Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Lk 2 / 4

1-23-7283

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Jonne Lutvärki süüdistatakse selles, et tema X linnas, X külas, X talus, olles alkoholijoobes: • 08.06.2023 kella 16:30 paiku talu hoovis kasvuhoone juures tahtlikult tõukas oma elukaaslast E. K , kellega elab ühises elukohas, vastu paremat õlga, mille tagajärjel ämbril istunud E. K kukkus maapinnale oma vasakule küljele ja käele. Jonne Lutvärk tekitas oma tahtliku tegevusega E. K le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku käe kodarluu distaalse otsa murru; • 02.11.2023 kella 19:00 paiku kägistas kahe käega kaela piirkonnast voodis pikali lebavat E. K , tekitades E. K le füüsilist valu. Seejärel Jonne Lutvärk surus padja E. K näole; • 14.11.2023 kella 14:30 paiku lõi ühel korral parema labakäega E. K vasakule näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vasaku näopiirkonna turse ja punetuse. Seega Jonne Lutvärk tahtliku tegevusega, s.o teisele inimese füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jonne Lutvärki selles, et tema X linnas, X külas, X talus 14.11.2023 kella 14:15 paiku, olles alkoholijoobes, ähvardas E. K tapmisega, öeldes, et ei lahku majast enne, kui on E. K maha löönud, milline ähvardus hirmutas kannatanut ja millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta, kuna Jonne Lutvärk on kannatanu suhtes korduvalt olnud vägivaldne, s.h lämmatanud kannatanut 02.11.2023 patja näole surudes. Seega Jonne Lutvärk tahtliku tegevusega, s.o teise inimese tapmisega ähvardamisega, kui on Lk 3 / 4

1-23-7283 olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, lähenemiskeeluga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta, 2 kuud ja 28 päeva vangistust, millise kandmise alguseks loetakse 14.11.2023. a. Jonne Lutvärgile kohaldatakse lähenemiskeelu 2 aasta pikkuse tähtajaga E. K suhtes.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 18, 38 ja 52). Kohtueelses menetluses tunnistas süüdistatav end osaliselt süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Jonne Lutvärgilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1087,50 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, tuleb jätta kriminaalmenetluse kuludest osa, s.o kaitsjate tasu ja kulud kogusummas 911,04 eurot riigi kanda, arvestades asjaoluga, et Jonne Lutvärk on töötu ja osalise töövõimega. Tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jonne Lutvärgile tuleb kohaldada lähenemiskeeldu kannatanu E. K suhtes tähtajaga 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, kannatanule, Tallinna Vanglale ja Jonne Lutvärgi elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.