahekesi XXX kinnistult oma koju XXX kinnistule.

Tõendid on kooskõlas ka selles osas, et 11.08.2023.a õhtul J. S. XXX kinnistule saabudes J. S. näos ja ka kuskil mujal vigastusi näha polnud. Tõenditest nähtuvalt on XXX ja XXX kinnistute vahemaa alla 1 kilomeetri, orienteeruvalt poole kilomeetri kanti. Uurija poolt Delfi kaardirakendusest tehtud kaardiandmete väljatrükist (II, 92) nähtub, et Tõnu Kuudebergi ja J. S. XXX kinnistul asuv elukoht ja J. R. XXX kinnistul asuva elukoht asusid lähestikku, kinnistute vahemaa on 811 m, sõiduaeg 2 minutit. Sellega on kooskõlas ka kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlused (IV, 30-35) selle kohta, et tema XXX kinnistul asuva kodu juurest on J. R. elukohta kuskil pool kilomeetrit, J. R. elab temast 3 talu edasi. Ka tunnistaja J. R. ütluste (V, 6, 38-50) kohaselt pole XXX ja XXX kinnistute vahemaa päris poolt kilomeetrit. Sama Delfi kaardirakendusest tehtud kaardiandmete väljatrükiga (II, 92) on tõendatud, et J. R. XXX kinnistul asuva elukoha ja Urmas Tilga Viljandi maakonnas XXX asuva elukoha vahemaa on 6,94 km, sõiduaeg 9 minutit. 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 83-91) vaadeldi Valga maakonnas XXX kinnistut, sealhulgas suitsuahju juurde jäävat ümbruskonda. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluva kaardiandmete väljatrükiga on tõendatud, et suitsuahi jääb XXX kinnistu äärealale, elumajast kaugemale ning elumaja ja suitsuahju ahju juures asuva muruplatsi vahel on tihe lehtpõõsaste ja lehtpuudega ala, millest läbi näha pole võimalik. Suitsuahju vahetus läheduses avaral ja madalaks niidetud muruplatsil on laud ja plastmassist toolid. Suitsuahju ette jääval muruplatsil nähtavust takistavad puud ja põõsad ning esemed puuduvad. Suitsuahju juurest on takistusteta näha muruplatsil asuvat lauda ja plastmassist toole.

J. S. SURMA AEG

Tõnu Kuudebergi kahtlustatavana antud ütlustega ja Tõnu Kuudebergi 13.08.2023.a telefonikõnedega XXX A. K. ja hädaabikõnega Häirekeskuse numbrile 112 ning kannatanu A. K. ütlustega, 04.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 153-155), 13.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 156-173), 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluva surnukeha vaatluse videosalvestusega ja fotodega ühel DVD-R plaadil (II, 1-30, 30A) ja 10.11.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0083/TRT263 (II, 93-124) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta on tõendatud, et J. S. surm saabus Valga maakonnas XXX kinnistul asuvas elumajas 13.08.2023.a esimestel tundidel, orienteeruvalt pärast kella 01 ja enne kella 03:32. Tõnu Kuudeberg keeldus kohtuistungil 13.03.2024.a kohtulikul uurimisel ütluste andmisest, kinnitades seejuures, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde (V, 59). Prokuröri taotluse alusel ja KrMS § 294 p 1, KrMS § 2861 lg 1 alusel võttis kohus Tõnu Kuudebergi 13.08.2023.a kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde (V, 59-60) ja lisas kohtutoimikusse (IV, 30-35). 13.08.2023.a kahtlustatava Tõnu Kuudebergi antud ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et pühapäeval, 13.08.2023, pärast kella 01 jäi Tõnu Kuudeberg enda elukohas Valga maakonnas XXX kinnistul asuvas elumajas esimest korda magama ja siis oli J. S. veel elus. Tõnu Kuudebergi ütlused on alljärgnevad: „Pühapäeval kella 01 paiku läksin mina ka voodisse, telekas jäi mängima. J. vaatas telekat ja mina vaatasin kõrvaklappidega telefonist filmi. Vaatasin YouTubest filmi. J. jäi enne mind magama. Kuulsin läbi kõrvaklappide norinat ja sain aru, et J. jäi magama. Ma ei teinud

sellest norinast numbrit, kuna J. norskas magades. See oli norin kurgu põhjast. Mina vaatasin filmi edasi ja jäin klappidega magama. Ja ärkasin miskipärast ja nägin, et J. on voodi ääre peal, jalad köögiukse taga asuva nagi poole, pea teleka suunas. Ta pööras ennast ringi selliselt, et kukkus pea ees ukse suunas, põrandale ja jäi sinna külili lamama (vist paremale küljele või oli vasakule – ma ei mäleta). Ta ei öelnud mitte midagi. Tõusin üles, ma ei ajanud teda üles. Vaatasin, et las ta olla põranda peal. Tõstsin ta pea üles, panin pea padja peale ja teki talle keha peale. Selline asi, et ta voodist välja kukub, seda pole varem juhtunud. Ta ise ka mulle midagi ei öelnud. Läksin voodisse tagasi ja jäin magama. Ma ei tea, mis see kell võis olla. Ärkasin millalgi ja vaatasin maru imelik on, et ei ole norinat kuulda. Ja siis kõõlutasin ennast J. suunas, raputasin teda õlast. Ta oli soe, aga ei reageerinud minu raputusele. Siis ma alles tõusin voodist, panin toas tule põlema (laevalgustus) ja vaatasin, mis toimub. Panin J. käe nina alla ja sain aru, et ta ei hinga. Raputasin teda. Siis helistasin XXX A. K.. Ma ei tea, mis see kell võis olla. Õele helistasin ja ütlesin, et J. on surnud. Ta ütles mulle, et helista kiirabisse. Helistasin ka R., aga ta ei võtnud telefoni. Siis helistasin L. (T. L., elab XXX – XXX), aga tema ka vastu ei võtnud. Helistasin kiirabisse siis. Kiirabi tuli kohale, siis helistasin uuesti XXX. XXX ütlesin, et J. on surnud. Kiirabi ütles, et nemad ootavad politsei ära, et politsei tuleb kohale. Siis tuli politsei.“ (IV, 34) Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on kooskõlas kannatanu A. K. ütlused

(V, 1, 15-19)

Kannatanu A. K. kohtuistungil 30.01.2024 antud ütlustega (V, 1, 15-19) on tõendatud, et ta sai XXX J. S. surmast teada XXX Tõnu Kuudebergilt, kui XXX helistas ja ütles, et J. on vist surnud. XXX oli paanikas. 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokoll (II, 1-30, 30A) kajastab Tõnu Kuudebergi ja J. S. Valga maakonnas XXX kinnistul asuva elukoha vaatlust. 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 1-30, 30A) on tõendatud, et sündmuskoha vaatlusel võeti elumajast muuhulgas kaasa kolm mobiiltelefoni: telefon köögi laualt (pakend nr 9) telefon Huawei teisest toast (pakend nr 13) telefon Sony teisest toast (pakend nr 14) 04.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 153-155) vaadeldakse 13.08.2023.a Valgamaal XXX kinnistul toimunud sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud kolme nutitelefoni: nutitelefoni Samsung Galaxy A41 köögilaualt (pakend nr 9) nutitelefoni Huawei P10 Lite teisest toast väikse riiuli pealt (pakend nr 13) nutitelefoni Sony Xperia teisest toast teleri aluskapi alumiselt riiulilt (pakend nr 14) 04.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 153-155) on tõendatud: nutitelefonis Huawei P10 Lite olevatest andmetest koopiat ei tehtud, tarkvara ei toetanud seda (pakend nr 13) nutitelefonis Samsung Galaxy A41 (pakend nr 9) asunud andmetest tehti koopiafail nutitelefonis Sony Xperia (pakend nr 14) asunud andmetest tehti koopiafail 13.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 156-173) vaadeldakse 13.08.2023.a Valgamaal XXX kinnistul toimunud sündmuskoha vaatluse käigus köögilaualt kaasa võetud

nutitelefonist Samsung Galaxy A41 (pakend nr 9) telefonist saadud andmeid ajavahemiku 11.-13.08.2023.a kohta. 13.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 156-173) on tõendatud, et nutitelefonis Samsung Galaxy A41 (pakend nr 9) on kontaktide hulgas teiste hulgas kajastatud:        

Urmas Tilga XXX (II, 159, 164) A. +XXX (II, 159, 164) - süüdistusaktile lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas on kannatanu A. K. tel nr XXX (I, 6)

J. XXX (II, 160, 167)

R. +XXX (II, 160, 166) - süüdistusaktile lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas on tunnistaja J. R. tel nr XXX (I, 6)

XXX +XXX (II, 160, 167)

P. R. XXX XXX (II, 160, 167)

R. S. +XXX (II, 161, 168)

T. L. XXX (II, 161, 169)

13.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 156-173) on tõendatud, et nutitelefoni Samsung Galaxy A41 (pakend nr 9) 13.08.2023.a kõnelogi (II, 172-173) kajastab sellelt telefonilt alljärgnevat suhtlust:           

R. S. XXX kell 03:32:43 (UTC+3) väljaminev, vastamata R. S. +XXX kell 03:33:18 (UTC+3) väljaminev, vastamata A. +XXX (A. K.) kell 03:34:13 (UTC+3) väljaminev, vastatud, kestus 00:01:43 112 kell 03:36:27 (UTC+3) väljaminev, vastatud, kestus 00:04:50 A. +XXX (A. K.) kell 03:41:37 (UTC+3) väljaminev, vastatud, kestus 00:02:43 A. +XXX (A. K.) kell 04:07:53 (UTC+3) väljaminev, vastatud, kestus 00:00:40 A. +XXX (A. K.) kell 04:11:41 (UTC+3) väljaminev, vastatud, kestus 00:00:36 R. S. +XXX kell 04:41:14 (UTC+3) väljaminev, vastatud, kestus 00:00:03 T. L. +XXX kell 04:44:06 (UTC+3) väljaminev, vastamata 112 kell 05:50:19 (UTC+3) sissetulev, vastamata A. +XXX (A. K.) kell 08:58:54 (UTC+3) sissetulev, vastamata

Eelkajastatud 13.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 156-173) vaadeldakse 13.08.2023.a Valgamaal XXX kinnistul toimunud sündmuskoha vaatluse käigus köögilaualt kaasa võetud nutitelefonist Samsung Galaxy A41 (pakend nr 9) telefonist saadud andmeid ajavahemiku 11.-13.08.2023.a kohta. Muuhulgas nähtub, et sellelt telefonilt on 13.08.2023.a helistatud A. K. telefoninumbrile +XXX kell 03:34:13 (UTC+3) väljaminev, vastatud, kestus 00:01:43 ja seejärel numbrile 112 kell 03:36:27 (UTC+3) väljaminev, vastatud, kestus 00:04:50. See on kooskõlas Tõnu Kuudebergi kahtlustatavana antud ütlustega ja kannatanu A. K. ütlustega selle kohta, et esmalt helistas Tõnu Kuudeberg XXX J. S. surmast teada saades XXX A. K. ja alles seejärel Häirekeskusesse numbril 112. 04.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 125-129) vaadeldakse 13.08.2023.a kell 03:36:35 Häirekeskusesse numbrile 112 tehtud telefonikõnet numbrilt XXX. Süüdistusaktile lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas on süüdistatava Tõnu Kuudebergi tel nr XXX

(I, 6). Ka 13.08.2023.a kahtlustatava ülekuulamise protokollis on Tõnu Kuudeberg avaldanud enda tel nr +XXX (IV, 30) ja sellest ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta helistas 13.08.2023.a öösel numbrile 112. Nendest andmetest nähtub, et 13.08.2023.a Valgamaal XXX kinnistul toimunud sündmuskoha vaatluse käigus köögilaualt kaasa võetud nutitelefonis Samsung Galaxy A41 (pakend nr 9) oli kasutusel tel nr +XXX. 04.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 125-129) on tõendatud, et Tõnu Kuudeberg teavitas 13.08.2023.a kell 03:36:35 alanud telefonikõnes numbrilt XXX Häirekeskust numbril 112 XXX J. S. surmast, kes on veel soe ja ei hinga, avaldades aadressiks XXX. Kõne salvestis on ühel DVD-R plaadil kriminaalasja juures (II, 129). 13.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 156-173) on tõendatud, et kuna telefoni teel soovis Tõnu Kuudeberg esmalt kella 03:32:43 ja kella 03:33:18 ajal ühendust saada R. S., kuid neile kõnedele ei vastatud ja alles seejärel helistas kell 03:34:13 XXX A. K. ja seejärel kell 03:36:27 Häirekeskusesse numbril 112, siis pidi Tõnu Kuudeberg XXX J. S. surmast teada saama enne sellel ööl tehtud esimesi telefonikõnesid, see on enne kella 03:32. Eeltoodust nähtub, et J. S. surm saabus Valga maakonnas XXX kinnistul asuvas elumajas 13.08.2023.a esimestel tundidel, orienteeruvalt pärast kella 01 ja enne kella 03:32. Sellega on kooskõlas ka 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist ja 10.11.2023.a ekspertiisiaktist nähtuv. 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 1-30) ja selle juurde kuuluva surnukeha vaatluse videosalvestusega ja fotodega ühel DVD-R plaadil (II, 1-30, 30A) on tõendatud, et Valga maakonnas XXX kinnistul asuva sündmuskoha vaatlus algas kell 09:00 ja lõppes kell 11:30 ning sellel osales ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert Delia Lepik, kes teostas ka surnukeha vaatluse, mis on videosalvestatud (II, 30A). 10.11.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0083/TRT263 (II, 93-124) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta on tõendatud, et sama kohtuarst-ekspert Delia Lepik tegi ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi. 10.11.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0083/TRT263 (II, 93-124) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta on tõendatud, et J. S. surm võis kehatemperatuuri järgi saabuda

tundi 30 minutit (95% täpsusega ajavahemik 5 tundi kuni 10 tundi 30 minutit) enne kella 09:40 ajal kehatemperatuuri mõõtmist sündmuskohal (II, 102, 104) ja kaalumisisalduse järgi klaaskehavedelikus võis J. S. olla surnud mitte rohkem kui 7,5 tundi (95% täpsusega) proovi võtmise hetkest kell 09:44-09.45 (II, 102, 104). Ekspertiisiaktis kajastatud ajavahemikud J. S. surma saabumise kohta kattuvad ülejäänud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et J. S. surm saabus 13.08.2023.a esimestel tundidel, orienteeruvalt pärast kella 01 ja enne kella 03:32.

