Liiklussüüteod

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1(5)

1-23-7275 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

Tallinna Vangla

2(5)

1-23-7275

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki

SÜÜDISTUS

Samuel Saarsalu süüdistatakse selles, et tema, olles 9. veebruaril 2021 karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Samuel Saarsalu, tema kaitsja Aivar Ennoki ja prokurör Natalia Duškina vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Samuel Saarsalule mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg-te 1-4 alusel asendada mõistetud vangistus – 1 aasta 6 kuud – üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 540 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata Samuel Saarsalu Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et Samuel Saarsalu on kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3(5)

1-23-7275 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Samuel Saarsalu käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Samuel Saarsalu käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Samuel Saarsalult mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 1087,5 eurot. Samuti on menetluskuluks joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 267 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 432 eurot. Seega kuuluvad Samuel Saarsalult riigituludesse väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1786,5 eurot. Kooskõlas KrMS § 180 lg-ga 3 lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Samuel Saarsalu KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle ja seaduse nõuetele, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest 1087,5 eurot ning kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal, s.o alates 1. jaanuarist 2024 on sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 sätestab, et alates 1. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (RKKKo 3-1-1-83-10, p 28). Kuna kokkuleppe osapooltel puudus kokkulepet sõlmides teadmine, millal ja kas kohus peab võimalikuks sõlmitud kokkulepe

4(5)

1-23-7275 kinnitada, on selles olukorras põhjendatud jätta sundraha summas 142,5 eurot riigi kanda ning mõistab süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud sundraha 1087,5 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.