määrus kriminaalmenetluse asjas nr 1-21-5098 (17940000002) lõpetamise kohta
Määruskaebuse esitaja
Prokuratuur, Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask
Teised määruskaebemenetluse Semjon Šutaki ja Pavel Stagnei kaitsja vandeadvokaat Allan pooled Valk Riho Pärna kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Semjon Šutak (isikukood 38704160249) Pavel Stagnei (isikukood 38310172211) Riho Pärn (isikukood 37707082220) Roman Goršanov (isikukood 38601142222) Nikolai Sorgin (isikukood 39207237026) Roman Goršanovi kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev Nikolai Sorgini kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 23. novembri 2023 määrus muutmata ja prokuratuuri määruskaebus rahuldamata.
2.Arvata menetluskulu hulka Semjon Šutaki ja Pavel Stagnei kaitsjatasu 732 eurot (sh käibemaks), mõista see tasu Eesti Vabariigilt Semjon Šutaki kasuks välja ning kanda Semjon Šutaki arvelduskontole nr EExxxxxxxxx.
3.Arvata menetluskulu hulka Riho Pärna kaitsjatasu 549 eurot (sh käibemaks), mõista see tasu Eesti Vabariigilt Riho Pärna kasuks välja ja kanda Riho Pärna arvelduskontole nr EExxxxxxxxx.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Prokuratuur esitas 2. novembril 2020 Viru Maakohtule üldmenetluses süüdistusakti, milles heideti Semjon Šutakile, Riho Pärnale, Roman Goršanovile, Pavel Stagneile ja Nikolai Sorginile ette karistusseadustiku § 361 lg 1 järgsete kuritegude toime panemist. Kohus tagastas selle süüdistuakti prokuratuurile 29. detsembril 2020.
2.20. juulil 2021 esitas prokuratuur Viru Maakohtule üldmenetluses uue süüdistusakti. Lühidalt heideti süüdistatavatele ette seda, et nad rikkusid Peipsil kala püüdes 16. juunil ja 8. novembril 2017 mitmeid reegleid ja tekitasid keskkonnakahju: 16. juunil esiteks 8910,90 euro ulatuses ja teiseks 28 000 euro ulatuses ning 8. novembril 3005,99 euro ulatuses.
3.Viru Maakohtu 15. septembri 2021 määrusega anti süüdistatavad kohtu alla ja asi määrati arutamisele 31. oktoobril, 1.–3. novembril, 7.–10. novembril, 14.–15. novembril ja 1.–2. detsembril 2022.
4.30. septembril 2022 esitas S. Šutaki ja P. Stagnei kaitsja vandeadvokaat Allan Valk taotluse kohtuistungite edasilükkamiseks seoses tema töövõimetuslehel viibimisega ning eelseisva operatsiooniga. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ning lükkas kõik istungid edasi, määrates korraldava istungi 3. veebruariks 2023.
5.1.–3. veebruarini 2023 esitasid kõigi süüdistatavate kaitsjad taotluse menetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
6.3. veebruari 2023 korraldaval istungil pandi paika uued istungiajad: istungid pidid toimuma
29.augustist kuni 24. novembrini 2023.
7.Maakohus rahuldas 28. veebruari 2023 määrusega kaitsjate taotluse lõpetada menetlus selle mõistliku aja möödumise tõttu.
