Liiklussüüteod

viitenumbrile

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteist) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 27.02.2024. Süüdistus Marko Viidakat süüdistatakse järgnevas. Marko Viidaka 28.10.2022 kella 10.31 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Viluste külas Võru-Räpina maantee 29. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX ning ei valinud ilmastikutingimustele, teeoludele vastavat liikumiskiirust, mistõttu kaldus tema juhitav mootorsõiduk vastassuunavööndisse, mille tulemusel toimus kokkupõrge vastassuunas liikuva mootorsõidukiga Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXX XXX f, mille juhil A.Hl polnud tehniliselt võimalik kokkupõrget vältida. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorsõiduk Nissan Qashqai osaliselt teelt välja. Marko Viidaka mootorsõidukijuhina põhjustas ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumisega A.Hle järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: kõhupõrutus koos eesseina arterite vigastusega, 10. roide kinnine nihkega murd vasakul, 1. nimmelüli vasakpoolse ristijätke kinnine murd, rindkere põrutus, nahaalused verevalumid rindkerel, kõhul, üla- ja alajäsemetel, nahamarrastused vasakul küünarliigesel. Kõhu põrutuse ja eesseina arterite vigastuse tagajärjel esinesid A.Hl verejooks kõhuõõnde ning verekaotusšokk, mille tõttu vajas kannatanu vereringet toetavat ravi ja vereülekandeid. A.H kehavigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Lisaks põhjustati autos viibinud M.H järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: parempoolsete roiete (1.-8.) hulgimurd, rinnaku murrud, mõlema kopsu põrutus, parempoolne traumaatiline õhkrind ja mõlemapoolne verirind, topeltnägemist põhjustav parema silma eelmaldajanärvi halvatus, ülemiste 1. lõikehammaste krooni murd, haav keele paremal küljel, nahaalune verevalum vasakul kaelal ja paremal rindkere piirkonnas, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid säärte eespinnal. Maret Häideskile põhjustatud parema silma eemaldajanärvi halvatus põhjustab tervisekahjustuse, mille paranemise kestus ületab 4 kuud. Marko Viidaka rikkus oma eelkirjeldatud tegevusega järgmisi liiklusseaduses (edaspidi LS) sätestatud nõudeid. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 45 lg 1 kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides ning lg 7 kohaselt tuleb asulavälisel

2 (3)

teel sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti. LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sellega pani Marko Viidaka toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Marko Viidaka, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 423 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Marko Viidaka ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Süüdistatav Marko Viidaka kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Marko Viidaka tuleb süüdi mõista KarS § 423 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1230 eurot, kohtuarstliku ekspertiiside kulud 277 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 175,68 eurot, kokku 1682,68 eurot, mis tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.