Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus S. S. süüdistatakse selles, et ta alaealisena 02.09.2022 õhtupoolikul XXXd asuvas XXX majas hammustas I. G. paremat küünarvart, lõi talle jalaga korduvalt kubeme piirkonda ja hammustas rindkere paremat külge. Sellega tekitas S. S. kannatanule valu, samuti paremale küünarvarrele ja rindkere paremale küljele hematoomi ja haava; 24.03.2023 kella 15.48 paiku XXX asuvas XXX lõi kahe käega korraga ülevalt alla liigutusega kasvataja O. S., tabades löögiga tema ülakeha ja kipsis paremat kätt. Sellega tekitas S. S. kannatanule valu, samuti parema randme ja parema käe muude osade kontusiooni. Sellega pani S. S. toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu Tunnistada S. S. süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja kohaldada tema suhtes karistuse asemel järgmisi mõjutusvahendeid: KarS § 87 lg 1 p 1 alusel hoiatada teda ja KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 alusel kohustada teda jätkama kinnise lasteasutuse teenusel XXX kuni täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. S. S. menetluskuludeks on kaitsjatasu kohtueelses menetluses 983,80 eurot, millele lisandub määratud kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest. KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata (KrMS § 179 lg 3). KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades asjaolusid, et S. S. on alaealine, ta ei tööta, ta on kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel ja ta on kinnise lasteasutuse teenusel, jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav S. S. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahendiga. Prokurör, kaitsja, süüdistatav ja tema seaduslik esindaja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S. S. süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas S. S. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 983,80 eurot ja kohtumenetluses 163,72 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg-s 3 sätestatule ei määrata sundraha KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel. Seega on S. S. menetluskulude summa kokku 1147,52 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et kuivõrd S. S. on alaealine, kes ei oma iseseisvat sissetulekut ning on kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 1147,52 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.