8.Tartu Ringkonnakohtu 19. aprilli 2023 määrusega maakohtu viimati viidatud määrus tühistati ja kohustati maakohut menetlust jätkama. Ringkonnakohtu peamised seisukohad olid sellised: - riik ei ole teinud põhjendamatuid viivitusi; - jälitustoimingute protokollide koostamine ja nende tõlkimine oli ajamahukas; - tegemist on mahuka asjaga (14 köidet). Materjalide kogumine ja nendega tutvumine mõjutas kohtueelse menetluse pikkust; - vaheajad kohtumenetluses on tingitud menetlusosaliste haigestumistest. See ei ole menetlusosalistele ette heidetav;
-
-
kekskeltläbi 5 aastat 9 kuud kestnud menetlus ei ole märkimisväärselt mõjunud süüdistatavate heaolule. Esinevad üksnes istungitel osalemisega seotud takistused igapäevaelu korraldamisel; seoses keskkonnakahjuga esineb avalik menetlushuvi. Kahjuks on 28 000 eurot pluss ligi 12 000 eurot. See ületab mitmekordselt olulise kahju määra; kriminaalasja arutamine on planeeritud kuni 2023. aasta sügisesse kaheteistkümnele istungipäevale. 24. novembril 2023 läheb kohus nõupidamistuppa otsust tegema. Tegemist on küll mahuka, aga mitte keeruka kriminaalasjaga, mistõttu ei võta otsuse koostamine tõenäoliselt üle paari kuu. Prognoositav lõpplahendi jõustumise aeg on niisiis 2024. aasta sügisel või 2024. aasta lõpus. Selleks ajaks on menetlus kestnud ca 7 ja pool aastat – selleks ajaks võib mõistlik menetlusaeg läbi olla.
9.29., 30. ja 31. augustiks 2023 planeeritud istungeid ei toimunud, sest R. Goršanovi kaitsja jäi haigeks.
10.Ka 13. septembril 2023 jäi kohtuistung ära: seekord haigestus N. Sorgin.
11.18. septembril 2023 loobus prokurör oma avakõnes S. Šutaki ja R. Pärna süüdistusest 8. novembril 2017 toime pandud teos. Tsiviilhageja Keskkonnainspektsioon palus jätta oma hagi 3505,91 euro ulatuses läbi vaatamata ja soovis, et süüdistatavatelt mõistetakse välja 8910,90 eurot. Samal päeval rahuldas kohus kaitsjate taotlused ja lahkus kontrollima jälitustegevuse seaduslikkust. Kohus teavitas, et avaldab oma seisukoha selles osas 12. oktoobri 2023 istungil.
12.12. oktoobri 2023 istung jäi ära, sest prokurör jäi haigeks.
13.30. novembril 2023 toimunud istungil teatas kohus, et tema hinnangul oli jälitustegevust teostatud ebaseaduslikult. Kokkuvõtvalt märkis kohus järgmist. Jälituslubades toodud põhjendused on puudulikud. Jälitustoiminguid alustades tugineti vanale teabele. Pole mõistetav, kuidas sai jälitaja juba jälituse algstaadiumis teha järeldusi erinevate isikute rollide kohta. Jälitustoimikus pole viiteid kahtlustatavate sissetulekutele, ent sellest hoolimata on viidatud sellele, et kahtlustatavate ametliku sissetuleku väiksus viitab kuriteole. Infot oleks saanud koguda ka avalike menetlustoimingutega ehk pole lähtutud ultima ratio-printsiibist.
14.30. novembri 2023 istungi lõppedes teatasid kaitsjad, et nad soovivad esitada uuesti taotluse lõpetada menetlus mõistliku aja möödumise tõttu, ent nad vajavad sellise taotluse koostamiseks natuke aega. Sellest tulenevalt jäi 31. novembriks 2023 planeeritud istung ära. 1. novembril 2023 esitasidki kõigi süüdistatavate kaitsjad nimetatud taotlused.
15.R. Pärna kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm märkis taotluses lühidalt järgmist. Menetluslik olukord on ringkonnakohtu lahendi tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Prourör loobus põhjendamatust süüdistusest ja nii vähenes süüdistus maht ca 2/3 võrra. Juba avaistungil loobus prokuratuur etteheitest 8. novembri 2017 teo osas: ei esinenud olulist kahju.