J. S. KEHAVIGASTUSED JA SURMA PÕHJUS

10.11.2023.a ekspertiisiakt nr 23E-AOS0083/TRT263 (II, 93-124) kajastab J. S. surnukeha suhtes läbi viidud kohtuarstlikku ekspertiisi, mille tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert Delia Lepik. 10.11.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0083/TRT263 (II, 93-124) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta on tõendatud, et J. S. surnukehal tuvastati järgmised vigastused: kõvakelmealune traumaatiline verevalum paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas; väheväljendunud ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal oimusagaral, mõlemal pool otsmikusagaral, vasakul otsmiku-oimu piiril, väikeajul; verevalum kõõlustanul paremal

otsmiku-kiiru, vasakul otsmiku-oimu ja kukla piirkonnas, verevalum mõlemas oimulihases; ninaluude murd; vasaku silmakoopa põhja murd koos luukildude ja silmakoopa rasvkoe nihkumisega ülalõuaurkesse, veri vasakus ülalõuaurkes, verevalum vasaku silma sidekestal ja põrutushaav vasaku silma alalaul; põrutushaav ülahuule limaskestal ja alveolaarkaarel igemel paremal II hamba kohal, paremal I ja II hambaliikuvus, verevalumid huultel; kilpkõhre murd paremal pool ülemise sarve lähtekohas, verevalumid kaela pehmetes kudedes paremal kilpnäärme piirkonnas ja neelu limaskestal, vasakul keeleluu piirkonnas ja kõri limaskestal ning keeles, nahaalused verevalumid näol ja kaelal; verevalum pehmetes kudedes rinnakupideme ja rinnaaordi piirkonnas ning mõlemal pool rinnakelmel; verevalumid vasakul rindkere ülaosas, seljal; nahaalused verevalumid üla- ja alajäsemetel, nahamaarrastused ülajäsemetel küünarnukkidel (II, 103) Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et J. S. esinevad vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla tekitatud korduvatest, osaliselt laatuvatest, s.o kokku valguvatest, suuremat kogumit moodustavatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega või esemetega - näiteks rusikas käega, kängitsetud jalaga - pea, kaela, kere ja jäsemete piirkonda. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et J. S. näkku on olnud vähemalt kolm lööki:   

vastu vasakut silma löögi tõttu tekkis vasaku silmakoopa põhja murd vastu nina löögist tekkis ninaluude murd löögist vastu suud tekkisid põrutushaav ülahuule limaskestal ja alveolaarkaarel igemel paremal II hamba kohal, paremal I ja II ülemise hamba liikuvus ning verevalumid huultel (II, 103)

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et kilpkõhre murd paremal pool ülemise sarve lähtekohas, verevalum kaela pehmetes kudedes paremal kilpnäärme piirkonnas ja neelu limaskestal, vasakul keeleluu piirkonnas ja kõri limaskestal ning keeles võivad olla tekitatud nii löökidest kui kägistamisest kätega (II, 103). Kompuutertomograafilisel uuringul sedastatud nahaalune verevalum paremal pool seljal, vasakul tuharal ja vasaku reie külgpinnal ülaosas ning lahangul kirjeldatud samas piirkonnas nahaalused verevalumid ning verevalumid rindkere pehmetes kudedes on tekitatud tömbi jõu toimel löögist või kukkumisest vastu kõva tömpi pinda ligikaudu samas ajavahemikus peaja kaelavigastustega (II, 103). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et J. S. kehaasend võis vigastuste tekitamise ajal olla nii seisev, istuv kui ka selili lamav (II, 103), suure tõenäosusega oli kehaasend ajas muutuv (II, 103). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et vigastuste morfoloogilise leiu järgi võivad vigastused olla tekitatud 1-2 päeva enne surma saabumist (II, 103). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et J. S. ülajäsemetel paiknevad vigastused - nahaalused verevalumid mõlema küünarliigese ja küünarvarre sirutuspinnal koos nahamarrastusega küünarnukkidel ning nahaalused verevalumid parema õlavarre sirutuspinnal ja kaenlaaluse piirkonna lähedal võivad olla enesekaitsele viitavad vigastused ja saadud käte ülestõstmisel-ettepanemisel pea piirkonda suunatud löökide kaitseks (II, 103104).

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et J. S. esinevad pea- ja kaelavigastused ei ole iseloomulikud kukkumisest tekkinud vigastustele. (II, 104) Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et J. S. esinevad vigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse, kuna nende tagajärjel tekkis raske peaajukahjustus ning konkreetsel juhul olid vigastused J. S. surma põhjuseks. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et J. S. surma põhjus on pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse traumaatilise verevalumiga paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas ja ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid peaaju koes isheemilised destruktsioonid (hapnikupuudusest kahjustused) ja peaajuturse (II, 104). Kohtul ei ole alust kahelda surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis (II, 93-124) kajastatu õigsuses, selles kajastatu tõele ja tegelikkusele vastavuses. Surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis (II, 93-124) kajastatuga selle kohta, et vigastuste morfoloogilise leiu järgi võivad vigastused olla tekitatud 1-2 päeva enne surma saabumist (II, 103) on kooskõlas ka 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-30) ja selle juurde kuuluva surnukeha vaatluse videosalvestuselt ja fotodelt ühel DVD-R plaadil (II, 30A) ning 13.08.2023.a sündmuskohal XXX Valga maakonnas kohal käinud patrullpolitseinike tehtud fotodelt (II, 39-65: fototabel) ja 21.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud XXX kinnistul patrullpolitseinik R. L. tehtud fotodelt (II, 66-79) ning 12.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 130-142) kajastatud XXX kinnistul patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestuste vaatlusel ja videosalvestustelt kahel DVD-R plaadil kogumis nähtuv selle kohta, et J. S. surnukehal värsked vigastused puudusid, ka hematoomid polnud äsja tekitatud, vaid jätsid mulje, et need on seal juba mõnda aega olnud. Surnukehal polnud näha ka värsket verd ja veriseid vigastusi. Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et J. S. surnukehal olid paaripäevased vigastused, on kooskõlas ka sündmuskohal XXX kinnistul patrullpolitseinikuna kohal läinud R. L. tunnistajana antud ütlused (V, 3, 26-29) selle kohta, et on varasemalt hulk aastaid töötanud kriminaalpolitseis, millest teab, et J. S. surnukehal polnud mitte mõni tund tagasi tekkinud vigastused, vaid ikka hulka aega varem tekkinud. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud tõenditest nähtuva tõele ja tegelikkusele vastavuses selle kohta, et J. S. sai kehavigastused 1-2 päeva enne surma saabumist.

JANNE SISASE ENESETAPP ON VÄLISTATUD

13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokoll (II, 1-30, 30A) kajastab XXX Valga maakonnas asuva sündmuskoha vaatlust. XXX kinnistu oli XXX Tõnu Kuudebergi ja J. S. ühine kodu. 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 1-30, 30A) on tõendatud, et sündmuskoha vaatlusel võeti XXX kinnistult elumajast köögilaua pealt kaasa märkmik (pakend nr 10), mida vaadeldakse 28.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 143-152). 28.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 143-152) nähtub, et märkmiku kaaned on punast ja musta värvi, märkmikus on kajastatud peamiselt nimed ja telefoninumbrid käsitsi kirjas, mis korrapärase ja ühtlase käekirjaga ja kergesti loetavad. Ainult märkmiku ühel lehel üleval ja all muusisuline korrapärases käsitsi kirjas tekst - ülal helistamise kellaajad ja all A.

S. pangakonto number ja allergiarohu ning allergoloogi kohta ülestähendused. Samal lehel korrapäratus käekirjas, kuid sama isiku poolt kirjutatud käsitsi kirjas on kiri (II, 151), mis adresseeritud Tõnu Kuudebergile:

„TÕNU KUUDEBERG

Nüüd ma enam ei ole TEILE KÕIGILE pinnuks silmas. Saate ilusti elada TÕNU sa vaata ennast kõigepealt. Mind sa vihkad, olen kõik su vihapursked ära kannatud su valed mis sa teed, nüüd on kõik saad ilusti olla, KÕIK SAATE OLLA.“ Kahtlustatav Tõnu Kuudeberg kinnitas 13.08.2023.a ülekuulamisel (IV, 30-35), et tegemist on kaustikuga, kus talle teadaolevalt on ainult telefoninumbrid. Eeltoodud kirjutise kohta avaldas Tõnu Kuudeberg, et see on J. kirjutatud, tema käekiri purjus peaga ja ta ei oska selgitada, miks J. selle kirjutas (IV, 34). Samal märkmikulehel oleva nime A. S. kohta avaldas Tõnu Kuudeberg, et A. S. on tema XXX A. XXX (IV, 35). Kohtul ei ole alust kahelda kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütluste tõele vastavuses selle kohta, et eelkajastatud kirjutise tegi J. S. Sellele, et J. S. on seda märkmikku täitnud ja sellesse sissekandeid teinud, viitab lisaks Tõnu Kuudebergi kahtlustatavana antud ütlustele ka asjaolu, et märkmikus on teiste telefoninumbrite ja nimede hulgas sissekanne: „Musi XXX“ (II, 148). Telefoninumbrit XXX kasutas Tõnu Kuudeberg, mis nähtub alljärgnevast. 04.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 125-129) vaadeldakse 13.08.2023.a kell 03:36:35 Häirekeskusesse numbrile 112 tehtud telefonikõnet numbrilt XXX. Süüdistusaktile lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas on süüdistatava Tõnu Kuudebergi tel nr XXX (I, 6). Ka 13.08.2023.a kahtlustatava ülekuulamise protokollis on Tõnu Kuudeberg avaldanud enda tel nr +XXX (IV, 30) ja sellest ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta helistas 13.08.2023.a öösel numbrile 112. Eelkajastatud asjaolud viitavad sellele, et märkmikusse tegi kanded J. S., kellele Tõnu Kuudeberg oli XXX ja kelle kohta J. S. tegi märkmikusse kande: „Musi XXX“ (II, 148). Mis puutub eelkajastatud kirjutisse, mille adressaadiks on Tõnu Kuudeberg ja kõik teised (II, 151), siis ei selgu märkmikust selle kande tegemise aega. Oluline on täheldada ka seda, et see J. S. kirjutis jääb teiste kannete vahele, mistõttu ei pruugi see olla tehtud J. S. viimastel elupäevadel, vaid enne seda. Neil asjaoludel pole kohtul küllaldaselt põhjendatud alust seostada nimetatud J. S. kirjutist tema viimaste elupäevadega. Sellele, et J. S. ei teinud enesetappu, viitab ka surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis (II, 93124) vigastuste kohta sedastatu. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et J. S. esinevad vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla tekitatud korduvatest, osaliselt laatuvatest, s.o kokku valguvatest, suuremat kogumit moodustavatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega või esemetega - näiteks rusikas käega, kängitsetud jalaga - pea, kaela, kere ja jäsemete piirkonda.

