Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 31. oktoobri 2023 määrus
Määruskaebuse esitaja
süüdimõistetu Sergey Tsaplin
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus, millega maakohus jättis rahuldamata Sergey Tsaplini taotluse kohustada Tartu Vanglat esitama taotlus Sergey Tsaplini edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks.
2.Kohustada Tartu Vanglat esitama maakohtule KrMS § 4241 alusel taotlus Sergey Tsaplini edasisest karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab vangla või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Sergey Tsaplinit karistati Tartu Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2019 otsusega erinevate kuritegude toimepanemise eest ja erinevaid karistusi liites 7 aasta ning 10 kuu pikkuse liitvangistusega, mille kandmise algust loeti 28. veebruarist 2019. Taotlus taotluse esitamiseks ja vaidlustatud kohtumäärus
2.18. septembril 2023 esitas S. Tsaplin Tartu Maakohtule taotluse kohustada Tartu Vanglat esitama maakohtu täitmiskohtunikule taotlus tema edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks.
S. Tsaplin tõi taotluses välja järgmist. Ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega tühistati tema elamisluba, mistõttu kuulub ta karistuse kandmise järgselt Eestist väljasaatmisele. 28. detsembril 2022 avanes S. Tsaplinil võimalus karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Seda toetas ka Tartu Vangla. 14. augustil 2023 esitas S. Tsaplin Tartu Vanglale taotluse esitada Tartu Maakohtule kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 alusel taotlus temale mõistetud karistuse kandmata osa tühistamiseks. Vangla jättis 14. septembril 2023 vastuskirjaga selle taotluse esitamata. S. Tsaplin leiab, et kuivõrd vangla 8 kuud varem tema vabastamist toetas, oli tal õigustatud ootus, et haldusorgan ei ole põhjendamatult oma seisukohta muutnud.
3.Tartu Maakohus jättis 31. oktoobri 2023 määrusega S. Tsaplini 18. septembri 2023 taotluse rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.Täitmiskohtunikul on võimalik otsustada süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle KrMS § 416 lg 1 p 1, lg 2 ja § KrMS 4241 lg 1 alusel siis, kui vangla kinnipeetava vabastamist taotleb. Praegusel juhul ei ole Tartu Vangla täitmiskohtunikule taotlust esitanud, seetõttu on süüdimõistetu taotlus käsitletav kohustamisnõudena vangla kohustamiseks maakohtu täitmiskohtunikule taotluse esitamiseks süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks (Riigikohtu erikogu 10. augusti 2023 määrus nr 3-23-1188).
5.Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2021 määruses nr 1-13-11203 on selgitatud KrMS § 4241 kohaldamise eeldusi. Ringkonnakohtu meelest pole selge, kas vanglal on kohustus esitada kohtule taotlus kinnipeetava KrMS § 4241 lg 1 vabastamiseks, kui materiaalsed eeldused vangi vabastamiseks näivad esinevat. Samuti pole seaduse järgi selge, millal selline vabastamine kõne alla tuleb. Ennetähtaegse vabastamise puhul on eelduseks, et isik on teatud osa vangistusest ära kandunud, misläbi lunastab kurjategija oma süü ning rahuldatakse ka ühiskonna õiglustunnet. Nii tuleks ka KrMS § 4241 alusel vabastamine kõne alla vaid juhul, kui on möödunud on KarS § 76 lg-s 1 nimetatud tähtaeg, sest vastasel korral jääks isiku süü lunastamata ja riivataks tugevalt ka ühiskonna õiglustunnet. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas süüdimõistetu saadetakse riigist välja ning seejärel, kas on täidetud edasisest karistuse kandmisest vabastamise formaalne eeldus KarS § 76 lg 1 või 2 järgi. Viimaks tuleb analüüsida vabastamise materiaalõiguslikke eeldusi.
6.Politsei- ja Piirivalveameti edastatud info põhjal puudub S. Tsaplinil pärast vanglast vabanemist seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning ta kuulub väljasaatmisele. PPA andmetel on S. Tsaplinil Venemaa Föderatsiooni väljastatud rahvuspass kehtivusega 11. juulini 2020. Senine praktika näitab, et Venemaa Föderatsioon võtab oma kodanikke vastu ka siis, kui nende passid on aegunud. Niisiis on S. Tsaplini Eesti Vabariigist väljasaatmine võimalik.
