Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 05.03.2024. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 27.02.2024. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 29.03.2024 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus R. Bukatin on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 01.05.2020 kella 22.59 ajal leppis temale varasemalt tundmatu D. R.ga (endine I.) telefoni teel kokku kohtumise Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järvel Ida-Virumaal, et selgitada välja, miks temale tundmatu meesterahvas helistab tema tüdruksõbrale ja küsib tema käest intiimteenust. R. Bukatin sõitis kokkusaamisele musta värvi sõiduautoga Audi registreerimisnumbriga XXX. Sõiduautole lähenevat seltskonda (kannatanud D. R., N. N. ja tunnistajad V. K. ja V. R.) märgates väljus R. Bukatin sõiduautost, hoides vasakus käes 30-40 cm pikkust teleskoopnuia. R. Bukatin lähenes seltskonnas olevale D. R.’ile hoides vasakus käes teleskoopnuia ja paremas käes nuga, püüdes viimast nuiaga lüüa. D. R. suutis lööki tõrjuda ning hakkas R. Bukatin’iga kaklema ja R. Bukatin jooksis poe „V.“ suunas. D. R. ja R. Bukatin ajasid üksteist taga lähedal olevate majade ümber ning mingil momendil jooksis R. Bukatin musta värvi sõiduautosse Audi (reg. nr XXX), mis oli pargitud aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve asuva kortermaja ette ja sõitis ära. Enne autosse istumist ütles ta neljaliikmelisele seltskonnale, et nad kahetsevad veel ja ta tuleb „vendadega“ asja lahendama. Kell 23.47 sõitis R. Bukatin sündmuskohale tagasi musta värvi sõiduautoga Audi ning parkis sõiduauto Puru tee X, Kohtla-Järve kortermaja ette. Sõiduautost väljudes oli R. Bukatinil käes musta värvi ja halli käepidemega püstol (pneumorelv) ning ta tulistas koheselt autost väljudes ja ümber auto tulles püstolist, suunates relvatoru D. R. poole. R. Bukatin tegi vähemalt 3-4 lasku D. R. suunas. Seejärel suunas R. Bukatin püstoli N. N. suunas ning tegi tema suunas laske. Lasu tagajärjel tabasid N. N. metallist kuulid vasaku õla piirkonda ja parema käe piirkonda tekitades kuulitabamuste tagajärjel kehavigastuse (ümara kujuga haav). Seejärel lõi R. Bukatin N. N.t vähemalt 2 korda pneumorelva käepidemega vastu pead. N. N. tundis löögi tagajärjel tugevat füüsilist valu. Edasise konflikti käigus lõi R. Bukatin N. N.t noaga näopiirkonda ja ühel korral rindkerepiirkonda. Oma tegevusega tekitas R. Bukatin kannatanu N. N.le eluohtliku kehavigastuse - paremal pool rindkerel rinnanibujoonel VI-VII roidevahemikus lõikehaav pikkusega umbes 5cm ning vasakul põsel temporaalses piirkonnas lõikehaav pikkusega umbes 7 cm ja vasakul pool kõrva taga pealae lahtine haav pikkusega umbes 10 cm. Oma teoga pani R. Bukatin toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse R. Bukatinit selles, et 01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas pneumorelvast D. I. (R.) suunas vähemalt 33

4 lasku mille tagajärjel tabasid kannatanut 3 metallkuuli, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas. Peale selle süüdistatakse R. Bukatinit selles, et tema 01.05.2020 kella 23.50 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve lõi ühe korra rusikaga V. R.t parema põse piirkonda ning ühe korra vastu vasakpoolset rangluud. Löögi tagajärjel V. R. kukkus selili maha ja tundis füüsilist valu. Seega pani R. Bukatin toime teise inimese korduva tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

KarS § 118 lg 1 järgi esitatud süüdistus Kohus alustab sellest, et tuletab süüdistajale meelde süüdistuse ülesehitamist puudutavat kohtupraktikat. Viimati Riigikohtu lahendis 1-22-7076/23, p 16: „Lähtepunktiks süüdistuse ülesehitamisel olgu menetletava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. (RKKK 19.04.2022, nr 1-18-158/266, p 100)“. KarS § 118 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on näidatud muuhulgas sellised asjaolud, mis kindlasti ei moodusta nimetatud koosseisu, näiteks faktilised asjaolud: „teda süüdistatakse selles, et tema 01.05.2020 kella 22.59 ajal leppis temale varasemalt tundmatu D. R.ga (endine I.) telefoni teel kokku kohtumise Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järvel Ida-Virumaal, et selgitada välja, miks temale tundmatu meesterahvas helistab tema tüdruksõbrale ja küsib tema käest intiimteenust. R. Bukatin sõitis kokkusaamisele musta värvi sõiduautoga Audi registreerimisnumbriga XXX. Sõiduautole lähenevat seltskonda (kannatanud D. R., N. N. ja tunnistajad V. K. ja V. R.) märgates väljus R. Bukatin sõiduautost, hoides vasakus käes 30-40 cm pikkust teleskoopnuia.... D. R. suutis lööki tõrjuda ning hakkas R. Bukatin’iga kaklema ja R. Bukatin jooksis poe „V.“ suunas. D. R. ja R. Bukatin ajasid üksteist taga lähedal olevate majade ümber ning mingil momendil jooksis R. Bukatin musta värvi sõiduautosse Audi (reg. nr XXX), mis oli pargitud aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve asuva kortermaja ette ja sõitis ära. Enne autosse istumist ütles ta neljaliikmelisele seltskonnale, et nad kahetsevad veel ja ta tuleb „vendadega“ asja lahendama. Kell 23.47 sõitis R. Bukatin sündmuskohale tagasi musta värvi sõiduautoga Audi ning parkis sõiduauto Puru tee X, Kohtla-Järve kortermaja ette.“ Autoga sõitmine ja ärasõitmine, kokkuleppimine, autost väljumine, käes eseme hoidmine, tagaajamine, ütlemine, auto parkimine ei moodusta mingil juhul KarS § 118 lg 1 järgi ettenähtud koosseisu ühtki tegu ega osalist teoakti ( välja arvatud, kui näiteks eluohtlik tervisekahjustus oleks põhjustatud autoga otsesõitmisel). Samas on süüdistuses KarS § 118 lg 1 järgi kuriteona kirjeldatud teod, mis on samaaegselt kuritegudena näidatud KarS § 121 järgi esitatud süüdistuses. „Sõiduautost väljudes oli R. Bukatinil käes musta värvi ja halli käepidemega püstol (pneumorelv) ning ta tulistas koheselt autost väljudes ja ümber auto tulles püstolist, suunates relvatoru D. R. poole. R. Bukatin tegi vähemalt 3-4 lasku D. R. suunas“ Võrreldes eelmist teksti KarS § 121 järgi esitatud süüdistuse tekstiga -„Lisaks süüdistatakse R. Bukatinit selles, et 01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas pneumorelvast D. I. (R.) suunas vähemalt 3-4 lasku mille tagajärjel

tabasid kannatanut 3 metallkuuli, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas. „- on kohtul alust arvata, et tegemist on ühe ja sama teoga, mis on kirjeldatud erinevates süüdistustes korduvalt. Samas ei ole süüdistuses viidet, et tegemist oleks KarS § 118 lg 1 järgi katsega kannatanu D. R. suhtes, et süüdistatav oleks vähemalt kaudse tahtlusega tulistanud D. R. suunas mööndes eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist. Seega lähtub kohus sellest, et kannatanu D. R. suhtes toime pandud teo osas on süüdistatavale süüdistus esitatud üksnes KarS § 121 järgi ( kuigi süüdistatava teod on kannatanu R. suhtes kirjeldatud ka KarS § 118 lg 1 järgi esitatud süüdistuses). KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on kohtu arvates süüdistusse puutuvad faktilised asjaolud võivad olla järgmised ( vähemalt need tegevused, mis võivad vastata mingile kuriteokoosseisule): “ Seejärel suunas R. Bukatin püstoli N. N. suunas ning tegi tema suunas laske. Lasu tagajärjel tabasid N. N. metallist kuulid vasaku õla piirkonda ja parema käe piirkonda tekitades kuulitabamuste tagajärjel kehavigastuse (ümara kujuga haav). Seejärel lõi R. Bukatin N. N.t vähemalt 2 korda pneumorelva käepidemega vastu pead. N. N. tundis löögi tagajärjel tugevat füüsilist valu. .... Edasise konflikti käigus lõi R. Bukatin N. N.t noaga näopiirkonda ja ühel korral rindkerepiirkonda. Oma tegevusega tekitas R. Bukatin kannatanu N. N.le eluohtliku kehavigastuse - paremal pool rindkerel rinnanibujoonel VI-VII roidevahemikus lõikehaav pikkusega umbes 5cm ning vasakul põsel temporaalses piirkonnas lõikehaav pikkusega umbes 7 cm ja vasakul pool kõrva taga pealae lahtine haav pikkusega umbes 10 cm.“ Just selliste faktiliste asjaolude esinemist kontrollib kohus seoses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistusega. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei vaidle, et ta tulistas pneumorelvast ja kuulid võisid tabada kannatanu N. keha, tekitades talle kehavigastuse. Süüdistatav ei vaidle, et ta lõi kannatanule pneumorelva käepidemega vastu pead. Süüdistatav ei vaidle, et noaga ta võis riivata kannatanu nägu ja lõi noaga kannatanu keha piirkonda. Süüdistatav ei vaidle, et kannatanul avastatud kehavigastused ja eluohtlik tervisekahjustus on põhjustatud tema tegevusega. Seega ei vaidlusta süüdistatav, et tema poolt olid täidetud need teoaktid, mis on tema süüdistuses seoses kannatanu N.ga faktilises mõttes kirjeldatud. Süüdistatava vastavad ütlused algavad kt lk 112 pöördel. Süüdistatava ütluste järgi, ta hakkas tulistama pneumorelvast hoopis kannatanu R. (endine I.) suunas 3-4 korda, sest viimane lähenes talle ja käes oli nuga. Tulistamise järel kukkus kannatanu R. maha, süüdistatavale lähenes kannatanu N., kes lõi süüdistatavat käega. Selle peale süüdistatav vist lõi kannatanut 2 korda püstoliga pähe. Selle peale kannatanud N. ja R. lõid süüdistatavat käte ja jalgadega. Süüdistatav viskas püstoli eemale. Kannatanu N. võttis selle üles ja tulistas süüdistatava suunas. Süüdistatav jooksis ära. Eeltoodu episoodi ja noa kasutamise episoodi vahele jääb veel süüdistuses eraldi toodud kannatanu R.ga episood. Kohus praegu jätab R. episoodi kõrvale. Kt lk 113 pöördel süüdistatav selgitas, et sündmuse käigus kannatanud N. ja R. jooksid süüdistatava lähemalt ja hakkasid teda peksma käte ja jalgadega. Süüdistatav võttis taskust noa ja hakkas sellega vehkima. Kannatanu R. käes oli sel ajal nuga. Osa toimunust süüdistatav ei näinud, sest jopet tõmmati talle pähe. Ühel hetkel süüdistatav tundis, et haare läks lõdvaks, ja nägi, et kannatanu N. on eemal ja tema põsel on haav. Kt lk 117 avaldas süüdistatav, et ta lõi noaga tegelikult kahel korral, esimene löök on näkku ja teise kohta ta ei oska öelda, ja kõik see toimus just selle viimase füüsilise konflikti kestel. Kt lk 119 pöördel ja 120 selgitas süüdistatav, et teisele kohtumisele saabudes, võttis ta kaasa pneumopüstoli, noa ja kasteeti, kuna eelnevalt, esimesel kohtumisel oli kannatanu R.l nuga

käes, samuti viskas kannatanu R. süüdistatavale selga kiviga. Süüdistatav läks teisele kohtumisele, sest telefonikõnes ütles Y. K., et läheb kohtuma kooli juurde (kus oli esimene füüsiline konflikt süüdistatava ja kannatanute vahel). Süüdistatav tahtis sõita tegelikult haiglasse ( kt lk 120 pöördel), kuid lõpuks otsustaski võtta eelmainitud esemed kaasa ja sõita taas samale kohale. Kt lk 121 selgitas süüdistatav, et sõitis autoga taas samale kohale teisele kohtumisele, kuid väidab, et kõnniteel ta ei näinud Y. K., muidu ta oleks peatunud ja võtaks K. peale. Süüdistatava kokkuvõtlikult näidatud ütlustest tuleneb, et ta ei eita kannatanu N. suhtes tehtud noalööke ja/või vehkimist noaga, mille tagajärjel võis kannatanul tekkida haav, ise ta nägi haava näol. Kannatanu N. suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisiaktist, kriminaalasja materjalid lk 185186, nähtub, et meditsiiniliste dokumentide andmetel esinesid kannatanul tervishoiuasutusse saabumise ajal, 02.05.2020 kl 00.22, pindmised torke-lõikehaav oimupiirkonnas, vasakul põsel ning paremasse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind. Vigastused on tekitatud teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, näiteks noaga. Haavad on tekitatud lühikese ajal kestel. Pärast kehavigastuste saamist võis kannatanu sooritada aktiivseid tegevusi. Kannatanul esines tervishoiuasutusse saabumise ajal kerge alkoholijoove – 1,40 g/l kohta. Rindkereõõnde tunginud haav põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, seda vastavalt VV 13.08.2002 määrusega nr 266 kehtestatud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 sätestatule. Süüdistatava ütlused on vastavuses kannatanu N. kohtuarstliku ekspertiisi aktiga tervisekahjustuste iseloomu ja tekitamise mehhanismi osas. Kohus märgib, et kannatanu N. ütlused ühtivad üldjoontes süüdistatava ütlustega sündmustiku objektiivse pildi osas. Esineb ka lahknevusi teatud asjaolude osas. Kannatanu N. N. kinnitas ütlustes, et 01.05.2020 sai ta kehavigastused näo ja rinnapiirkonnas, kehavigastuste tekitaja on süüdistatav. Kt lk 43 ja 43 pöördel kinnitas kannatanu, et süüdistatava ja seltskonna vahel, kuhu kuulus ka kannatanu ise, tekkis füüsiline konflikt. Konfliktis oli mitu osa, mille käigus füüsiline vägivald on korduvalt katkenud. Esimesele kohtumisele saabus süüdistatav autoga ja väljudes oli tal käes teleskoopnui ja nuga. Süüdistatava, kannatanu ja kannatanu R. vahel toimus füüsiline konflikt. Selle lõpus süüdistatav lahkus kohalt öeldes, et tuleb tagasi püstoliga. Kannatanu kinnitas, et tema isiklikult siiski ei jäänud sellesse uskuma, muidu oleks kaine peaga kohalt ära läinud, eelnevalt tarvitatud alkohol aga andis tunda. Kt lk 44 ja 44 pöördel, selgitas kannatanu, et teisele kohtumisele saabudes ja autost väljudes oli süüdistataval käes püstol ja ta kohe hakkas tulistama. Kannatanu kinnitab, et algul tulistas süüdistatav kannatanu R. suunas, kannatanu hinnangul umbes 5 korda (seda kinnitas ütlustes ka süüdistatav ise, tema ütlused on eelpool näidatud). Pärast seda tulistas süüdistatav kannatanu N. suunas umbes sama palju kordi. Kannatanu kinnitas, et sai tabamuse tulistamise tagajärjel käe piirkonda, hommikul oli tunda ka valu. Järgmiselt lõi süüdistatav kannatanut püstoliga vastu pead, kannatanu hinnangul ühe korra. Püstol kukkus maha, kannatanu võttis selle maast ja kättemaksust tulistas süüdistatava suunas palju kordi kuni kuule enam ei olnud. Nüüd ta teab kr asja materjalidest, et ka süüdistatav sai tulistamisest tabamuse. Kannatanu tunnistab, et ta jätkas tulistamist ka siis, kui süüdistatav jooksis eemale. Kannatanu tunnistab, et süüdistatava vastu oli tekkinud selline viha, et ta lõi püstoliga süüdistatava autot ja vigastas selle. Pärast lõi ta püstoli katki vastu asfaldile. Kannatanu pea oli verine.