Kohtu hinnangul välistavad J. S. poolt enesetapu toimepanemise tema surnukehal tuvastatud vigastused – nende asukoht, paiknemine üle näo, pea piirkonna ja keha, vigastuste rohkus ja vigastuste vanus, nende tekitamise aeg. Kohtule pole vähimalgi määral eluliselt usutav, et J. S. ise põhjustanuks endale niivõrd ohtralt vigastusi, mis paiknesid üle tema keha, ka seljal, jäsemetel ja pea piirkonnas, sealhulgas näos. Ka see, et J. S. surnukehal tuvastati enesekaitsele viitavad tunnused, s.o nahaalused verevalumid mõlema küünarliigese ja küünarvarre sirutuspinnal koos nahamarrastusega küünarnukkidel ning nahaalused verevalumid parema õlavarre sirutuspinnal ja kaenlaaluse piirkonna lähedal, viitab sellele, et enesetapp on J. S. puhul välistatud. Pigem näitavad enesekaitsele viitavad vigastused, mis on saadud käte ülestõstmisel ja ette panemisel pea piirkonda suunatud löökide kaitseks, seda, et J. S. polnud nõus enda elust loobuma, ta võitles enda elu eest ja ta soovis elada. Tahtnuks J. S. ennast tõepoolest ise ära tappa, olnuks selleks hulgaliselt palju teisi hõlpsamaid mooduseid. Pigem nähtub ajalisest kronoloogiast, et J. S. enesetapuks soovi polnud. Ta tõenäoliselt lootis saadud vigastustest paraneda ja sellest olukorrast eluga välja tulla. Sellele viitab surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist ja sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuv selle kohta, et surnukeha vaatlusel tuvastas kohtuarst-ekspert Delia Lepik surnukehal paaripäevased vigastused. Kui J. S. soovinuks end ise ära tappa, siis poleks ta oodanud paari päeva, vaid kiiremini ja mõnel hõlpsamal moel ennast ära tapnud, mitte vaevelnud vigastuste käes. Sellele, et J. S. soovis elada, viitab ka asjaolu, et ta oli enda olukorra leevendamiseks ja enda olukorraga toimetulemiseks kasutanud ravimeid ja alkohol tema kehas puudus. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on tõendatud, et toksikoloogiauuringuga verest etanooli ei leitud (II, 98, 102), surma saabumise hetkel ei olnud J. S. alkoholijoobes (II, 102). Toksikoloogiauuringuga leiti J. S. verest diasepaami, metoprolooli, metamisooli, pantoprasooli. (II, 102) Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti (II, 93-124) kohaselt:    

diasepaamil on ärevust leevendav, rahustav ja lihaseid lõõgastav toime (II, 102) metoprolooli (beetablokaator) kasutatakse kõrge vererõhu, kroonilise südame isheemiatõve ja südame rütmihäirete raviks (II, 102) metamisool, teise nimetusega dipüroon, analgiin, on analgeetikum (valuvaigisti), mis võib leevendada ka palavikku ja lihasespasme (II, 102-103) pantoprasool on mao happesust vähendav ravim (II, 103)

Tarbitud ravimitest ja nende kogustest ei nähtu, et J. S. soovinuks enesetappu teha. Pigem püüdis J. S. enda elust kinni hoida, loobus viimasel ajal igapäevaseks saanud alkoholitarbimisest ja püüdis raskest terviseseisundist ravimite abil välja tulla. JANNE SISAS EI SAANUD SURMAVAID VIGASTUSI KUKKUMISEL

Kriminaalasjas pole senini olnud vaidlust selles, et J. S. oli omal jalgel liikumine raskendatud ja vaevaline ning teda ootas ees puusaoperatsioon. Selles osas on tõendid kooskõlas. See nähtub alljärgnevast. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et J. S. olid puusad haiged ja ta liikus vaevaliselt, 15.08.2023 pidi minema Tartusse puusaoperatsioonile (IV, 32). Ka kannatanu A. K. ütluste (V, 1, 15-19) kohaselt pidi J. S. puusaoperatsioonile minema, tal oli

invaliidsusgrupp. J. S. kõndis väga vaevaliselt, vahepeal kõndis toki najal. Ka XXX poemüüja A. S. (S.) tunnistajana antud ütluste (V, 2, 23-26) kohaselt liikus J. S. aeglaselt. Eeltooduga on kooskõlas ka tunnistaja J. R. (R.) ütlused (V, 6, 38-50) selle kohta, et J. S. oli puus ära, liikudes väheke lompas ja see oli J. S. liikumise juures märgatav. Samas pole kriminaalasjas tõendeid selle kohta, et J. S. haige puus ja vaevaline liikumine põhjustanuks ja toonuks endaga kaasa iseeneslikke kukkumisi. Seetõttu pole veenev ja usutav, et J. S. võinuks saada surmavad kehavigastused kukkumisel. Kukkumisel surma põhjustanud vigastuse saamise välistab surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt (II, 93-124), mille kohaselt ei ole J. S. esinevad pea- ja kaelavigastused iseloomulikud kukkumisest tekkinud vigastustele. (II, 104) Kohtul ei ole alust kahelda kohtuarst-ekspert Delia Lepiku koostatud ekspertiisiakti ja selles kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses. Ekspertiisiakti usaldusväärsust tõstab kohtu jaoks ka asjaolu, et sama kohtuarst-ekspert Delia Lepik osales 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusel XXX kinnistul ning eksperdi tööd sündmuskohal on näha ka sündmuskoha vaatlust kajastaval videosalvestisel (II, 30A). Eksperdi poolt sündmuskohal surnukeha vaatlusel sedastatu on leidnud kajastamist ka tema poolt koostatud ekspertiisiaktis. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II, 93-124) on välistatud, et J. S. surma põhjuseks olnud raske peaajukahjustus - pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse traumaatilise verevalumiga paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas ja ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid peaaju koes isheemilised destruktsioonid (hapnikupuudusest kahjustused) ja peaajuturse – saanuks tekkida kukkumisel. VÄLISTATUD ON R. R. POOLT J. S. KEHAVIGASTUSTE PÕHJUSTAMINE

Senini pole kriminaalasjas olnud vaidlust selles, et XXX kinnistul elav R. R. on välistatud võimalikust isikute ringist, kes võinuks J. S. kehavigastused ja tervisekahjustused põhjustada. Tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas selles osas, et R. R. 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistul asuva suitsuahju juures ei viibinud ja seal ei käinud ning J. S. ei suhelnud ja temaga vähimalgi määral kokku ei puutunud. Tunnistaja R. R. (V, 5, 34-38) ja süüdistatava Urmas Tilga (V, 63, 72-79) ütlused on kooskõlas selles osas, et R. R. nägi 11.03.2023.a peale kella 15 Urmas Tilga saabumist XXX kinnistule, kuna Urmas Tilga viis siis elumajja tuppa R. R. kommikarbi viimase sünnipäeva puhul. R. R. ütlustega (V, 5, 34-38) on tõendatud, et Urmas Tilga ja XXX kinnistul elav J. R. pidid hakkama XXX kinnistul šašlõkki tegema ja liha suitsetama ning ta arvab, et Urmas Tilga läks peale talle kommikarbi üle andmist välja õues asuva suitsuahju juurde. Millal J. S. ja Tõnu Kuudeberg tulid XXX kinnistule, seda R. R. ei teadnud öelda, kuna nende auto oli puu taha pandud. Nägi nende autot siis, kui käisid XXX õues sibulaid võtmas, siis olid sellel autol tuled ette põlema unustatud. Õues ta midagi suitsuahju juurde ei näinud, kuna puud oli lehtes ees. Tunnistaja R. R. ütlustega (V, 5, 34-38) on tõendatud, et kuulis siis Tõnu Kuudebergi, Urmas Tilga, J. R. ja J. S. hääli. Hõikasid (XXX) neile, et autol tuled põlevad ja Tõnu Kuudeberg tuli kustutas autol tuled ära. R. R. ütluste (V, 5, 34-38) kohaselt ei tea ta, et sellel õhtul oleks mõnda vägivaldset sündmust toimunud, käisid XXX majast väljas ainult sibulate järel, muidu olid toas ja valmistasid järgmise päeva sünnipäevaks ette. R. R. ütlustega (V, 5, 34-38) on tõendatud, et J. R. tõi liha

tuppa kuskil 7 paiku-poole 8 aegu. Seda, millal J. R. oli tuppa magama läinud, seda R. R. ei näinud. R. R. ütlustega (V, 5, 34-38) on tõendatud, et kui ta läks kella 21 aegu Aktuaalse Kaamera uudiseid vaatama, siis nägi diivani peal J. R. magamas ja televiisor käis ning J. oli välisuks kinni pandud. R. R. ütluste (V, 5, 34-38) kohaselt ajas ta siis J. R. üles, et vaata, mis seal väljas on ja siis J. R. läks välja vaatama. J. R. rääkis selle kohta, mida ta väljas nägi, et naisterahval oli nina verine ja ta aitas naisterahva autosse. Pärast naisterahva autosse aitamist tuli J. R. tuppa, vaatasid uudised lõpuni ja igaüks läks magama. Need tunnistaja R. R. ütlused J. R. teada saadu kohta (naisterahval oli nina verine ja aitas selle naisterahva autosse) on KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel lubatavad tõendid, kuna J. R. oli R. R. seda öeldes veel õues vahetult tajutu mõju all ning pole alust arvata, et ta moonutanuks tõde. R. R. ütlustega (V, 5, 34-38) on tõendatud, et väljas oli tollel ajal õhtul kella 9 paiku veel valge ja tema seda naisterahvast J. S. ise ei näinudki ja ta ei tea kaklusest midagi, on sellest alles pärast kuulnud, ajalehest lugenud. Naisterahva autosse panekut ei näinud, kuna puud olid lehes ees. Senini ei ole R. R. ütluste usaldusväärsust keegi kahtluse alla seadnud. Tunnistaja R. R. ütlused haakuvad teiste tõenditega ja vastuolud teiste tõenditega puuduvad. Kohtul ei ole alust tunnistaja R. R. ütluste usaldusväärsuses kahelda. Ka süüdistatava Urmas Tilga, kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ja tunnistaja J. R. ütluste kohaselt R. R. nende seltskonnas õues suitsuahju juures ei viibinud ja teda seal 11.08.2023 ka ei käinud. Süüdistatava Urmas Tilga, kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ja tunnistaja J. R. ütlustest nähtuvalt puudus R. R. ja J. S. 11.08.2023 omavaheline suhtlus ja kontakt. See on kooskõlas R. R. ütlustega selle kohta, et tema J. S. 11.08.2023.a ei suhelnud ning ta ei käinud õues suitsuahju juures ja seal suitsuahju juures olnud seltskonnas ei viibinud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust seostada R. R. J. S. kehavigastuste tekitamisega. Kohtu hinnangul on R. R. välistatud isikute ringist, kes võisid 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistul põhjustada J. S. kehavigastusi. VÄLISTATUD ON J. R. POOLT J. S. KEHAVIGASTUSTE PÕHJUSTAMINE