30.oktoobril 2023, vahetult pärast seda, kui kohus oli jälitustegevuse ebaseaduslikuks kuulutanud, avaldas prokuratuur, et tal puuduvad nüüd tõendid puutuvalt sellesse 16. juuni 2017 teosse, kus tekitati väidetavalt 28 000 euro suurune kahju. 8910,90 eurone tsiviilnõue on esitatud solidaarselt. 5 isiku peale jagamisel moodustaks iga isiku poolt individuaalselt hüvitamisele kuuluv kahju 1782 eurot. See ei täida olulise kahju määra. R. Pärn ei ole kuritegu toime pannud. Tõendite uurimist pole võimalik lõpetada planeeritud istungitel, mistõttu on vaja kokku leppida uued istungiajad. Pole reaalne, et otsus võiks jõustuda 2024. aasta sügiseks. R. Pärna osas on menetlus kestnud juba ligi 6 aastat ja 3 kuud. Jälitustoimingud olid ebaseaduslikud ja nendega seonduvad toimingud – sh protokollide koostamine – süüdistatavate
jaoks koormavad. Väidetav kuritegu oli vähese ohtlikkusega. Lõpliku lahendini jõudmiseks läheb eeldatavasti veel 1,5–2 aastat. Menetlus on piiranud süüdistatavate elutegevust ja tekitanud neile sotsiaalseid stigmasid ning hingelisi üleelamisi. R. Pärnalt arestitud Mercedese müügist saadav raha on vaja kanda üle R. Pärna arvelduskontole.
16.S. Šutaki kaitsja vandeadvokaat Allan Valk tõi lühidalt välja järgmist. S. Šutak allutati kriminaalmenetlusele juba 2. augustil 2017. Määratud istungipäevadest asja arutamiseks ei piisa: tuleb uurida veel palju tõendeid. Uued istungipäevad lükkuvad ilmselt 2024. aasta kevadesse või veel hilisemasse aega. Eesseisev menetluse vältab veel vähemalt poolteist aastat. Kriminaalasi pole keskmisest keerukam. Prokuratuuri tegevus on olnud ebaratsionaalne. Menetlus on S. Šutakki koormanud – nt on seda kajastatud ajalehtedes. See on takistanud S. Šutakil tulevikuplaane teha.
17.P. Stagnei kaitsjana leidis vandeadvokaat A. Valk kokkuvõtvalt seda. P. Stagnei jaoks hakkas menetlusaeg kulgema 9. jaanuaril 2018. Kohtumenetlus kestab eelduslikult veel 2 aastat. On vaja määrata uued istungipäevad – 2024. aasta kevadesse või veel hilisemaks ajaks. Kriminaalasi on keskmise keerukusega või isegi keskmisest lihtsam. Prokuratuuri tegevus on olnud ebaratsionaalne. Menetlus on P. Stagneid koormanud – nt on seda kajastatud ajalehtedes. See on takistanud P. Stagneil tulevikuplaane teha.
18.R. Goršanovi kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev leidis lühidalt seda. R. Goršanov on olnud menetlusele allutatud juba üle 6 aasta ja 3 kuu. Praeguse süüdistuse järgi võib R. Goršanovile heita hüpoteetilisest ette keskkonnakahju tekitamist vaid 8910,99 euro ulatuses. Seetõttu muutub R. Goršanovi põhiõiguste riive avaliku menetlushuviga võrreldes ebaproportsionaalseks. Oleks vaja määrata uued istungiajad. Pole põhjust eeldada, et kohtuotsus saaks jõustuda enne seda, kui on möödunud ca 8 aastat kriminaalmenetluse algusest.
19.N. Sorgini kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban märkis kokkuvõtlikult järgmist. N. Sorgin peeti kahtlustatavana kinni juba 19. juunil 2017. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka kriminaalasjaga. Et jälitustoimingute protokollid tunnistati lubamatuks tõendiks, pole võimalik jaatada ka keskkonnakahju suurusest tingitud suurt avalikku huvi. Teoreetiliselt saaks N. Sorginile ette heita vaid maksimaalselt 8910,90 eurose keskkonnakahju tekitamist. Ka hagi on esitatud vaid selle summa väljamõistmiseks. Kohtuotsus võiks jõustuda oluliselt pärast 2024. aasta sügist.
