Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-24-1224 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lk 2 / 4

1-24-1224 Ly-Liis Laurimaale on esitatud süüdistus selles, et alates 2022 kuni 30.08.2023 kasutas ta korduvalt füüsilist ja vaimset vägivalda oma kasutütre XX (sünd xxx) suhtes. Eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäevadel, täpselt tuvastamata arvu kordi, xxx korteris Ly-Liis Laurimaa karistas XX selliselt, et sundis teda karistusena tegema käte kõverdusi ja sooritama youtubes olevate kuni 1-tunni pikkuste võimlemisvideote järgi harjutusi ning kui XX väsimusest tingituna ei olnud võimeline võimlemist jätkama, siis lõi rihmaga vastu kannatanu jalgu põhjustades oma tegevusega XX-le füüsilist valu. Ühtlasi kui Ly-Liis Laurimaa arvates oli XX valesti käitunud või oli sõnakuulmatu, ei teinud korralikult majapidamistöid, siis karistusena lõi lahtise käega X X-i vastu pead, rihmaga vastu jalgu, joonlauaga vastu näppe, tiris kõrvast ja sikutas juustest, põhjustades oma tegevusega X X-le füüsilist valu. Samuti selles, et 2023 juulis, täpsemalt tuvastamata kuupäeval lõi Ly-Liis Laurimaa xxx korteris 2-3 korda rihmaga vastu XX-i vasakut reit, põhjustades oma tegevusega XX-le füüsilist valu. Samuti selles, et ajavahemikul 28.08-30.08.2023, täpsemalt tuvastamata kuupäeval lõi Ly-Liis Laurimaa xxx korda rihmaga vastu XX vasakut reit, põhjustades oma tegevusega XX-le füüsilist valu ja verevalumi vasakule reiele. Samuti selles, et 06.09.2023 kella 7:30 paiku xxx korteris lõi Ly-Liis Laurimaa XX-i vastu pead ja tiris XX-i juustest, põhjustades oma tegevusega XX-le füüsilist valu. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutas Ly-Liis Laurimaa alates 2022- 30.08.2023 korduvalt vaimset vägivalda XX suhtes, ähvardades kasutütart lastekodusse paigutamisega, sundides teda karistusena tegema kätekõverdusi ja sooritama youtubes olevate kuni 1-tunni pikkuste võimlemisvideote järgi harjutusi, tekitades oma tegevusega lapsele emotsionaalselt ebaterve kasvukeskkonna tõttu pideva hirmu- ja ärevustunde. Seega pani Ly-Liis Laurimaa toime korduva vaimse ja füüsilise väärkohtlemise lähisuhtes, so KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu, verevalumid reiel ning emotsionaalselt ebaterve kasvukeskkonna loomise tõttu pideva hirmu- ja ärevustunde. Prokurör nõuab kohtus Ly-Liis Laurimaa süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu poolt 08.05.2023 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 ja 5 alusel määrata, et vangistus 3 aastat 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata juhul kui Ly-Liis Laurimaa ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas –xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada läbima talle kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 kohaselt kohustub Ly-Liis Laurimaa alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud tema elukohas asukohaga xxx. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab Lk 3 / 4

1-24-1224 kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Katseaja alguseks lugeda 08.05.2023. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 2 p 4 alusel määratud kaitsja Leelo Viil tasu kokku 696,48 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel vandeadvokaat Natalia Suvorova töötasu 131,76 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendad välja mõistetvat menetlus kulu alljärgnevalt: 1) välja mõista 1⁄2 sundrahast s.o 615 eurot; 2) välja mõista 1⁄2 kaitsja tasust s.o. 348,24 eurot; 3) kannatanu esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova töötasu jätta riigi kanda. Kokku on menetluskulu 963,18 eurot, mida võimaldada tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks 80 eurot ja viimase osamaksena 83,24 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele, millele lisandus määratud kaitsjale määratud tasu 43,92 eurot kohtumenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.