Kannatanu lk 44 ütlused ja süüdistatava ütlused lk 112 selle sündmuse osa kohta on omavahel enamjoontes kooskõlas. Mõlemas ütlustest tuleneb, et süüdistava tulistas püstolist korduvalt kannatanu R. suunas. Seal kohal viibis ka kannatanu N., kes sai tabamuse kuuliga kätte. Süüdistatav lõi kannatanut vastu pead püstoliga. Kui püstol oli maas, võttis selle kannatanu ja tulistas korduvalt süüdistatava suunas, kes ka sai kuulist tabamuse. Kt lk 44 pöördel mainib kannatanu, et pärast seda oli süüdistatava ja R. konflikt ja kannatanu nägi mahakukkumist. Selle R.ga sündmuse asjaolusid ta ei mäleta. Kt lk 44 pöördel kannatanu edasi selgitas, et tema ja kannatanu R. jooksid süüdistatava juurde ja kannatanu R. ütles „vali jego“. Kannatanu väidab, et soov oli nagu ajada süüdisttava nö nurka, välja ajada. Kannatanu selgitas, et tahe oli löökidega välja ajada, et süüdistatav istuks autosse ja sõidaks ära. Kannatanu väidab, et nuga oli hoopis süüdistatava käes, mitte kannatanu R. käes. KT lk 45, selle kakluse käigus võttis süüdistatav noa välja ja lõi sellega. Kannatanu sai kriimustuse paremale põsele. Samuti sai kannatanu noaga haava rinna piirkonda. Kannatanu selgitas, et näi piirkonda vigastusest sai ta aru, tundis seda, aga rinna piirkonda noalöögi osas ei saanudki ta aru, aga algul oli siiski noalöök näo piirkonda. Kt lk 52 pöördel, selgitas kannatanu, et noalöök tabas siiski vasakut põske, mitte paremat, ning näo ja rinda löökide vahel oli vaheaeg vist 10 sekundit, tundus nagu see toimus kohe. Kannatanu seisund hakkas halvenema ja konflikt lõppes. Kannatanu palus K.lt kutsuda kiirabi. Kannatanu selgitas, et selle teise konflikti juures ta ei mäleta kannatanu R. kõrval viibimist. Igal juhul ta sai noalööki, kui oli süüdistatavaga üks teise vastu. Kohus märgib, et kannatanu N. ütlused sisuliselt ühtivadki süüdistatava ütlustega k 117, kes tunnistaski, et lõi noaga kannatanu N.le kahel korral, seda just selle viimase konflikti kestel. Ütluste erinevus on selle, et süüdistatav väidab, et ka kannatanu R.l oli sel ajal käes nuga. Igal juhul kohus leiab, et ei ole vaidlust, et noalöögid olid tehtud ja kannatanu N.le kehavigastused põhjustatud just selle teise konflikti käigus ja lühikese aja kestel, sisuliselt üks teise järel. Sellele osutab kannatanu ise ja ka süüdistatav sisuliselt seda ei vaidlusta. Seega ei näe kohus ( erinevalt prokurörilt) alust hakata kahtlema rinnapiirkonna noahaava põhjustamise ajalises momendis. Ei ole ühtki faktilist asjaolu, millest arvata, et noalöök, millega põhjustati kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse rinnapiirkonda, oleks põhjustatud selle kogu sündmustiku mingil muul ajal. Kt lk 61, kannatanu R. kinnitas, et kuigi ta süüdistatava ja R. episoodi ei näinud, teised aga karjusid ja ta nägi, et R. on maas. Ta jooksis süüdistatava juurde kaitsta R.t. Kannatanu tunnistab, et tema, kannatanu N. ja süüdistatava vahel tekkis rüselus. Kuid ta möönab, et just tema ja kannatanu N. hakkasid esimestena lööma süüdistatavat, kannatanu lõi süüdistatavat jalaga, nuga tal sel ajal ei olnud. Samas kt lk 63 möönis kannatanu R. kohtu küsimustele vastates, et nuga kui selline tal oli küll tema juures pükste taskus, kuid ta ei võtnud selle välja, samas siiski võis välja võtta juhul kui süüdistatav liikus tema poole. Kannatanu N. tegevusi ta kirjeldada ei oska. Kannatanu leiab, et ta karjus küll sõna „vali jego“ siis, kui süüdistatav hakkas tulistama, mitte selle viimase kakluse ajal. Samas vastates kohtu küsimustele kt lk 63, möönis kannatanu R., et väljend „vali jego“ oli kasutatud selle viimase kakluse ajal, kui kannatanu N. sai noalöögi. Ühel hetkel kannatanu N.l tekkis noahaav ja tal hakkas halb. Sellega see viimane konflikt lõppes. Pärast seda kannatanu viskas püstoli ja oma noa kanalisatsiooniluuki. Kohus märgib, et ka kannatanu R. ütlused kinnitavad süüdistatava ja kannatanu N. ütlusi selle osas, et selle viimase konflikti käigus põhjustaski süüdistatav kannatanu N.le noahaavad näole ja rinnapiirkonda, kasutades nuga. Ei ole kohtu arvates alust kahelda kannatanu R., süüdistatava ja kannatanu N. ütlustes, et kannatanud hakkasid lööma muuhulgas jalgadega süüdistatavat, selle käigus süüdistatav kasutaski nuga ja põhjustas kannatanu N.le eluohtliku

tervisekahjustuse- rindkereõõnde tungiva noahaava. Ja kannatanu R. ei välistagi ise, et ka temagi võis noa välja võtta juhul kui süüdistatav liikus tema poole, kuid ei ole selge, millistes momentides see võis olla. Eluohtliku tervisekahjustuse põhjustaise faktilistest asjaoludest annab tõendusliku informatsiooni kohtuistungil vahetult uuritud salvestis. Vastav asitõendi vaatlusprotokoll oli ka uuritud. Kr asja materjalid lk 133 vastav tõend, et salvestisel näidatud kellaaja õige aeg tund aega hiljem, ehk salvestisel jooksev kl 22.00 tähendab õiget kl 23.00. Edaspidi kasutab kohus tõendite analüüsimisel õiget kellaaega. Kr asja materjalidest lk 25 video nr 34 – kannatanud R. ja N. jooksevad süüdistatava suunas. Süüdistatav taganeb, jookseb eemale, peatub. Kl 23.50.52 paneb süüdistatav parema käe taskusse. Kannatanud N. ja I. teevad liigutused jalaga süüdistatava suunas, kannatanu N. teeb 4 korda liigutusi parema käega süüdistatava suunas, samal ajal kannatanu R. teeb 3 korda liigutusi jalaga süüdistatava suunas, kannatanud koos haaravad süüdistatava, kes kaldub ette. Kannatanu N. taas tõstab jalga. Süüdistatav vabaneb haarast lahti ja teeb parema käega liigutuse kannatanu N. suunas. Süüdistatava paremas käes on visuaalselt nähtav nagu mingi ese. Kannatanud astuvad eemale, isikute vahele tuleb J. K.. Kannatanu N. puudutab käega näo piirkonda. Rohkem füüsilisi kontakte kannatanu N. ja süüdistatava vahel tekkinud ei ole. Edasise käiku näitab salvestis, mis on ka asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud lk 23 video

Tahtlus Tahtluse analüüsimisel märgib kohus siinjuures, et vastavalt kohtupraktikale, tahtlust tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Riigikohtu lahend 1-19-5641/62 p 8 „Selliste tehiolude kontekstis on kriminaalkolleegium tõesti järjepidevalt rõhutanud, et toimepanija tahtlus peab KarS § 121 lg 1 alt 1 tähenduses hõlmama just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis viib lõppastmes KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. „ Enamohtlik tagajärg on käesolevas juhtumis kannatanu N.le põhjustatud rindkereõõnde tungiv noahaav. Tahtluse poolest leiab kohus, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes on tegemist siis, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav vehkis noaga ja lõi sellega, vähemalt kahel korral, tema ütlused kt lk 117. Nuga on avastatud ja vaadeldud. Kehavigastuste põhjustamisel kasutatud vahendi iseloom annab informatsiooni selle kohta, millised võivad olla selle vahendi kasutamise tagajärjed. Sündmuskoha vaatlusprotokollist kr asja materjalid lk 2, foto nr 7, 8, lk 5 pöördel on nähtav, et nuga oli avastatud süüdistatava kasutuses oleva sõiduki ukse taskust. Asitõendi vaatlusprotokollist lk 29 nähtub, et noatera pikkus on 9 cm ja noatera laiem osa on 2 cm. Tegemist on liigendnoaga, varustatud klambriga parempoolselt küljelt, vajutamisel avaneb noatera. Lahtises olekus noa üldpikkus on 20,5 cm. Lüües ja vehkides sellise torke-lõike vahendiga lähestikku oleva teise inimese suunas, pidas süüdistatav võimalikuks, et sellise suurustega vahendi kasutamisel võib ta tekitada kannatanule kehavigastusi, muuhulgas ka kehaõõnde tungivaid kehavigastusi, sest noatera piikus on 9 cm. Haavad keha esiküljel ( põsel ja rindkerel) näitavad, et löögi tegemise ajal asusid kannatanu ja süüdistatav põhimõtteliselt üks teise vastu näoga ja käe ulatuse ning süüdistataval oli võimalik tabada kannatanut noaga näo- ja rindkere piirkonda. Lisaks kasutas süüdistatav tervisekahjustuse tekitamiseks püstolikäepidet, lüües sellega kannatanule vastu pead kahel korral, haava foto kr asja materjalid lk 114 foto 3. Samuti tulistas pneumorelvast ja tekitas kannatanu N. N.le haava kehale käe piirkonnas, lk 117, 120. Sellise tervisekahjustuse tekitamine ei viinud enamohtliku tervisekahjustuseni. Selles osas pidas süüdistatav võimalikuks tervisekahjustuse tekitamist. Süüdistatav möönis tervisekahjustuste ja muuhulgas ka enamohtliku tervisekahjustuse põhjustamist ehk soostus sellega, kuna lk 25 video 34 pani käe taskusse, kus oli nuga, veel enne seda kui mõlemad kannatanu tegid tema suhtes korduvad löögiliigutused ja pärast võttiski noa välja ja kasutas seda kehavigastuse tekitamiseks kannatanu N. N.le. Õigusvastasus Kohtuliku arutamise käigus on kaitsjas tuginenud muuhulgas õigusvastasuse puudumisele ja taotlesid süüdistatava õigeks mõistmist. KarS § 27 kohaselt, õigusvastane ei ole tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse rahvusvaheline konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS alusel välistavad teo õigusvastasust hädakaitse (§ 27), hädaseisund (§ 28), kohustuste kollisioon (§ 30) ja eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (§ 31).

Üheks kaitseargumendiks on see, et süüdistatav tegutses kannatanu N. N.le tervisekahjustuse tekitamisel hädakaitses KarS § 28 mõttes. Hädakaitse komponendiks on hädakaitseseisund ja vastav kaitsetegevus. Algul analüüsib kohus, kas süüdistatav on kannatanu N. N.le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise viibinud hädakaitseseisundis. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata hädakaitse piiri. Õiguslik küsimus - kas kannatanu N. N.le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel tõrjus ta vahetut õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Kohus vastab sellele jaatavalt. Kohus märgib, et lk 25 video 34 salvestise vaatamisel on kõrvaltvaataja silmis tegemist sündmusega, kus kaks isikut (kannatanud N. ja R.) alustavad ja jätkavad kolmanda isiku (süüdistatav) peksmist jalgadega ja peksmine on küll lühiajaline kuid samas intensiivne, löögiliigutused on sagedased ja samaaegsed kahe isiku poolt. Kolmas isik on selges kaitsepositsioonis, millele osutab tema kehahoiak, ta jätkuvalt taganeb, ta kaldub ette pea alla, füüsiline ülekaal on kahe isiku poolel, kes peksavad süüdistatavat ja neid ei takista miski (kuni süüdistatava ja kannatanute vahele sekkub kehaga tunnistaja K.). Kogu see sündmus video 34 salvestisel jälgitav. Enne peksmist süüdistatav hoiab paremat kätt taskus, hiljem ta teeb liigutuse nagu võtab käe välja taskust. Alles peksmise käigus, pärast seda kui tema suunas tehtud korduvad jalaga löögiliigutused kahe kannatanu poolt samaaegselt, teeb ta sellise liigutuse nagu võtab noa välja, vehib käega. Kohtul ei tekki kahtlust, et kaks kannatanut ründasid süüdistatavat ja süüdistatav, vehkides ja lüües noaga (nagu ta ise tunnistas kohtuistungil), hakkaski tõrjuma tema tervisele suunatud rünnet. Nüüd kohus kontrollib, kas kannatanute R. ja N. rünne oli õigusvastane. Kohtu vastus on jaatav - kannatanute rünne oli õigusvastane. Kohtupraktika kohaselt on õigusvastaseks ründeks mis tahes tegu, mis on vastuolus õiguskorras vastuvõetud reeglitega (välja arvatud, kui tegemist on käitumisaktiga, mis jääb ühiskonnas reeglina aktsepteeritavaks: Riigikohtu lahend 1-10-9563/ 54 p 10: „ei saa ründena mõista ühiskondlikult lubatud käitumist, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri“). Riigikohtu lahend 1-21-3307/43 p 24: „... Hädakaitse üheks eelduseks on KarS § 28 lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks KarS § 28 lg 1 mõistes (nt teise inimese solvamine). Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. märtsi 2022. a otsus nr 1-20-9563/54, p 10.)“ Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu järgmisele. Kohus lähtub sellest, et isikute tegude ja teoaktide kasuaalsete seoste analüüsimisel tuleb arvestada, et tegudel on oma ajalisel piirid. Prokuröri süüdistuses KarS § 118 järgi on kirjeldatud teatud ajal kestel toimunud sündmused ilma, et teoaktid oleksid ajalises või objektiivses mõttes kuidagi eraldi esitatud. Näiteks algab süüdistus sellest, kuidas süüdistatav

