Liiklussüüteod

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi; 8.osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 1 alusel määrata Sergiy Mazno katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista Sergiy Maznolt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 115,20 eurot riigituludesse. Kohustada Sergiy Maznot tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 100.22 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1202,70 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700038826. Selgitusena võib märkida: „Sergiy Mazno, kriminaalasi 123-7260, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 43,20 eurot riigi kanda. Asitõendid – DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Sergiy Maznot süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 03.09.2023 kella 02:47 paiku Harjumaal Tallinnas Linnamäe tee 95 juures mootorsõidukit Škoda Roomster registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholi joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 0,87 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0.78 mg/l).

Samuti juhtis Sergiy Mazno tahtlikult uuesti, s.o korduvalt, 11.10.2023 kella 20:39 ajal Harjumaal Tallinnas Kärberi 60 juures suunaga Priisle bussipeatuse poole mootorsõidukit Škoda Roomster registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,07 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,97 mg/l ). Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Sergiy Mazno toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sergiy Mazno, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.12.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergiy Mazno süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2023 kuni 12.10.2023, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 508 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 alusel on Sergiy Mazno kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui

(viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Sergiy Maznot käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Sergiy Maznot käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tähtajaks määrata 1 aasta 10 kuud ning allutada Sergiy Mazno üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- DVDplaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 115,20 eurot riigituludesse. Kaitsjatasu 43,20 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.