7.KarS § 76 lg 2 punktist 2 tulenevalt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. S. Tsaplin kannab esimese astme kuriteo toimepanemise eest 7 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust, millest saab vähemalt kaks kolmandikku kantud alles 28. aprillil 2024. Seega ei ole täidetud tema edasisest karistuse kandmisest vabastamise formaalsed eeldused, mistõttu puudub kohtul alus kohustada vanglat esitama KarS § 4241 nimetatud taotlust. Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Tsaplin, kes palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada Tartu Vanglat tegema esildis tema vabastamiseks edasise karistuse kandmisest KrMS § 4241 ja § 416 lg 2 alusel või alternatiivselt tühistada maakohtu määrus ja saata 2(5)
asi maakohtule tagasi uueks otsustamiseks. Oma seisukohti põhjendab ta kokkuvõtlikult järgnevalt.
9.Formaalsed eeldused vangla poolt esildise tegemiseks on täidetud. Tartu Ringkonnakohus on
28.mail 2021 lahendis nr 1-13-11203 märkinud, et vangla saab kohtule teha esildise KrMS § 4241 alusel vabastamiseks, kui ta on reaalselt ära kandnud vähemalt poole talle esimese astme kuriteo toimepanemise eest määratud karistusajast. KrMS § 4241 alusel teostatav menetlus on sõltumatu enne tähtaega vabastamise menetlusest, mille üheaegset toimumist seadus ei välista. Seetõttu on vale ühiskonna õiglustunde arvestamine, sest seda on arvestatud juba karistuse mõistmisel.
10.Samuti on ringkonnakohus eelmainitud lahendis leidnud, et kui riigipoolne ülalpidamiskulu ületab oluliselt riigipoolset nõuet ja selle rahuldamise tõenäosust, ei saa see olla vabastamise ja väljasaatmise juures takistuseks. S. Tsaplini ülalpidamine vangistuses läheb maksumaksjale maksma igakuiselt 3260 eurot, mis ületab kordades S. Tsaplini võlga riigi ees. Samas ei võimalda Tartu Vangla tal vähendada tema vastu esitatud rahalisi nõudeid. Küll aga ei nõua keegi S. Tsaplinil hüvitist kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks – ehk seesugune nõue tema vabastamist ei takista.
11.S. Tsaplini väljasaatmiseks vajalik Venemaa Föderatsiooni kodaniku välispass asub Tartu Vanglas tema isiklikus toimikus, mistõttu pole tema väljasaatmiseks sellega seonduvaid takistusi.
12.Arusaamatuks jääb, millisele seadusele tuginedes leidis maakohus, et vanglat saab kohustada KrMS § 4241 alusel esildist esitama alles peale KarS § 76 lg 2 sätestatud tähtaja möödumist.
13.Lisaks on vangla varem toetanud S. Tsaplini enne tähtaega vabastamist tingimusel, et ta riigist välja saadetakse. See tekitas S. Tsaplinile õigustatud ootuse, et vangla selles osas oma seisukohta ei muuda ning taotleb S. Tsaplini vabastamist ka nüüd, sest mõlemal puhul on eesmärgiks tema riigist välja saatmine.
14.Vangistusseaduse § 6 lg 1 järgi peaks Eestis vangistuse eesmärk olema suunamine õiguskuulekale käitumisele, mida tehakse läbi taasühiskonnastavate tegevuste. Neid ei ole S. Tsaplinile võimaldatud, sest mitte ükski tegevus ei toimu vene keeles. Seega ei täideta tema puhul vangistuse primaarset eesmärki. Selles osas ei ole ka maakohus asjasse piisavalt süüvinud. Nii keeldus maakohus põhjendamatult S. Tsaplinile kvalifitseeritud õigusabi andmisest. Lisaks ei ühti määrus kohtupraktika ega kehtivate seadustega. Vangla seisukoht
15.Vangla leidis, et vabastamistaotluse esitamine on vangla kaalutlusotsus. Niisiis on vanglal küll õigus, kuid ei ole kohustust esitada kohtule taotlus S. Tsaplini osas KrMS § 4241 ja § 416 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamiseks. Vangla ei ole niisugust taotlust esitanud järgmistel põhjustel.
16.S. Tsaplin on Vene kodanik ning ta pole pidanud vajalikuks Eestis elades taotleda Eesti kodakondsust. Peale vangistusest vabanemist puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. S. Tsaplin Venemaal karistust kanda ei soovi – ta tahab sinna lihtsalt elama minna.
17.S. Tsaplin on mõistetud süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi saab sellise isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku karistusajast. Seega ei ole vangla hinnangul S. Tsaplin ära kandnud vajalikku osa temale mõistetud karistusest.