Senini kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kuskilt, et J. S. võinuks kehavigastused tekitada J. R.. Kriminaalasjas pole siiani olnud vaidlust selles, et J. R. on välistatud võimalikust isikute ringist, kes võisid J. S. tervisekahjustused 11.08.2023.a põhjustada. Tõenditest nähtuvad asjaolud on selles osas kooskõlas. Senini pole ka süüdistatav Urmas Tilga kordagi väitnud, et kehavigastused põhjustas 11.08.2023 õhtul J. S. J. R. Tunnistajate J. R. (V, 6, 38-50) ja R. R. (V, 5, 34-38) ütlused on kooskõlas. Kõrvutades J. R. ja R. R. ütlusi teiste tõenditega, ilmneb, et J. R. käitumine pole põhjuslikus seoses J. S. kehavigastuste tekitamisega. Senini kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ühestki tõendist, et J. S. oleks olnud näos või kuskil mujal 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistule saabudes vigastusi. XXX poemüüja A. S. (S.) tunnistajana 01.02.2024 antud ütlustega (V, 2, 23-26) on tõendatud, et ka 11.08.2023.a päevasel ajal XXX poes käies polnud J. S. näos ja ka kuskil mujal vigastusi

näha, J. ostis poest kassitoitu, laskus J. S. sellel teemal ka vestlusesse, öeldes, et saada kass hiiri püüdma, millele sai vastuseks, et kass hiiri ei söö. Poemüüja A. S. (S.) ütlustega on kooskõlas 24.08.2023.a Tõrva Tarbijate Ühistu menetlejale edastatud vastuskirjast ja XXX poe arvetest nähtuv selle kohta, et arve nr 17485490 maksti pangakaardiga J. S. poolt (III, 27-32) ning 11.08.2023.a kell 15:10 väljastatud arve nr 17485490 kohaselt osteti 1 tk kassitoitu, 2 tk sigarette ja 2 tk viina 0,5l Ehe Viin, pangakaardiga makstud 23,27€ (III, 30). Tunnistaja A. S. ütlustega (V, 2, 23-26) on kooskõlas tunnistaja J. R. ütlused (V, 6, 38-50). Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et 11.08.2023.a kuskil kella poole 7 paiku tulid autoga XXX kinnistule liha suitsetama Tõnu Kuudeberg ja J. S.. J. S. polnud saabudes näos mingeid vigastusi. Sellega, et koos Tõnu Kuudebergiga 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistule saabunud J. S. polnud näos ja ka kuskil mujal näha mingeid vigastusi, on kooskõlas ka kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlused (IV, 30-35) ja süüdistatava Urmas Tilga 03.04.2024 kohtuistungil antud ütlused (V, 63, 72-79). Neist kumbki pole senini väitnud ja kordagi andnud ütlusi, et J. S. olnuks 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistule saabudes kuskil vigastusi. Nii see aga ei jäänud. J. R., Tõnu Kuudebergi ja Urmas Tilga ütlustest kogumis nähtub, et 11.08.2023.a õhtul lahkus J. S. XXX kinnistult kehavigastustega ja teda tuli maast püsti aidata, kuna J. S. ise polnud seda võimeline tegema ning verise ninaga J. S. aidati auto juurde kõndida ja koju sõiduks kõrvalistmele autosse istuda. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) ja kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 3035) ning süüdistatava Urmas Tilga 03.04.2024 antud ütlustega (V, 63, 72-79) on kogumis tõendatud, et enne 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistult lahkumist lamas J. S. suitsuahju esisel muruplatsil maas, ta ei suutnud ise püsti tõusta, J. S. oli nina verine, ta aidati püsti ja ta talutati omal jalal kõndides autosse kõrvalistmele istuma ning juhiistmele istunud Tõnu Kuudeberg sõidutas J. S. XXX kinnistult koju XXX kinnistule. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et nägi XXX J. S. 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistul suitsuahju juures pikali maas ja J. ütles siis talle: „Palun aita mind“, püüdis J. maast üles aidata, kuid poole pealt J. kukkus maha, misjärel aitas J. R. J. S. püsti ja J. kaenla alt hoides viis J. R. J. S. autosse kõrvalistmele istuma (IV, 32). Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et ta ise istus autos juhiistmele ja sõitis koos autos kõrvalistmel oleva J. S. koju XXX kinnistule (IV, 33), laupäeval päevasel ajal nägi, et J. olid silmad kinni paistetanud, J. ütles, et ei näe neist läbi, J. silmade ümbrus oli sinine, sinine oli ka J. lõug ja kael, J. üks näopool oli tugevasti paistetanud, nagu muna, lisaks oli nägu verine, veri oli nina ja suu ümber, s.t terve nägu oli verine, see oli kuivanud veri (IV, 33). Süüdistatava Urmas Tilga kohtuistungil 03.04.2024 antud ütlustega (V, 63, 72-79) on tõendatud, et maas lamaval kontaktivõimetul J. S. oli 11.08.2023.a õhtul nina verine, verd voolas ninast (V, 74-75). Viimati kajastatud kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) ja süüdistatava Urmas Tilga ütlustega (V, 63, 72-79) on kooskõlas tunnistaja J. R. ütlused (V, 6, 38-50). Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et suitsuaju juures toimunud koosviibimise käigus lõi Urmas Tilga J. S. rusikaga ja pärast pani jalaga. Urmas Tilga

rusikalöögid tabasid J. S. näkku. Rusikalööke oli mitu. Paar lööki. Rusikalöögid tabasid J. S. nina piirkonda. Need ei olnud käega patsutamised, vaid rusikalöögid. Rusikalöökide peale kukkus J. S. koos tooliga maha ja siis pani Urmas Tilga jalaga J. S. kõhu piirkonda. J. R. ütluste (V, 6, 38-50) kohaselt oli ta ise sellel ajal sealt kahe meetri kaugusel. Tunnistaja J. R. ütlustega on tõendatud, et kõik käis nii kähku ja tal ei õnnestunud J. S. löömisesse kuidagi sekkuda. Ütles Urmas Tilgale nii palju, et lõpeta ära. Urmas Tilga pomises talle vastuseks, et endisele vangile pede ei öelda. Tunnistaja J. R. ütluste (V, 6, 38-50) kohaselt ei kuulnud ta, et J. S. oleks Urmas Tilgale midagi öelnud. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et kui Urmas Tilga ütles talle, et endisele vangile pede ei öelda, siis oli Urmas Tilgal imelik pilk, teistsugune, klaasistunud silmad olid. Viimati kajastatud tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on üldjoontes kooskõlas ka süüdistatava Urmas Tilga ütlused (V, 63, 72-79) selle kohta, et lükkas ja lõi J. S., kuna ta ei salli vargaid, nähes J. S. toimetamas laua juures võõra alkoholipudeliga, lõi jalaga J. S. tagumikku. Süüdistatava Urmas Tilga ütluste (V, 63, 72-79) kohaselt aga ei saanud sealt suitsuahju juurest J. R. rusikalööke näha, kuna suitsuahju luuk jäi ette. Kõrvutades neid süüdistatava Urmas Tilga ütlusi (V, 63, 72-79) XXX kinnistu sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 83-91) kajastatud sündmuskoha fotodega, ei nähtu suitsuahju ehitusest ja suitsuahju esise ümbrusest, et miski takistanuks J. R. ümbrust nägemast. Ka suitsuahju ehitus pole selline, mis välistaks selle juures askeldaval inimesel ümbruskonna jälgimist. Suitsuahi jääb vahetult suure puu tüve ette ja suitsuahju ees on lage muruplats, suitsuahju vahetus läheduses avaral madalaks niidetud muruplatsil on laud ja plastmasstoolid. Sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud fotodelt nähtub, et suitsuahju ees ja selle läheduses aega veetvatel inimestel on võimalik takistusteta jälgida avaral muruplatsil toimuvat. Muruplatsil laua ja toolide läheduses ning suitsuahju ees ja selle läheduses nähtavust takistavaid puid, põõsaid ja esemeid pole. Ka suitsuahju mõõtmed pole niivõrd suured, et selle juures askeldaval inimesel oleks välistatud ümbruskonnas toimuva jälgimine. Neil eelkajastatud asjaoludel pole veenvad ja eluliselt usutavad süüdistatava Urmas Tilga ütlused (V, 63, 72-79) selle kohta, et J. R. polnud võimalik näha rusikalööke J. S. näkku. Osas, millises süüdistatava Urmas Tilga ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, jätab kohus süüdistatava Urmas Tilga ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale ja neist otsuse tegemisel ei lähtu. Kuna kohtul pole alust tunnistaja J. R. ütluste usaldusväärsuses kahelda, siis lähtub kohus otsuse tegemisel J. R. ütlustest ja jätab süüdistatava Urmas Tilga ebausaldusväärsed ütlused selle kohta, et J. R. polnud võimalik näha Urmas Tilga rusikalööke J. S. näkku, otsuse tegemisel kõrvale ja neist ei lähtu. Kohus rajab selles osas otsuse tunnistaja J. R. ütlustele (V, 6, 38-50) ja tema ütlustega kooskõlas olevatele tunnistaja K.J. ütlustele (V, 4, 29-33), 14.08.2023.a isiku läbivaatuse protokollist (III, 149-169) ja surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist (II, 93-124) nähtuvale. Tunnistaja J. R. ütlustest (V, 6, 38-50) nähtuvaga selle kohta, et Urmas Tilga lõi J. S. rusikaga pea piirkonda, on kooskõlas ka tunnistaja K. J. ütlustest nähtuv selle kohta, et 11.08.2023.a õhtul tema poole tulnud Urmas Tilgal oli parem käsi verine. Süüdistatav Urmas Tilga kinnitas 03.04.2024 kohtus ütlusi andes (V, 63, 72-79), et käis 11.08.2023.a õhtul pärast XXX kinnistul liha suitsetamist K. J. pool ja jõi seal õlut.

Sellega, et Urmas Tilga lõi 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistul J. S. rusikaga pea piirkonda ja jalaga kehasse, on kooskõlas ka 14.08.2023.a isiku läbivaatuse protokollist (III, 149-169) nähtuv selle kohta, et Urmas Tilga parema käe väikese sõrme nukil tuvastati väike haavmarrastus ja Urmas Tilga parema käelaba pealne on sinakas-kollakas ning parema jala säärel kaks sinikat. Sellega, et Urmas Tilga lõi J. S. rusikaga pea piirkonda ja jalaga kehasse, on kooskõlas ka ekspertiisiaktis Urmas Tilga suhtes tehtud kohtuarstliku ekspertiisi kohta kajastatu alljärgnevas: 

  

Urmas Tilgal esinesid 14.08.2023 tehtud fotode alusel vanemad nahaalused verevalumid parema labakäe sirutuspinnal, parema küünarliigese piirkonnas, parema sääre välisküljel alumises kolmandikus; vanemad nahamarrastused-kriimustused parema labakäe selgmisel pinnal V kämblaluu kaugmise otsa kohal, vasaku käe II sõrme pihkmisel pinnal Urmas Tilgal esinevad kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ei saa välistada, et verevalum Urmas Tilga parema labakäe selgmisel pinnal on tekkinud 11.08.2023 rusikas käega vastu kõva tömpi pinda või teise isiku löömisel

Sellega, et Urmas Tilga lõi 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistul J. S. rusikaga pea piirkonda ja jalaga kehasse, on kooskõlas ka surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist (II, 93-124) nähtuv selle kohta, et J. S. esinevad vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla tekitatud korduvatest, osaliselt laatuvatest, s.o kokku valguvatest, suuremat kogumit moodustavatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega või esemetega - näiteks rusikas käega, kängitsetud jalaga - pea, kaela, kere ja jäsemete piirkonda. Kokkuvõtvalt - senini kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu ühestki, et kehavigastused Ja. S. tekitanuks 11.08.2023.a õhtul J. R. Kuna asjas pole ühtegi J. R. süüstavat tõendit, siis on J. R. välistatud isikute ringist, kes võinuks J. S. 11.08.2023.a kehavigastusi põhjustada. VÄLISTATUD ON TÕNU KUUDEBERGI POOLT J. S. KEHAVIGASTUSTE PÕHJUSTAMINE

See, et J. S. tervisekahjustusi ei saanud tekitada ja ei tekitanud Tõnu Kuudeberg, on tõendatud J. R. ja Tõnu Kuudebergi ütlusega. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et kuskil 15 minutit enne Urmas Tilga poolt J. S. löömist läks Tõnu Kuudeberg autoga minema. Tõnu Kuudeberg läks koju. Nii ta J. ütles, et lähme minema, aga J. ei liigutanud ennast seal. J. S. ei tahtnud minna ja Tõnu Kuudeberg läks üksinda koju. (V, 6, 38-50) Tõnu Kuudeberg andis kahtlustatavana samasisulisi ütlusi (IV, 30-35). Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et kui tema esimest korda XXX kinnistult 11.08.2023.a õhtul koos suitsuahjust välja võetud lihaga lahkus, siis oli J. S. kõik korras, J. oli ainult väga purjus, aga tema näos ei olnud sinikaid ja paistetust (IV, 32 keskel). Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et seltskonnast lahkudes ütles ta J. S., et lähme koju, J. talle auto juurde järele ei tulnud, kuigi ta ootas J. autos, ja sõitis lõpuks üksinda autoga koju. Nii tunnistaja J. R. ütlustest (V, 6, 38-50) kui ka kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustest (IV, 30-35) nähtub kogumis, et Tõnu Kuudebergi XXX kinnistult koos valmis saanud suitsulihaga

