Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-24-1358

Vabastada Roman Karasev kinnipidamiselt koheselt pärast kohtuotsuse kuulutamist.

2(4)

1-24-1358 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Roman Karasevit süüdistatakse selles, et ta 1.03.2024 kella 18.00 paiku XXX asuva korteri koridoris olmetüli käigus tõukas oma xxx K K , kes tõuke tagajärjel kukkus kuklaga vastu uksepiita. Kukkumine vastu uksepiita põhjustas kannatanule lahtise peahaava kukla piirkonnas. Kuriteo toimepanemise ajal oli R. Karasevil kehtiv kriminaalkaristus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes, Viru Maakohtu 19.07.2023. a otsuse nr 1-23-4000 järgi. Seega R. Karasevit süüdistatakse teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastuse tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Roman Karasevi, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus R. Karasevi süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.07.2023. a kohtuotsuse nr 1-23-4000 järgi mõistetud karistuse ärakandamata osa, s.o 1 aasta, 5 kuud ja 26 päeva vangistust, võrra ning mõista R. Karasevile liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o alates 1.03.2024 kuni 3.03.2024. Ärakandmata karistuseks on 1 aasta, 11 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 asendada R. Karasevile mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta, 11 kuud ja 23 päeva vangistust, 713 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub R. Karasev järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2, 4, 8 sätestatule ning KarS § 75 lg 4 alusel kohustada täiendavalt R. Karasevit pöörduma Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja vastuvõtule ning osalema nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel. Nõustaja viib läbi esmase hindamise ning määrab seejärel kindlaks nõustamiskohtumiste arvu. Nõustajaks on Sotsiaalkindlusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja A P , kellega tuleb võtta ühendust telefonil XXX. Kohtuotsuse kuulutamisel vabastada R. Karasev kinnipidamiselt. Määrata R. Karasev üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kokkuleppe kohaselt kuulub R. Karasevilt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele KrMS 2565 lg 2 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 615 eurot ja kaitsjatasu 120,78 eurot, s.o kokku 735,78 eurot. R. Karasev kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puudub.

3(4)

1-24-1358 4.03.2024 toimunud kohtuistungil prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ja taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista R. Karasev süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus, vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.