sõitis konkreetse autoga kohtumisele. Kui teatud käitumisakt on objektiivses mõttes lõpu saanud, väheneb või hoopis lõpeb selle käitumisakti kasuaalne mõju järgmistele sündmustele. Kohus soovib selgitada, et näiteks liiklusõnnetuse põhjuseks ei ole fakt iseenesest, et isik istus sõidukisse ja alustas sõitu, vaid see, et teatud ajal ja kohas on isik liiklusnõudeid rikkunud. Kohus kontrollib, kas kannatanute N. ja R. poolt süüdistatava peksmine jalgadega ( mis on jäädvustatud salvestisel, vaatlusprotokollis lk 25 video 34) on õigusvastane või siiski nende teo õigusvastasus on kas seaduse või ühiskonnas vastuvõetava käitumistavaga välistatud ( viimase hüpoteesi paikapidavuse puhul on süüdistatava tuginemine hädakaitsele välistatud). Teise isiku peksmine on reeglina õigusvastane tegu ja võib vastata KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo koosseisule – kehaline väärkohtlemine. Salvestiselt video 34 on nähtav, et süüdistatava peksmine ei ole väheintensiivne, et saaks öeldud, et selline peksmine ei ületa“ ebamugavuse“ piiri ning süüdistatav oleks pidanud seda taluma. Kannatanute N. ja R. teo õigusvastasust ei välista ka ükski seadusest tulenev asjaolu. Kohus leiab, et tegelikult ei ole vaidlust asjaolus, et pneumorelvast tulistamise sündmus on teatud hetkel leidnud oma lõpupunkti ja selle sündmuse osalised manifesteerisid oma käitumisega, et tulistamisega seotud konfliktne olukord on lõpule jõudnud. Nimelt, asitõendi vaatlusprotokoll lk 23 video 22, salvestis oli uuritud vahetult kohtuistungil, kl 23.48.41 kannatanu N. viskab nähtamatu asja vastu maad. Kohtuliku arutamise tulemina on tuvastatud, et kannatanu N. lõi pneumopüstoli katki vastu asfalti (kannatanu ütlused kt lk 44 pöördel). Seda on näha ka salvestisel. Füüsiline vägivald süüdistatava ja teiste isikute vahel raugeb. Seda võib jälgida kronoloogiliselt salvestisel. Kl 23.48.45, kt lk 25 video 33 võtab kannatanu R. pingi pealt mingi eseme ja suundub süüdistatava auto poole, pöörab tagasi, võtab maast mingi eseme ja taas suundub süüdistatava auto poole. Sel ajal tuleb süüdistatav ristmiku poolest ja läheneb alale, kus asuvad kannatanud, K. ja R.. Kl 23.48.57, kt lk 23 video 23, salvestisel on nähtav, isikud seisavad süüdistatava auto läheduses, R. võtab maast mingi eseme, kl 23.49.06 süüdistatava auto pannakse lukku. Isikud liikuvad auto asukohast eemale. Edasi, kt lk 23 video 24, kl 23.48.57 isikud on taas ilmunud süüdistaava auto lähedusse. Süüdistatavat siin näha ei ole. On nähtav, et isikud suhtlevad. Kuni kl 22.50.23 kannatanu N. suhtleb K.ga ja hakkab liikuma auto asukohast eemale kooli suunas. Edasi, kt 25, video 34 algab kl 23.49.42. Pildile ilmuvad kannatanu R. ja N., kõndivad taas sõiduki suunas ja jäävadki seisma auto juures. Kooli platsile ilmub süüdistatav, ta suundub oma auto poole. Kohus märgib, et nagu näitab eelpool kirjeldatud isikute tegevuste objektiivne pilt, lõppes pneumorelva kasutamisega seotud füüsiline vägivald lõplikult kl 23.48.41, kui kannatanu N. lõi püstoli katki vastu asfalti, ja pärast seda saabus tegevustes 2 minutiline nö paus, mille kestel kannatanud ja nendega koos olevad isikud, nende seas ka tunnistaja K. (video 24) liikusid sisuliselt süüdistatava sõiduki läheduses ja suhtlesid. Kohus ei näe, et süüdistatavalt oleks näha või tunda jätkuvat kõrvaltvaataja jaoks tajutavat ohtu. Süüdistatava ilmumine kooli platsile on kohtule arusaadav, sest läheduses seisab tema auto, millega ta saabuski kohale ja isikud, kellega tal oli eelnev konflikt, seisavad tema auto juures (ta püüab läheneda auto asukohale ühelt ja teiselt poolt). Salvestisel video 34 on nähtav, et süüdistatav läheneb konkreetselt kohale, kus seisab tema auto. Seega leiab kohus, et tulistamisega seotud sündmus on lõppenud ja kohus ei näe siin mingitki kasuaalset seost kannatanu N.le hiljem põhjustatud eluohtliku tervisekahjustusega (rinnaõõnde tungiv haav). Ilmtingimata jääb püsima kannatanute ja süüdistatava vahel tekkinud ebameldivate suhete kompleks. Seda aga ei piisa, et lugeda, et tulistamisega seotud episood on

kasuaalses seoses noa kasutamise episoodiga. Seda enamgi, et vahele jääb veel eraldi kvalifitseeritud episood kannatanu R. . Järgmine tegevus on seotud kannatanu R. episoodiga. Praegu kohus kontrollib, kas kannatanu R. seotud episood tervikuna osutab mõju kannatanute N. ja R. poolt süüdistatava peksmise õigusvastasuse lahendamisele. Objektiivses mõttes on sündmus jäädvustatud salvestisele kt lk 25 video 34. Sündmus on hästi jälgitav. Sellest nähtub, et algul kohale lähenev süüdistatav hakkab kl 23.50.28 hoopis taganema ja tema järgi läheneb kiiresti, nagu jookseb, kannatanu R., ja kl 23.50. 38 teeb löögiliigutuse jalaga süüdistatava suunas. Kannatanu R. kehahoiak on väljakutsuv, ta läheneb taganevale süüdistatavale, tema käed laiali nagu ta kutsub esile midagi ja ta jätkab lähenemist süüdistatavale, ühel hetkel kannatanu R. jääb seisma käed laiali. Teised isikud grupis lähenevad kohale, kus asuvad R. ja süüdistatav. Olukord eskaleerub. Salvestisel on nähtav, kuidas süüdistatav teeb käega löögiliigutused kannatanu R. suunas ja viimane kukub maha ja tõuseb kohe püsti. Kannatanud N. ja R. jooksevad süüdistatava suunas, kes jookseb nendest ära ja ühel hetkel peatub. Edasi kl 23.50.52 algab süüdistatava peksmine kahe isiku poolt jalgadega, millele süüdistatav reageerib noa kasutamisega. Kohtu arvates ei ole ühtki alust arvata, et kannatanute N. ja R. poolt süüdistatava peksmine jalgadega oleks põhjendatav ja õigustatav kannatanu R. kaitsmise vajadusega (nagu seda põhjendas kannatanu R. oma ütlustes kt lk 58 ja 61). Märkimisväärne ka see, et kannatanu N. kt lk 44 pöördel ütlustes ei maini kordagi, et oleks tekkinud selline situatsioon, et tema ja R. oleksid pidanud asuma R.t kaitsma. Kannatanu N. ei mäletanud kohtuistungil, mis konflikt tekkis süüdistatava ja kannatanu R. vahel. Kuid kinnitas, et ta nägi kuidas kannatanu R. läks süüdistatava juurde, R.le öeldi et pea kinni, aga ta läks ikka, hiljem kannatanu N. nägi mahakukkumist. Kannatanu N. sõnul, karjus R. „vali jego“ ja koos jooksid süüdistatava juurde ja alustasid löömist. Kt lk 44 pöördel. Kohus leiab, et kannatanu N. kirjeldatud situatsioon objektiivses mõttes on kaugel kannatanu R. kaitsmisest. Kohus ei näe, et kannatanute N. ja R. poolt süüdistatava peksmise õigusvastasust välistaks hädakaitse, et nad oleksid tegutsenud hädakaitses KarS § 28 kannatanu R. kaitsmisel. Kohus ei välista, et kannatanutel ja ka kõrvaltvaatajal võis kirjeldatud olukorras tekkida arusaam, et kuna süüdistatav lõi R.t käega, mille tagajärjel too kukkus, ei ole välistatud, et süüdistatav vahetult jätkab R. löömist. Samas ei saa kõrvaltvaataja jätta tähelepanuta kannatanu R. poolset käitumist tervikuna - olukorras, kui süüdistatava ja kannatanute R. ja N. füüsiline konflikt rauges, süüdistatav on eemaldanud kannatanute grupist ja kannatanud R. ja N. ei näidanud oma käitumisega, et jätkavad konflikti füüsilises mõttes, kuidas käitub kannatanu R.? Ta läheneb taganevale süüdistatavale vaatamata kannatanu N. öeldule „ pea kinni“, käitub provotseerivalt – teeb löögiliigutuse jalaga süüdistatava suunas, liigub tema suunas käed lahti nagu kutsub esile füüsilist kontakti. Kui vaadata salvestisel kannatanu R. ja süüdistatava vastastikku käitumist, siis jõuab kohus järeldusele, et kannatanu R. selline käitumine pigem mõjutab kannatanute N.le ja R.’ile provotseerivalt. Salvestisel on nähtav, et mõlemad on nagu valmisolekus, kannatanu R. ei ole veel jõudnud püsti tõusma, kui kannatanud kohe alustavad juba taas taganeva süüdistatava suunas jooksmist ja süüdistatava peksmist. Kohus märgib, et kannatanu keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kuigi oli allkirja vastu selle kohta hoiatatud, kt lk 67. Kannatanuga suhtlemisel on kohus pidanud tegema talle korduvalt märkusi, püüdis rahustada kannatanut, kannatanul esinesid raskusi distsipliiniga kohtistungil, ta ei soovinud kuulata kohtu korraldusi ja selgitusi, katkestas neid, karjus ja mainis, et vajadusel ta on valmis ka kuritegu toime panema (kohus selgitas talle, et tal ei ole seaduslikku alust keelduda ütluste andmisest), aga ütlusi ta ei hakka andma. Kannatanu eneseväljendamist on võimalik kohtuistungi salvestisel jälgida sõna-sõnaliselt. Kannatanu

käitumine ei olnud mõistlik ega tasakaalukas kohtuistungil ehk olukorras, tavainimene allub korrale ja käitub reeglina mõistlikult ja rahulikult (seda eriti, kui ta on kannatanu). Ehk kannatanul on probleem enda käitumise kontrolli all hoidmisega. Kohus arvestab, et 01.05.2020 sündmuse ajal oli kannatanu seisundis, mis oli lisaks tingitud eelnevalt alkoholi tarvitamisest (mõlemad kannatanud R. ja N. ja tunnistaja K. kinnitasid, et eelnevalt tarvitasid kõik alkoholi, K. ja R. - kergemat alkoholi). Kohus soovib öelda, et kannatanu R. väljakutsuv ja kohati agressiivne käitumine (löögiliigutus jalaga süüdistatava suunas) oli 01.05.2020 piisavalt intensiivne ja võis mõjutada kannatanute N. ja R. edasist käitumist. Kuna ka kannatanud N. ja R. oli alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis, on loogiline, et kannatanu R. käitumine kutsus neis esile mitte teise isiku õiguspärase kaitsmise motivatsiooni, vaid provotseeris N. ja R. edasisele füüsilise konflikti eskaleerumisele. Kõrvaltvaataja seisukohalt on tähelepanuväärt KrMS 291-1 korras tunnistaja A. kohtueelsel uurimisel antud ja tõendina vastuvõetud ütlused, kt asja materjalid lk 155-158. Tunnistaja selgitas, et vaatas aknast, umbes 20-aatame pikka kasvu kõhna kehaehitusega noormees oli agressiivne, kasutas sõimusõnu, ta oli umbes 4 isikust koosnevas seltskonnas (kirjelduse kohaselt on tegemist kannatanu R. – kohtu märkus) ja tahtis peksta teist isikut. Üks purjus mööduja ütles sellele noormehele, et miks sa siis ei aja teda taga. Tunnistaja sai aru, et keegi põgenes selle agressiivse noormehe eest. See noormees rääkis emotsionaalselt. Siis kõik nagu rahunes. Tunnistaja läks tuppa. Kuskil 10 minuti pärast kuulis tunnistaja ühte plaksatust nagu sarnane püstoli lasuga. Tunnistajale oli kuulda karjumist hüsteerikale omaseid karjeid, klaasi purunemise heli. Tunnistaja helistas politseisse ja kuulis veel nagu lasku. Rääkides nr 112 korrapidajaga, nägi tunnistaja mitme, rohkem kui 2, isikute kaklust. Hiljem nägi tunnistaja teist noormeest, 20aastane, ja neiu karjus, et sa said ta käele puhta. Noormees võttis käega küljest kinni ja vajus küljele, tõmbus kägarasse ( kirjelduse kohaselt on tegemist kannatanu N.ga, kes sai noahaava – kohtu märkus). Ütlused osutavad asjaolule, et kannatanu R. agressiivsuse tase oli selline, et ta ähvardas sõnaliselt (lk 156) soovis anda peksa teisele isikule, kasutas sõimusõnu. Võttes arvesse tunnistaja ütlusi ja salvestise ja kannatanute, süüdistatava ütlusi, toimus see ähvardamine just selle ajavahemiku kestel, mis oli esimese ja teise kohtumise vahel ja süüdistatavat kohapeal ei olnudki (juhuslik mööduja küsis noormehest, „miks sa ei aja teda taga“ lk 156). Sündmus lõppu, mille käigus oli kannatanu N.le põhjustatud noahaavad, ei ole tunnistaja A. näinud. Kõrvaltvaataja positsiooni seisukohalt on tähelepanuväärt tunnistaja Keedus kohtueelsel uurimisel anud ja tõendina vastuvõetud ütlused, kt lk 163-165. Tunnistaja lk 164 selgitas, et ta nägi osa sündmusi, algul oli kaklus vanema mehe ja noormeeste vahel, kus löödi üksteist käte ja jalgadega. Noored olid agressiivsemad, vanem mees pigem püüdis nendes eest ära joosta. Lõpuks see õnnestus. Ühel hetkel vanem mees istus koos tüdrukuga (kohtu märkus – kohtuliku arutamise käigus ei avaldanud ükski kannatanu ega tunnistaja, samuti ka süüdistatav, et esimese kohtumise järgselt ärasõitmisel oleks süüdistatava koos ära sõitnud veel keelgi) autosse ja sõitis ära. Mõni aja pärast sõitis Audi sõiduk tagasi kohale. Samas meesterahva väljus autost koos tüdrukuga (kohtu märkus – kas see moment ei ühti süüdistatava, kannatanute ja tunnistaja ütlustega, teisele kohtumisele saabus süüdistatav autoga üksi ja tunnistaja K. tuli kohtumisele jalgsi, mis on nähtav ka salvestiselt, kr asja materjalid lk 22 video 22). Tunnistaja nägi teist kaklust noormeeste ja vanema mehe vahel, vanem meesterahvas jooksis nende eest ära taas. Tunnistaja nägi, kuidas vanem mees tuleb tagasi kohale ja suundub oma auto poole, nähtav nagu oleks tal soov istuda autosse. Noormehed taas lendasid vanema mehe peale. Üks noormees hakkas lööma sõidukit. Vanem mees vehkis korduvalt noormeeste suunas toikaga,

