Liiklussüüteod

maakond asuvas Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses teostatud vallasasja läbivaatusega avastati temale kuuluvast seljakotist soonkinnisega kilekott, milles 11 roosakaslillat värvi tabletti ja kolm tabletitükki kogumassiga 4,99 grammi, mis sisaldavad 32% ehk 1,60 grammi puhast MDMA-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks MDMA puhul 1,4 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Olaf Erik Vanatalu narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 11 inimesele.

Seega pani Olaf Erik Vanatalu eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Lisaks süüdistatakse Olaf Erik Vanatalu selles, et tema juhtis tahtlikult 16.09.2023 kell 00.17 Harjumaal Tallinnas Pikk tn 22 juures mootorsõidukit BMW 118 Läti Vabariigi registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholi joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,11 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,01 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg-s 1 ja § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p-de 1 ja 2 järgi on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani Olaf Erik Vanatalu eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Olaf Erik Vanatalu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.02.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Olaf Erik Vanatalu süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega KarS § 87 lg 7 järgi. KarS § 87 lg 1 p 6 alusel allutada süüdistatav 1 aastaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, mille ajal on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 87 lg 1 p 7 alusel kohustada süüdistatavat sooritama 20 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 87 lg 1 p 10 ja § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega. KarS § 87 lg 1 p 10 ja § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada süüdistatavat kohtuotsuse jõustumise järgselt 1 aasta jooksul omandama keskharidust. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekott, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 134 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 131,76 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.