autoga koju XXX kinnistule seltskonnast lahkudes jäi sinna maha J. S., kellel sellel ajal veel kehavigastusi polnud. See välistab Tõnu Kuudebergi isikute ringist, kes võinuks 11.08.2023 õhtul J. S. kehavigastusi põhjustada. Kuna kriminaalasjas olevatest tõenditest nähtuvalt välistuvad R. R., J. R. ja Tõnu Kuudeberg isikute ringist, kes võinuks J. S. kehavigastusi tekitada ja ainukeseks isikuks jääb Urmas Tilga, kes J. S. kehavigastusi tekitas, siis Urmas Tilgal tuleb toimepandu eest ka vastutada. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ja sündmuskohal XXX kinnistul kohal käinud kohtuarstekspert Delia Leppiku sündmuskohal läbi viidud laiba vaatlusega, mis on videosalvestatud (II, 30A), on tõendatud, et vigastused J. S. surnukehal on 1-2 päevased. See välistab võimaluse, et Tõnu Kuudeberg oleks pärast 11.08.2023.a XXX kinnistul asuvast elukohast lahkumist tekitanud J. S. vigastusi. Süüdistatava Urmas Tilga väited (V, 63, 72-79), nagu põhjustanuks J. S. kehavigastused Tõnu Kuudeberg, ei ole kohtu jaoks eeltoodud asjaoludel veenvad ja usutavad. Ka Tõnu Kuudebergi varasem elukäik ei viita vägivaldsusele. 03.09.2023.a õiendi (IV, 3) kohaselt puuduvad Politsei- ja Piirivalveameti menetluse infosüsteemis ajavahemiku 2021 kuni 03.09.2023 kohta registreeritud teated-juhtumid, mis oleksid seotud J. S. ja Tõnu Kuudebergiga. Ka sündmuskohal 13.08.2023.a kohal käinud patrullpolitseinik R. L. ütluste (V, 3, 26-29) kohaselt ei ole Tõnu Kuudeberg talle varasemast teada ja tuntud inimene. Karistusregistri andmetel puuduvad Tõnu Kuudebergil kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused (IV, 1-2). Arhiveeritud karistuste hulgas on Tõnu Kuudebergil väga kaugest minevikust joobes juhtimisi (KrK § 204 lg 3, KarS § 424) ja üks salajane vargus (KrK § 139 lg 2 p 1). Vägivallakuriteod puuduvad. Asjaolu, et 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusel (II, 1-30, 30A) 13.08.2023.a sündmuskohal XXX kinnistu XXX Valga maakond kohal käinud patrullpolitseinike tehtud fotodelt fototabelis (II, 39-65) ja 21.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 66-79) 13.08.2023.a patrullpolitseiniku R. L. sündmuskohal XXX kinnistul tehtud fotode vaatluse kohta ning Tõnu Kuudebergi 13.08.2023.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III, 35-46) nähtub, et 13.08.2023.a oli Tõnu Kuudebergil vasak suunurk vähesel määral katki (II, 56-57, 74-75; III, 41), millest võis padjapüürile sattuda tema verd. 13.08.2023.a sündmuskohal XXX kinnistu XXX Valga maakond kohal käinud patrullpolitseinike tehtud fotodelt fototabelis (II, 39-65) ja 21.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 66-79) 13.08.2023.a patrullpolitseiniku R. L. sündmuskohal XXX kinnistul tehtud fotode vaatluse kohta nähtub, et 13.08.2023.a Tõnu Kuudebergi kätel verd ja vigastusi näha pole (II, 58-59, 76-77). Asjas puuduvad asjaolud, mis annaksid alust seostada Tõnu Kuudebergi XXX J. S. kehavigasuste põhjustamisega. JANNE SISASELE TEKITAS KEHAVIGASTUSED 11.08.2023 ÕHTUL URMAS TILGA

Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et Urmas Tilga rusikalöökidest J. S. näkku kukkus toolil istuv J. S. koos tooliga maha ja Urmas Tilga poolt maas lamava J. S. jalaga löömisest jäigi J. S. külili maha lamama. J. S. ei öelnud midagi. Lamas maas koos tooliga ja ei oianud kah. Verd tal näha ei olnud. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et ta läks siis ära tuppa, kuna oli hommikust saati tööl ja oli väsinud.

Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et tuppa minnes jäid suitsuahju juurde kahekesi Urmas Tilga ja J. S.. Rohkem sel ajal õues inimesi ei olnud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, kas Urmas Tilga maas lamava J. S. kahekesi õue jäädes veel J. S. kuskile lõi. Võimalus selleks oli Urmas Tilgal olemas, kuna kedagi Urmas Tilgat õues takistamas ja segamas polnud. Alljärgnevatest tõenditest nähtub, et Urmas Tilga ja J. S. olid õues kahekesi vähem kui tund aega, kuskil pool tundi. Pärast seda jooksis J. S. ninast verd ja J. S. polnud enam võimeline ise püsti tõusma, ta tuli püsti aidata ja ta auto juurde talutada ning J. S. nina oli siis värskest verest verine, nina jooksis verd. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et selleks hetkeks, kui ta majja sisse läks ja maja ukse kinni pani, selleks hetkeks Urmas Tilga ei olnud veel ära sõitnud. Toas oli ta kuskil pool tundi. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et seda ta ei näinud, millal Urmas Tilga sõitis Tõnu Kuudebergi poole, aga ta nägi seda, kui Urmas Tilga tagasi oli. R. R. ütles, et autod tulevad alla. Seda ta juba nägi. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et tema tuppa minemisest kuskil pool tundi hiljem ütles R. R. talle seda, kui Urmas Tilga ja Tõnu Kuudeberg tagasi tulid. See võis olla kuskil 21 või 21 läbi. R. R. vaatas siis Aktuaalset Kaamerat ja nägi, kui autod tulid. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et kui XXX ütles, et autod tulevad alla, siis ta läks välja. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on kooskõlas tunnistaja R. R. ütlused (V, 5, 34-38). Tunnistaja R. R. ütlustega (V, 5, 34-38) on tõendatud, et Urmas Tilga sõitis XXX kinnistult ära peale kella 21. Tunnistaja R. R. ütlustega (V, 5, 34-38) on tõendatud, et seda, millal Tõnu Kuudeberg ära sõitis, seda ta ei tea, seda ta ei näinud, aga Aktuaalse Kaamera uudiste vaatamise ajal läks Urmas Tilga autoga ära. Ja natukese aja pärast tuli Urmas Tilga tagasi ja Tõnu Kuudeberg sõitis järel. Mõne minuti pärast läks Urmas Tilga uuesti ära. Kohtul ei ole alust eeltoodud tunnistaja R. R. ütluste tõele vastavuses kahelda, kuna ajaliselt oli võimalik XXX kinnistul lähedal asunud XXX kinnistul mõne minutiga ära käia. Tõenditest nähtuvalt on XXX ja XXX kinnistute vahemaa alla 1 kilomeetri, orienteeruvalt poole kilomeetri kanti. Uurija poolt Delfi kaardirakendusest tehtud kaardiandmete väljatrükist (II, 92) nähtub, et Tõnu Kuudebergi ja J. S. XXX kinnistul asuv elukoht ja J. R. XXX kinnistul asuva elukoht asusid lähestikku, kinnistute vahemaa on 811 m, sõiduaeg 2 minutit. Sellega on kooskõlas ka kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlused (IV, 30-35) selle kohta, et tema XXX kinnistul asuva kodu juurest on J. R. elukohta kuskil pool kilomeetrit, J. R. elab temast 3 talu edasi. Ka tunnistaja J. R. ütluste (V, 6, 38-50) kohaselt pole XXX ja XXX kinnistute vahemaa päris poolt kilomeetrit. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et selleks hetkeks, kui ta majast uuesti õue läks, Urmas Tilgat seal ei olnud, ta oli kadunud, aias nägi Tõnu Kuudebergi, kes oli tagasi tulnud. J. S. oli sellel ajal ikka külili maas. Tõnu Kuudeberg kakkus J. S. käest püsti, aga ei saanud hakkama. J. S. oli alkoholijoobes, nad olid Tõnu Kuudebergiga kahekesi pudeli viina ära tarbinud ja nad olid ka enne tarvitanud. (V, 6, 38-50)

Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et J. S. jooksis ninast verd, kui ta teda püsti aitas. Aitas J. S. püsti. Siis aitas mõlema käega kaenla alt hoides J. S. auto peale. J. kõndis omal jalal ise auto juurde. Tõnu Kuudeberg J. S. ei aidanud, Tõnu Kuudeberg läks auto juurde minema. J. S. panid koos Tõnu Kuudebergiga esiistme peale kõrvalistmele istuma. Tõnu sõitis autoga minema. (V, 6, 38-50) Eelkajastatud tõenditest nähtub, et pärast seda, kui Urmas Tilga oli J. S. rusikalöökidega näkku ja jalaga kehasse löönud, jäi J. S. saadud löökidest XXX kinnistule suitsuahju lähedusse pikali maha lamama ja J. R. läks ära tuppa ning vähem kui tunni aja möödudes, kuskil poole tunni pärast, peale kella 21, tuli J. R. uuesti õue tagasi. Eeltoodud tõenditest nähtub ka see, et pärast J. R. tuppa minemist jäid õue suitsuahju juurde kahekesi Urmas Tilga ja temalt saadud löökidest maas lamav J. S., neist Urmas Tilga lahkus pärast kella 21, kui Aktuaalse Kaamera uudistesaade käis. Peatselt tulid aga nii Urmas Tilga kui ka Tõnu Kuudeberg endi autodega XXX kinnistule tagasi. Ka siis veel Aktuaalse Kaamera uudistesaade käis. Neist Urmas Tilga läks XXX kinnistult mõne minuti möödudes uuesti ära ja tagasi enam ei tulnudki. Süüdistatava Urmas Tilga ütlustega (V, 63, 72-79) ja tunnistaja K. J. ütlustega (V, 4, 29-33) on tõendatud, et Urmas Tilga sõitis XXX kinnistult koju XXX, kuhu ta saabus kella 21:30 paku ja kus ta tarbis enda majanaabri K. J. pool verise parema käega õlut, veri oli Urmas Tilgal käelaba peal, sõrmenukkidel. Tunnistaja K. J. (J.) ütlustega (V, 4, 29-33) on tõendatud, et K. J. poole saabudes oli Urmas Tilga ikka täitsa purjus ja tuikus, seda oli näha ja ta tahtis viina saada, mida K. J. ei olnud Urmas Tilgale anda. Eelnevalt kajastatud tõenditest nähtub ka see, et selleks ajaks, kui J. R. tuli elumajast uuesti õue suitsuahju juurde tagasi, siis Urmas Tilgat seal enam polnud. Eeltoodud sündmustest nähtub ka see, et vahetult pärast Urmas Tilga XXX kinnistult lahkumist tuli toast õue J. R., kes nägi seal Tõnu Kuudebergi tegelemas J. S. maast üles aitamisega, kuid kes ei saanud J. S. püsti. Siis aitas J. R. ise J. S. maast üles ja talutas J. S. autosse kõrvalistmele istuma. Tõnu Kuudeberg istus autorooli ning Tõnu Kuudeberg ja J. S. sõitsid XXX kinnistult minema enda koju XXX kinnistule. Mis puutub süüdistatava Urmas Tilga 03.04.2024 antud ütlustesse (V, 63, 72-79) selle kohta, et Tõnu Kuudeberg lõi pärast kodust XXX kinnistule autoga tagasi sõitmist J. S. ja J. S. oli sellest nina verine, siis need ütlused ei haaku ülejäänud tõenditega. Nii kahtlustatava Tõnu Kuudebergi (IV, 30-35) kui ka tunnistajate J. R. (V, 6, 38-50) ja R. R. (V, 5, 34-38) ütlustega on kogumis tõendatud, et J. R. toast õue tagasi minemise ajal oli sealt just jõudnud lahkuda Urmas Tilga ning Tõnu Kuudeberg tegeles suitsuahju juures XXX J. S. maast üles aitamisega, kuid see ei õnnestunud tal, misjärel aitas J. R. ise J. S. maast üles. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi (IV, 30-35) ning tunnistajate J. R. (V, 6, 38-50) ja R. R. (V, 5, 34-38) ütlustest ei nähtu kuskilt, et Tõnu Kuudebergi ja J. S. vahel oleks olnud 11.08.2023.a õhtul tüli ja et Tõnu Kuudeberg oleks XXX J. S. suhtes füüsilist vägivalda kasutanud, teda löönud. Süüdistatava Urmas Tilga ütlusi (V, 63, 72-79) selle kohta, et XXX kinnistule tema poolt tagasi kutsutud ja sinna naasnud Tõnu Kuudeberg lõi seal XXX J. S., ükski teine tõend ei kinnita. Selles osas satuvad süüdistatava Urmas Tilga ütlused ülejäänud tõenditega teravasse vastuollu. Kohus jätab osas, millises süüdistatava Urmas Tilga ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, süüdistatava Urmas Tilga ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale ja neist otsuse

