1-24-224
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2024, Rapla
Kriminaalasja number
1-24-224 (23263050311)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Petro Berezii süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Helen Kiviloo
Süüdistatav
Petro Berezii, ik: 37112280200; elukoht: xxx, Ukraina kodanik; keskeriharidus; emakeel: ukraina keel valdab vene keelt; töökoht: xxx ; kriminaalkorras varem karistamata. vandeadvokaat Natalia Suvorova (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Kaitsja Eve Einland-Ots Tõlk
Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas:
1-24-224 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Petro Berezii kohustatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Petro Berezii kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Lk 2 / 4
1-24-224 Petro Bereziile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis tahtlikult 30.07.2023 kella 20.47 paiku Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Märjamaa alevis, Märjamaa-Valgu tee 2.-l kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga xxx , olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,09 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Samuti süüdistatakse selles, et tema juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 16.09.2023 kella 21.38 ajal Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Märjamaa alevis, Pärnu mnt 30 juures mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,78 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Petro Berezii pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Petro Berezii süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 10 (kümme) kuud, mis asendada KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 300 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 16 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel süüdistatav kohustub mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides. Süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel alusel taotleb prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. Lk 3 / 4
1-24-224 Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Natalia Suvorovale 131,76 eurot Sundraha 1230 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulud kogusummas 1361,76 eurot tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul tasudes igakuiselt 136,17 eurot.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.