20.Süüdistatavad toetasid 1. novembri 2023 istungil oma kaitsjate taotlusi ja olid kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus.
21.Prokurör leidis, et menetluse lõpetamise taotlused on vaja jätta rahuldamata ja põhjendas oma seisukohta kokkuvõtvalt nõnda. Prokurör saab edaspidi vaidlustada kohtu seisukohta kuulutada jälitustegevusega kogutu lubamatuks tõendiks. Süüdistusmahu vähenemisega seoses on võimalik asja kiiremini arutada kui seda oleks saanud teha esialgses mahus süüdistuse puhul. Ka praeguse süüdistuse järgi tekitati kahju, mis ületab olulise kahju määra kahekordselt. Seega on asja vastu endiselt suur avalik huvi.
22.23. novembri 2023 määrusega rahuldas maakohus kaitsjate taotlused ja lõpetas menetluse uuesti mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, märkides lühidalt järgmist.
23.Süüdistatavad on menetluse lõpetamisega nõus.
24.Juba varasemast nähtuvalt kulgeb menetlusaeg süüdistatavate puhul nõnda:
-
R. Pärn: alates 2. augustist 2017; S. Šutak: alates 2. augustist 2017; P. Stagnei: alates 21. juunist 2017; R. Goršanov: alates 27. juulist 2017; N. Sorgin: alates 19. juunist 2017.
25.Kohus leidis juba 28. veebruari 2023 määruses, et õiguslikus mõttes käesolev kohtuasi keerukas ei ole. Seda seisukohta pole tarvis üle korrata.
26.Süüdistusakti kohaselt oli esialgselt tõendeid 14 köites. Praegu on prokurör esitanud kohtule oma kirjalikud tõendid vaid ühes köites. Enamik kirjalikke tõendeid langes ära, sest kohus tunnistas jälitustoimingutega seonduva õigusvastaseks.
27.Esialgse süüdistuse kohaselt oli kahju 28 000 eurot. Jälitustegevusega kogutud tõendite kõrvale jätmise tõttu on kahjusumma oluliselt vähenenud: solidaarse nõude suurus on 8910,90 eurot.
28.Seega on olukord ringkonnakohtu aprillikuise määruse tegemise järgselt kõvasti muutunud. Peale kahju puudutava vähenes süüdistuse maht ühele episoodile – 16. juunil 2017 väidetavalt toime pandule.
29.2023. aasta teise poolde planeeritud istungitest jäid enamik ära – erinevate inimeste haigestumise tõttu. Pole võimalik prognoosida, millal võiks kohus teha otsuse. Siiski on väga vähetõenäoline, et esimese astme kohus jõuaks isegi kohtuotsuse väljakuulutamiseni mõistliku ajaga: üle on vaja kuulata 5 süüdistatavat, kannatanu ja 3 tunnistajat ning uurida kaitsjate tõendeid.
30.Menetluse venitamist ei saa ette heita ei süüdistatavatele ega riigile.
31.Kohus kuulutas jälitustoimingud õigusvastaseks. Seega tuleb tõdeda, et menetlus venis õigusvastaste tegevuste tõttu.
32.Kriminaalasja menetlus ei ole olnud ülemäära pikk, kuid see oleks võinud olla lühem. Lõpliku jõustunud kohtulahendini aga lähiajal jõuda ei saa. Kriminaalmenetluse jätkamine riivaks ebaproportsionaalselt süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul võrreldes avaliku menetlushuviga.
33.Avalik huvi ei ole märkimisväärne. Tegemist on teise astme kuriteoga, milles on keskkonnale tekitatud kahju 8910,90 eurot. Kannatanu on riigiasutus. Karistus saaks olla kas rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus.
34.Kohtuotsuse tervikteksti kuulutamine toimuks soodsa prognoosi kohaselt 2024–2025. aasta talvel. Suure tõenäosusega kohtuotsuse vaidlustatakse ja menetlus jätkub. Ringkonnakohus aga leidis, mõistlik menetlusaeg võib mööduda 2024. aasta sügisel.