tunnistjale tundus enesekaitseks. Mõnel momendil tunnistaja ei näinud vanemat meest, see kadus vaatepildist. Siis tuli tagasi istus autosse koos tüdrukuga ja sõitis ära. Mõni aja pärast tuli kohale politsei. Kohus märgib, et vastavalt tunnistaja Keedus ütlustele, oli vanem meesterahvas (süüdistatav) kõrvaltvaataja seisukohalt mitmel korral just enesekaitse positsioonis, osales ka ise kakluses kuid püüdis korduvalt noormeeste eest ära joosta ja vehkis esemega, tunnistaja arvates toikaga. Analüüsides neid ütlusi koostoimes salvestisega kt lk 25 video 34 osas, mis puutub kannatanu N.le noahaavade põhjustamist, märgib kohus, et ka kohtul tekib kõrvaltvaataja seisukoha arvesse võttes sama veendumus – süüdistatav on hädakaitseseisundis, teda rünnatakse kahe isiku poolt ja asutakse peksmisele käte ja jalgadega. Rünne on õigusvastane, selle õigusvastasus ei ole millegagi välistatud. Süüdistatav püüab ennast kaitsta kannatanute N. ja R. õigusvastase ründe eest. Video 34, mis kestab 2 min 12 sek - sellest nähtub, kuidas pärast R.ga konflikti, jooksevad kannatanud N. ja R. süüdistatava suunas, kes jätkuvalt taganeb. Kannatanud peksavad süüdistatavat, kes tõesti vehib käega nende suunas ja käes on mingi ese, kannatanud jätkavad oma tegevust löömisega astudes süüdistava kallale, ja süüdistatav nagu kaldub ette. Sel hetkel on süüdistatav ja kannatanud omavahel lähestukis nii, et nende kehad puutuvad kokku. Nende vahele tuleb tunnistaja K.. Füüsiline konflikt lõpeb. Kannatanu R. suhtleb tunnistaja K.ga ja tõukab teda käega vastu keha, kannatanu N. suundub süüdistatava auto juurde ja lööb korduvalt käega vastu sõidukit tagant. Nüüd kontrollib kohus KarS § 28 lg 2 mõttes, kas süüdistatav, vehkides ja lüües noaga kahel korral kannatanu N.le näo- ja rinnapiirkonda, ületas hädakaitse piiri. Hädakaitse piiri ületamisest võib rääkida siis, kui KarS § 28 lg 2 kohaselt isik kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti, kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Hädakaitse teostamisel kasutas süüdistatav nuga, mille omadused on kohtu poolt juba toodud ja analüüsitud tema teo tahtluse analüüsimisel. Kohus tuli järeldusele, et kasutades sellist vahendit, mille suurused annavad informatsiooni, mis vigastusi võib tavainimese seisukohalt selle vahendiga tekitada teisele inimesele, pidas süüdistatav võimalikuks muuhulgas ka ohtliku tervisekahjustuse põhjustamist ning mööniski ehk soostus sellega, ehk tegutses kaudse tahtlusega eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel. Kohus siinjuures märgib, et hädakaitse piiri ületamise küsimuse lahendamisel ei ole niivõrd oluline tuvastada, kas kannatanu R. oli ühel hetkel käes nuga (nagu seda väidab süüdistatav) või mingi pudel (nagu juhtis tähelepanu sellele asjaolule prokurör kohtuvaidlustes, et kannatanu käes on pudel mitte nuga; viimase väitega kohus saab nõustuda, sest video 34 salvestisel kl 23.50-51 on selgelt nähtav, et R. vasakus käes on plastikpudel, kas tal on paremas käes midagi, seda kohus ei näe). Oluline kohtu arvates kontrollida ja tuvastada, kas antud olukorras oli süüdistatava kasutatud nuga, kavatsetult või otsese tahtlusega hädakaitse teostamisel, ilmselt mittevastav vahend ründe ohtlikkusele ja/või kas ta tekitas kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju. Kohus leiab, et süüdistatav on jäänud lubatud hädakaitse piiridesse. Süüdistatav võttis noa välja kui kannatanud N. ja R. on juba alustanud tema peksmist jalgadega. Peksmine on lühiajaline aga intensiivne, kusjuures süüdistatav jätkuvalt taganeb talle ründavate kannatanute ees ja kaldub ette. Sellises olukorras ei näe kohus, et süüdistatava kasutusele võetud vahend, nuga, oleks ilmselt mittevastav ründe ohtlikkusele. Rünne ei olnud eesseisev vaid juba alanud, ründajaid oli kaks, nad tegutsesid samaaegselt ja ühiselt lüües jalgadega, peksmisel ei piirdunud kannatanud ühekordse löögiga vaid jätkuvalt ründasid jalalöökidega taganevat süüdistatavat. Üks kannatanule tekitatud kehavigastusest on pindmine

lõikehaav peas näo piirkonnas, see fakt kinnitab süüdistatava ütlusi, et ta vehkis noaga. Füüsilises konfliktis noaga vehkimisel on praktilises mõttes reaalne, et võib tabada teise inimese nägu, tekitades lõikehaava. Ei ole tuvastatav millises järjekorras olid kannatanu N.le noahaavad tekitatud. Teine noahaav on rindkereõõnde tungiv ja seega eluohtlik. See on samuti kooskõlas süüdistatava enda antud ütlustega, et ta vehkis ja lõi vähemalt kahel korral noaga. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et kannatanute rünne oli küll lühiajaline (konkreetselt peksmine kestab al kl 23.50.47 kuni 23.50.58 ehk 11 sekundit) kuid kahe ründaja poolt samaaegne, ühine, intensiivne ja süüdistataval ei olnud sellises olukorras aega pikemalt kaaluda ja analüüsida, kuidas hakata ennast kaitsma. Süüdistatav reageeris kõrvaltvaataja seisukohalt adekvaatselt – kahe isiku poolt jalgadega peksmisele vastas ta algul noa vehkimisega ja siis noaga löömisega, lööke ei olnud rohkem kui kaks. Kui vaadata salvestist, siis on tuvastatav, et süüdistatav võtab taskust paremalt mingi eseme välja (suure tõenäosusega ongi see nuga, mida süüdistatav ise ei eita) kl 23.50.53 ehk siis, kui rünne kestab juba vähemalt 5 sekundit. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses kaitsevahendi kasutamisel ja kahju põhjustamisel, teostades kaitset säästvamal viisil. Oluline ka sedagi, et ka siis ei katkestanud kannatanud rünnet. Video 34 salvestise teisel poolel on nähtav, kuidas tunnistaja K. sekkub, kl 23.50.58, süüdistatava ja kannatanute vahele oma kehaga, et neid lahus hoida. Alles siis lõpetavad kannatanud peksmist, kannatanu R. tõukab veel tunnistajat K. kl 23.51.15, kannatanu N. suundub süüdistatava auto poole ja lööb selle korduvalt käega. Kohtupraktikas on hädakaitse piiride küsimuses rõhutatud, et sobiv vahend on selline, mille kasutamine viib ründe lõpetamiseni. Samuti tuleb kohtupraktika kohaselt kasutada säästvat vahendit, kui isikul on valida, mis vahendit kasutada kaitseks, kaitsja ei pea võtma endale riski ebakindla vahendi kasutamisega. Samuti on reeglina lubatud ründajale suurema kahju põhjustamine, kui see on vajalik ründe lõpetamiseks. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kaitsevahendi kasutamine ja suurema kahju põhjustamine (noaga vehkimise ja löömise tagajärjel tekkinud näo- ja rinnapiirkonna haavad, millest viimane on eluohtlik) vastab kohtupraktikaga aktsepteeritud hädakaitse piiridele ega olnud sellest väljunud. Kohus osutab kohtupraktikale, et kohtuotsuse lugejale oleks arusaadav, millist praktikat kohus silmas peab. Riigikohtu lahend 1-20-9563/54: „19. .. Kaitsetegevuse käigus on üldjuhul lubatud kahjustada ka ründaja õigushüve, mis on suurem kaitstavast õigushüvest, ja tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat ähvardanud kahjust (vt otsus nr 1-18-10214/92, p 27 koos viitega). Tugev rusikalöök vahetult habemest kinnivõtmise peale oli kahtlemata sobiv vahend kannatanu ründe lõpetamiseks, sest viimane kukkus löögist maha ega jätkanud enam rünnet (vt ka otsus nr 1-19-8038/67, p 30). Samuti oli see säästvaim kaitsevahend, sest ex ante kõrvalseisja pilgu läbi ei pruukinud süüdistataval olla teo toimepanemise hetkel teisi samaväärseid vahendeid enda kaitsmiseks (vt ka otsus nr 1-18-10214/92, p 29). Seda, kas kannatanu ründe lõpetamiseks piisanuks näiteks temaga sõnelusse laskumisest või tema eemaletõukamisest, ei saa tagantjärele enam kindlaks teha. Samuti pole võimalik tuvastada, kuidas käitunuks kannatanu edasi, kui süüdistatav poleks teda löönud. Oluline on seegi, et süüdistataval polnud aega kaaluda, kuidas täpselt end kaitsta. Kohtud tuvastasid, et rusikalöök oli juhuslik ja instinktiivne ning toimus sisuliselt kohe pärast seda, kui kannatanu oli süüdistatavat habemest haaranud. Süüdistataval tuli kannatanu käitumist silmas pidades otsustada kiiresti, jõudmata läbi mõelda, mida teha. Sellistel asjaoludel ei saa toimunud sündmusele ex ante tervikhinnangut andes tõsikindlalt väita, et süüdistatav saanuks kasutada valitud kaitsevahendit kannatanut vähem kahjustaval moel. Seepärast oli süüdistatava kaitsetegevus säästvaim ega ületanud objektiivselt hädakaitse piire KarS § 28 lõike 2 mõistes.“

Riigikohtu lahend 1-18-10214/92: „27. Süüdistatava kaitsetegevus seisnes kannatanu pihta tulirelvast laskude seeria tulistamises. Kohtud leidsid õigesti, et relva kasutamine oli kahtlemata sobiv vahend, kuna see lõpetas täielikult ja otsekohe kannatanu vahetu ründe. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust (vt nt otsus nr 1-19-8038/67, p 30). Seetõttu ei välistanud süüdistatava poolt relva kasutamist tõik, et kannatanu ründas teda ilma samaväärselt ohtliku ründevahendita. Pealegi oli kannatanu juba enne süüdistatavat rünnanud ja ta teadis, et süüdistataval on relv, kuid otsustas teda sellegipoolest uuesti rünnata. Relva kasutamata jättes olnuks süüdistataval põhjust tõsiselt karta selle sattumist kannatanu kätte, mis asetanuks süüdistatava enda elu ohtu. See osutab sellele, et kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtused olid vahetult teo toimepanemise hetkel võrdväärsed, kuigi rõhutamist vajab veel kord, et sellel ei ole hädakaitseõiguse seisukohalt iseenesest tähendust. Kaitsetegevuse käigus on üldjuhul lubatud kahjustada ka ründaja õigushüve, mis on suurem kaitstavast õigushüvest, ja tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat ähvardanud kahjust (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-111-04, p-d 14-15).

süüdistatav võiks algul lüüa noaga kergemalt näiteks vastu kätt, mitte aga kohe südame piirkonda. Kohus juhib tähelepanu käesoleva kohtuasja faktilistele asjaoludele, millistes ei olegi vaidlust. Kaks kannatanut peksid käesoleva kohtuasja juhtimis süüdistatavat jalgadega. Süüdistatav vehkis noaga ja lõi sellega vähemalt kahel korral ja ühel korral tabas kergemalt kannatanu nägu, tekitades pindmist lõikehaava, teine haav on rinnas ja eluohtlik. Noaga löömine kannatanuid ei peatanud. Maakohus leiab, et seaduse ja kohtupraktikaga on vastavuses järeldus, et R. Bukatin, lüües kannatanu N. noaga näo- ja rinnapiirkonda, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse noahaava näopiirkonnas ja enamohtlikuma tervisekahjustuse – rindkereõõnde tungiva haava, mis on eluohtlik, tegutses hädakaitses KarS § 28 mõttes, mis välistab tema teo õigusvastasust. KarS § 2 lg 2 kohaselt, karistatakse teo eest, mis vastab kuriteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuna kohus on tuvastanud, et süüdistatava tegu, kuigi see vastas KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteokoosseisule, ei olnud samas õigusvastane, siis ei tohi isikut karistada. Süüdistatav selles teos – noahaavade põhjustamine näo- ja rinnapiirkonda, millest viimane on eluohtlik tervisekahjustus, - kuulub õigeksmõistmisele. Süüdistatav kuulub KarS § 118 lg 1 p 1 esitatud süüdistuses, näo ja rindkere piirkonda tekitatud noahaavad, mille enamohtlikum tagajärg on eluohtlik tervisekahjustus, õigeksmõistmisele. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on süüdistusena kirjeldatud ka selline tegevus: „R. Bukatin on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 01.05.2020 kella 22.59 ajal leppis temale varasemalt tundmatu D. R. (endine I.) telefoni teel kokku kohtumise Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järvel Ida-Virumaal, et selgitada välja, miks temale tundmatu meesterahvas helistab tema tüdruksõbrale ja küsib tema käest intiimteenust. R. Bukatin sõitis kokkusaamisele musta värvi sõiduautoga Audi registreerimisnumbriga XXX. Sõiduautole lähenevat seltskonda (kannatanud D. R., N. N. ja tunnistajad V. K. ja V. R.) märgates väljus R. Bukatin sõiduautost, hoides vasakus käes 30-40 cm pikkust teleskoopnuia. R. Bukatin lähenes seltskonnas olevale D. R.’ile hoides vasakus käes teleskoopnuia ja paremas käes nuga, püüdes viimast nuiaga lüüa. D. R. suutis lööki tõrjuda ning hakkas R. Bukatin’iga kaklema ja R. Bukatin jooksis poe „V.“ suunas. D. R. ja R. Bukatin ajasid üksteist taga lähedal olevate majade ümber ning mingil momendil jooksis R. Bukatin musta värvi sõiduautosse Audi (reg. nr XXX), mis oli pargitud aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve asuva kortermaja ette ja sõitis ära. Enne autosse istumist ütles ta neljaliikmelisele seltskonnale, et nad kahetsevad veel ja ta tuleb „vendadega“ asja lahendama. Kell 23.47 sõitis R. Bukatin sündmuskohale tagasi musta värvi sõiduautoga Audi ning parkis sõiduauto Puru tee 29, Kohtla-Järve kortermaja ette.“ Kohus leiab, et siin ei ole kirjeldatud ühtki süüdistatava tegu, mis oleks kvalifitseeritav karistusseadustiku alusel. Ka kohtuvaidlustes ei ole prokurör kohtule pakkunud, et ülalkirjeldatud tegevus vastaks mingile kuriteokooseisule. Seega leiab kohus, et ülalmainitud süüdistuse osa ei kirjelda kuritegu(sid), vaid sellele eelnevaid sündmusi ja jätab neid kui delikti analüüsimata. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on süüdistusena kirjeldatud ka järgmine tegu: „....suunas R. Bukatin püstoli N. N. suunas ning tegi tema suunas laske. Lasu tagajärjel tabasid N. N. metallist kuulid vasaku õla piirkonda ja parema käe piirkonda tekitades kuulitabamuste tagajärjel kehavigastuse (ümara kujuga haav). Seejärel lõi R. Bukatin N. N.t vähemalt 2 korda

