Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rait Kilk juhtis alkoholijoobeseisundis ja omamata mootorsõiduki juhtimise õigust 29.10.2022.a kella 20.33 ajal X vallas X mnt 92,75 kilomeetril mootorsõidukit Toyota RAV 4 riikliku registreerimisnumbriga X, põhjustades liiklusõnnetuse ja sõites teelt välja. Sõidukis viibis kaasreisijana V. K, kes sai liiklusõnnetuse tagajärjel kergemaid vigastusi. Rait Kilk verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr X kohaselt 29.10.2022 kell 22.50 võetud verest etanooli 1,69±0,06 mg/g. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Rait Kilk oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Rait Kilk süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täies Lk 2 / 3

1-23-7497 ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Rait Kilk ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha vähendatult 1087,50 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 172,80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 28 eurot, kokku 1288,30 eurot. Sundraha suurenemisest 2024. aastal, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel suurenenud osa 142,50 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Rait Kilgil tasuda menetluskulud 1288,30 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 108 eurot ning viimasel kuul 100,30 eurot iga kuu 15-ndaks kuupäevaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.