M L ja S S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 järgi ning K I süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, üldmenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Kaidi Kahu
Süüdistatav
M L isikukood XXX; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodanik; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Marika Suurpere
Süüdistatav
S S isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
lepinguline kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm
Süüdistatav
K I isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel eesti keel; töökoht XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
riigi õigusabi korras vandeadvokaat Deniss Matvejev 1(8)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 202 ja § 274 lg-st 5 kohus määras:
1.Rahuldada prokuratuuri, süüdistatavate M L , S S ja K I ning nende kaitsjate taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel.
2.Lõpetada M L suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS 199 lg 2 p-de 5, 7 järgi otstarbekuse kaalutlusel KrMS § 202 lg 1 alusel.
Kohustada M L :
3.1.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigituludesse riigi õigusabi kulud 250 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700003559 ning selgitus „M L , 1-23-3476, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
3.2.KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 1000 eurot. Rahaline kohustus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB pangas, nr EE062200221059223099 SWEDBANK pangas, nr EE221700017003510302 LUMINOR BANK pangas või EE567700771003819792 LHV PANK. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924900000077 ning selgitus „M L , 1-23-3476, rahaline kohustus“.
3.3.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hüvitama kannatanule E F valuraha 250 eurot E F arveldusarvele XXX (AS SEB Pank).
Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
5.Kui M L ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 2, 7 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
6.Määrata Advokaadibüroo Sirje Must OÜ-le vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt M L osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 541,68 eurot (sh käibemaks 97,68 eurot).
7.Määruse p 3.1. järgi tuleb M L tasuda kohtumenetluses osutatud õigusabi tasust 250 eurot riigituludesse ning ülejäänud osa kaitsjatasust, s.o 291,68 eurot jätta KrMS 180 lg 3 alusel riigi kanda.
8.Lõpetada S S suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS 199 lg 2 p-de 5, 7 järgi otstarbekuse kaalutlusel KrMS § 202 lg 1 alusel.
Kohustada S S :
9.1.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigituludesse kujutisekspertiisi tasu 761 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700003627 ning selgitus „S S , 1-23-3476, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
9.2.KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 1000 eurot.
2(8)
1-23-3476 Rahaline kohustus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB pangas, nr EE062200221059223099 SWEDBANK pangas, nr EE221700017003510302 LUMINOR BANK pangas või EE567700771003819792 LHV PANK. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924900000080 ning selgitus „S S , 1-23-3476, rahaline kohustus“.
9.3.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hüvitama kannatanule E F valuraha 250 eurot E F arveldusarvele XXX (AS SEB Pank).
10.Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
11.Kui S S ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 2, 7 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
12.Lõpetada K I suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS 121 lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel KrMS § 202 lg 1 alusel.
13.Kohustada K I :
13.1.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigituludesse riigi õigusabi kulud 1302 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700003630 ning selgitus „K I , 1-23-3476, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
13.2.KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 500 eurot. Rahaline kohustus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB pangas, nr EE062200221059223099 SWEDBANK pangas, nr EE221700017003510302 LUMINOR BANK pangas või EE567700771003819792 LHV PANK. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924900000093 ning selgitus „K I , 1-23-3476, rahaline kohustus“.
13.3.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hüvitama kannatanule E F valuraha 500 eurot E F arveldusarvele XXX (AS SEB Pank).
13.4.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel registreerima ennast ühe kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest vägivallast loobumise tugiliini nõustamisele ja osalema nimetatud nõustamisel kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 kuu jooksul nõustaja poolt ettenähtud arv kordi, kuid mitte vähem kui 3 korda (nõustaja Anna Pineva; tel.
14.Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
15.Kui K I ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 2, 7 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
16.Määrata kaitsja 1.02.2024 esitatud taotluse alusel Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaadi Deniss Matvejevi poolt K I osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 346,48 eurot (sh käibemaks 62,48 eurot).
17.Jätta kohtumenetluses osutatud õigusabi tasu 346,48 eurot KrMS 180 lg 3 alusel riigi kanda. 3(8)
1-23-3476
18.Punast värvi dressipluus (paberkotis nr 1, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 21ATH07672) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel K I .
19.K I , M L ja S S on võetud ja registrisse kantud DNA-proov, neid andmeid ei kustutata. Edasikaebamise kord Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 10).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Ringkonnaprokuratuur edastas 31.05.2023 Viru Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasja M L süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi; S S süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi; K I süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi.
2.Viru Maakohtu 24.08.2023 a määrusega anti süüdistatavad kohtu alla ning määrati arutada kriminaalasja avalikel kohtuistungitel, kohtulikuks arutamiseks planeeriti 16 kohtuistungit.