pneumorelva käepidemega vastu pead. N. N. tundis löögi tagajärjel tugevat füüsilist valu. .... Oma tegevusega tekitas R. Bukatin kannatanu N. N.le .... vasakul pool kõrva taga pealae lahtine haav pikkusega umbes 10 cm.“ Kohus leiab, et siin peab kohus süüdistusega seoses selgitama. Sündmustiku käiku arvesse võttes, on ilmne, et kogu sündmus jaguneb teatud episoodideks. Esimene kohtumine süüdistatava ja kannatanute vahel, mis on millegi pärast kirjeldatud KarS § 118 lg 1 p 1 süüdistuse all, kuid tegelikult ei ole süüdistatava selles tegevuses kirjeldatud ühtki kuriteokoosseisule vastavat tunnust. Sündmus lõpeb video 16 kr asja materjalid lk 22, süüdistatav lahkus autoga kohal, tegemist on nö esimese kohtumisega. Teine süüdistatava ja kannatanute kohtumine, mis algab süüdistatava teistkordse ilmumisega kohale kl 23.47.12, video 22, kr asja materjalid lk 22. Teine kohtumine jaguneb omakorda kohtu arvates teoepisoodideks – tulistamisega seatud tegu, kannatanu R. episood ja KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud tegu (viimasele on kohtu poolt juba õiguslik hinnang antud). Nagu nähtub süüdistuse tekstist, tulistas süüdistatav kannatanu N. suunas ja tabas õla ja käe piirkonda, põhjustades haava, ja hiljem lõi püstoli käepidemega kannatanule vastu pead, põhjustades füüsilist valu ja pea lahtise haava. Kohtu jaoks on selge, et see episood ei ole kuidagi moodi ajalises ega kausaalses mõttes seotud noahaavade põhjustamisega. See on tulistamise ja püstoli käepidemega löömise episood, mille käigus kannatanu N. sai tervisekahjustuse- mitu pindmist haava. Samas näeb kohus, et mingil põhjusel on sama teoga (tulistamisega) toime pandud kannatanuile R.le tervisekahjustuse põhjustamine on kirjeldatud eraldi episoodina ja teole antud eraldi kvalifikatsioon. Vaidlust ei ole, et kaht eraldiseisvat tulistamise episoodi ei olnud olemas, vaid tegemist oli ühe teoga kannatanu N. ja kannatanu R. suhtes. Kohus võtab selle sündmuse ühe teona. Kohus leiab, et antud olukorras ei jää kohtule midagi muud, kui viia süüdistuse tekst vastavusse faktidega, mis on prokuröri esitatud süüdistuses on näidatud eraldi kohtades eraldi kvalifikatsiooniga. Muidu ei ole võimalik tuvastada faktid ja anda neile õiguslik hinnang. Kannatanu R. seoses on süüdistatavale ette heidetud: „01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas pneumorelvast D. I.i (R.) suunas vähemalt 3-4 lasku mille tagajärjel tabasid kannatanut 3 metallkuuli, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas.“ Seega tulistamise ja käepidemega löömise episoodis oleks süüdistus pidanud olema formuleeritud selliselt: „01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas süüdistatav pneumorelvast D. I.i (R.) ja N. N. suunas korduvalt, mille tagajärjel tabas kannatanu R. 3 korral, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas, ning tabas kannatanu N.t õla ja käe piirkonda, põhjustades haava, ja hiljem lõi püstoli käepidemega kannatanule vastu pead, põhjustades füüsilist valu ja pea lahtise haava.“ Edasi analüüsibki kohus kannatanutele N. ja R.le tekitatud tervisekahjutuste põhjustamine ja annab sellele õigusliku hinnangu. KarS § 121 järgi esitatud süüdistus

Süüdistatav ei eita, et ta saabus teisele kohtumisele, kaasas oli pneumopüstol, ta tulistas sellest kannatanu R. suunas, läheduses oli ka kannatanu N.. Samuti tunnistab süüdistatav, et ta lõi kannatanu N.t kahel korral püstoli käepidemega vastu pead. KT lk 112 pöördel, süüdistatava ütluste järgi, hakkas ta tulistama pneumorelvast hoopis kannatanu R. (endine I.) suunas 3-4 korda, sest viimane lähenes talle ja käes oli nuga. Tulistamise järel kukkus kannatanu R. maha, süüdistatavale lähenes kannatanu N., kes lõi süüdistatavat käega. Selle peale süüdistatav vist lõi kannatanut 2 korda püstoliga pähe. Selle peale kannatanud N. ja R. lõid süüdistatavat käte ja jalgadega. Süüdistatav viskas püstoli eemale. Kannatanu N. võttis selle üles ja tulistas süüdistatava suunas. Süüdistatav jooksis ära. Kannatanu N. selgitab asjaolusid ütlustes teise vaatenurga all. KT lk 43 pöördel ja 44 ja selle pöördel selgitas kannatanu, et süüdistatav lubas esimese kohtumise lõpus tulla tagasi püstoliga, ja siis sõitis ära. Kannatanu sõnul, ei uskunud ta neid sõnumeid, kõik olid purjus, keegi ei uskunud, kuid kaine peaga oleksid nad ära läinud kohalt. Kuskil viie minuti pärast tuli süüdistatav taas autoga, väljus sellest ja hakkas kohe tulistama. Algul ta tulistas kannatanu R. suunas korduvalt kuni 5 korda. Ja pärast hakkas süüdistatav tulistama kannatanu N. suunas. Kannatanu tundis tabamust vastu kätt, valu ta ei tundnud, valu tekkis hommikul. Kannatanu mäletab, et pigem tema lähenes süüdistatavale et püstol käest ära võtta. See läks aga nii, et ta sai püstoliga vastu pead. Tema arvates oli üks löök. Kui süüdistatav hakkas tulistama, oli tema ja kannatanu R. vahel ülbes 3 m. Süüdistatava ja kannatanu N. vahel oli ka umbes sama 3 m. Püstol kukkus ühel hetkel maha. Kannatanu N. oli sellises šokiseisundis, et võttis püstoli, läks süüdistatava auto juurde ja lõi autot püstoliga, kahjustades seda. KT lk 46 ja pöördel selgitas kannatanu, et ta esimesena süüdistatavat ei löönud, vaid vastas oma löögiga pärast seda kui sai püstoliga vastu pead. Kusjuures, kui püstol maha kukkus, oli see juba katki läinud, löögist vastu pead. Raam lendas eemale. Kuigi ka raamiga oli võimalik tulistada. Kannatanu võttis püstoli maast ja tulistas kuni kuulid lõppesid ja siis läks ja lõi püstoliga süüdistatava autot. Kt lk 57 ja pöördel kannatanu R. selgitas, et tema ise ei kuulnud, et esimesel kohtumise lõpus oleks süüdistatav öelnud, et tuleb tagasi püstoliga. 5-10 minuti pärast tuli süüdistatav taas kohale autoga. Süüdistatav, nagu oli näha videol, tuli autost välja ja hakkas tulistama kannatanu suunas, vahemaa oli umbes 3 m. Kannatanu R. selgitab, et tundis endal, et oli kokku vähemalt 4 tabamust – üht kätte, kaht küljele ja üht selga. Ta tundis tabamusi, kuid valu kui sellist ei tundnud. Hiljem pöördus ta tervishoiuasutusse, sest vasakul küljel oli tunne, et mingi võõrkeha on sees. Ja oligi, ravi käigus eemaldati metallkuulike. Kodus leidis ta veelgi riiete vahel metallkuulikesi ja andis need menetlejale. Kannatanu R. selgitas, et nad hakkasid süüdistatavale (tulistamisele või tulistamise järgselt) vastu ja selle rüseluse ajal sai kannatanu N. püstoliga vastu pead. Kt lk 58 kannatanu R. kinnitas, et selles sündmuses ta nuga käes ei hoidnud. KT lk 59 pöördel kinnitas kannatanu, et ta nägi, kuidas kannatanu N. tulistas. Hiljem lõi N. püstoliga süüdistatava autot. Kr asja materjalid lk 22-23 video 22 protokoll ja salvestis ( kaamera 10). Salvestise peal on nähtav, et al kl 23.47.05 teel vasakult paremale ( salvestisel orienteerudes) liigub isik, see on J. K.. Kl 23.47.12 pildile ilmub auto, mis sõidab, J. K.lt mööda ja siis kiirendab veidi kiirust ja suhteliselt järsult peatub. Auto peatub kohale, kus on kannatanu N., kes seisab, kõrval on nähtav ka teine isik peaaegu salvestise piiril ( hiljem teise salvestise arvesse võttes, video 33 lk 2425, on võimalik, et see on R.). Salvestise paremas nurgas üleval on nähtav, kuidas süüdistatav väljub autost ja jookseb kohale, kus seisab N., jookseb N.st mööda ja sel hetkel kl 23.47.27-28

on näha, kuidas süüdistatav sirutab paremat kätt ja samaaegselt kiiresti liigub edasi ja kaob vaatenurgast. N. ka ei ole näha. See salvestise osa on kooskõlas süüdistatava ja kannatanute ütlustega selles mõttes, et süüdistatav saabus kohale, väljus autost, ja hakkas tulistama kannatanu R. suunas. Edasi on lühiajaline lõik, kus süüdistatavat ja kannatanuid ei ole salvestise pildil. Edasi juba kl 23.47.34 pildile ilmuvad süüdistatav ja kannatanud N. ja R., kes peksavad süüdistatavat, tema taganeb, kannatanud hoiavad teda ja peksavad, ühel hetkel kl 23.47.41 kukub süüdistatav maha. See osa kattub süüdistatava ja kannatanu N. ütlustega, et tekkis rüselus, ja kannatanu R. ütlustega, et nad hakkasid süüdistatavale vastu. Kohus märgib, et füüsiline konflikt on salvestisel selgelt jälgitav. Pärast isikud liikuvad süüdistatava auto läheduses, teatud hetkel ei ole pildil, siis jäävad auto juurde K. ja K., kes suhtlevad. Isikud tulvad taas pildile kiiresti, liikuvad ümber auto. Lõpuks N. seisab auta tagaosa juures, vaatab midagi, mis on tea käes ja siis viskab midagi vastu asfalti jõuliselt. See on kattub kannatanu N. ütlustega, et ta lõi püstoli vastu asfalti, küll salvestisel ei näe kohus, et kannatanu oleks vastu autot löönud. Ei ole välistatud, et see moment ei ole piisavalt selgelt jäädvustatud, sest kannatanu ise tunnistab püstoliga vastu autot löömist. Kohus soovib öelda, et salvestisega on võimalik kontrollida isikulisi tõendeid, sest viimased on alati kas osaliselt, aga siiski konkreetse isiku poolt tajutud asjaolude subjektiivne ümberjutustamine. Sama sündmuse käiku on võimalik täiendada protokolli ja salvestisega kr asja materjalid lk 24-25 video 33. Salvestis on tehtud teisest asukohast (kaamera 11). Alates kl 23.44 kannatanud N. ja R., kannatanu R. ja tunnistaja K. on platsil kooli ees. Nad suhtlevad omavahel, R. on rahutu, ta liigub edasi tagasi, näitab nagu kuidas lüüa jalaga. Kl 23.47.21 kohale saabub auto, millest väljub süüdistatav. Salvestisel on nähtav, et kannatanu N. seisab auto läheduses ja tema kõrval teine isik, kes võib olla R. (kehaehituse järgi ja tumedamate pikkade juustega). R. ei ole algul näha, hiljem on arusaadav, et tema seisis sel hetkel läheduses, kuid teda varjab hoone. Süüdistatav jookseb suunaga R. poole, käsi ette sirutatud, R. jookseb algul ära. Süüdistatav pöörab kehaga paremale kannatanu N. suunas. Kannatanu N. seisab, süüdistatav sirutab käe tema suuna, kannatanu N. pöörab seljaga süüdistatava suhtes ja sel hetkel lööb süüdistatav teda, visuaalselt nähtav, mitu korda vastu pead parema käega, milles on ese. Sel hetkel kannatanu R. jookseb süüdistatava suunas, vehkides kätega ja kannatanu N. järgneb ka süüdistatavale. Edasine sündmus on videol 22 kaamera 10. Tunnistaja Z. tegi telefoniga video. Asitõendi vaatlusprotokollist kr asja materjalid lk 90-95 nähtub, et tunnistajale on kuulda tulistamist ning tunnistaja kommenteerib, et „lihtsalt püstoliga pähe, ebatsensuurne väljend“, mis tähendab löömist. Järgmine videolõik 10 sek, kuulda umbes 31 pauku, naisterahva ja meesterahva sõnavahetus. Järgmine videolõik 36 sek, kuulda 1 pauk, meesterahva ja naisterahva sõnavahetus. Videod 50 ja 55 sek, kuulda tee peale kukkunud esemest ja tunnistaja kommentaar, et miski kukkus maha, ta püstoli ... ebatsensuurne väljend, mis tähendab katki lüüa. Meesterahva hääl: „kiilas, korja püstoli ära“. Teine meesterahvas küsib: „N (vene eesnimi N., kannatanu N.), kus on raud (venekeeles stvol, mis tähendab tulirelva). Tunnistaja kommentaar: „ta lihtsalt püstoli vastu pead ebatsensuurne sõna, mis toheda „lõi“. Edasi on kuulda hääli, räägivad mitu naisterahvast ja mitu meesterahvast. Edasi naisterahva hääl: „ ta võttis noa välja“. Tunnistaja kommentaar: „võttis noa välja“.