35.Süüdimõistva otsuse korral mõistetav karistus oleks küllaltki kerge. Seega ei heastaks karistuse kergendamine isikute õiguste riivet. Kriminaalmenetluse vältel on süüdistatavad pidanud taluma mitmeid kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisest tingitud piiranguid: vahistamine, kinnipidamine, vara arestimine, isiklike asjade äravõtmine ja elukohast lahkumise keeld. Menetluse jätkamise puhul jäävad süüdistatavad edaspidigi teadmatusse.
36.Kannatanu nõude saab lahendada tsiviilkohtumenetluses.
37.R. Pärna Mercedes on vaja talle tagastada.
38.Menetluskulud peab hüvitama riik.
39.Maakohtu 23. novembri 2023 määruse vaidlustas prokuratuur, paludes menetlust jätkata. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja järgmist.
40.Nagu 2023. aasta veebruaris, oli menetluse lõpetamine ka nüüd ennatlik, ebaõige ja põhjendamatu.
41.Eeskätt on oluline see, millal on loota lõpliku menetlusotsustuseni jõudmist. Kohtupraktika kohaselt rikub enam kui 5 aastat kestev menetlus reeglina isikute õigust mõistlikule menetlusajale. See aga ei tingi üldjuhul menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu – eelistada tuleb karistuse kergendamist või kahju rahalist hüvitamist. Ringkonnakohus leidis, et mõistlik menetlusaeg võiks mööduda 2024. aasta sügisel või selle aasta lõpus. See, et prokuratuur loobus osaliselt süüdistusest, ei too mõistliku menetlustähtaja saabumist viidatust varasemale ajale: novembrikuu episood oli hilisem ja selleks ajaks olid kõik süüdistatavad juba menetlusele allutatud. Haginõue/arvestuslik kahjusumma ületab ikkagi mitmekordselt olulise kahju piiri. Küll vähendas aga osaline süüdistusest loobumine märkimisväärsel moel kohtus uurimist vajavate tõendite mahtu ja seeläbi lõpplahendini jõudmiseks vajalikku aega. Kohtu prognoos puutuvalt menetluse lõpptulemini jõudmise aega on liialt pessimistlik ja äärmiselt ebamõistlik. 3 tunnistaja, 1 kannatanu ja 5 süüdistatava ärakuulamine ei võta kaua aega. Kirjalikke tõendeid on vähe. Kohus peaks võtma senisest aktiivsemalt tarvitusele abinõud menetluse võimaliku venimise vältimiseks. Kuivõrd menetlus on veninud objektiivsetel põhjustel, möödub menetluse mõistlik aeg hiljem kui ta mööduks siis, kui venimise oleks tinginud riigi poolsed oma kohustuste rikkumised. Menetlus pole olnud süüdistatavatele koormav: tõkendeid seatud pole. Pole mõistetav, miks peaks süüdistatavate ebakindlus oma tuleviku ees kaaluma üles avaliku menetlushuvi.
42.Jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamine ei too automaatselt kaasa avaliku menetlushuvi olulist vähenemist ja jälitusega kogutud teabe tõlkimise põhjendamatust. Prokuratuur ei saa praegu vaidlustada maakohtu seisukohta lugeda jälitustegevus õigusvastaseks. Kui menetluse lõpetamine jääb püsima, ei olegi prokuratuuril võimalik jälitustegevuse seaduslikkuse osas tehtud kohtu otsustust vaidlustada (seda saaks teha apellatsioonis). Kui jälitustegevusega seonduvat tõlgiti, eeldasid menetlejad seda, et jälitustegevus oli õiguspärane. Seega oli menetlusliku ressursi kulutamine tõlkimisele õigustatud.
