Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Vladimir Bossakki süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 26.03.2018. a otsusega nr 1-18-1740 KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kasutas 28.08.2022 kella 18:30 paiku Tartu linnas XXX füüsilist vägivalda XXX A. Z. suhtes. V. Bossak võttis tüli käigus korteri koridoris A. Z. juustest kinni ja tõmbas ta põrandale maha. Kui A. Z. hakkas karjuma, haaras V. Bossak ühe käega tal kaelast ning kattis teise käega kinni tema suu ja nina, mistõttu ei saanud kannatanu hingata. Seejärel üritas V. Bossak lüüa A. Z. korduvalt jalaga näo piirkonda, kuid tabas näo kaitseks ette tõstetud kannatanu paremat käsivart. Samuti lõi V. Bossak A. Z. korduvalt rusikatega vastu pead. Samal ajal, kui A. Z. üritas põrandalt püsti tõusta, lõi V. Bossak teda üks kord jalaga kõhu piirkonda. Pärast seda õnnestus A. Z. jalanõud jalga panna ja trepikotta joosta. Trepikojas ütles A. Z. V. Bossakile: „Sina pole mees“, mispeale tormas V. Bossak talle trepikotta järele ja lõi teda jalaga vastu selga, mille tagajärjel kukkus A. Z. trepist alla. Oma tegevusega tekitas V. Bossak A. Z. füüsilist valu ning tervisekahjustustena huule pindmise vigastuse, ülahuule turse ja vasaku ülahuule seespinnal hematoomi, samuti hematoomid parema käsivarre sisepinnal, seljal, õlgadel ja vasaku silma all. Seega pani V. Bossak toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Kohal, süüdistatav Vladimir Bossak ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar sõlmisid kokkuleppe järgnevas. V. Bossak tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus V. Bossakile Tartu Maakohtu 25.05.2023. a otsusega karistuseks mõistetud 8-kuulise vangistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 25.05.2023. a otsuse järgi ära kantud 3 päeva vangistust, ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ning KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta kandmata liitkaristus täitmisele pööramata Tartu Maakohtu 25.05.2023. a kohtuotsuses määratud tingimustel. Seega ei pöörata 1 aasta 2 kuu ja 27 päevast vangistust täitmisele, kui V. Bossak ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Lisaks on V. Bossak KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud käitumiskontrolli lõpuni tegema kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord 3 kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (Peth). Juhul, kui esmases vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia, st Peth-näit on suurem kui 200 ng/ml, siis peavad kordusproovide näitajad eelmise prooviga võrreldes olema väiksemad ning hiljemalt viimase vereproovi näit peab olema kuni 50 ng/ml. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud vereanalüüsi esimene näit on alla 50 ng/ml, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 50 ng/ml. Samuti on V. Bossak KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames. Viimati märgitud kohustus on täidetud 23.08.2023. KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja algust Tartu Maakohtu 25.05.2023. a otsuse kuulutamisest. Menetluskulu, s.o sundraha jätta V. Bossakilt välja

mõistmata. CD-R-plaat häirekeskuse kõne salvestisega ja DVD-R-plaat patrullipolitseiniku vormikaamera videosalvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.