Liiklussüüteod

1-24-35

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Rene Ohi süüdistatakse selles, et tema 17.04.2023 kella 12:40 ajal X linnas X tn X juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Touareg registreerimisnumbriga X, olles joobeseisundis. Rene Ohi kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE nr X mõõdeti tema poolt väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks tulemuseks 1,15 mg/l kohta. Seega juhtis Rene Ohi mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Rene Ohi oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust, milline jäetakse KarS § 74 alusel kogu ulatuses täitmisele pööramata ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga, mil Rene Ohi on kohustatud Lk 3 / 4

1-24-35 osalema sotsiaalprogrammis ja tegema kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tunnistas end kohtueelses menetluses süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Rene Ohilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu ja kulu summas 217,08 eurot, kokku 1447,08 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.