Kriminaalasi Magnum Mozgovoi süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi lühimenetluses Viru Maakohtu 10. aprilli 2026. a otsus
Vaidlustatud kohtuotsus Süüdistatav
Magnum Mozgovoi. Isikukood 38206200346; elukoht XXX; ei tööta; kriminaalkorras korduvalt karistatud; viibib vahi all alates 12. oktoobrist 2025
Apellant
Süüdistatav Magnum Mozgovoi
Teised pooled
apellatsioonimenetluse -
Menetluse liik
Magnum Mozgovoi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira - Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triinu Hordo; - Kolmas isik R.M. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 10. aprilli 2026 otsus sisuliselt muutmata, täpsustades seda käesoleva otsuse punktides 7–13 toodud põhjendustega.
Jätta apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Kohtumenetluse poolel (v. a prokuratuuril) on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Süüdistus
1.Magnum Mozgovoi anti kohtu alla süüdistatavana karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi. M. Mozgovoid süüdistatakse selles, et ta juhtis 12. oktoobril 2025 kella 04.11 paiku Tapa linnas Pikk 18 asuva maja juurest kuni Ülesõidu 6 asuva majani oma emale
kuuluvat mootorsõidukit Honda Accord Tourer (reg nr XXX ), olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistatava veres oli etanooli 2,56 mg/g ning ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid. Varem on M. Mozgovoid karistatud Viru Maakohtu 10. juuni 2025. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi, Tartu Maakohtu 15. novembri 2019. a otsusega KarS § 4231 järgi ning Politsei- ja Piirivalveameti 25. septembri 2025. a otsusega LS § 201 lg 2 järgi. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohus tunnistas 10. aprilli 2026. a otsusega M. Mozgovoi lühimenetluses süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi, karistas teda KarS § 63 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega, vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra, liitis karistusele KarS § 65 lg 2 järgi Viru Maakohtu 10. juuni 2025. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s. o 1 aasta, 9 kuud ja 28 päeva vangistust ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust algusega 12. oktoobrist 2025. Ühtlasi konfiskeeris maakohus KarS § 83 lg 3 p 1 alusel kolmanda isiku R.M. mootorsõiduki Honda Accord Tourer (reg nr XXX ) koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega. Maakohus märkis järgmist.
3.M. Mozgovoi tunnistas end talle süüks arvatud kuritegudes süüdi. Lisaks süü omaksvõtule on kuriteod tõendatud kahtlustatava kinnipidamise ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, tunnistaja Cathlyn Eirandi ütluste, liiklusregistri päringu ja väärteoasjas nr 231725007161 tehtud otsusega. Kuna kolmas isik võimaldas M. Mozgovoil kasutada enda sõidukit, aitas ta vähemalt kergemeelsusega kaasa kuriteo toimepanemisele. R.M. nõustus sõiduki konfiskeerimisega ning see tuleb temalt kuriteo toimepanemise vahendina koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega konfiskeerida KarS § 83 lg 3 p 1 alusel. Apellatsioon
4.Viru Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, taotledes konfiskeerimisotsustuse tühistamist ja sõiduki tagastamist. Apellant märgib, et sõiduk oli kasutuses OÜ Mortal Ehitus tööautona. Sellega sõitsid erinevad inimesed ning süüdistatav vastutas sõiduki korrashoiu eest. Politsei ja prokuratuur ajasid kolmanda isiku segadusse ning lasid tal allkirjastada nõusoleku andmiseks vajalikud dokumendid, kuigi kolmas isik sai aru, et auto konfiskeeritakse ajutiselt. Konfiskeerimisega tekitati talle varaline kahju, sest ta pidi võtma laenu ja soetama uue sõiduki. Menetlus ringkonnakohtus
5.Tartu Ringkonnakohus võttis 1. septembri 2026. a määrusega apellatsiooni menetlusse ning andis menetluspooltele võimaluse esitada kuni 30. septembrini 2026 kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Selleks kuupäevaks taotlusi ega kirjalikke seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu põhjendused
6.Ringkonnakohtu hinnangul lahendas maakohus M. Mozgovoi süüküsimuse veatult, tunnistades ta põhjendatult süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Kuivõrd apellant süüküsimust ega karistust ei vaidlusta, siis kolleegium sellega seonduval ei peatu. Apellatsioonimenetluse esemeks on küsimus kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimise seaduslikkusest. KrMS § 318 ei piira süüdistatava apellatsiooniõigust
kolmanda isiku vara konfiskeerimise kohta tehtud otsustuse vaidlustamisel. Seetõttu märgib kolleegium konfiskeerimisse puutuvalt järgmist.
7.Maakohus leidis õigesti, et sõiduauto on praegusel juhul vaadeldav KarS §-des 424 ja
423 sätestatud kuritegude toimepanemise vahendina, mille konfiskeerimist omanikult võimaldab KarS § 83 lg 3 p 1 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-178-13, p 8). Samas ei piisanud konfiskeerimisotsustuse tegemiseks sellest, et kolmas isik nõustus sõiduki omanikuna kokkuleppemenetluse läbirääkimiste raames konfiskeerimisega (dtl 177). Talle kuuluva sõiduki konfiskeerimiseks oli tarvis tuvastada KarS § 83 lg 3 p-s 1 sätestatud eelduste täitmine.
