Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 21 kohustada Jon Gustav Piirmaad käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega. Käitumiskontrolli järgimise ajaks määrata Jon Gustav Piirmaa Viru vangla kolmanda üksuse (alaealiste osakonna) kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1, KarS § 75 lg 1 p 1–6, KarS § 75 lg 2 p 21 ning KarS § 87 lg 1 p 10 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse Jon Gustav Piirmaa suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja kriminaalmenetluses äravõetud objektid

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

SÜÜDISTUSE SISU

Jon Gustav Piirmaa on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele). Nimelt tema ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, koh(t)a(de)s ja isiku(te)lt 20 tk narkootilise aine delta-9-tetrahüdrokannabinooli sisaldusega küpsiseid ja narkootilist ainet kanepit. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine sisaldusega küpsistest tarbis ta seejärel ära ning ülejäänud küpsiseid ning kanepit valdas seejärel ebaseaduslikult, hoides neid enda juures kuni 19.04.2023 kellani 10.30, mil aadressil xxx, asuvas X Gümnaasiumis tema suhtes teostatud läbivaatuse käigus leidsid ja võtsid politseiametnikud ära: - 4 vaakumpakendit, milles kokku 18 küpsist kogumassiga 669,60 grammi, mis sisaldavad 0,15% ehk 1,00 grammi delta-9-tetrahüdrokannabinooli, millest piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 50 kuni 400, keskmiselt 84 inimesele kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti 23E-AOX0098 kohaselt; - paberisse ja fooliumisse keeratud 13% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepiõisik massiga 0,56 grammi. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%), kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; delta-9-tetrahüdrokannabinool III nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt kanepi puhul 7,5 grammist ainest vastavalt kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni 04.02.2021 vastusest järelepärimisele ning delta-9-tetrahüdrokannabinooli puhul 0,025 kuni 0,20,

keskmiselt 0,12 grammist puhtast ainest vastavalt kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile 23EAOX0098. Seega käideldi käesolevalt delta-9-tetrahüdrokannabinooli koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt ca 83 inimesele (1/0,12x10). Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Jon Gustav Piirmaa toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 27.09.2023 süüdistatav Jon Gustav Piirmaa, kaitsja Karine Nersesjan ning abiprokurör Liset Rohi sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale prokuröri poolt kohtus nõutavas mõjutusvahendi liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus Jon Gustav Piirmaa süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistusest vabastamist seoses alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisega KarS § 87 sätete kohaselt. KarS § 87 lg 1 p 6 alusel allutada süüdistatav 1 aastaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, mille ajal on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti kokkuleppe kohaselt palub prokurör KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega. Jon Gustav Piirmaa nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2 ja KarS § 832 lg-st 1 kuulub konfiskeerimisele tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha 185 eurot, mis on hoiul Rahandusministeeriumi Swedbank tagatiskontol nr EE932200221023778606. Kriminaalmenetluse kulud, s.o narkootilise aine ekspertiisi 23E-AN0589 teostamise maksumus 168 eurot, kohtutoksikoloogia ekspertiisi 23E-AOX0098 teostamise maksumus 95 eurot ja määratud kaitsja Karine Nersesjani kohtueelses menetluses osalemise tasu kokku summas 345,60 eurot, palub prokurör jätta riigi kanda, arvestades asjaolu, et süüdistatav on alaealine.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Jon Gustav Piirmaa süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning KarS § 87 lg 1 p 6 sätet kohaldades vabastada karistusest, kohaldades tema suhtes kohtuotsuse resolutiivosas märgitud mõjutusvahendeid. Kohtu hinnangul on kokkuleppes välja toodud meetmed asjakohased ning põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele taotletud kujul.

Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4; KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4; KrMS § 179 lg-st 3; KrMS § 180 lg-test 1, 3; KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja KrMS §-st 249. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.