43.S. Šutaki ja P. Stagnei kaitsja vandeadvokaat A. Valk leiab, et menetluse lõpetamine oli korrektne. Kaitsja märgib kokkuvõtlikult seda. A. Valgu koostatud katiseaktis nimetatud tõendite uurimine on väga aeganõudev. Kaitseaktides on taotletud enam kui 10 inimese ülekuulamist. I astme kohtu lahendini jõudmine 2024. aastal on väga vähetõenäoline. Riik toimetas kohtueelset menetlust väga passiivselt – seda aastate viisi.
44.Ka R. Pärna kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi meelest lõpetas maakohus menetluse õigesti. Lühidalt toob kaitsja välja järgmist.
45.Otsuseni jõudmine 2024. aastal pole võimalik. Hetkel ei ole määratud mitte ühtegi kohtuistungit. Kui ringkonnakohus prokuratuuri taotluse rahuldaks, vaidlustaks kaitsja selle
otsustuse ning käesolev määruskaebemenetlus kestaks veel omajagu. Realistlik aeg istungeid pidada oleks 2024. aasta sügisel. Kaitsja taotles kaitseaktis 8 inimese ülekuulamist. Sugugi mitte kõik need inimesed ei annaks ütlusi vaid süüdistuse selle osa kohta, millest prokuratuur loobus. Tuleb eeldada seda, et kohtus kuulatakse üle 17 inimest ning lisaks sellele uuritakse kaitsjate esitatavaid kirjalikke tõendeid. Istungitel on vaja kasutada tõlki, mistõttu on istungipäevi ainuüksi kohtulikuks uurimiseks tarvis vähemalt kuus. Kui istungid toimuvad tõrgeteta, võiks otsuseni jõuda 2025. aasta alguses. Prokurör on lubanud otsuse jälitustegevuse osas igal juhul vaidlustada, mistõttu ei ole teada, millal otsus jõustuda võiks. Karistuse vähendamine ei oleks sobiv, sest R. Pärn oli kaks kuud vahi all. Menetluse lõpetamise korral jääb vahi all oldud aeg R. Pärnale kompenseerimata.
46.Riik on menetlust mitmel moel õigusvastaselt viivitanud. Menetlust alustati kuritegeliku ühendusega seonduvates kahtlustes. Esimesena kohtusse saadetud süüdistusaktiga koos esitati R. Pärna vastu tsiviilhagi ca 353 942 euro nõudes. See süüdistusakt tagastati 29. detsembril 2020. 15. jaanuaril 2021 lõpetas prokuratuur menetluse suures osas tagastatud süüdistusaktis kajastatud tegudes. Kui süüdistusakt uuesti kohtusse saadeti, süüdistati R. Pärna 16. juunil ja 8. novembril 2017 aset leidnud tegudes. Oma avakõnes loobus prokuratuur R. Pärna süüdistusest
8.novembril 2017 toimunu osas – prokurör mõistis alles siis, et vaid ca 3000 eurose kahju puhul ei saa kuriteost rääkida. Niisiis on riik teinud mitmeid vigu ja nõnda menetlust viivitanud.
47.Järgi on jäänud vaid üks väiksemahuline 16. juuni 2017 kuriteoepisood. Avalikku menetlushuvi selle osas ei ole.
48.R. Pärna tõttu pole jäänud ükski menetlustoiming tegemata. Ringkonnakohtu seisukoht
49.Ringkonnakohus leiab, et maakohus talitas õigesti: väga tõenäoliselt ei ole käesolevas asjas võimalik jõuda mõistliku aja jooksul lõpliku (jõustunud) menetlusotsusutuseni – ja sellisele rikkumisele ei saa reageerida muul moel kui menetluse lõpetamisega.
50.Jääb ebaselgeks, mida peab kaebaja silmas, kui märgib, et kohus peaks võtma senisest aktiivsemalt tarvitusele abinõud menetluse võimaliku venimise vältimiseks. Ka prokuratuur ise on seisukohal, et menetlus on veninud objektiivsetel põhjustel. Niisuguses olukorras ei saa kohtule venitamist soosivat passiivsust ette heita.
