Liiklussüüteod

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud:

KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Artur Kiseljovilt riigituludesse menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087.50 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulud kogusummas 148.80 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot. Menetluskulusid kokku 1250.30 eurot on süüdistaval võimalik samuti tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 104.19 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700037186. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Artur Kiseljovile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik:

Artur Kiseljovit süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 18.08.2021.a KarS §-i 424 lg 1 järgi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 16.09.2023.a. kella 22.42 ajal Harjumaal, Saue vallas, Vatsla külas, Harku-Rannamõisa tee 2 km suunaga Tabasalu poole mootorsõidukit xxxx reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisi akti nr xxxx kohaselt etanooli veres 2,73 mg/g +/- 0,06, k-2). Sellise tegevusega rikkus Artur Kiseljov korduvalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Artur Kiseljov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga kahju ei tekitatud.

Karistuse liik ja määr:

Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kohtus Artur Kiseljovo karistamist 10 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /16-17.09.23/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 9 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 298 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud.

-3-

Määrata Artur Kiseljov üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on A.Kiseljov kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.