tegemisel ei lähtu. Kohtul pole alust kahelda kahtlustatava Tõnu Kuudebergi (IV, 30-35) ning tunnistajate J. R. (V, 6, 38-50) ja R. R. (V, 5, 34-38) ütlustest kogumis nähtuva tõele vastamises selle kohta, et Tõnu Kuudebergi ja J. S. vahel 11.08.2023.a tüli polnud, Tõnu Kuudeberg XXX J. S. suhtes vägivalda ei kasutanud, püüdis teda koju viimiseks maast üles aidata ning ainukeseks isikuks, kes oli 11.08.2023.a õhtul vägivaldne ja kasutas J. S. suhtes füüsilist vägivalda, oli Urmas Tilga ise. Neil asjaoludel kohus Urmas Tilga ütlustest osas, millises need lahknevad teistest tõenditest, ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Kohtule pole usutavad süüdistatava Urmas Tilga ütlused selle kohta, et tema poolt XXX kinnistule tagasi kutsutud ja sinna tagasi tulnud Tõnu Kuudeberg lõi seal XXX J. S. Pigem nähtub Urmas Tilga käitumisest 11.08.2023.a õhtul ja kohtus süüdistatava Urmas Tilga antud ütlustest (V, 63, 72-79), millistes ta süüdistab Tõnu Kuudebergi J. S. löömises, et Urmas Tilga püüab vastutusest pääsemiseks enda tehtu sujuvalt veeretada Tõnu Kuudebergi kaela ja panna enda tehtu ja J. S. põhjustatus kehavigastuste eest vastutama Tõnu Kuudebergi. Just Urmas Tilgal oligi kõige suurem huvi, et tema tekitatud nn probleem ehk tema tehtud rusika- ja jalalöökidest raskes seisus olev J. S. viidaks kehavigastuste põhjustamise kohast, so XXX kinnistult ära koju XXX kinnistule. On tähelepanuväärne, et ehkki Urmas Tilga elukoht polnud XXX kinnistul, muretses ja hoolitses just tema 11.08.2023.a õhtul selle eest, et J. S. saaks XXX kinnistult 11.08.2023.a õhtul tema koju XXX kinnistule toimetatud. Nii süüdistatava Urmas Tilga ütlustega (V, 63, 72-79) kui ka kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et Urmas Tilga sõitis seltskonnast esimesena lahkunud Tõnu Kuudebergile viimase koju XXX kinnistule järele ja kutsus Tõnu Kuudebergi J. S. koju tooma, mida Tõnu Kuudeberg ka tegi. Urmas Tilga käitumisest nähtub, et ta püüdis kindlustada enda tagalat, et teda ei saaks hiljem hakata seostama J. S. kehavigastuste tekitamisega. Lastes Tõnu Kuudebergil viia J. S. kehavigastuste tekitamise kohast, s.o XXX kinnistult, koju XXX kinnistule, oleks Urmas Tilgat hiljem raskem siduda J. S. kehavigastuste tekitamisega ning lihtsam oleks kahtlustada selles teisi, näiteks J. S. sama katuse all elavat XXX Tõnu Kuudebergi. URMAS TILGAL OLI AINUKESENA MOTIIV J. S. KEHAVIGASTUSTE PÕHJUSTAMISEKS

Oluline on täheldada ka seda, et XXX kinnistul 11.08.2023.a õhtul viibinud 4-liikmelisest seltskonnast oli ainukesena just Urmas Tilgal J. S. kehavigastuste põhjustamiseks motiiv. Selleks oli alkohol, mis hakkas seltskonnas otsa lõppema. Tunnistaja K. J. ütlustest (V, 4, 29-33) nähtubki, et Urmas Tilga XXX kinnistult lahkumise ajaks oligi seal alkohol otsa lõppenud, kuna 11.08.2023.a kella 21:30 paiku K. J. poole koju tulnud purupurjus majanaaber Urmas Tilga küsis temalt viina ja kui K. J. polnud Urmas Tilgale viina anda, siis tundis Urmas Tilga huvi, kuskohast viina saab. Kriminaalasjas on tõendid kooskõlas selles osas, et Urmas Tilga tuli ainukesena XXX kinnistule enda kaasa võetud alkoholiga ning käis seda XXX kinnistult vahepeal lahkudes poest ka juurde ostmas. Seda pole enda 03.04.2024 antud ütlustes vaidlustanud ka süüdistatav Urmas Tilga ja on need asjaolud õigeks võtnud (V, 63, 72-79) Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et 11.08.2023.a kella 15 paiku tuli tema elukohta XXX kinnistul liha suitsetamisega seoses Urmas Tilga ja tal oli kaasas pudel brändit Imperial. Urmas Tilga ütles, et sellest jääb äkki väheks ja siis läks Urmas Tilga XXX poodi ja tõi sealt enda autoga juurde teise pudeli brändit Imperial. Brändi oli pooleliitristes pudelites.

Esimesest pooleliitrisest brändipudelist jõid nad Urmas Tilgaga ära kumbki pool. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et tema rohkem brändit ei tahtnud ja hakkas õlut jooma, Urmas Tilga jõi teisest Imperiali pudelist üksinda brändit edasi. Järgmisel hommikul leidis selle pudeli tühjana. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on kooskõlas 24.08.2023.a Tõrva Tarbijate Ühistu vastuskirjast XXX poe arve nr 17485497 kohta nähtuv, et maksti sularahas, osteti üks pudel Imperial jooki, ostjaks Urmas (III, 27-32). Tõrva Tarbijate Ühistu 28.08.2023.a vastusest (III, 32-33) nähtub, et 11.08.2023.a kell 15:52 väljastatud arve nr 17485497 kohaselt osteti 1 tk Imperial XII VSOP 0,5 liitrit, sularahas makstud 9,49€ (III, 31). Google otsingumootori kaudu sõnadele „Imperial XII VSOP“ saadud vastustest nähtub, et tegemist on kange alkoholiga, 36% vol. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) ja Tõrva Tarbijate Ühistu vastuskirjast (III, 27-32) nähtuva infoga on kooskõlas tunnistaja A. S. ütlused (V, 2, 23-26). 41 aastat XXX kaupluses müüja-juhatajana töötanud A. S. (S.) tunnistajana antud ütlustega (V, 2, 23-26) on tõendatud, et mäletab Urmas Tilga viimast poekülastust 11.08.2023.a tavaline ostja ja ostis alkoholi. A. S. iseloomustas Urmas Tilgat kui viisakat klienti, kes on poes käinud ka alkoholi tarbinuna, kuid väga purjus ei ole olnud. Väga purjus inimestele tavaliselt alkoholi ei müügi. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlused (IV, 30-35) selle kohta, et Urmas Tilga tarbis 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistul kas viskit või brändit või midagi sellist – värvilist jooki. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et Tõnu Kuudeberg ja J. S. XXX kinnistule alkoholi kaasa ei toonud, nad tarbisid XXX kinnistul J. R. poolt neile seal antud viina, mis aga lõppes otsa, kuna nad jõid pooleliitrise viinapudeli kahekesi tühjaks. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et 11.08.2023.a kella 19 paiku tulid tema elukohta XXX kinnistul liha suitsetamisega seoses Tõnu Kuudeberg ja J. S., nad tulid autoga, ja nad olid väga täis ja küsisid viina, küsis Tõnu Kuudeberg, andis neile pooleliitrise Ukraina viina, mida jõidki J. S. ja Tõnu Kuudeberg sellel õhtul kahekesi. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et Tõnu Kuudeberg ja J. S. jõid XXX kinnistul kahekesi pooleliitrise Ukraina viina ära. Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on kooskõlas kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlused

(IV, 30-35).

Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et 11.08.2023.a enne J. R. poole minekut olid nad J. S. päeval ühe pooleliitrise viina ära joonud, J. R. poole minnes neil oma alkoholi kaasas polnud ja J. R. tõi neile toast ühe pooleliitrise viina, mida nad jõid J. kahekesi, suitsuliha valmis saamise ajaks oli neil J. kahe peale pooleliitrine viin ära joodud. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et selleks ajaks oli J. S. väga purjus. Tõnu Kuudebergi ütluste kohaselt (IV, 30-35) oli ta ka ise purjus, aga J. kainem. Süüdistatava Urmas Tilga 03.04.2024 antud ütlused (V, 63, 72-79) on eeltooduga kooskõlas selles osas, et ta läks 11.08.2023.a J. R. poole liha suitsetama ühe alkoholipudeliga ja käis tõi

teise alkoholipudeli veel poest juurde, J.R. jõi brändit ja pärast õlut peale, peale kella 19 tulid Tõnu Kuudeberg ja J. S., neil alkoholi kaasas polnud, Tõnu XXX olid tulles juua täis. Süüdistatava Urmas Tilga 03.04.2024 antud ütlused (V, 63, 72-79) ei ole usutavad ja veenvad osas, millistes ta väidab, et võttis 11.08.2023.a XXX kinnistul ainult paar pitsi. Need süüdistatava Urmas Tilga ütlused on veenvalt ümber lükatud eelnevalt kajastatud tunnistajate J. R. (V, 6, 38-50) ja K. J. ütlustega (V, 4, 29-33). Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub kogumis, et Urmas Tilga tarvitas 11.08.2023 XXX kinnistul ohtralt kanget alkoholi, s.o tema enda kaasa võetud ja sinna juurde ostetud brändit Imperial ning Urmas Tilga oli XXX kinnistult õhtul kella 21:30 paiku K. J. poole jõudes täitsa purjus, kergelt tuikus ja soovis seal saada K. J. viina. Kohtule ei ole eluliselt veenev ja usutav, et Urmas Tilga jäi 11.08.2023.a õhtuks ainult paari pitsi kange alkoholi tarbimisest täitsa purju ja hakkas sellest tuikuma. Kohtule on usutav ja veenev tunnistaja J. R. (V, 6, 38-50) ja kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustest (IV, 30-35) kogumis nähtuv selle kohta, et Urmas Tilga tarvitas 11.08.2023.a Tõnise kinnistul ohtralt brändit Imperial, juues ühe pooleliitrise pudeli ära kahe peale koos J. R.. Teisest pooleliitrisest pudelist jõi Urmas Tilga brändit üksinda senikaua kui läks brändipudeli pärast tülli J. S., võttes J. S. käest selle ära ja hakates J. S. suhtes kasutama füüsilist vägivalda. Urmas Tilga väitel läks teine brändipudel J. S. tõttu ümber. See saigi põhjuseks, millest tekkis konflikt J. S. ja Urmas Tilga vahel. Füüsilise vägivallaga läkski Urmas Tilga J. S. kallale siis, kui alkoholist oli alles veel viimane pudel Urmas Tilga poolt XXX kinnistule kaasa ostetud kangest alkoholist Imperial ja J. S. oli selle alkoholipudeli enda kätte võtnud. Seda tõendavad süüdistatava Urmas Tilga 03.04.2024 antud ütlused (V, 63, 72-79) selle kohta, et ta madistas J. S. täis olnud viimase alkoholipudeli pärast, mis läks ümber (V, 77 all). Süüdistatava Urmas Tilga ütlustega (V, 63, 72-79) on tõendatud, et ta lõi J. S. laua juurest eemale, sest J. tegeles võõra vara hävitamisega, lükkas J. S. lauast eemale, et ta võõrast vara ei puutuks (V, 78). Süüdistatava Urmas Tilga ütlustega (V, 63, 72-79) on tõendatud, et kõigepealt haaras ta pudeli enda kätte, siis läks tool ümber, R. nägi J. eemale lükkamist (V, 78). Urmas Tilga ütlustega on tõendatud, et kõige viimasena lõi ta J. S. jalaga tagumikku (V, 78). Urmas Tilga põhjendas kohtuistungil süüdistatavana antud ütlustes J. S. löömist sellega, et ta ei ole kunagi sallinud vargaid (V, 78-79). Kuigi süüdistatav Urmas Tilga ei ole ennast J. S. rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda löömises süüdi tunnistanud, nähtub eelkajastatud Urmas Tilga ütlustest selgelt, et talle oli vastuvõetamatu J. S. käitumine, kuna J. S. haaras võõra alkoholipudeli, milleks oli Urmas Tilga poolt poest ostetud ja XXX kinnistule kaasa toodud brändi Imperial. Süüdistatava Urmas Tilga ütlustega (V, 63, 72-79) on tõendatud, et füüsilise vägivalla kasutamise J. S. suhtes vallandas J. S. poolt alkoholipudeli Imperial enda kätte võtmine.

URMAS TILGA VARASEMAS ELUKÄIGUS ON VÄGIVALDSUST

Kuigi 03.09.2023.a õiendist (IV, 3) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti menetluse infosüsteemis puuduvad ajavahemiku 2021 kuni 03.09.2023 kohta registreeritud teatedjuhtumid, mis oleksid seotud Urmas Tilgaga, ilmneb karistusregistri teatiselt (III, 179-181), et Urmas Tilgal on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Urmas Tilgat 19.10.2011.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 3 kuu vangistusega, kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 21.02.2017.a (III, 179).