3.1.02.2024. a kohtuistungil taotles prokurör süüdistuse muutmist. Muudetud süüdistuse kohaselt S S , tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos M L ja eeluurimisel tuvastamata isikuga, 29.11.2020 kella 09.20 paiku, Narvas Hariduse 22 asuvas parklas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ära E F kuuluva koera D . Vastavalt eelnevale kokkuleppele oli S S ja eeluurimisel tuvastamata isiku rolliks seejuures koera kinni püüdmine ja M L rolliks oli kinnipüütud koera ära transportimine enda kasutuses oleva ruumika mahtuniversaali tüüpi sõiduautoga. Koera ära võtmiseks palus S S appi ka enda tuttava K I . S S ja K I vahelise eelneva kokkuleppe kohaselt pidi K I rolliks koera äravõtmisel olema S S , M L ja eeluurimisel tuvastamata isiku turvalisuse tagamine. 29.11.2020 hommikul helistas S S K I ja ütles, et on vaja minna koera ära võtma. Nad sõitsid ühiselt Narvas Hariduse 22 asuvasse parklasse. Nimetatud parklasse olid juba 29.11.2020 kella 08.30 paiku saabunud M L ning eeluurimisel tuvastamata isik, kellega kohtumise koera ühiseks äravõtmiseks oli S S samuti eelnevalt kokku leppinud. M L parkis seejuures oma sõiduauto selliselt, et koera kinni püüdmisel saaks ta koheselt sõidukisse paigutada ja koos koeraga sündmuskohalt ära sõita. Kella 09.20 paiku jalutas nimetatud parkimisplatsile E F koos oma koeraga D . S S poolt antud märguande peale asusid S S ja eeluurimisel tuvastamata isik parkimisplatsil jooksvat koera püüdma. S S , eeluurimisel tuvastamata isik ja M L tähelepanu oli suunatud vaid koera kinni püüdmisele ja ära transportimisele. Saanud koera kätte, panid S S ja eeluurimisel tuvastamata isik koera M L poolt juhitud sõidukisse Citroen Berlingo reg-nr XXX, millega oli M L vastavalt eelnevale kokkuleppele S S koera transportimiseks parkimisplatsile sõitnud. Seejärel lahkus M L koos eeluurimisel tuvastamata isikuga parkimisplatsilt sõidukiga, millesse oli pandud E F ära võetud koer D . Samuti lahkusid sündmuskohalt sõidukiga Toyota Auris reg-nr XXX S S ja K I . Sellega jätsid S S ja M L E F ilma oma koerast, kelle suhtes oli E F eriline huvi. Ta oli kasvatanud koera viimase sünni hetkest alates ja pidas teda enda kalliks sõbraks ning perekonnaliikmeks. Sellest tulenevalt oli tal eriline suhe oma koerasse ja koeral tema jaoks eriline, rahaliselt hindamatu väärtus. S S ja M L ei olnud kavatsust koera omanikule tagastada.
4(8)
1-23-3476 Sel moel panid M L ja S S oma tahtliku teoga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja grupi poolt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K I süüdistatakse selles, et 29.11.2020 kella 09.20 paiku, Narvas Hariduse 22 asuvas parklas, põhjustas ta E F füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Nimelt, olles eelnevalt S S poolt viidud eksimusse selles, et viimane soovib võtta E F tagasi talle kuuluva koera, nõustus ta S S selles abistama. S S ja K I vahelise eelneva kokkuleppe kohaselt pidi K I tagama koera tagasi võtmisel S S , M L ja eeluurimisel tuvastamata isiku turvalisuse. 29.11.2020 hommikul helistas S S K I ja ütles, et on vaja minna koera ära võtma. Nad sõitsid ühiselt Narvas Hariduse 22 asuvasse parklasse. Nimetatud parklasse olid juba 29.11.2020 kella 08.30 paiku saabunud M L ning eeluurimisel tuvastamata isik, kellega kohtumise koera ühiseks äravõtmiseks oli S S samuti eelnevalt kokku leppinud. Kella 09.20 paiku jalutas nimetatud parkimisplatsile ohtu aimamata E F koos oma koeraga D . S S poolt antud märguande peale asusid S S ja eeluurimisel tuvastamata isik parkimisplatsil jooksvat koera püüdma. K I läks samal ajal E F juurde. Meeste vahel tekkis täpselt tuvastamata asjaoludel füüsiline konflikt, mis ei olnud eeluurimisega tuvastatud S S ja K I vahelise eelneva kokkuleppe osa koera äravõtmisel. Selle käigus lasi K I E F näkku pisargaasi, pärast