Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2024, Tartu
Kriminaalasja number
1-23-5981
Kohtunik
Kristina Domaškina
Kohtuistungi sekretär
Signe Hint
Kriminaalasi
Maarek Johansoni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Maarek Johanson isikukood: 38612276518; elukoht: XXX; XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 17.12.2020. a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 8-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistus 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 16.06.2023. tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 05.-07.02.2023 vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja)
Süüdistatav
Kaitsja
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistuse sisu Maarek Johansoni süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 17.12.2020. a otsusega nr 1-20-9179 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kasutas 05.02.2023 kella 15:30 paiku Võru maakonnas Rõuge vallas XXX külas XXX maja ees tahtlikult füüsilist vägivalda R. L. suhtes. M. Johanson lõi R. L. korduvalt rusikaga näkku ja kehapiirkonda, mille tagajärjel kukkus R. L. pikali. Seejärel üritas M. Johanson lüüa R. L. jalaga näkku, kuid löök ei tabanud. Pärast seda istus M. Johanson R. L. rindkerele, lõi R. L. korduvalt rusikaga näkku, tegi jope hõlmad lahti ja üritas võtta taskus olevat nuga, öeldes samal ajal R. L.: „Ma torkan su läbi. Kas sa arvad, et ma ei julge? Mis see kuus aastat ära ei ole.“, kuid M. Johansonil ei õnnestunud R. L. noaga lüüa, sest R. L. takistas tal taskust noa võtmist, misjärel eemaldus M. Johnson R. L. juurest. Oma tegevusega tekitas M. Johanson R. L. füüsilist valu ning tervisekahjustused ̶ huule pindmise vigastuse, ülahuule turse ja ninaverejooksu. Seega pani M. Johanson toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese korduva tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Merilaine, süüdistatav Maarek Johanson ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Johanson tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning teda tuleb karistada 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.-07.02.2023, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb veel 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 17.12.2020. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 27 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata juhul, kui M. Johanson ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 8 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o osaleb käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ja allub elektroonilisele valvele 1 kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. Mõista M. Johansonilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 201,60 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses, ja sundraha 1230 eurot. Kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 1555 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada M. Johansonil tasuda temalt välja mõistetavad menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanu on kokkuleppemenetlusega nõustunud. M. Johanson tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 1555 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 201,60 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 490,44 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning sundraha. Ekspertiisikulu jääb riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel võimaldada M. Johansonil tasuda menetluskulud kogusummas 1922,04 eurot igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.