Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

1(23)

SÜÜDISTUS

Irina Mišakovat süüdistatakse selles, et tema 04.02.2023 umbes kella 10.00 ajal aadressil xxx asuvas korteri köögis lõi I Ki ühel korral noaga vasakule poole rinnapiirkonda, mille tagajärjel suri I.K sündmuskohal. I.Kornõsovi surma põhjuseks oli südant ja ülenevat aorti vigastav torke2(23)

lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Oma teoga pani Irina Mišakova toime tapmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi. Poolte seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Süüdistatav ja kannatanu elasid koos umbes kaks aastat ehk olid lähisuhetes. Nende vahel tekkis sõnaline konflikt, mille käigus olid öeldud vastastikud solvangud ning mingil hetkel kannatanu tõmbas süüdistatavat juustest. Sel hetkel, süüdistatava sõnul, hoidis ta käes nuga, tehes endale süüa, ta reflektoorselt pööras ringi ja kuna nuga oli tal käes torkas nuga rinda. Siis kannatanuga koos suundus esikusse, kus asetas ta põrandale, kannatanu ei suutnud enam üles tõusta. Süüdistatav leidis telefoni ja kutsus kiirabi. Süüdistatava ütlused ei olnud ühetaolised. Telefonikõnes häirekeskusele viitas ta kellegi kolmandale isikule, kes lahkus korterist ning politseinikule rääkis ta hoopis vägivallatoimingutest kannatanu poolt, seejuures ei olnud juttu juustest tirimisest, vaid hoopis kägistamisest. Teisi isikuid korteris sündmuse ajal ei olnud. Süüdistatav pani oma teo toime otsese tahtlusega ning selle eest teda tuleb karistada 7-aastase vangistusega. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt ning I.Mišakova tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 115 järgi ehk provotseeritud tapmisena. Karistuseks tuleb mõista 2 aasta ja 6 kuine vangistus, mille hulka arvata kolm päeva kinnipidamist ning karistus jätta täitmisele pööramata kui isik ei pane 5-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt. See oli kaitsereaktsioon. Ei tahtnud tappa. Süüd tunneb selles, et seda inimest (kannatanut) enam pole. Tsiviilhagi võtab õigeks. Kahetseb tehtu, enam seda ei juhtu, tõesti on varem kuritarvitanud alkoholi. On mures kannatanu sugulaste ja lähedaste pärast, et tekitas neile nii suure kaotuse. Hüvitab kahju.

KOHTU SEISUKOHT

Väljaspool vaidlust olevad asjaolud Antud asjas poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et kannatanu I K ja süüdistatav Irina Mišakova olid lähisuhetes ja elasid koos umbes kaks aastat I.Ki korteris aadressil xxx. Vaidlust ei olnud ka selles, et kooselu kestel süüdistatava ja kannatanu vahel on toimunud olmetülisid, sh seoses alkoholi kuritarvitamisega. Tülide toimumist kinnitavad ka tunnistaja N S ütlused, mille järgi tema korter asub süüdistatava ja kannatanu korteri kohal ning varem kuulis ta kuidas süüdistatav karjub kannatanu peale (tl 9). Vaidlust ei ole ka selles, et öösel vastu 4.02.2023 kannatanu ja süüdistatav viibisid kahekesi samas korteris, kus tarvitasid ühiselt alkoholi. Kuigi alguses politseinikele antud selgitustes eitas süüdistatav alkoholi tarvitamist (vt videosalvestis, fail nimega „[04.02.2023 10_14_34]“, tl 132, kell 10:33:21), väites, et võttis vaid hommikul natuke veini, alkoholi tarvitamist süüdistatava poolt kinnitab 4.02.2023 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega Irina Mišakoval tuvastati samal päeval kell 15.50 (s.t sündmuse toimumise ajast rohkem kui 5 tundi hiljem) alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,45 mg/l (tl 161), mis tähendab, et hommikul tema alkoholijoove aste pidi olema veel kõrgem. Kohtuistungil antud ütlustes tunnistas Mišakova ise, et öösel vastu 4.02.2023 tema koos kannatanuga on tarvitanud alkoholi. I Ki verest leiti 2,93 mg/g etanooli, mis elaval isikul vastab raskele alkohoolsele joobele (tl 45, p 12). 3(23)