mida lõi teda vähemalt kahel korral käega näo ja pea piirkonda. Näkku lastud gaasist ja saadud löökidest tundis E F valu silmades ja pea piirkonnas ning sai tervisekahjustusi – pindmine peavigastus, silmalau ja silma ümbruse pindmised vigastused. Saanud koera kätte, panid S S ja eeluurimisel tuvastamata isik koera M L poolt juhitud sõidukisse Citroen Berlingo reg-nr XXX, millega oli M L vastavalt eelnevale kokkuleppele S S koera transportimiseks parkimisplatsile sõitnud. Seejärel lahkus M L koos eeluurimisel tuvastamata isikuga parkimisplatsilt sõidukiga, millesse oli pandud E F ära võetud koer D . Samuti lahkusid sündmuskohalt sõidukiga Toyota Auris reg-nr XXX S S ja K I . Sel moel pani K I oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4.Juhindudes KrMS § 202 lg-st 1 esitas prokurör 1.02.2024. a kohtuistungil taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus kõigi kolme süüdistatava suhtes. Kohtuistungil avaldasid nii süüdistatavad kui nende kaitsjad, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja palusid kohtul teha sellekohane kohtulahend.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.KrMS § 202 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör ongi asunud seisukohale, et M L , S S ja K I suhtes võib kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kohustades KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel süüdistatavaid tasuma lisaks osale menetluskuludest veel kindel summa riigituludesse ning hüvitada kannatanule valuraha, määrates selle täitmise tähtajaks 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
6.Vastavalt KrMS § 274 lg-le 5 võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 kohaselt saab 5(8)
1-23-3476 kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
7.M L ja S S heidetakse ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja grupi poolt (KarS § 199 lg 2 p 5, 7), mis on teise astme süütegu. K I süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises (KarS § 121 lg 1), mis on samuti teise astme kuritegu. Eeltoodu annab võimaluse kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 järgi.
8.Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et S S tegutses ennekõike ajendatuna murest koera heaolu ja terviseseisundi pärast. See mure ei olnud ka täielikult põhjendamatu, kuivõrd T V arst-õppejõu ja juhatuse liikme A D ütlustest nähtub muuhulgas, et kui koer nende juurde saabus, siis koerale oli teostatud täis terviseuuringud ja kuna koeral oli valu, siis tema hindas koerale osutatud abi hädavajalikuks. M L ütlustest nähtub, et tema tegutses oma sõbranna S S palvel, kes oli mures pärast seda, kui E F võttis koera tagasi, kuna seetõttu ei olnud enam võimalik jätkata koera ravi. Mingit eelnevat kokkulepet neil ei olnud selles osas, et koer E F ära võtta ja tema suhtes vägivalda tarvitada. Neil oli lihtsalt soov aidata koera. K I oli aga eelnevalt S S poolt viidud eksimusse selles, et viimane soovib võtta E F tagasi talle kuuluva koera, mistõttu nõustus ta S S selles abistama. S S ja K I vahelise eelneva kokkuleppe kohaselt pidi K I tagama koera tagasi võtmisel S S , M L ja eeluurimisel tuvastamata isiku turvalisuse. K I enda ütlustest nähtub, et tema sai aru sellest nii, et tema roll on selline, et ta ainult viibib kohapeal, kuid konkreetset tegevust ei teosta. Ta oli nõus selles osalema, kuna tal on endal koer ja ta nägi eelnevalt ka saadet, millest jäi tal meelde, et antud koer on tõesti kehvas seisus. Ka süüdistusest nähtub, et vägivalla kasutamine ei olnud K I poolt varasemalt planeeritud, vaid tema ja kannatanu vahel tekkis konflikt, mis väljus kontrolli alt.
9.Seega leiab kohus, et ühegi süüdistatava süüd ei saa hinnata suureks, kuivõrd kõik tegutsesid inimlikel motiividel, mis põhinesid ennekõike murel koera heaolu ja tervisliku seisundi pärast.