8.KarS § 83 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva tahtliku süüteo toimepanemise vahendi siis, kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Maakohus märkis iseenesest põhjendatult, et kolmas isik võimaldas M. Mozgovoil kasutada enda sõidukit, aidates niimoodi kuritegude toimepanemisele kaasa. Osutatud tõdemus ei ole aga piisav, järeldamaks, et kolmas isik aitas kuritegudele kaasa vähemalt kergemeelsusega. Kolleegiumi arvates põhjendavad KarS § 83 lg 3 p 1 alusel tehtud konfiskeerimisotsustuse seaduslikkust järgmised argumendid.
9.Isik paneb teo toime kergemeelsusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (KarS § 18 lg 2). Kolmas isik avaldas menetlejale, et ta lubas enda pojal – M. Mozgovoil – talle kuuluvat sõidukit kasutada, kuna viimane ütles, et roolis istub kaine ja lubadega juht (dtl 35). Ülekuulamisel täpsustas R.M. , et ta andis sõiduki võtmed M.M. kätte. M. Mozgovoi pidi võtma sõiduki enda tööautoks ning kolmas isik uskus, et sellega sõidab ainult M.M. (dtl 152).
10.Tunnistajana üle kuulatud M.M. ütlustest (dtl 245–247) nähtub seevastu, et kuigi M. Mozgovoil puudub juhtimisõigus, kasutas autot ka süüdistatav. Muu hulgas on tunnistaja käinud koos kolmanda isikuga autol järel siis, kui politsei M. Mozgovoi sõiduki juhtimiselt tabas. Niisamuti ütles M.M. , et R. Mozgovojale ei meeldinud, kui M. Mozgovoi juhtimisõiguseta sõidukit juhtis. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ostetigi kõnesolev sõiduk süüdistatava tarbeks.
11.Viidatud ütlustest järeldub selgelt, et kuigi süüdistataval juhtimisõigust pole, kasutas ta aeg-ajalt sõidukit ning seda teadis ka kolmas isik. Samuti teadis kolmas isik, et süüdistataval on olnud juhtimisõiguseta juhtimise tõttu õiguskaitseorganitega korduvalt probleeme. Kriminaalasja materjali kohaselt on M. Mozgovoi kõrvaldatud sama sõiduki juhtimiselt ka varem. Viru Maakohtu 10. juuni 2025. a otsuse kohaselt juhtis ta nimetatud sõidukit 20. oktoobril 2024, olles alkoholijoobes ning juhtimisõiguseta (dtl 23–28). Samuti juhtis M. Mozgovoi seda sõidukit juhtimisõiguseta 5. septembril 2025, millise teo eest karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti 25. septembri 2025. a otsusega (dtl 29–32). Ka varem on süüdistatav pannud liikluskuriteo toime emale kuuluva sõidukiga. See nähtub Tartu Maakohtu
15.novembri 2019. a otsusest, mille kohaselt karistati M. Mozgovoid KarS § 423 1 järgi (dtl 93–97). Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistatav samalaadseid süütegusid järjepidevalt toime pannud alates 2004. aastast (dtl 40–49).
12.Süüdistatava senise käitumise põhjal pidi kolmas isik pidama võimalikuks, et vaatamata lubadusele ise sõidukit mitte juhtida, ei pea M. Mozgovoi tõenäoliselt antud lubadusest kinni ning võib istuda rooli ka alkoholijoobes. M.M. ütlustest nähtuvalt rikkuski süüdistatav kokkulepet, mis oli teada ka R.M. le. Seega ei olnud kolmandal isikul alust
tõsimeeli uskuda, et edaspidi M. Mozgovoi sarnaseid rikkumisi toime ei pane. Järelikult aitas R.M. süüteo vahendit süüdistatava kasutusse andes vähemalt kergemeelsusega kaasa KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele. See tõdemus annab KarS § 83 lg 3 p-st 1 tulenevalt aluse talle kuuluva sõiduki konfiskeerimiseks.
13.Süüdistataval on samalaadsete kuritegude eest mitu kehtivat kriminaalkaristust ning teda on juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ka väärteomenetluses. Seni kohaldatud karistused pole süüdistatava õiguskuulekusele mõju avaldanud. Praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod pani M. Mozgovoi toime katseajal ligikaudu neli kuud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Need asjaolud koosmõjus süüdistatavat iseloomustavate andmetega annavad alust järelduseks, et ta võib samalaadseid rikkumisi toime panna ka edaspidi. Edasiste rikkumiste ärahoidmiseks tuleb kuriteovahend konfiskeerida ning see on praeguse juhtumi asjaoludel mõjutusvahendina proportsionaalne meede (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-37-07, p 23).
14.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 10. aprilli 2026. a otsuse sisuliselt muutmata, täpsustades seda kolmanda isiku vara konfiskeerimist puudutavas osas käesoleva otsuse p-des 7–13 toodud põhjendustega. M. Mozgovoi apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.