Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teine määruskaebemenetluse pool
Tartu Ringkonnakohus 8. aprill 2024 1-11-11804 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Maarika Kuusk Valdek Lubja (isikukood 36702286026) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a määrus Valdek Lubja ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg
kaheksa korda erinevate kuritegude eest, vangistust kannab ta viiendat korda. Märkimist väärib toimepandud kuritegude raskus, sh on teda varemgi karistatud tapmise eest. Praegust vangistust kannab ta mõrva eest. Seetõttu peab V. Lubja vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väga madal, kuid nii see pole. Tal on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis soodustab tema kuritegelikku käitumist. Ka viimase kuriteo pani V. Lubja toime alkoholijoobes. On võimalik, et ta ei suuda vabanedes alkoholist hoiduda, sest see on lihtsasti kättesaadav. Lisaks puudub tal vabanedes tugivõrgustik, kes motiveeriks teda õiguskuulekal teel püsima. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ka V. Lubja suhtumine. Ta ei teadvusta enda rolli kuritegudes ja näeb süüd teistel. Samuti on tema käitumine impulsiivne ja probleemide lahendamise oskus puudulik. Teda on varem kaks korda (2006. ja 2011. aastal) allutatud kriminaalhooldusele, ent mõlemal juhul pani ta katseajal toime uue kuriteo.
rikkumisteta, mille põhjuseks on olnud V. Lubja soov saada talle meelepärasem töö. Teda on palju kordi kriminaalkorras karistatud ja ta kannab lausa viiendat vangistust. Varem on ta toime pannud tapmise ja praegust vangistust kannab ta mõrva eest, mille ta pani seejuures toime katseajal. Mõrv seisnes selles, et ta peksis alkoholijoobes olles tekkinud tüli käigus teise inimese torutangidega surnuks. Vangla materjalidest nähtub, et V. Lubja ei paista mõistvat enda osa toimepandud kuritegudes, vaid lausa õigustab neid ja näeb süüd pigem teistel. Tema kuritegude suurimaks soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine, alkoholijoobes võib ta käituda ja on varem korduvalt käitunud vägivaldselt. Kõnekaks saab pidada sedagi, et esimese sotsiaalprogrammi läbimist alustas ta alles 15. jaanuaril 2024 ehk siis rohkem kui 12 aastat pärast karistuse kandmise algust. Seniajani pole ta läbinud veel ühtegi sellist sotsiaalprogrammi, mis puudutaks alkoholisõltuvust. V. Lubja puhul on tagasilanguse oht seetõttu veel liiga suur. Lisaks ei ole V. Lubjal vabaduses selliseid lähedasi, kes tema õiguskuulekat käitumist toetaksid. V. Lubja öeldu, et ta on nõus vereproovidega, näitamaks, et ta ei tarvita alkoholi, võimaldavad üksnes pistelist kontrolli ega välista temast lähtuvat uute kuritegude ohtu, kui ta peaks uuesti alkoholi tarvitama. Sellist ohtu ei maanda ka teised KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustused, mida saaks V. Lubjale määrata.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.