Videolõik 2 min 48 sek. Videol on näha mitu isikut, üks kukub maha, naisterahva hääl „mis sa“ (ei ole välistatud arvestades sündmuse ajalist arengut, et tegemist on R. episoodiga, millal ta kukkus süüdistatava löögist maha). Edasine lõik puudutab noa kasutamise sündmus. Edasi meesterahva hääl: „ vali jego ebatsensuurne sõna“. Kohus peab võimalikuks juhtida tähelepanu sellele, et sõna „vali“ pärineb tegusõnast „valit“ või „zavalit“, mis venekeelses žargoonis tähendab „tappa“ või tähendus võib olla ka põhjustada ohtlikke vigastusi, näiteks pussitada. Sõna „vali jego“, mis on öeldud inimese kohta, ei tähenda metsa langetamist või kedagi välja ajamist. Kohus märgib, et kr asja materjalid lk 96 pöördel olev audiofaili venekeelse stenogrammi tõlge ei ole õige väljendi „vali jego“ osas. Tõlgitud on kui „saada ta perse“, mis ei vasta absoluutselt väljendi tähendusele. „Vali jego ebatsensuurne sõna“ tähendab tapa ta ära. Järgmine video 3 min 36 sek. Isik lööb sõiduauto tagumist osa. Isikud räägivad. Tunnistaja kommentaar: “ ta pussitas teda“. Edasine kaootiline rääkimine naiste- ja meesterahvaste vahel, rohkesti kasutatakse ebatsensuurseid sõnu. Tunnistaja oli kohtuistungil ülekuulatud kt lk 74-78 pöördel. Ta kinnitas, et kui meesterahvas sõitis autoga ära siis ta ähvardas neid noormehi, keda oli 2, et tapab neid, täpseid sõnu ei mäleta. Varsti tuli see mees tagasi autoga. See mees tulistas suunaga teise noormehe suunas. Üks noormees oli kapuutsiga. Mees lõi noormeest relvaga pähe. Paljudele küsimustele vastas tunnistaja, et ta ei mäleta ja ei ole kindel. Sisuliselt tunnistaja kinnitas asjaolusid, mis on teada tema tehtud audiovideosalvestiselt. Samuti kinnitas tunnistaja kannatanu N. ütlusi selles mõttes, et kui mees sõitis autoga ära ütles ta noormeestele ähvardavat midagi nagu tapab neid ära. Tunnistaja N. andis ütlusi, et lahkudes ütles süüdistatav, et tuleb tagasi püstoliga. Uuritud salvestis ja tunnistaja Z. ütlused kinnitavad süüdistatava, kannatanu N. ja R. ütlusi ja on kooskõlas salvestistega, mis olid tehtud kaamerate 10 ja 11. Kohus märgib, et videoosade kronoloogilist järjestust arvestades, võib teha järelduse, et R. öeldud väljend „vali jego ebatsensuurne sõna“ oli öeldud konkreetselt pärast seda, kui toimus juba tulistamine, püstol on katki löödud ja vedeles asfaldil, R.le oli löök juba tehtud ja ta kukkus maha. Kannatanud N. ja R. alustasid ründamist süüdistatava suhtes. Sama järeldus tuleneb kannatanu N. ütlustest, et R. ütles „vali jego“ ja mõlemad kannatanud hakkasid süüdistatavat peksma, see oli juba pärast kui R. maha kukkus, kt lk 44 pöördel. Kannatanu R. püüdis kohtuistungil tekitada muljet, et väljend „vali jego ebatsensuurne sõna“ oli öeldud tulistamise ajal, kui ta tundis tabamust kuuliga ja tema ja N. hakkasid ennast kaitsma lüües süüdistatavat (kannatanu R. peab silmas sündmus, mis on jäädvustatud video 22 kr asja materjalid lk 22) ja mõte oli hoopis „lükka ta maha“, kt lk 57 pöördel. Kohus leiab, et kannatanu R. võib selles asjaolus, nimelt millal ta ütles süüdistatava suhtes „vali jego ebatsensuurne sõna“, eksida. Kr asja materjalid lk 113 fototabel kannatanu N. ülekuulamisprotokollile, kannatanu on fotografeeritud tema nõusolekul raviasutuses. Visuaalselt on näha kehavigastuse vasakul põsel kõrva suunas ja kehavigastus pea piirkonnas vasakult. Sama peapiirkonna kehavigastus lk 114 fotol. Kr asja materjalid 116-121 fototabelid. Kannatanu N. ise edastas menetlejale fotod tema vigastustest ja kinnitas, et fotod on tehtud 10.05.2020 ja muuhulgas on jäädvustatud pneumorelva kasutamisega tekitatud haavad, lk 117 - ümara kujuga haav õlal ja lk 120, ümara kujuga haav paremal käel. Kr asja materjalid lk 186 Kannatanu N. kohtuarstliku ekspertiisi põhjendavast osast nähtub, et raviasutuse poolt on fikseeritud pealae lahtine haav ja koljusisene vigastus, konkussioon, lahtise koljusisese haavaga. Kr asja materjalid 214-215, kannatanu poolt koos avaldusega menetlejale esitatud

patsiendikaardi koopia ja foto opereeritud vigastustest. Kannatanul on avalsatud rindkere lahtine laskehaav, kirurg eemaldas kuuli, haav on seotud. Kr asja materjalid lk 122, kaks metallkuulikest, mis olid kannatanu R. poolt menetlejale edastatud, on fotografeeritud ja asuvad kr asja juures ümbrikus lk 123. Kr asja materjalid lk 124-133, kannatanu R. läbivaatuse protokoll koos fotodega, millest nähtub foto lk 130 paremal käel on ümara kujuga kehavigastus, lk 131 pikliku kujuga kehavigastus vasakul käe, lk 132 ümara kujuga kehavigastus seljal. Vigastused visuaalselt sarnased. Need tõendid on kooskõlas kannatanu N. ütlustega, et ta tundis tabamust kuuliga pneumorelvast, süüdistatava ütlustega, et ta tulistas algul R. suunas korduvalt, läheduses oli ka N., ta lõi kannatanut kaks korda püstoliga vastu pead. Samuti on tõendid kookõlas ka kannatanu R. ütlustega, et ta ka sai tabamuse metallkuulidega erinevatesse kehapiirkondadesse ja raviasutuses olid kaks kuulikest kehast eemaldatud. Lk 244-252, kaitsja poolt on kohtule esitatud süüdistatava kehavigastusi kinnitavad tõendid, isiku läbivaatuse protokoll ja patsiendikaart. Raviasutuses on süüdistataval fikseeritud 02.05.2020. a pea pindmised hulgivigastused, objektiivselt pea piirkonnas hematoom ja vasaku silma all on hematoom, silm on kinni. Läbivaatuse protokolli ja fotodega on fikseeritud süüdistatava kehavigastused näol hematoom, suu piirkonnas on kuivanud verd, ninas piirkonnas kuivanud verd, hematoom käel. Selja piirkonnas on ümara kujuga haav ja hematoom. Kohus märgib, et vaidlust ei olegi, et süüdistatavale tekitati 01.05.2020 sündmuse käigus kehavigastused. Nende tekitamise järjekord ei ole tuvastatav. Seljal olev ümara kujuga haav on sarnane N. ja R. saadud ümara kujuga haavadega, mis tekkisid pneumorelvast tulistamise tagajärjel. Seega ei ole välistatud, et süüdistatava seljal olev ümara kujuga haav on tekkinud tulistamisest. Kannatanu N. ise ei eita, et ta tulistas korduvalt muuhulgas süüdistatava suunas. Ülalnäidatud tõenditega on tuvastatud, et: 01.05.2020 kella 23.47 paiku Tammiku põhikooli juures aadressil Puru tee X, Kohtla-Järve, tulistas süüdistatav pneumorelvast D. I.i (R.) ja N. N. suunas korduvalt, mille tagajärjel tabas kannatanu R. vähemalt 3 korral, tekitades talle kehavigastusi, nimelt laskehaavad parema õlavarre seesmises piirkonnas, vasaku õlavarre välises piirkonnas ja vasaku kaenlaaluse piirkonnas, ning tabas kannatanu N. õla ja käe piirkonda, põhjustades haava, ja lõi püstoli käepidemega kannatanu N.le vastu pead, põhjustades pea lahtise haava. Seega on süüdistatava poolt täidetud KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg. Tahtluse osas leiab kohus, et süüdistatav, tulistades korduvalt pneumorelvast metallkuulidega kannatanute N. ja R. suhtes ja lüües kannatatu N. korduvalt pneumorelva käepidemega vastu pead, teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu- põhjustab oma tegevusega tervisekahjustuse. Tulistades korduvalt elavate isikute suunas, kes viibisid tema asukohast umbes 3 meetri kaugusel, metallkuulidega ja lüües isikut vähemalt kahel korral metallist eseme käepidemega vastu pead, möönis ehk soostus süüdistatav sellega, et ta põhjustab teisele inimesele tervisekahjustuse. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes seoses ülalnäidatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga ei ole kohus tuvastanud.

Õigusvastasust välistavad asjaolud on näidatud KarS §-des 27-31. Kohus leiab, et antud episoodis, kannatanutele N.le ja R.le tervisekahjustuse põhjustamine tulistamisel ja relva käepidemega löömisel, ei ole alust arvata, et süüdistatav oleks tegutsenud hädakaitse teostamisel. Süüdistatav selgitas, et sündmuse esimesel kohtumisel sai ta kehavigastused füüsilise konflikti käigus, R. ründas teda, lõi rusikaga näkku ja püüdis lüüa jalaga, võttis noa välja ja viskas lõpuks kiviga selga ja teistkordselt kiviga tabas süüdistatava pead. Peale tekkis kohe muhk. Selles esimeses konfliktis süüdistatav kaitses ennast teleskoopnuiaga. Süüdistatav väidab, et ta ei karjunud, et tuleb tagasi püstoliga. KT lk 111-112. Pärast konflikti ta soovis sõita algul koju aga sõitis haiglasse, sest tundis ennast halvasti. Haiglasse ta ei jõudnud, sest pidas telefonikõnet J. K.ga. Ta suhtles tunnistaja J. K.ga telefoni teel ja sai aru nii, et K. läheb sellele kohale kooli juurde, kui asub sama seltskond, kes ründas süüdistatavat esimesel kohtumisel. Ta tahtis K.le öelda, et ta ei läheks sinna, kuid telefon kord töötas kord ei töötanud. Ta sõitis taas sinna kohale. Kaasas tal oli kasteet, nuga ja ta võttis ka pneumopüstoli kaasa. Süüdistatav väitis kohtuistungil kindlalt, et ta tuli teistkordselt kohtumisele üksnes K. pärast, et K. võis vajada tema kaitset – ta tahtis sõita sinna ja võtta sealt kaasa K., ta peatus, vaatas kohapeal, K.t ei olnud. Ta väljus autost ja hakkas tulistama R. suunas, sest nägi viimase käes nuga. Lk 112 pöördel. Kohus märgib, et süüdistatava ütlused faktoloogilises mõttes ehk kuidas sündmused toimusid oma ajalises järjestikus, ei ole vastuolus teiste tõenditega. Tuginedes hädakaitse argumendile, annab süüdistatav faktidele omapoolset hinnangut. Kohus suhtub süüdistatava ütlustesse selles mõttes kriitiliselt. Vaidlust ei ole faktis, et nii süüdistatav kui ka kannatanud ja tunnistaja K. saabusid kohale pärast seda, kui nende vahel toimus sõnaline konflikt telefonitsi. Kohus ei analüüsi siin selle sõnalise konflikti asjaolusid, sest selle sisus ei tekkinudki kohtuliku arutamisel mingitki vaidlust - kannatanu R. käitus tunnistaja K. suhtes inetult, olles purjus helistas tunnistaja K.le ja küsis seksuaalse teenuse ostmise kohta. Kuulutus, mis oli eelnevalt välja pandud tunnistaja K. suhtes internetis platvormil, on kr asja materjalid lk 200. Tõepoolest, vaidlust ei ole ka selles, et esimesel kohtumisel toimus süüdistatava ja kannatanute vahel füüsiline konflikt. Kr asja materjalid lk 21 ja 22 videod 12 ja 13, salvestisest nähtub, et sisuliselt kohe, kui süüdistatav saabub autoga kohale esimesele kohtumisele ja väljub autost, näitab füüsilist agressiivsust just R., ründab käega süüdistatavat, teeb liigutusi kätega, mis annavad aluse arvata, et ta on valmis füüsiliseks konfliktiks. R. lööb jalaga ja kukub maha. Süüdistatav ei vaidle kohtuistungil, et tema käes oli teleskoopnui. Salvestisel on näha, et süüdistatav püüab nuiaga lüüa. Lõpuks süüdistatav taganeb, R. aga jookseb tema järgi. Süüdistatav lahkub kohalt autoga. Kiviga viskamist kohus salvestisel ei näe, samas kannatanu R. kiviga viskamist ei eitagi, kt lk 56 pöördel. Konflikti tuleks lugeda, kohtu arvates, ammendatuks. Süüdistatav lahkus kohalt kr asja materjalid lk 22 video 16, salvestise kohaselt kl 23.39.44. Süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et ta ei lubanud kannatanutele tagasi tulla, kuigi kannatanu N. väitel lubas süüdistatav tagasi tulla püstol kaasas. Kannatanud ja tunnistaja K. jäid kooli platsile ja suhtlesid omavahel. Edasine süüdistatava käitumine on järgmine. Haiglasse ta ei lähe, kuigi tahtis sinna sõita ja tundis ennast halvasti seoses tema suhtes kasutatud vägivallaga. Selle asemel, kr asja materjalid lk 193: ta kohe kl 23.39 helistab K.le, kes kohe helistab talle tagasi ja vestlevad 20 sek;