51.Ringkonnakohus märkis möödunud aasta aprillis, et mõistlik menetlusaeg võib mööduda 2024. aasta sügisel või selle aasta lõpuks. Ka praegu pole põhjust asuda seisukohale, et mõistlik menetlusaeg möödub kunagi hiljem. Vastupidi: mõistlik menetlusaeg võib mööduda hoopiski varem. Isegi kui nõustuda prokuratuuriga, et jälitustegevusega seonduvat (jälitustegevust iseenesest ja selle käigus saadud teabe tõlkimist) ei saa riigile ette heita, on ikkagi oluline see, et hetkeseisuga on võimalik süüdistatavate süüdi tunnistamine märksa väiksemas mahus kui see tundus realistlik mullu kevadel. Nimelt loobus prokurör süüdistusest 8. novembri 2017 teos ja ütles maakohtus ka seda, et süüdistatavaid ei saa tõendite ära langemise tõttu tunnistada süüdi selles, et nad tekitasid 16. juunil 2017 ca 28 000 euro suuruse kahju. Ka kaebuses ringkonnakohtule möönab prokuratuur, et süüdistatavate süüdi tunnistamine võiks tulla kõne alla vaid puutuvalt umbes 9000 euro suuruse keskkonnakahju tekitamisse 16. juunil 2017. Niisiis on n-ö järgi jäänu algsest süüdistusest märksa vähemmahukas nii tegude arvu kui ka tekitatud keskkonnakahju poolest. Mida väiksema ebaõigussisuga on väidetav kuritegu, seda madalam on sellega seonduv avalik menetlushuvi – ja seda varem saabub see aeg, mil menetluse kestvust ei saa enam pidada mõistlikuks.
52.Prokuratuuril on õigus selles, et süüdistuse mahu vähenemise tõttu ei võta kohtulik uurimine ilmselt sedavõrd kaua aega, nagu ta oleks võtnud algse süüdistuse puhul. Sellegipoolest ei saa eeldada, et menetlus maakohtus mööduks kiiresti. Esiteks on seni juhtunu näidanud, et tulenevalt osaliste suurest arvust lükkuvad istungid edasi ka siis, kui keegi menetlust ei venita – eeskätt osapoolte terviseprobleemide tõttu. Ent isegi kui sellist laadi takistusi tulevikus ei esine, kestab menetlus eeldatavasti ikka veel küllaltki pikalt. Kui ringkonnakohus kohustaks maakohut menetlust jätkama, läheks käesolev määruskaebemenetlus edasi: kindlusega külgneva tõenäosusega vaidlustaksid kaitsjad ringkonnakohtu määruse. Isegi kui Riigikohus kaebuse kiiresti lahendaks ja ringkonnakohtu määruse muutmata jätaks, kuluks selleni tänasest päevast lugedes ikkagi mitmeid nädalaid (kui mitte kuid). Seega saaks n-ö atra edasi seada alles millalgi kevadel (kevade hakul). Esmalt oleks tarvis leppida kokku, millal saab istungeid pidama hakata. Saab eeldada, et selle kokkuleppimise tarvis tehtavat korraldavat istungit pole võimalik pidada kuigivõrd kiiresti: selleks tuleb leida kõigile sobiv aeg. Tõenäoliselt on see aeg siiski võimalik kunagi kevadesse kokku leppida. Ringkonnakohtu meelest pole aga võimalik see, et sisulised istungid peetakse ära kevadel. Käesolevas määruskaebemenetluses oma arvamused esitanud kaitsjad juhtisid ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et piirduda ei saa vaid prokuratuuri tõendite uurimisega – ka kaitsjad on kaitseaktides taotlenud mitmete tõendite uurimist. Niisiis tuleb (ainuüksi) kohtulikuks uurimiseks ette näha mitu istungipäeva. Isegi kui uurimist oleks võimalik alustada kevadel (mis pole kaugeltki tõenäoline), jätkuks see eeldatavasti alles sügisel – menetlusliku kogemuse pinnalt ei saa eeldada seda, et niivõrd paljude osalistega menetluses saaks istungeid pidada suveperioodil. Niisiis on igati realistlik kaitsjate nägemus, et heal juhul võiks maakohtu otsust oodata käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Juba see oleks käesoleva määruse eelmises punktis märgitust nähtuvalt liiga hiline aeg. Otsuse tegemisele aga järgneb ka edasikaebemenetlus. Pole põhjust arvata, et kaitsjad jätavad süüdimõistva otsuse vaidlustamata – seda nii ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus. Niisiis saab eeldada, et jõustunud otsuseni võiks jõuda alles millalgi 2025. aasta keskel või suisa aasta teises pooles – jällegi eeldusel, et ei teki mingeid (ootamatuid) tõrkeid. Eelnevast lähtuvalt on selleks ajaks mõistlik menetlusaeg juba ammu möödas.