Süüdistatav tunnistas oma kohtus antud ütlustes ka seda, et 4.02.2023 hommikul tema ja kannatanu vahel toimus tüli ja sõnavahetus armukadeduse pinnal (kannatanu poolt süüdistatava suhtes). Vaidlust ei tekkinud ka asjaolu üle, et tüli arenes nii kaugele, et kannatanu käes olnud kööginuga sisenes kannatanu kehasse, rindkere piirkonnas. (Mälu järgi joonistas I.Mišakova kohtueelses menetluses noa kuju ja see joonis asub toimikus lk 180). Kell 10:09 helistas I.Mišakova häirekeskusele. Kell 10:17 saabus kohale politsei (sh tunnistajad P ja A) ning mõned minutid hiljem, kell 10:19 kiirabi. Kell 10:40 kiirabitöötajad konstateerisid I.Ki surma saabumist. Vastavalt 29.03.2023 ekspertiisiaktile nr 23E-AOS0014/KJ25 kannatanu I.Ki surma põhjuseks on südant ja ülenevat aorti vigastav torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Kannatanu surm saabus mitte rohkem kui 5-6 minutit peale südamevigastuse tekitamist lähteandmetes näidatud ajal 4.02.2023. Surnukehal sedastati järgnevad vigastused/tervisekahjustused: keskseinandisse ulatuv roiet läbistav ning südant ja ülenevat aorti vigastav torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal III roide kohal verevalumitega haavakanali suunal, verisüdamepauna ning vasakpoolse veririnna tekkega; rinnaku ristimurd III roidevahes, vasakpoolse V roide murd ja parempoolse II roie murd rangluujoonel, nahamarrastused vasakul küünarvarrel ja otsmikul ning torkehaav-marrastus vasakul säärel sääreluu punkteerimisest on tekitatud elustamiskatse käigus. Surma põhjustanud torke-lõikehaav on tekitatud mitte rohkem kui 5-6 minutit enne surma saabumist; nahamarrastused küünarvarrel on tekkinud lühikest aega enne või peale surma või suremisprotsessi ajal, nahamarrastused otsmikul mitte vähem kui 12 tundi enne surma saabumist ning rinnaku, vasakpoolse V ja parempoolse II roide murd ning torkehaavmarrastus vasakul säärel on tekitatud elustamiskatse käigus. Südant ja ülenevat aorti vigastav torke-lõikehaav põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse; ülejäänud kannatanul sedastatud vigastused ei ohustanud tema elu ei nende tekitamise momendil ega ka järgselt. Torkelõikehaav rindkerel on tekitatud teravaotsalise ühte lõikeserva omava kuni 2 cm laiuse ja mitte vähem kui 5-6 cm pikkust tera omava noaga, löögi suunaga eest taha veidi keskele; nahamarrastused küünarvarrel võivad olla tekkinud kukkumisega kaasuval järkjärgulisel hõõrdumisest vastu kõva tömpi piiratud pinnaga eset nt kukkumisest vastu mingi eseme või vahendi serva; nahamarrastused otsmikul ei ole seostatavad surma saabumisega. On tõenäoline, et kannatanu oli surma põhjustanud vigastuse tekitamise momendil püsti seisvas asendis ning tõenäolisemalt asus ründaja tema ees. Ründel noaga tekitatavaid tüüpilisi enesekaitse vigastusi kannatanul ei sedastatud. Kannatanu ei olnud peale südame-üleneva aordi vigastuse tekitamist võimeline aktiivselt tegutsema nt käima, osutama vastupanu, rääkima. Surnu verest leiti 2,93 mg/g etanooli, mis elaval isikul vastab raskele alkohoolsele joobele; narkootilisi aineid surnu verest ja uriinist ei leitud. Kannatanu surma põhjustanud vigastus on tõenäoseimalt tekitatud markeeringut 1 kandva noaga (foto nr 17-18; tl 50). (tl 42-45) Seega, kannatanu surma saabumise põhjus on teada. Keskseks vaidlusküsimuseks antud asjas oli: kas süüdistatav lõi kannatanut noaga rindkerre tahtlikult, saades aru oma teo iseloomust ja selle tagajärgedest (süüdistuse versioon) või juhtus see kogemata ja süüdistataval puudus tahtlus kannatanut tappa (süüdistatava versioon). Kaitsja versiooni järgi I.Mišakova teole eelnes kannatanupoolne füüsiline vägivald ja solvamine, mille tulemusena süüdistataval tekkis tugeva hingelise erutuse seisund (kaitsja versioon). Ülaltoodud versioone kontrollib kohus alljärgnevate kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditele tuginedes. Uuritud tõendid 4(23)