pärast seda kl 23.40 süüdistatav helistab R.le, kõnet ei toimunud; kl 23.41 helistab kõrvalisele isikule, kõne 12 sek; kl 23.41 ja 23.43 helistab taas R.le, kõnesid ei toimunud: kl 23.44 helistab K.le, kõne 17 sek; kl 23.44 taas helistab R.le, kõnet ei toimunud; kl 23.45 saab SMSi K.lt; kl 23.45 helistab kannatanu R.le, kõne 10 sek; kl 23.46 helistab K.le, kõne 5 sek. Süüdistatav tegi 9 kõnet ja sai ühe SMSi K.lt, kõik see 7 minuti kestel pärast lahkumist esimeselt kohtumiselt. Kuna süüdistatav pidas K.ga 3 kõnet kokku 42 sek ja sai ühe SMSi, ei ole välistatud, et süüdistatav sai just sel ajal teada, et K. liigub samale kohale, kus enne toimus konflikt süüdistatava ja kannatanute vahel, süüdistatava ütlused kt lk 122. Ei ole iseenesest välistatud, et süüdistataval võis tekkida mõte sõita kohale ja võtta sealt kaasa K., et ta ei läheks sinna. Samas selle aja kestel, süüdistatav korduvalt helistas R.le, kokku 4 korda ja ühel korral R.le, kellega toimus ka 10 minutiline vestlus. Viimane fakt näitab, et süüdistatav ei olnud mures ainult K. pärast, vaid tema soov oli jätkata suhtlemist kannatanutega, ta tegi korduvaid kõnesid, kuigi R. ei olnud talle kättesaadav, lõpuks õnnestus pidada kõnet R.ga. Kt lk 122 ütlused, süüdistatav ei osanud vastata, milleks oli vaja helistada korduvalt R.le ja R.le, tema arvates vist selleks, et teada saada, kus nad asuvad ja kuhu läheb K.. Samas lk 112 ütlused, eelnevalt süüdistatav avaldas, et K. ütles talle, et läheb kohtuma kooli nr 18 juurde. Kr asja materjalid lk 191, K. saadab SMSi R.le kl 23.39 ja kohe helistab süüdistatavale. Seega informatsioon, kuhu suundub K., oli süüdistatavale edastatud ja ta ei vajanud korduvaid kõnesid R.le, et teada saada nende asukoht. Süüdistatav manifesteeris sellega, et soovib edasist kontakti, ha seda vaatamata sellele, et eelmine esimene isiklik kontakt lõppes füüsilise vägivallaga. Selle 7 minuti kestel, kt lk 112 ütlused, süüdistatav sõitis oma maja juurde, võttis oma autost, mis seisis maja juures, noa, kasteeti ja pneumopüstoli. Kl 23.47 oli süüdistatav juba saabunud kohale teisele kohtumisele, kr asja materjalid lk 22 video 22. Siinjuures on oluline jälgida ja hinnata, kuidas ja mis asjaoludel saabub süüdistatav autoga kohale, video 22. Isik, kelle kohta on lk 22 protokollis märgitud, et ta „ liigub mööda Ahtme mnt kooli suunas“, on J. K., see on tuvastatav edasi salvestise alusel, tal on pikad heledad juuksed. Auto sõidab sama teed K.lt mööda, ei peatu, K. on autost paremal poolel, koht on valgustatud, pärast seda auto kiirendab ( see on visuaalselt nähtav) ja järsult peatub kannatanute läheduses. Edasine tegevus on uuritud ja analüüsitud – süüdistatav kohe väljub autost, kiiresti liigub kannatanute suunas ja tulistab. Sel ajal K. liigub teel ja jõuab samale kohale. Kui süüdistataval oleks tõeline soov võtta K. kaasa, takistada tal minna kohale, siis selline võimalus tal oli – ta jõudis autoga K. juurde enne, kui K. jõudis kohtumisele. Süüdistatav ei peatanud (süüdistatava väidet, et ta ei näinud K.t teel liikumas kt lk 121, ei saa võtta tõsiselt, sest ta teadis, et K. peab olema sunna liikumas, koht on hästi valgustatud) ega võtnud K. kaasa, vaid hoopis kiirendas ja peatus kannatanute vahetuses läheduses, väljus autost ja kohe hakkas tulistama. K. liikumine teda enam ei huvitanudki. Kohus leiab, et süüdistatav sooviski füüsilist konflikti, milleks ta eelnevalt eraldi sõitis oma auto juurde ja võttis sealt kaasa noa, kasteeti ja pneumopüstoli. See on ilmselt liigne ja ebavajalik arsenal, kui tema ainuke soov oleks takistada K. minna kohale ja võtta ta kaasa autosse. Kohus ei näe faktiliste asjaolude alusel ühtki alust, millel saaks arvata, et süüdistataval oleks tekkinud hädaseisund ja vajadus hakata tulistamisega kaitsta ennast ja/või K.. Süüdistatav oma kutsus antud juhul esile füüsilise konflikti alustades tulistamisega, põhjustades kahele kannatanule kehavigastusi.

Ei ole kohtu arvates oluline süüdistatava väide, et ta hakkas tulistama, kui nägi R. käes nuga. Ei ole välistatud, et süüdistatav nägi mingil hetkel, et R. käes on ese. Siin on oluline see, et saabudes kohale, süüdistatav kohe väljub autost ja suundub otsustavalt ja kiiresti, nagu jookseb, kannatanu R. suunas, video 22 lk 22 ja video 33 lk 24. Salvestisel on nähtav, kuidas süüdistatav tuleb auto tagant kannatanute suunas (N. seisab auto juures ja R. varjab hoone) ja kohe sirutab käe jätkates kiiret liikumist – tulistab R. suunas. Salvestiselt on nähtav, kuidas R. kohe hakkab ära jooksma. Salvestisel jäädvustatu annab kohtule arvata, et autoga kohale saabudes ja peatudes, ei olnud süüdistataval ühtki alust hakata ennast või K. kaitsma, ei olnud süüdistatav ega K. ohustatud, K. alles liikus teel nende suunas. Hädakaitseseisundit siin ei tekkinud. Süüdistatav väljus autost, käes tulistamiseks valmis pneumopüstol ja kaasas taskus ka nuga. Ka sel hetkel ei ole hädakaitseseisundit, teda ega K. ei ohusta midagi. Just süüdistatav kohe tuleb auto tagant, jookseb kiiresti kannatanute suunas ja tulistab. Kõik toimus vastavalt salvestisele väga kiiresti. Süüdistatava käitumine tulistamise episoodis näitab, et oht tulenes just tema enda käitumisest ja realiseeruski ründes. Kohus leiab, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitses ja sellest tulenevalt puudub tema teo õigusvastasust välistav asjaolu. Samuti ei ole tuvastatud süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes. Ruslan Bukatin on kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on süüvõimeline (KarS § 32). Ta on süüvõimeline, sest on süüdiv ja täiskasvanu (KarS § 33). Süüdistatava süüdivuses ei esine ühtki kahtlust. Tema puhul ei esine asjaolusid KarS § 34 mõttes. Kannatanu R. episood KarS § 121 järgi Kohtuistungil keeldus kannatanu ütluste andmisest olles hoiatatud vastutusest ütluste andmisest keeldumise eest. Kt lk 68-69, jäätis kohus avaldamata tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Süüdistatava ise ei eita, et ta lõi R.t käega ja kannatanu kukkus maha. Süüdistatav selgitas, et lõi põhjusel, et kannatanu ise esimesena jooksis tema juurde ja püüdis teda lüüa jalaga ja astus talle kallale. Samas süüdistatav väitis, et kannatanu lõi teda jalaga selja piirkonda. Süüdistatav eemaldus kannatanutest 25 meetri kaugusele. Kt lk 113. Kannatanu N. kinnitas, et kannatanu R. läks süüdistatava juurde ja talle öeldi, et „pea kinni“, vaatamata sellele ta läks tema juurde. N. nägi mahakukkumist. Kt lk 44 pöördel. Kohtu arvates selles episoodis on oluline kontrollida isiklike ütluste paikapidavust salvestistega. Salvestis näitab sündmuse objektiivset käiku. Kr asja materjalid lk 24 video 34. Kl 23.50.28 on nähtav kuidas R. suundub kiiresti süüdistatava suunas, kes taganeb. Kannatanu kehahoiak on väljakutsuv, ta teeb liigutuse käega, jookseb süüdistatavale, teeb käed lahti, lähenedes süüdistatavale ja kl 23.50.38 teeb löögiliigutuse süüdistatava suunas, kes nagu kaitseks veidi tõstab jala ja samal ajal kl 23.50.41 lööb kahel korral kannatanule näo piirkonda, kannatanu kukub maha ja kohe tõuseb. Kui vaadata salvestist, siis visuaalselt on selgelt nähtav - kannatanu käitumine on mõõdukalt ründav ja süüdistatav kogu aega taganedes lõi käega kannatanut alles siis, kui viimane teeb löögiliigutuse jalaga süüdistatava suunas, olles temalt vahetuses läheduses. Oluline siin ka see, et salvestisel on nähtav, kui kannatanu tõuseb püsti, sätib ennast nagu korda ja suundub sinna, kus kannatanud N. ja R. peksavad süüdistatavad. Kohtu arvates, see annab täiendavalt

informatsiooni, et kannatanu R. ise oli huvitatud füüsilise konflikti eskaleerumises, näitas süüdistatavale oma käitumisega piisavalt selge, et tema on valmis kasutama süüdistatava suhtes vägivalda ja selle soovi demonstreerimiseks tegi vastava löögiliigutuse jalaga. Süüdistatava poolt on täidetud KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg. Süüdistatava ütlustega ja salvestisega on tõendatud, et süüdistatav süüdistuses näidatud ajal ja kohas lõi kannatanu käega vähemalt kahel korral näo piirkonda, tekitades talle vähemalt füüsilist valu. Salvestise pinnal on nähtav, et löögid on tehtud piisava jõuga, et kannatanu esimesest löögist veidi taganeb ja teise köögi tagajärjel kukub ta maha. Kohus leiab, et kui vaadata salvestist, siis kõrvaltvaataja seisukohalt tekitavad sellised löögid, kui tabavad teise isiku nägu vähemalt ühel korral, KarS § 121 järgi mõeldavat füüsilist valu. Tegemist ei ole kerge kõrvakiiluga või juhusliku füüsilise mõjutamisliigutusega, mille puhul saaks arvata, et see ei tekita üldjuhul valu. Süüdistatav lööb sihipäraselt ja jõuliselt näopiirkonda, selline löök põhjustab valu. Tahtluse osas leiab kohus, et süüdistatav tegutses KarS § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu lüües kannatanut kahel korral käega näo piirkonda Süüdistatav möönis ehk soostus sellega, et lüües teist isikut kahel korral näo piirkonda, tekitab ta teisele isikule vähemalt füüsilist valu. Samas leiab kohus, et süüdistatava tegu ei olnud õigusvastane, kuna ta tegutses hädakaitses KarS § 28 mõttes, mis on õigusvastasust välistav asjaolu. Kohus leiab, et süüdistataval on tekkinud hädakaitseseisund. Sellele osutab fakt, et kannatanu R. alustas tegevusega, mis ka kõrvaltvaataja seisukohalt demonstreerib selgelt, et kannatanu vahetult asub ohustama süüdistatava tervist. Kr asja materjalid lk 24 video 34. Kl 23.50.28 on nähtav kuidas R. suundub kiiresti süüdistatava suunas, kes taganeb. Kannatanu kehahoiak on väljakutsuv, ta teeb liigutuse käega, jookseb süüdistatavale, teeb käed lahti, lähenedes süüdistatavale ja kl 23.50.38 teeb löögiliigutuse süüdistatava suunas, kes nagu kaitseks veidi tõstab jala ja samal ajal kl 23.50.41 lööb kahel korral kannatanule näo piirkonda, kannatanu kukub maha ja kohe tõuseb. Süüdistataval ei ole kohustust hakata ootama kuni rünnet alustanud R. jätkab ründega. Samuti ei olnud süüdistataval ühtegi alust arvata, et kannatanu käitumine ei välju tavalise ebamugavuse piiridest, mida süüdistatava oleks pidanud taluma. Salvestiselt on nähtav, et kogu ajal kestel süüdistatav taganeb ega ohusta kuidagi kannatanu, samal ajal kui kannatanu „isu“ tegutseda aina kasvab. Algul ta jookseb süüdistatava suunas, teeb käega liigutuse, tema kehahoiak on väljakutsuv ja rahutu, ta teeb käed lahti ja läheneb süüdistatavale, siis teeb löögiliigutuse süüdistatava suunas, see on selge löögiliigutus, millele süüdistatav algul reageerib kaitseliigutusega, ta tõstab jalga nagu kaitseks. Kohus leiab, et antud olukorras on süüdistatav talunud ebamugavust piisavalt ja hoidunud kahju tekitamisest ära – ta jätkuvalt taganes. Kohus on juba osutanud kohtupraktikale hädakaitse küsimuses ja lähtub sellest edaspidigi. Kannatanu tegevus, süüdistatava suhtes löögiliigutuse tegemine on õigusvastane. Kannatanut ennast ega kedagi teist ei ole süüdistatav sel ajal ohustanud ega ees ei seisnud süüdistatava vahetu rünne. Kohus on juba varasemalt KarS § 118 järgi kuriteo analüüsimisel näidanud, et tulistamisega seotud episood on lõpu saanud, selle osalised ei näidanud, et soovivad jätkata vägivallaga, pneumopüstoli on katki löödud, süüdistatav on eemaldunud oma autost piisavale vahemaale. Vahetult enne R. episoodi lähenes süüdistatav kohale, kus seisis K. ja süüdistatava auto ja see on kohtu arvates loogiline ja arusaadav, sest teisiti ei saanud süüdistatav kohalt lõplikult lahkuda. Kui vaadata salvestist, siis visuaalselt on selgelt nähtav - kannatanu käitumine on mõõdukalt ründav ja süüdistatav kogu aega taganedes lõi käega kannatanut alles

