Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata J.Jile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda vaimse tervise spetsialisti nõustamisel vastavalt tema poolt hinnatavale vajadusele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus J.Jit süüdistatakse selles, et tema 06.01.2023 kella 13:58 paiku xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xx xx-xx asuva korteri elutoas lõi xxx xxxxxx J.J oma rusikaga järjestikku kahel korral lõuapiirkonda ja ühel korral seljapiirkonda. Sellega tekitas J.J J.Jile füüsilist valu lõuapiirkonnas ja seljapiirkonnas. Seejärel järgnes J.J J.Jile, kes oli löömise järel liikunud enda tuppa ning lükkas J.Ji voodile pikali selliselt, et J.J kukkus selg ees pea tagaosaga vastu magamistoa seina, millega J.J tekitas J.Jile pea tagaosas füüsilist valu ja muhu. Selle järel läks J.J J.Ji seljataha voodile ja kägistas käevarrega seljatagant J.Jit kaelast. J.J tekitas J.Jile hingamisraskuse ja füüsilist valu kaelapiirkonnas. J.Jit süüdistatakse isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, võttis 28.01.2023 kella 14:05 ajal xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xx xx-xx korteri magamistoas voodi peal parema käevarrega xxxxxx xxxxxx J.Ji kaela ümbert kinni ja kägistas. Selle teoga tekitas J.J J.Jile füüsilist valu kaelapiirkonnas, teadvusekaotuse ja punetuse kaelal. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani J.J toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.Jit süüdistatakse selles, et 06.01.2023 kella 13:58 paiku, pärast seda, kui J.J oli xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xx xx-xx asuva korteri magamistoas xxxxx J.Jit kägistanud, läks J.J korteri kööki, võttis köögist kööginoa ja ütles: „Tahad surma saada?“ ning läks J.Ji suletud magamistoa ukse taha. Lüües noa käepideme otsaga vastu J.Ji toa ust, ütles J.J J.Jile, et teeb talle rasvavähendusoperatsiooni. Seejärel väljus J.J enda toast, mille järel J.J hoidis nuga veel enda käes ja kõndis J.Ji järel. J.J kartis selle tulemusel, et J.J tapab ta ära.

Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani J.J toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.Jit süüdistatakse selles, et tema võttis 10.01.2023 kella 00:00 ajal xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx xx asuvate garaažide juurest xxxx xxxxxxx L.Kile kuuluva M1 kategooria mootorsõiduki Volkswagen Passat Variant, registreerimisnumbriga XXX XXX . Sõiduki juhtimise puhul puudus J.Jil teadvalt L.Ki nõusolek sõiduki kasutamiseks ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. J.J alustas sõiduki juhtimist xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx xx, mille järel juhtis sõidukit ka xxxxxx xxxxxxx Puiestee tn 1 aadressil asuvas parklas ja Vanamõisa järve juures. Seejärel juhtis J.J sõiduki aadressile xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx Piiri küla Papli talu ja pärast seda juhtis sõiduki tagasi aadressile xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xx xx. J.Jit süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt 10.01.2023 pannud toime asja omavolilise kasutamise, võttis 05.03.2023 kella 00:00 ajal xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx xx xxxx xxxxxxx L.Kile kuuluva M1 kategooria mootorsõiduki Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga XXX XXX , mida J.J kasutas seejärel ajavahemikul 05.03.2023 kell 00:00-07:25 sõiduki juhtimise näol. Sõiduki juhtimise puhul puudus J.Jil teadvalt L.Ki nõusolek sõiduki kasutamiseks ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. J.J alustas sõiduki juhtimist xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xx xx juurest, mille järel juhtis ta sõidukit xxxxxx linnas ka aadressidel Tartu tn 9 (xxxxxx Coop Konsumi parkla) ja Tamme 2 (xxxxxx Maxima parkla) ning xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx alevikus Kooli 6a asuvas Coop xxxx kaupluse parklas, kus juhtis sõiduki lumehange. Seejärel juhtis J.J sõiduki Xxxxxxxx linna keskväljakule Veski tn 6a ning Xxxxxxxx linna ringtee ületamise järel Xxxxxxxx Coop Konsumi parklasse asukohaga Xxxxxxxx li Tartu tn 9. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, pani J.J toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3; § 120 lg 1, § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistusest vabastamiseks ja tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 6 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamiseks – käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks. KarS § 75 lg 1 kohaselt on J.J kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada J.Jit osalema vaimse tervise spetsialisti nõustamisel, vastavalt tema poolt hinnatavale vajadusele.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus kokkuleppega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb vastavalt sõlmitud kokkuleppele süüdi mõista ning KarS § 87 lg 1 p 6 alusel vabastada karistusest, kohaldades tema suhtes alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit, s.o allutamist käitumiskontrollile. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.Ji kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 719,32 eurot. Süüdistatava J.Ji kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 86,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Kriminaalmenetluses on süüdistatava menetluskuludeks riigi õigusabi tasu kokku summas 805,72 eurot. Kokkuleppe kohaselt taotlevad kohtumenetluse pooled kriminaalmenetluse kulude täies ulatuses riigi kanda jätmist. J.J on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek. Kohtuistungil selgitas J.Ji ema, et ta kasvatab üksinda kahte alaealist last ning tema ainsaks sissetulekuks on pension. Kohus leiab, et tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja KrMS § 179 lg 3 ja § 180 lg 3 on põhjendatud süüdistatava kriminaalmenetluse kulud jätta tervikuna riigi kanda. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.