3(5)
18.Lisaks tuleb KrMS § 416 lg 2 järgi vangistuse täitmisele pööramisest loobumisel arvestada, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või tasunud muud avalik-õiguslikud nõuded. S. Tsaplinil oli 13. septembri 2023 seisuga täitmata rahalisi kohustusi 8347,86 eurot. Nõuete esitajad on Ferratum Bank LTD, Aktiva Finance Group OÜ, B2 Kapital SIA, Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksuja Tolliamet.
19.S. Tsaplin on vanglas viibides väljendanud, et vanglas ta tööle ei hakka. Sellegipoolest on ta töötanud oma kambrikaaslase abistaja ja ning osakonna koristajana. Lisaks on ta andnud teada, et kui ta Eestist lahkub, jätab ta oma võlad tasumata – kui ta aga ikkagi Eestisse elama jäetakse, likvideerib ta ka oma võlad.
20.S. Tsaplini suhtes ei ole pooleliolevaid kriminaalasju. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Esiteks märgib ringkonnakohus, et asjakohane pole määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et vangla on varem toetanud S. Tsaplini enne tähtaega vabastamist. Tegemist on uue menetlusega ning mõnes varasemas menetluses esitatud seisukohad praegusse menetlusse ei puutu.
22.Ringkonnakohus on oma 28. mai 2021 määruses asjas nr 1-13-11203 leidnud, et KrMS § 4241 kohaldamist puudutav on reguleeritud väga puudulikult ja lünklikult. Tõsi, võimalik on aru saada seda, et selles menetluses on vaja pöörata tähelepanu KrMS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatule.
23.Esiteks tuleb KrMS 4241 kõne alla üksnes KrMS § 416 lg-s 1 nimetatud isikute suhtes. Praegusel juhul on maakohus leidnud, et S. Tsaplin saadetakse peale vangistusest vabanemist riigist välja, kuivõrd tal puudub Eesti Vabariigis viibimiseks alus. Pole põhjust kahelda maakohtu väites, et S. Tsaplini väljasaatmine on võimalik vaatamata tema Venemaa Föderatsiooni passi aegumisele. Seega on S. Tsaplin KrMS § 416 lg 1 p-s 1 nimetatud isik.
24.KrMS § 416 lg 2 kohaselt tuleb kõnealuses menetluses arvesse võtta ka seda, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või tasunud muud avalik-õiguslikud nõuded. Ringkonnakohus on selle normiga seoses jõudnud varasemalt kokkuvõtvalt niisugustele järeldustele. Menetluskulude tasumata jätmine üldjuhul vangi vabastamist väärata ei saa: majanduslikult on mõttetu pidada vangi tuhandete eurode eest kuus üleval ja loota, et äkki tasub viimane ikkagi kunagi riigile (väikese) menetluskulu. Menetluskulude võlgnevuse tõttu peaks isiku jätma vabastamata vaid mingites (väga) erandlikes olukordades. Teisiti on kuriteoga tekitatud kahjuga: kui see on hüvitamata, ei saa kinnipeetavat vabastada. (Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2021 määrus asjas nr 1-13-11203).
25.Tartu Vangla andmete järgi on S. Tsaplinil 13. septembri 2023 seisuga 8347,86 euro ulatuses täitmata kohustusi. S. Tsaplini võlausaldajateks on Ferratum Bank LTD, Aktiva Finance Group OÜ, B2 Kapital SIA, Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet. Kriminaalmenetlusega mitteseonduvatel võlgadel eraisikute ees (Ferratum Bank LTD, Aktiva Finance Group OÜ ja B2 Kapital SIA) ei ole KrMS § 416 lg 2 jaoks tähendust ja need võlad S. Tsaplini vabastamist väärata ei saa. Vangla pole välja toonud, kui palju täpselt võlgneb S. Tsaplin Politsei- ja Piirivalveametile ning Maksu- ja Tolliametile ja kas need võlad kujutavad endast KrMS § 416 lg-s 2 nimetatut, st kas nad on kriminaalmenetluse kulud või avalik-õiguslike nõuete alusel tekkinud võlad. Samas ei pea ringkonnakohus sellist ebaselgust oluliseks. Avalik-õiguslikesse nõuetesse tuleb suhtuda samamoodi nagu kriminaalmenetluse kuludesse: on majanduslikult ebaratsionaalne kulutada vangi ülalpidamisele tohutut hulka riigi raha pelgalt seetõttu, et vang on riigile natuke võlgu. Pole oluline, kas S. Tsaplini võlad riigi ees moodustavad tema koguvõlast – 8347,86 eurot – nt 1000 4(5)
eurot, 4000 eurot või 7000 eurot. Vanglateenistuse andmetel on ühe kinnipeetava ülalpidamise kuluks hinnatud 3027 eurot kuus: https://vanglateenistus.ee/meist/uudised-ja-arvud/vangistusekulud. Seega on riik kulutanud ainuüksi praeguse, novembri alguses peale hakanud määruskaebemenetluse kestel S. Tsaplini peale umbes sama palju raha kui S. Tsaplinil üldse võlgu on: üle 8000 euro. Seega ei saa S. Tsaplini vabastamist väärata tema võlad (KrMS § 416 lg 2).