siis, kui viimane teeb löögiliigutuse jalaga süüdistatava suunas, olles temalt vahetuses läheduses. Kannatanu R. löögiliigutuse tegemine süüdistatava suhtes ei ole õigustatav ja selle õigusvastasus ei ole seaduse alusel millegagi välistatud. Edasi asus süüdistatav kaitsetegevusele. Ta lõi kannatanut kahel korral käega näo piirkonda, nii on salvestisel. Kannatanu kukkus maha ja kohe tõusis püsti, sättis ennast korda ja, kui N. ja R. alustasid rünnet süüdistatava suhtes, suundus nende poole. Kohus leiab, et süüdistatava kaitsetegevus ei ületanud ilmselt kaitse piire ja süüdistatav kaitses ennast säästvamal viisil. Lüües kahel korral käega, mõjutas süüdistatav kannatanut selliselt, et see lõpetas kannatanu õigusvastase tegevuse lõplikult ja otsustavalt. Süüdistatav ei kasutanud kaitsetegevuses ilmselt ebasobivat vahendit ega tekitanud kannatanule liigset kahju. Kr asja materjalid lk 210, kannatanu foto, mis oli tehtud 02.05.2020 kannatanu ülekuulamisel – paremal pool alumisel huulel on nähtav väike haav, mis on kaetud umbes 1 cm koorikuga. Kuigi süüdistatava tegu vastab KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteokoosseisule, ei ole see õigusvastane, kuna süüdistatav tegutses kannatanu R. episoodis hädakaitses KarS § 28 mõttes. Süüdistatav kuuluv käesolevas episoodis õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu. Eraldi märgib kohus, et osade tõendite puhul ei tekkinud eraldiseisvat tõenduslikku tõendusteavet ja kohtuotsuse tegemisel ei pidanud kohus vajalikuks neid pikemalt analüüsida ja teiste tõenditega seostada. Nimelt. Vormikaamerate salvestised, lk 68-89. Tõend kinnitab, et politseiametnikud suhtlesid nii süüdistatava kui ka teiste osalejatega ja püüdsid kohapeal asjaolusid selgeks teha. Kõned häirekeskusele, mis tõendavad, et erinevad isikud on korduvalt pöördunud politseisse seoses tänaval tekkinud kaklusega. LK 100-112. Tunnistajate A., V. ja V. ülekuulamisprotokollid lk 148-154, politseiametnikud, kes selgitasid, et nad saabusid kohale ja mida ja keda avastasid. Tunnistaja S. S. ülekuulamisprotokoll, lk 161-162, X OÜ töötaja, kes selgitas, et saabudes kohale, millised vigastused olid isikutel avastatud ja nähtavad. Tunnistaja K. kohtuistungil antud ütlused, tk lk 89-105. Kohtule jäi ebaselgeks tunnistaja ülekuulamise vajadus pärast seda, kui ülekuulatud said mõlemad kannatanud N. ja R., samuti juba istungi algul olid uuritud salvestised. Tunnistaja K. ülekuulamisega ei ole kohus uusi vajalike tõenduslikud andmed saanud. Ta selgitas kohtuistungil asjaolusid nii nagu talle meenus, ei midagi uut, mida ei oleks kannatanute, süüdistatava ütlustes või salvestisel.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-182232/179, p 71; 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi üheski episoodis. Samas kt lk 160 viimases sõnas väljendas süüdistatav sõnaliselt korduvalt kahetsust. Kohus leiab, et kahetsuse väljendamine oli süüdistatava poolt siiras ja läbimõeldud tegu. Kohus leiab, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KarS § 121 lg 1 näeb ette karistuseliigina rahalise karistuse. Kohus leiab, et kuigi rahalise karistuse kohaldamiseks iseenesest takistusi ei ole ( isikul on praegu töökoht olemas, seega sissetulekud), ei ole kohtu arvates sellise karistuse liigi kohaldamine põhjendatud, arvestades karistamise eesmärke. Tegemist ei ole kuriteoga, mille puhul saaks arvata, et süüdistatava süü on selline, et võib mõista rahaline karistus. Kohus leiab, et rahaline karistus on kohaldatav siiski kergemate kuritegude puhul ja arvestades süüdistatava isikut, mil kohtul võimalik prognoosida, et vangistusega karistamine ei ole vajalik karistamise eesmärke arvesse võttes. Konkreetse süüdistatava puhul see nii ei ole. Rahalise karistuse mõju seisneb selles, et isikut mõjutatakse eeskätt tema majanduslike võimaluste kitsendamiste kaudu. Kohus leiab, et konkreetse süüdistatava puhul ei ole majanduslik mõjutamine aktuaalne. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud vangistust, ülemmäär on 1 aastat vangistust. Kohus leiab, et isiku süü toimepandud kuriteos on veidi üle keskmise. Tulistamise episoodis, milles isik tunnistatakse süüdi, on kaks kannatanut, kes said tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse põhjustamiseks kasutas süüdistatav vahendit, pneumorelva, tulistades sellest kahe kannatanu suhtes ja ühele kannatanule lõi ka käepidemega vastu pead. Igaühele kannatanule on tekitatud mitu haava. Mõlemad kannatanud vajasid ka meditsiinilist abi ja ravi, mis tähendab, et süüdistatava tegevus tervisekahjustuse põhjustamisel oli piisavalt intensiivne.

Kohus arvestad ka süüdistatava isikut. Tal on töökoht. Ta ei ole varasemalt karistatud ( lk 243 näidatud „kehtivad“ rahatrahvid, mis olid määratud isikule 2009 ja 2010. a, olid ilmselt ka teo toimepanemise ajal juba kustunud karistusregistri seaduse alusel). Kohus leiab, et põhjendatud on karistada süüdistatavat vangistusega 8 kuud. Nüüd kohus kaalub, kas arvestades isiku puhul tehtavaid prognoose, kas vangistuse täitmisele pööramine on vajalik või isikut on võimalik tingimisi vangistusest vabastada. Kuriteo toimepanemisest, 01.05.2020, on möödunud 3 aastat ja 9 kuud. Isik ei ole uusi kuriega väärtagusid toime pannud. Kohus leiab, et vangistuse reaalne kandmine ei ole isiku puhul vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks. Õiguskord on karistuse mõistmise kaudu kaitstud, riigi hukkamõist on selgelt väljendatud. Süüdistatava isoleerimine vangla režiimis ei ole kohtu arvates praegu vajalik. Kohus leiab, et süüdistatava puhul on võimalik teha põhjendatud prognoosi, et ka edaspidigi ei pane isik toime uusi kuritegusid, mis on üks karistuse eesmärkidest KarS § 56 lg 1 mõttes. Katseaja pikkuseks peab kohus vajalikuks vähemalt 1 aasta. Käitumiskontrolli KarS § 74 mõttes kohus vajalikuks ei pea. 3 aasta 9 kuu kestel on isik kindlalt näidanud, et on võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all ja vältida vägivaldseid tegevusi.

ASITÕENDID

Asitõenditega tuleb käesolevas kohtuasja toimida järgmiselt. - 7 DVD-R plaati ja 2 CD-R plaati salvestistega - jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. - 2 metallkuuli (22.05.2020 tunnistaja ülekuulamise protokolli lisa), mis asuvad kriminaaltoimiku juures ümbrikus lk 123, jätta kriminaaltoimiku juurde. Politsei- ja Piirivalveameti hoiul asuvad: - liigendnuga, 4,5 mm pneumopüstoli kuulid (73tk), relvaraua korpus, pussnuga, pneumopüstoli salv, püstolikelk, pneumopüstoli käepide, pneumopüstoli raam, kasteet, teleskoopnui (akt nr 22ATH17714), - riided (akt nr 20ATH03637), - 2 pudelit („Mineral water“, „Somersby“), akt nr 20ATH03635, - puuteproovid karbis 12 tk ja pakis 14 tk, kokku 26 tk, - hävitada kohtuotsuse jõustumisel § 126 lg 3 p 4 alusel.

MENETLUSKULUD

Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 181 alusel kannab menetluskulusid riik isiku õigeksmõistmise korral. KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistataval on töökoht, seega sissetulekud. Ta on võimeline kandma mõistlikke menetluskulusid.

KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 9 alusel on menetluskuludeks määratud valitud kaitsjale tasu, ekspertiisikulu ja sundraha. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 1812,50 eurot. Kaitsjatasud on käesolevas asjas tekkinud eel- ja kohtuliku arutamise staadiumis: - 7219 eurot ja 17933 eurot valitud kaitsja tasu - 84 eurot ekspertiisitasu. Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kannab süüdistatav menetluskulusid ise, KrMS § 180 lg 1 alusel, osas milles on ta süüdi tunnistatud. Seoses episoodidega, milles on süüdistatav õigeks mõistetud, kannab kulusid riik KrMS § 181 alusel. Ekspertiisitasu 84 eurot on tekkinud kannatanu N.ga seoses mitmes episoodis, isik on nii õigeks (KarS § 118 järgi) kui ka süüdi (KarS § 121 järgi) mõistetud, järelikult ekspertiisitasu 84 eurot tuleb isiku endal kanda. KrMS 175 lg 2 alusel, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. R. Bukatinil on kaks valitud kaitsjat. Kaitsja S. Politšev esitas taotluse menetluskulude määramiseks ja hüvitamiseks summale 7219 eurot, tunnitasu 122 eurot koos käibemaksuga, õigusabi maht on 60 tundi. Vastavad arved on esitatud. Kaitsja V. Sadekov esitas taotluse menetluskulude määramiseks ja hüvitamiseks summale 17933 eurot, tunnihind on 150 eurot pluss käibemaks, õigusabi maht on 82 tundi 56 min, lisaks tasud - sõidule kulunud aeg, transport ja ööbimine. Vastavad arved on esitatud. 18.10.2023 Riigikohtu lahend 1-22-7663/18 p 15 jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse tunnihind vandeadvokaadi puhul 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot (sellele lisandub käibemaks). Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta asja maht, selle keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti, üldist hinnatõusu, sama lahend p 10. Lisaks, tuleb arvestada et valitud kaitsjatel võib olla menetluses erinev tunnitasu ja eri toimingute tegemisel erinev tasu. Iga kaitsja tunnitasu mõistlikkust tuleb hinnata eraldi ja seejärel ka hinnata, kas kaitsja toimingud olid kaitsealusele vajalikud ja kas ajakulu on tavapärane, sama lahendi p 11. Kohus on arvamusel, et kaitsja S. Politševi osutatud õigusabi eest taotletud tunnitasu on tavapärane ja mõistlik. Kaitsja V. Sadekovi osutatud õigusabi eest taotletud tasu jääb kohtu arvates samuti mõistliku tunnitasu piiridesse. Mõlema kaitsja poolt küsitud tunnitasu on õigusabi turgu arvestades aktsepteeritav ja, võrreldes lahendis 1-22-7663/18 mainitud vandeadvokaadi mõistliku tunnitasuga 220 eurot pluss käibemaks (see on seisuga oktoober 2023), summad 122 eurot ja 150 eurot pluss käibemaks vägagi tagasihoidlikud. Osutatud õigusabi maht vastab kriminaalasja mahule (kohtuistungi protokoll on 122 lk, 10 kohtuistungipäeva, 1 eelistung ja kohtuotsuse väljakuulutamine istung). Kokku õigusabi kulu, valitud kaitsjate tasu, on 25152 eurot, mis on kahe kaitsja peale 142 tundi 56 minutit. Sellest 60 tundi on ühe kaitsja töömaht, kes osales kohtueelsel uurimisel, esitas kohtule ka kaitseakti,

osales eelstaadiumil ja edasi kohtumenetluses. 82 tundi 56 min on teise kaitsja töömaht (mis sisaldab ka sõidule kulunud aega), kes astus menetlusse alles esimesest põhiistungist. 1-18-158/266 Riigikohtu lahendis on juhitud tähelepanu ühele isikule mitme kaitsja poolt osutatud õigusabi kulu hüvitamise küsimusele. „88. Kaitsjad esitasid ringkonnakohtule taotluse hüvitada O. K 17 595 eurot, mis süüdistatav maksis apellatsioonimenetluses õigusteenuse eest kahele lepingulisele kaitsjale. Ringkonnakohus mõistis riigilt süüdistatava apellatsioonimenetluse kulu katteks KrMS § 185 lg 1 alusel välja kokku 8100 eurot.

mõlemad kaitsjad pidasid vajalikuks osaleda igal põhiistungil. Kaitsja V. Sadekovi ööbimisega seotud kulud tekkisid põhjusel, et ta osales mitu päeva järjest istungitel, kus tegelikult osales ka kaitsja S. Politšev. Ei ole vaidlust, et ööbimine on põhjendatud kaitsja aja optimeerimiseks. Samas istungil osalemine oleks jõukohane ka ühele kaitsjale; mõlemad kaitsjad osalesid igaühe tunnistaja, kannatanu ülekuulamisel ja mõlemad kuulasid ka kaitsealuse üle selliselt, et esimese kaitsja küsitlemisele ei järgnenud küsimused edasiste asjaolude kohta, vaid esitati tegelikult samad küsimused samade asjaolude kohta; mõlemad kaitsjad esitasid kohtule kaitsekõne kirjalikud variandid, samade asjaolude osas; esinesid kaitsekõnedega samade asjaolude osas; kahe kaitsja osalemine kohtumenetluses ei tõstnud protsessi efektiivsust, vastupidi – eelistungil ühe kaitsja osalemisega planeeritud põhiistungite graafik 18.09.2023-21.09.2023 ja

R. Bukatini süüdistuse maht on süüdimõistmisel vähenenud – kohtu arvates ei leidnud kinnitamist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistus kannatanu N.le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning KarS § 121 järgi kannatanu R.le tervisekahjustuse tekitamine. Isik on süüdi tunnistatud ühe teoga toimepandud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Vastavalt kohtupraktikale tuleb õigeksmõistmise juhul vähendada proportsionaalselt isikule kanda määratud menetluskulusid. Tulenevalt riigikohtu praktikast võib menetluskulude väljamõistmise ulatust mõjutada olukord, kus kohus tuvastab kuriteo asjaolud sellisel kujul, et kuriteosündmuse ebaõigussisu osutub võrreldes süüdistusest tulenevaga oluliselt tagasihoidlikumaks. KrMS § 180 lg 1 kohaldamisel oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus (vt RKKK 04.03.2021 määrus nr 120-470, p 29). Kohus leiab, et seoses õigeksmõistmisega on isiku süüdistuse maht süüdimõistmisel vähenenud kindlasti kahe kolmandiku võrra, arvestades mitte ainult süüdistuse episoodide arvu, vaid ka süüdimõistmise ulatust võrreldes varasemalt esitatud süüdistusega. Isiku süüdistusest on seoses õigeksmõistmisega välja jäetud kogu sündmus, mis on seotud KarS § 118 lg 1 p 1 kvalifitseerimisega ning lisaks eraldi kannatanu R. episood. Isik on süüdi tunnistatud kannatanute R.le ja N.le ühe teoga tervisekahjustuse tekitamises. Proportsionaalselt sellele tuleb vähendada ka menetluskulusid. Kaitsjatasude osas tuleb kohaldada hinnangulist vähendamist, sest kaitsjatasu taotlustes ei ole õigusabi episoodides jaotatud. Kaitsjatasude kogusumma on kohtueelsel ja kohtulikul arutamisel, mis on kohtu poolt menetluskulude hulka arvatud, 8000 eurot pluss käibemaks. Seoses osalise õigeksmõistmisega on kohtu arvates põhjendatud, et süüdistatav kannab ise valitud kaitsja tasude summas 2500 eurot, mis on hinnanguliselt üks kolmandik menetluskulude hulka arvatud kaitsjatasust. Menetluskulu, valitud kaitsja tasu summas 5500 eurot, tuleb süüdistatavale hüvitada riigieelarvelt, kuna ta on õigeks mõistetud hinnanguliselt kahe kolmandiku süüdistuses. Kohus arvestab süüdistatava majanduslikku seisundit, isikul on töökoht olemas. Menetluskulude vähendamiseks muid aluseid ei ole. Ruslan Bukatinilt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 1812,50 eurot sundraha; 84 eurot ekspertiisitasu. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata menetluskulude 1896,50 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik Siiri Eero Rahvakohtunik Rita Lepik Rahvakohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.