15.04.2003.a Võru Maakohtu kohtuotsusega karistati Urmas Tilgat KrK § 101 p 7, KrK § 141 lg 2 p 4, KrK § 172 lg 2, KrK § 139 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 11 aasta vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 28. jaanuar 2002.a. 15.04.2003.a Võru Maakohtu süüdimõistva kohtuotsusega karistati Urmas Tilgat (III, 182199): -

KrK § 101 p 7 järgi 11 aasta vangistusega KrK § 141 lg 2 p 4 järgi 3 aasta vangistusega KrK § 172 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega KrK § 139 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega KrK § 185 lg 2 järgi rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära, s.o 1500 krooni

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 11 aastat vangistust KarS § 64 lg 2 viidi KrK § 185 lg 2 järgi karistuseks mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Karistuse kandmise alguseks loeti 28. jaanuar 2002.a. 15.04.2003.a Võru Maakohtu kohtuotsus jõustus 25.06.2003.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega (III, 179, 199). Jõustunud 15.04.2003.a Võru Maakohtu süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub muuhulgas, et Urmas Tilga kasutas lisaks ühele meesisikust kannatanule füüsilist vägivalda ühe naisisiku suhtes, kellele ta lõi rusikaga pähe, misjärel kannatanu kukkus saadud löögist põrandale ja seejärel pigistas kannatanut kahe käega kaelast. Käesolevas kriminaalasjas nähtub Urmas Tilga käitumisest analoogne käitumine – naisisikust kannatanule J. S. niivõrd tugevajõuliselt mitmel korral rusikaga näkku löömine, et toolil istunud kannatanu kukkus sellest koos tooliga maha ja jäi saadud rusikalöökidest maha lamama, misjärel lõi Urmas Tilga maas lamavat kannatanut ka jalaga. Praeguse ja varasema kriminaalasja erinevus on selles, et varasemalt oli naisisikust kannatanule lööke pähe üks ja kannatanu jäi elama ning käis ka kohtus ütlusi andmas, kuid käesolevas asjas oli rusikalööke kannatanule näkku kolm ja kannatanu suri nende kätte veidi enam kui 1 ööpäeva möödudes. URMAS TILGAL TAHTLUS KEHAVIGASTUSTE TEKITAMISEKS,

ETTEVAATAMATUSEST J. S. SURMA PÕHJUSTAMINE

J. S. rusikaga näkku löömise ja jalaga kehasse löömise pani Urmas Tilga toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kuna J. S. kukkus rusikalöökidest näkku koos tooliga maha, siis olid rusikalöögid näkku tugevajõulised. Pea piirkonda tugevajõuliselt rusikatega lüües pidi Urmas Tilga pidama võimalikuks või vähemasti möönma, et võib sellega põhjustada J. S. raske peaajukahjustuse. J. S. surma põhjustas Urmas Tilga ettevaatamatusest. Kriminaalasjas pole andmeid selle kohta, et Urmas Tilgal olnuks tahtlus J. S. tapmiseks.

URMAS TILGA KÄITUMISES PUUDUVAD ÕIGUSVASTASUST JA SÜÜD VÄLISTAVAD ASJAOLUD

Asjaolud, et raskes seisundis J. S. toimetati 11.08.2023.a õhtul XXX kinnistult XXX kinnistule raskes seisundis, kus ta 13.08.2023.a esimestel tundidel ka suri, ei välista Urmas Tilga käitumise õigusvastasust. Urmas Tilga käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited selle kohta, et teised, s.h J. R., tema peale valetavad, kuna neil väidetel kohtu hinnangul puudub eluline usutavus. Pigem nähtub Urmas Tilga kasutuses olnud mobiiltelefoni 13.10.2023 vaatlusprotokollist (III, 2-4) ja 08.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (III, 5-21) tema nutitelefoni Samsung Galaxy A7 vaatluse kohta, millise ta andis 04.10.2023.a vabatahtlikult menetlustoiminguteks välja (III, 1), et Urmas Tilga ja J. R. vahel oli tihe telefonisuhtlus ning Urmas Tilga telefonis on kontaktide hulgas teiste hulgas kajastatud: R. +372 XXX (III, 18) - süüdistusaktile lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas on tunnistaja J. R. tel nr 5819 6793 (I, 6) Urmas Tilga ja J. R. tihe omavaheline suhtlus nähtub alljärgnevatest kõnelogidest. Kõnelogi 10.08.2023: (III, 11-10) - R. +372 XXX (J. R.) kell 13:24:57 (UTC+3) väljaminev, vastamata - R. +372 XXX (J. R.) kell 14:03:00 (UTC+3) sissetulev, vastatud, kestus 00:08:44 - R. +372 XXX (J. R.) kell 15:15:43 (UTC+3) sissetulev, vastatud, kestus 00:04:30 Kõnelogi 11.08.2023: (III, 10-9) - R. +372 XXX (J. R.) kell 09:30:57 (UTC+0) sissetulev, vastatud, kestus 00:01:44 - R. +372 XXX (J. R.) kell 11:36:59 (UTC+0) sissetulev, vastatud, kestus 00:00:44 - R. +372 XXX (J. R.) kell 11:38:06 (UTC+0) väljaminev, vastamata - R. +372 XXX (J. R.) kell 18:45:34 (UTC+0) sissetulev, vastatud, kestus 00:01:25 Kõnelogi 12.08.2023: (III, 8) -

R. +372 XXX (J. R.) kell 09:05:20 (UTC+0) sissetulev, vastatud, kestus 00:04:09 R. +372 XXX (J. R.) kell 13:06:09 (UTC+0) sissetulev, vastatud, kestus 00:01:47

Kõnelogi 13.08.2023: (III, 8-7) -

R. +372 XXX (J. R.) kell 16:28:09 (UTC+0) väljaminev, vastamata R. +372 XXX (J. R.) kell 16:47:24 (UTC+0) väljaminev, vastamata

Ka tunnistajate R. R. ja J. R. ning ka süüdistatava Urmas Tilga ütlustest nähtub kogumis, et omavahel saadi hästi läbi ja Urmas Tilga käis XXX kinnistul, sealhulgas tehti koos suuremaid hooajatöid ja veedeti õues grillides aega. R. R. iseloomustas sellest aspektist Urmas Tilgat positiivselt, et kui midagi oli vaja teha, siis Urmas Tilga tuli appi ja tegi ning koos grillisid. Neil asjaoludel polnud kohtu hinnangul J. R. põhjust Urmas Tilga peale viha kanda ja tema kohta valeütlusi anda. Urmas Tilga käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud.

URMAS TILGA KÄITUMISE KVALIFITSEERIMINE KarS § 118 lg 1 p 7 JÄRGI

Kuna Urmas Tilga ei põhjustanud J. S. näkku löömisega ainult KarS § 118 lg 1 p 1 täheldatud ohtu elule, vaid ettevaatamatusest ka tema surma ning vahetagajärjena on oht elule hõlmatud surma põhjustamisest, siis on põhjendatud Urmas Tilga käitumine kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi, s.o raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, millega ettevaatamatusest põhjustati J. S. surm. TÕNU KUUDEBERGI POOLT XXX J. S. OHTU ASETAMINE JA JÄTMINE,

MIS PÄÄDIS J. S. SURMAGA

Kohtul ei ole alust kahelda selles, et Tõnu Kuudebergi 11.08.2023.a esimesel lahkumisel XXX kinnistult oli J. S. nägu terve, tal ei olnud näos sinikaid ja paistetust, J. S. oli ainult väga purjus. Nende kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on kooskõlas ka tunnistaja J. R. ütlused (V, 6, 38-50) selle kohta, et Tõnu Kuudeberg lahkus koos valmis saanud suitsulihaga umbes 15 minutit enne seda kui Urmas Tilga lõi J. S. näkku rusikaga ja kehasse jalaga. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütluste (IV, 30-35) kohaselt tuli 11.08.2023.a õhtul Urmas Tilga tema koju XXX kinnistule teda XXX kinnistule tagasi kutsuma, kamandades, et tule vii XXX minema (IV, 32). Seda, miks Urmas Tilga talle nii ütles, seda Tõnu Kuudeberg ei teadnud. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütluste (IV, 30-35) kohaselt nägi ta J. S. Tõnise kinnistul suitsuahju juures hämaras pikali maas, J. S. nägu ei mäleta, ei mäleta, et oleks ta näos verd näinud, püüdis J. S. üles aidata, kuid see ei õnnestunud, misjärel J. R. aitas J. S. auto peale ja nad sõitsid koos kahekesi koju XXX kinnistule. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustest (IV, 30-35) nähtub, et J. S. neil autos ja ka hiljem samal õhtul juttu polnud, J. S. jäi autos magama ja äratada tal teda sellel õhtul enam ei õnnestunud, autosalongis valgus põlema ei läinud ja J. S. jäi autosse edasi magama, J. S. nägi alles järgmisel päeval, s.o laupäeval, vigastusi, kui J. S. oli voodis pikali, tal olid silmad kinni paistetanud ja J. ütles, et ei näe neist läbi ja tema silmade ümbrus oli sinine, sinise olid tal ka lõug ja kael, näo üks pool oli tugevalt paistetanud, nagu muna, lisaks oli J. S. nägu verine, veri oli nii nina kui suu ümber, s.t terve nägu oli üleni verine, see oli kuivanud veri, J. ei mäletanud juhtunust midagi ja midagi peksmisest ei rääkinud (IV, 33). Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütluste (IV, 30-35) kohaselt arvas ta, et J. S. oli kukkunud, kuna ta oli varem ka kukkunud. Kohtu hinnangul tuleb Tõnu Kuudebergi eeltoodud ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Kuigi kalendri järgi loojus päike 11.08.2023 õhtul natuke peale kella 21 ja tegemist oli juba hämara ajaga, pidi Tõnu Kuudebergile, kes püüdis XXX XXX kinnistul maast suitsuahju lähedusest üles aidata, olema J. S. tervislik seisund näha, kuna vahetult pärast teda aitas J. S. maast üles J. R., kes nägi, et J. S. oli nina verine, ninast jooksis verd, sinikaid siis veel näha polnud (V, 6, 38-50). Nende J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on kooskõlas ka 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-30, 30A) nähtuv selle kohta, et sündmuskohalt XXX kinnistult leiti ja võeti ära verine paber sõiduauto Ford Mondeo XXX autoukse taskust (pakend nr 2) ja verine paber pliidi eest kastist (pakend nr 8). Sellele, et J. S. olid 11.08.2023.a õhtul koju XXX kinnistule tagasi saabudes kehavigastused, viitavad ka 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-30, 30A), 15.08.2023.a sündmuskoha täiendavast vaatlusprotokollist (II, 31-38), 25.08.2023.a asitõendi vaatlusprotokollidest (III, 56-61, 62-67, 84-92), 28.08.2023.a asitõendi vaatlusprotokollidest (III, 93-98, 99-106), 29.08.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (III, 107-115), 04.10.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (III, 128-133) kogumis nähtuvad verejäljed XXX kinnistu elumaja trepil, J. S. riietel ja jalatsitel (crocsid) ning voodipesul, millistest võetud proovides tuvastati J. S. DNA-d.

Tunnistaja J. R. ütlustega (V, 6, 38-50) on tõendatud, et helistas järgmisel päeval, s.o 12.08.2023 Tõnu Kuudebergile, kes küsis, mis seal oli ja ütles siis Tõnule, et Urmas lõi J. Nende J. R. ütlustega on kooskõlas Tõnu Kuudebergi kasutuses olnud nutitelefoni Samsung Galaxy A41 (pakend nr 9) asitõendina vaatluse protokollist (II, 156-173) nähtuv selle kohta, et 12.08.2023.a kõnelogis (II, 171-172) on fikseeritud kõne isikult R. +372 XXX (J. R.) kell 11:53:54 (UTC+3) sissetulev, vastatud, kestus 00:05:07. Süüdistusaktile lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas on tunnistaja J. R. tel nr XXX (I, 6). Nende tõenditega on kooksõlas kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlused (IV, 30-35) selle kohta, et järgmisel päeval helistas J. R. tema telefoninumbrile ja küsis kuidas J. on ning J. R. ütles, et tema seda ei teinud

(IV, 33).