53.Kaebajaga tuleb nõustuda ka selles, et reeglina saab mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida (riigi jaoks) leebemal moel kui menetluse lõpetamisega – nt karistuse kergendamisega. Ringkonnakohus soostub siiski maakohtuga, et praegu selliselt toimimine kohane ei oleks. Esiteks: nagu äsja märgitud, saaks kohtuotsuse jõustumist oodata alles tükk aega pärast menetluse mõistliku aja möödumist. Mida kauem menetluse mõistlikku aega ületatakse, seda enam peab kaaluma menetluse lõpetamist – selmet reageerida karistuse kergendamisega. Teiseks aga on (siingi) oluline see, et süüdistatavad oleks võimalik mõista süüdi küllaltki väikese ebaõigussisuga teos: selles, et nad tekitasid ca 9000 eurose kahju – ehk vaid natuke üle kahe korra suurema kahju, mis on minimaalselt tarvilik kuriteost rääkimiseks. Sellest lähtuvalt peaks neile mõistma leebe karistuse ehk karistuse vähendamine ei saaks olla võimalik kuigivõrd suures määras – seda isegi juhul, kui n-ö vähendada karistus nullini.
54.Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 23. novembri 2023 määruse muutmata ja prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata.
55.S. Šutaki ja P. Stagnei valitud kaitsja vandeadvokaat A. Valk esitas taotluse arvata menetluskulude hulka 975 euro suurune kaitsjatasu (netosumma) ja mõista see riigilt S. Šutaki kasuks välja. Kui lisada nimetatud summale 22% suurune käibemaks, st 214,50 eurot (975x0,22) taotleb kaitsja brutosummana 1189,50 eurot (975+214,50). Taotluse lisaks oleva
arve kohaselt tegi A. Valk 6,5 tundi tööd, netotunnihinnaga 150 eurot: ta tutvus kohtumäärusega (1 tund), töötas läbi prokuratuuri kaebuse (2 tundi) ja koostas kaebusele vastuse (3,5 tundi). Kriminaalkolleegiumi meelest on kaitsja tunnihind küll KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik, ent viidatud toimingud oleks saanud ära teha 4 tunni jooksul: kaitsja oli asjaga kursis, maakohtu määrus ega eriti prokuratuuri kaebus polnud mahukas ja kuigivõrd palju tööd ei eeldanud ka kaitsja koostatud vastus kaebusele. Sellest lähtuvalt arvab ringkonnakohus menetluskulu hulka 732 eurot (150x4x1,22).
56.R. Pärna valitud kaitsja vandeadvokaat E. Landberg palub arvata menetluskulude hulka 549 eurot (brutosumma) selle eest, et ta tegi 3 tundi tööd, tunnihinnaga 150 eurot (netosumma): tutvus kohtumäärusega, määruskaebusega ja koostas sellele kaebusele vastuse. See summa on KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega ja ringkonnakohus arvab selle menetluskulu hulka.
57.KrMS § 187 lg 2 ls 1 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seetõttu peab menetluskulud kandma riik. Eesti Vabariigilt tuleb S. Šutaki kasuks välja mõista 732 eurot (sh käibemaks) ja R. Pärna kasuks 549 eurot (sh käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.