10.Kuigi mingil juhul ei saa eeltoodu õigustada kaaskodanike suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, siis nähtub E F kohtueelses menetluses antud ütlustest, et pärast pisargaasiga näkki pritsimist vajus ta ootamatult istuli, misjärel nägi silmanurgast, et teda rünnanud meesterahvas hakkas sooritama parema käe rusikaga lööki vastu tema näo paremat poolt, kuid löök oli libisev mööda puutujat ja valu ta selle löögi tõttu ei tundnud. Samuti nähtub E F ütlustest, et meesterahvas mingil hetkel haaras käega tal ka kratist ja tõukas teda selga. Selle tõuke tagajärjel E F kukkus enda sõnu selili, kuid tõuge ei olnud valus. Küll aga valutasid tal silmad gaasist, pisarad jooksid ja raske oli hingata. Nägu ja silmad paistetasid üles, oli väga valus gaasi toime tõttu. E F tolleaegne elukaaslane J P on samuti ülekuulamisel selgitanud, et kui tema jõudis tol päeval E F juurde parkimisplatsi juurde, siis ta nägi, et E F on kogu nägu punane, mingeid muid vigastusi lisaks tugevalt punetavale näole ta E F ei näinud. Seega ei saa vägivalda pidada ülemäära intensiivseks, mis teatud juhul võiks anda aluse jaatada avalikku huvi kriminaalmenetluse jätkamiseks.
11.Kannatanu E F on omakäeliselt kinnitanud, et pärast kallaletungi ei jäänud talle püsivaid tervisekahjustusi, temalt varastatud koera sai ta tagasi. Ta soovib, et isikud saaksid selle teo eest väärilise karistuse, kuid ei pea vajalikuks tingimata nende karistamist kriminaalkorras. Ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, tingimusel, et tema suhtes kuriteo toimepannud isikutele määrataks asjakohased meetmed ja mõistetakse talle välja valuraha õiglases summas 6(8)
1-23-3476 prokuratuuri ja kohtu äranägemisel. Kohus nõustub prokuröriga, et 1000 eurot on antud juhul õiglane hüvitis süüdistatavate poolt E F tekitatud kannatuste eest.
12.Kõigi kolme süüdistatava puhul on tegemist isikutega, kes on nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata, neil on olemas kindel töökoht ja sissetulek. M L on valmis tasuma lisaks 250 euro suurusele menetluskulule ka riigituludesse 1000 eurot ning hüvitama kannatanule E F valuraha 250 eurot. S S on valmis tasuma lisaks 791 euro suurusele menetluskulule ka riigituludesse 1000 eurot ning samuti hüvitama kannatanule E F valuraha 250 eurot. K I on valmis tasuma lisaks 1302 euro suurusele menetluskulule ka riigituludesse 500 eurot ning hüvitama kannatanule E F valuraha 500 eurot. Lisaks on K I valmis registreerima ennast ühe kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest vägivallast loobumise tugiliini nõustamisele ja osalema nimetatud nõustamisel nõustaja poolt ettenähtud arv kordi, kuid mitte vähem kui 3 korda. Kui süüdistatavad ei täida neile KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 ja 7 alusel pandud kohustust kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
13.Kohus nõustub kõike eelnevat arvesse võttes prokuröriga, et käesolevas kriminaalasjas on tõhusam mittekaristuslike ja õigust taastavate mõjutusvahendite kohaldamine, mis võimaldab ka tõhusamalt kaitsta kannatanu huve, pakkudes talle tema suhtes toime pandud kuriteo eest võimalikult täieliku ja kiire hüvitise.
14.Menetletavas kriminaalasjas on täiendavalt menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtumenetluses. K I riigi õigusabi korras määratud kaitsja Deniss Matvejev esitas kohtumenetluses 25.08.2023 ja 1.02.2024 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. 25.08.2023. a taotluse lahendas kohus 31.08.2023. a pealdisena koostatud määrusega, rahuldades kaitsja taotluse osaliselt summas 308,40 eurot. Kohus peab 1.02.2024 esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-test 1 ja 10 ning § 6 lg-test 3, 5 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 1.02.2024. a taotluse alusel 346,48 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd K I on valmis tasuma lisaks osale menetluskuludest riigituludesse 500 eurot ning kannatanule valuraha 500 eurot, siis peab kohus võimalikuks jätta kaitsjatasu 346,48 eurot KrMS 180 lg 3 alusel riigi kanda. M L riigi õigusabi korras määratud kaitsja Marika Suurpere 1.02.2024 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-test 1 ja 10 ning § 6 lg-test 3, 5 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 541,68 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd M L on valmis tasuma kaitsjatasust 250 eurot ning lisaks riigituludesse 1000 eurot ja kannatanule valuraha 250 eurot, siis peab kohus võimalikuks jätta ülejäänud kaitsjatasu 291,68 eurot KrMS 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõendid
15.19.01.2021 läbiotsimise käigus K I elukohast äravõetud punast värvi dressipluus (paberkotis nr 1) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule K I .
16.Kriminaalasja materjale talletavad andmekandjad (16 CD-R ja DVD-R plaati) on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 7(8)
1-23-3476 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.
17.K I , M L ja S S on võetud ja registrisse kantud DNA-proov, neid andmeid ei kustutata. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.