Eeltoodust nähtub, et hiljemalt laupäeva keskpäevaks, s.o 12.08.2023.a kella 12-ks, oli Tõnu Kuudeberg teada saanud, et J. S. ei saanud vigastusi kukkudes, vaid need põhjustati talle teise inimese poolt. Ka siis ei kutsunud Tõnu Kuudeberg XXX J. S abi, kuigi selleks ajaks oli kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustest (IV, 30-35) nähtuvalt J. S. näo ja pea piirkond, ka kael kaetud hematoomidega ning üle tema näo oli kuivanud veri. Tõnu Kuudeberg käis laupäeval pärastlõunal hoopiski poes ja ostis sealt muuhulgas alkoholi, mida ta koju jõudes tema enda ütlustest (IV, 30-35) nähtuvalt ka tarbis. Tõrva Tarbijate Ühistu vastustest menetlejale (III, 27-32) nähtub, et arved nr 17485599 ja 17485600 maksti pangakaardiga Tõnu Kuudebergi poolt ja Tõnu Kuudeberg tasus 12.08.2023.a järgmiste ostude eest: 



12.08.2023.a kell 12:33 väljastatud arve nr 17485599 kohaselt osteti 1 tk täispiima, 1tk mahlajooki, 1 tk mineraalvett, 1 tk Gin-i, 1 tk limonaadi, 1 tk kiirnuudleid, 1 tk kiisueinet, 1 tk kohupiimakreemi, 2 tk õlut, 2 tk sigarette, pangakaardiga makstud

23,74€ (III, 28)

12.08.2023.a kell 12:33 väljastatud arve nr 17485600 kohaselt osteti 1 tk viina 0,5l Ehe Viin, pangakaardiga makstud 5,99€ (III, 29)

Google otsingumootori kaudu sõnadele „Ehe Viin“ saadud vastustest nähtub, et tegemist on kange alkoholiga, 37,5% vol ja 40% vol. Eeltoodust nähtub, et külaltki vahetult pärast seda, kui Tõnu Kuudeberg oli saanud J. R. käest teada, et XXX põhjustatud kehavigastused on inimtekkelised, s.o teise inimese poolt põhjustatud, läks Tõnu Kuudeberg poodi ja hakkas kodus alkoholi tarbima. Eeltoodust nähtub ka see, et telefon oli Tõnu Kuudebergil töökorras ja ta saanuks seda soovi korral kasutada XXX abi kutsumiseks. Kuna Tõnu Kuudeberg käis poes, oli tal võimalus lasta abi kustuda ka poetöötajal, kui ta ise ei soovinud numbrile 112 hädaabikõnet teha. 13.08.2023.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (III, 34) on tõendatud, et Tõnu Kuudebergi seisundit kontrolliti XXX kinnistul indikaatorvahendiga (taatlus kehtiv kuni 07.11.2023) 13.08.2023.a kell 05:06 ja tema alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus oli 0,26 mg/l. 13.08.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 1-30) ja selle juurde kuuluva surnukeha vaatluse videosalvestusega ja fotodega ühel DVD-R plaadil (II, 30A), 13.08.2023.a sündmuskohal XXX kinnistul kohal käinud patrullpolitseinike tehtud fotodega fototabelis (II, 39-65), 21.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 66-79) 13.08.2023.a patrullpolitseiniku Raivo Laane sündmuskohal XXX kinnistul tehtud fotodega ja digitaalsete fotodega ühel andmekandjal-plaadil (II, 79), 10.11.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0083/TRT263 (II, 93-124) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta, 12.09.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II,

130-142) 13.08.2023.a sündmuskohal XXX kinnistul tehtud kolme vormikaamera videosalvestise vaatluse kohta ja videosalvestistega kahel DVD-R plaadil (II, 142), on kogumis tõendatud, et J. S. surnukehal on ilmselged ulatuslikud vägivalla tundemärgid. Kuna J. S. on üleni ulatuslikes hematoomides, tema keha, jäsemed, pea, nägu, kael olid verevalumitest tumedaks tõmbunud, siis pole usutav, et need saanuksid tekkida kukkumise käigus. See pidi olema arusaadav ka Tõnu Kuudebergile, kes veetis J. S. pärast vigastuste saamis koos enam kui ühe ööpäeva. Kuna pea, näo, kaela piirkonnas olid väga suured ja intensiivse värvisega verevalumid, sealhulgas oli ka mõlema silma ümbrus suurtes tumedates hematoomides, siis pidi Tõnu Kuudebergile olema selge, et XXX J. S. sai kehavigastused teise inimese poolt põhjustatud vägivalla tulemusena ning ta vajab arstiabi. Pea piirkond on üldteada olevalt õrn piirkond ning halvemal juhul võib inimese surm saabuda ka ühest löögist pähe. TÕNU KUUDEBERGI POOLT TAHTLIKULT J. S. OHTU ASETAMINE JA OHTU JÄTMINE, ETTEVAATAMATUSEST TEGEVUSETUSEGA J. S. SURMA PÕHJUSTAMINE

Jättes ilmselgete kehavigastustega XXX J. S. vajaliku arstiabita, asetas Tõnu Kuudeberg J. S. sellega ohtu ja jättis ohtu. Kuna vigastused olid J. S. ulatuslikud ja intensiivselt esile tungivad, ka mõlema silma piirkonnas, need ei saanud jääda kuidagi Tõnu Kuudebergile märkamata ning järgmisel päeval pärast vigastuste saamist, s.o 12.08.2023.a keskpäevaks sai Tõnu Kuudeberg ka talle helistanud J. R. käest teada, et J. S. vigastused on inimtekkelised, s.o teise inimese põhjustatud, siis pidi Tõnu Kuudeberg pidama võimalikuks või vähemasti möönma, et selline olukord on J. S. ilma arstiabi osutamata ohtlik – võib kahjustada raskelt J. S. tervist ja olla eluohtlik (KarS § 16 lg 4, KarS § 123). Kuna J. S. surm saabus Tõnu Kuudebergi tegevusetuse tõttu hooletusest (KarS § 18 lg 3), kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Tõnu Kuudeberg pidanud talle teada oleva informatsiooni põhjal ja J. S. välimusest ilmselgelt näha oleva raske terviseseisundi tõttu kutsuma J. S. arstiabi, mitte jätma J. S. ohtu, siis põhjustas Tõnu Kuudeberg tegevusetusega J. S. surma ettevaatamatusest. 10.11.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0083/TRT263 (II, 93-124) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta on tõendatud, et arstiabi osutamine J. S. oleks tõenäoliselt ära hoidnud tema surma, pärast vigastuste tekitamist kannatanule arstiabi mitte osutamine vähendas ellu jäämise võimalust (II, 104). TÕNU KUUDEBERGI KÄITUMISES PUUDUVAD ÕIGUSVASTASUST

JA SÜÜD VÄLISTAVAD ASJAOLUD

J. S. endal mobiiltelefoni numbrit polnud. Kahtlustatava Tõnu Kuudebergi ütlustega (IV, 30-35) on tõendatud, et XXX J. S. oma mobiiltelefoni numbrit polnud ja nad kasutasid Tõnu Kuudebergi telefoninumbrit (IV, 33). Tõnu Kuudebergi väited, et XXX J. S. ei soovinud endale kiirabi kutsumist, ei välista tema käitumise õigusvastasust. Olukorras, kus Tõnu Kuudeberg nägi, et J. S. on raskes terviseseisundis, tal on ulatuslikud inimtekkelised vigastused, J. S. tervislik seisund ei muutu paremuse poole, tulnuks tal ainukese kohapeal viibiva elujõus inimesena tegutseda ja kutsuda J. S. abi ning teha numbrile 112 hädaabikõne. Häirekeskusesse helistas Tõnu Kuudeberg alles pärast J. S. surma.

Asjaolu, et Tõnu Kuudeberg ja J. S. ei olnud registreeritud abielus, ei välista olukorras, kus nad elasid juba aastaid ühise perena sama katuse all XXX kinnistul ja neil oli Tõnu Kuudebergi ütlustest (IV, 30-35) nähtuvalt ühine rahakott, Tõnu Kuudebergi käitumise õigusvastasust. Perekonnaseaduse (PKS) § 21 mõttes kasutasid nad perekonnana ühist eluruumi ja kedagi teist peale nende seal ei elanud. Ainuksena sai J. S. abi kutsuda selleks telefoni omav Tõnu Kuudeberg. J. S. ise ei olnud võimeline kuskile abi järele minema. Kedagi teist peale nende kahe XXX kinnistul ei elanud. Ka 11.08.2023 õhtust kuni 13.08.2023.a kiirabi ja politsei saabumiseni olid Tõnu Kuudeberg ja J. S. kahekesi XXX kinnistul, külalisi neil polnud. Teisisõnu – kuna KarS § 123 ei eelda erisubjekti olemasolu, siis vastutab Tõnu Kuudeberg XXX ohtu asetamise ja jätmise eest ning abi kutsumata jätmisega ettevaatamatusest XXX surma põhjustamise eest, kuigi nad ei olnud J. S. registreeritud abielus. Tõnu Kuudebergi käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud. TÕNU KUUDEBERGI KÄITUMISE KVALIFITSEERIMINE KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 JÄRGI

Kuna KarS § 123 sätestatud ohtu asetamine ja ohtu jätmine ei hõlma käesoleval juhtumil tagajärjena kannatanu J. S. surma saabumist, siis loeb kohus KarS § 123 koosseisu hõlmatuks tagajärjedeliktist ehk karistusseadustiku paragrahvist 117 lõikest 1 ja kvalifitseerib Tõnu Kuudebergi käitumise KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi – s.o tegevusetusega elukaaslase surma ettevaatamatusest põhjustamisena. KarS § 123 ei eelda erisubjekti olemasolu. Käesoleval juhtumil on ohtu asetamine ja jätmine hõlmatud tegevusetusega elukaaslase surma ettevaatamatusest põhjustamise koosseisuga KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi.

KARISTUS

KarS § 118 lg 1 p 7 kohaselt karistatakse raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega põhjustati inimese surm, nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. KarS § 13 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 kohaselt karistatakse tegevusetusega surma ettevaatamatusest põhjustamise eest kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Urmas Tilga süü suurus on vähemasti keskmine – lõi tugevas alkoholijoobes olevat naisterahvast enda rusikaga mitmel korral näo piirkonda ja kui kannatanu oli koos tooliga nende löökide tõttu maha kukkunud, lõi maas lamavat kannatanut veel jalaga keha piirkonda. Kannatanu J. S. sai sellest raske tervisekahjustuse, mille kätte ta veidi enam kui ööpäeva möödudes suri. Kannatanu löömise põhjuseks oli otsa lõppema hakkav alkohol. Senini pole Urmas Tilga enda käitumises ühtegi viga ja midagi taunitavat näinud. Urmas Tilga on püüdnud järjepidevalt enda süüd veeretada kõigi teiste kaela, süüdistades seejuures nii kaassüüdistatavat Tõnu Kuudebergi kui ka asjas tunnistajateks olevaid J. R. ja K. J. tema peale valeütluste andmises. Urmas Tilga on kohtueelset menetlejat ja ka prokuröri süüdistanud tema peale fabritseeritud kriminaalasja loomises. Urmas Tilga pole midagi ka kahetsenud. Urmas Tilga karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodud asjaoludel, mõjutamaks Urmas Tilgat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, mõistab kohus Urmas Tilgale karistuse keskmises määras – s.o 8 aastat vangistust, mille kandmise algust lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest 13.08.2023.a (liites sanktsiooni alammäärale, s.o 4-le aastale juurde 4 aastat ja lahutades sanktsiooni ülemmäärast 4 aastat, on tulemuseks 8 aastat ehk sanktsiooni keskmine määr). Tõnu Kuudebergi süü suurus on vähemasti keskmine – elukaaslase eluohtlikku olukorda jätmine päädis elukaaslase surmaga, abi andmise korral oleks võinud J. S. ekspertiisiakti kohaselt ellu jääda, Tõnu Kuudebergi karistust raskendavad asjaolud puuduvad, KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on Tõnu Kuudebergi karistust kergendavaks toimepandu puhtsüdamlik kahetsus. Eeltoodud asjaoludel, mõjutamaks Tõnu Kuudebergi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, mõistab kohus Tõnu Kuudebergile karistuse keskmises määras – s.o 1 aasta 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ära kantuks eelvangistuses 13.-14.08.2023 viibitud 2 päeva. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kuna Tõnu Kuudeberg on puhtsüdamlikult kahetsenud, siis kohus nõustub prokuröri ja kaitsja seisukohtadega selles, et Tõnu Kuudebergi puhul pole põhjendatud vangistust täitmisele pöörata, vaid kohaldada karistust katseajaga tingimisi. Mõjutamaks Tõnu Kuudebergi järgima õiguskuulekat eluviisi, on põhjendatud tema suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine, allutades Tõnu Kuudebergi 2-aastaseks katseajaks kriminaalhooldusele, mille kestel tal tuleb täita kontrollnõudeid ja kohustust, mitte tarbida alkoholi ning kohustust, osaleda vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, näiteks eluviise käsitlevas. Tõnu Kuudebergi ja J. R. ütlustest nähtub, et elukaaslaste J. S. ja Tõnu Kuudebergi eluviis oli J. S. eluajal ohtrast alkoholi tarbimisest läbi põimunud. See võibki olla üks peamisi põhjusi, mis takistas Tõnu Kuudebergil olukorda adekvaatselt hindamast ja ta jättis enda elukaaslase ohtlikku olukorda, kutsumata talle kiirabi, mis lõppes J.S. surmaga. Seetõttu, juurutamaks Tõnu Kuudebergis õiguskuulekat eluviisi, on põhjendatud allutada Tõnu Kuudeberg käitumiskontrollile ja panna talle kriminaalhoolduse ajaks kohustused, mitte tarbida alkoholi ja osaleda vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratas sotsiaalprogrammis, näiteks eluviise käsitlevas.

Rahvakohtunik Evelin Laansalu Rahvakohtunik Alipi Borin Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.