26.Muid materiaal- ega menetlusõiguslikke eeldusi KrMS § 4241 kohaldamise kohta seadusest ei tulene. Näiteks ei nähtu seadusest, millisel ajahetkel KrMS § 4241 alusel vabastamine kõne alla tuleb. Siiski leidis maakohus õigesti, et KrMS § 4241 alusel ei ole võimalik isikut vabastada enne, kui on möödunud KarS § 76 lg-des 1 või 2 nimetatud tähtaeg. Nimelt peab vang vanglas olles lunastama talle ebameeldival moel oma süü ja sellisest lunastusest ei saa kehtiva õiguse kohaselt rääkida enne seda, kui kurjategija on kandnud sedavõrd pika vangistuse, et saaks hakata kaaluma tema ennetähtaegset vabastamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2021 määrus asjas nr 1-1311203, p 30). Küll aga on ekslik vangla ja maakohtu seisukoht, et KrMS § 4241 kohaldamist vaagides tuleb lähtuda KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajast. Eelmainitud sätte järgi peab isikul olema kantud vähemalt kaks kolmandikku talle mõistetud karistusajast. See tähtaeg saabub S. Tsaplini puhul tõesti alles 28. aprillil 2024. Ringkonnakohus on aga jätkuvalt 28. mai 2021 määruses nr 1-13-11203 toodud seisukohal, et KrMS § 4241 kohaldamiseks piisab, kui isikul on kantud elektroonilise valve alla vabastamise eelduseks olev osa vanglakaristusest. KarS § 76 lg 2 p 1 järgi on esimese astme kuriteo puhul selleks perioodiks pool isikule mõistetud vanglakaristusest, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seeläbi täidetakse eelviidatud eesmärk: kurjategija lunastab oma süü (ja nõnda saab rahuldatud ka ühiskonna õiglustunne). S. Tsaplin kannab temale mõistetud 7 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust alates 28. veebruarist 2019. Seega sai pool tema karistusajast, s.o 3 aastat ja 11 kuud kantud 28. jaanuaril 2023. Nii nõustub ringkonnakohus määruskaebuses tooduga, et KrMS § 4241 kohaldamise formaalse eeldusena on täidetud tingimus olla piisavalt pikalt vanglas.
27.KrMS § 4241 kehtestamise seletuskirja järgi on vaja arvestada veel muidki kriteeriume (toime pandud kuriteo raskus, asjaolud, süüdlase isik, karistus) ja kohtule on selles osas lai diskretsioon. Siiski leidis ringkonnakohus korduvalt viidatud asjas nr 1-13-11203 tehtud lahendis, et KrMS § 4241 järgses menetluses ei mängi rolli kurjategija retsidiivsusrisk: isik saadetakse Eestist välja ja nii saavad karistuse preventiivsed eesmärgid täidetud (vt viidatud lahend, p 31). Küll aga võiks väljasaatmise väärata nt see, kui kinnipeetava suhtes toimetatakse kriminaalmenetlust: riigil on järgimist vääriv huvi see menetlus takistusteta lõpuni viia. Vangla andmetel pole aga S. Tsaplini suhtes käimas ühtegi kriminaalmenetlust. Ka ei ole näha mingit muud (sarnast) põhjust, miks peaks S. Tsaplin (esialgu) Eestisse jääma.
28.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus järgmist. S. Tsaplin on ära kandnud KrMS § 4241 kohaldamiseks vajaliku osa karistusest. Samuti ei esine praeguste teadmiste kohaselt muid takistusi KrMS § 4241 kohaldamiseks: S. Tsaplin kuulub Eesti Vabariigist väljasaatmisele ja mingeid selgeid materiaalõiguslikke vastunäidustusi väljasaatmisele vähemalt hetkel ei nähtu. Sellest lähtuvalt leiab kriminaalkolleegium, et Tartu Vanglal tuleb esitada maakohtule materjalid S. Tsaplini KrMS § 4241 alusel vabastamise kaalumiseks.
29.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2023 määruse ja kohustab Tartu Vanglat esitama taotlus S. Tsaplini edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks. Määruskaebuse ringkonnakohus rahuldab. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.