Süüdistatava ütluste järgi kannatanuga hakkasid nad koos elama 2021.aastast. Kooselu kestel Kiga on regulaarselt koos tarvitanud alkoholi, umbes kaks korda nädalas. Kui tihti tülitsesid Kiga kooselu kestel – peale alkoholi tarvitamist, 1-2 korda nädalas. Mis põhjusel tekkisid tülid – tema juures käisid sõbrad, nad tarvitasid koos alkoholi, see ei meeldinud, pärast seda oli (K) veel armukade. Iga nädal, mõnikord iga päev käisid sõbrad ja igal korral on tarvitanud alkoholi. Alkoholi hankis kooselu kestel K, sõbrad ka tõid... 4.02.2023 K kasutas vägivalda. See oli hommikul kella 9 või 9.30 ajal. Kell 10 kutsus juba kiirabi välja. Sel hetkel oli köögis. See juhtus armukadeduse pärast. Ta karjus, solvas, haaras juustest kinni. Ropendas ebatsensuurselt. Miks otsustas, et see oli seoses armukadedusega – kui ta tarvitas alkoholi, siis talle tundus, et keegi on käinud. Ütles „lits“, „prostituut“. Sel ajal K oli köögis, selja taga. Ei mäleta, kas vastas temale midagi. Kil oli seljas musta värvi jope, üleriided. Vahetult enne seda K kavatses minna ära. Tol öösel ta ei ööbinud kodus. Ta tuli koju kella 8 ajal hommikul. Kui kaua K viibis kodus peale koju naasmist kuni tüli tekkimiseni – umbes tund aega. Tüli kestis umbes tund aega. Sel ajal tegi köögis süüa, lõikas kapsaid. Käes oli nuga. Kui haaras juustest kinni siis tundis füüsilist valu ja hirmu. Vastas sellele nii, et keeras end ringi ja automaatselt tegi seda, ei tea, kuidas see juhtus. Kas lõi kannatanut noaga – ei kavatsenud esialgu, oli uduses seisundis hirmust. Mis hetkel sai aru, et tekitas vigastuse kannatanule - ta (s.t kannatanu) oigas. Haaras teda ja läksid koridori poole, hakkasin karjuma, otsima telefoni, et kutsuda kiirabi. Verd kohe ei olnud näha, alles esikus. Kannatanu ei rääkinud löögile vastuseks midagi, mõigas midagi. Palju möödus aega löögi tegemisest ja kõne tegemiseni - arvas, et 15 minutit aga selgus, et 56 minutit kuni sai telefoni kätte. Tegi jope lahti kui kannatanu oli juba pikali põrandal, nägi, et on haav, tõi kaltsud, et peatada verd. Helistas kiirabisse, öeldi, et on võimalik reanimeerida. Politsei saabus kohale esimesena. Kõnest häirekeskusele kuni politsei tulekuni möödus paar minutit. Ei tahtnud kannatanut tappa. Kahetseb tehtu. Võtab tsiviilhagi õigeks täies mahus. Peale juhtunu vajas abi, käib psühholoog A T juures, tänase päevani saab psühholoogi abi, saab moraalset tuge. Septembri juhtum (perevägivald kannatanu poolt süüdistatava suhtes 2022.a septembris) oli seotud lõpetatud menetlusega. Tol korral kannatanu üritas kägistada. Aga määruses on kirjas, et kannatanu haaras lõuast kinni, mis ei ole kägistamine – tegelikult haaras kaelast kinni. Andis ütlused, et ta tahtis kägistada. Naaber ei käinud nende korteris. Ühe korra helistas kiirabisse kui oli tüli, kannatanul oli epilepsia, kutsus kiirabi sellega seoses, see ei olnud tüliga seotud. Siis olid mõlemad alkoholijoobes. Detsembris 2022 üritas ka kägistada, siis olid ka mõlemad alkoholijoobes. Miks ei teavitanud detsembris korduvast vägivallajuhtumist – läks ema juurde, ei pöördunud politseisse, sest kartis, et kannatanut peetakse kinni, olid külalised. Kui käisid kannatanu sõbrad, siis harva, aga tarvitas nendega koos alkoholi, aga pigem ikkagi üritas ajada nad minema. 4.02.2023 tundus, et keegi käib meie juures, kannatanu sõbrad jäid tihti ööseks. Kui kannatanu tarvitas alkoholi, siis talle tundis, et keegi käib tema (s.t Mišakova) juures. Solvamise ajal haaras juustest kinni. Tüli käigus veel kägistas, haaras rinnust. Kägistamise ajal olid üksteise vastas, näoga üksteise suhtes, vastastikku, kätega kägistas, haaras rinnust kinni kampsunist... Kägistamist ikkagi ei olnud, haaras rinnust kinni. Kannatanu solvangutele vastas nii, et „jäta rahule“, „korista oma käed“, „ära puutu mind“. Võimalik, et solvas kannatanut. Ei mäleta, mis ütles temale. Ei tea, kus kannatanut oli öösel. Ise magas, kannatanu läks öösel minema. Hommikul kella 5 ajal läks magama, enne seda läks kannatanu ära. Ei mäleta, mis kell. Tol õhtul öösel tarvitasid alkoholi, kannatanu läks sõprade juurde, ise läks magama, jõid veini, viina. Kahekesi jõid ära kaks 0,5 l viina ja pudel veini. Siis kannatanu tõi veel juurde 0,5 l viina. Tol öösel keegi külas ei käinud, enne seda käisid. 5(23)

Ise ei teadnud, et tegi lööki, aga tuli välja, et tegi. Sel ajal oli ise alkoholijoobes. Hommikul on veel tarvitanud alkoholi, kannatanuga koos. Viina ja veini. Kannatanu tahtis veel poodi minna, ütles selle peale temale, et „ära mine, ole kodus“. See oli enne tüli. Peale seda läks ta tigedaks ja tekkis tüli. Kui haaras juustest, siis järsku tiris tagasi. Ei teadnud, et ta (s.t kannatanu) oli kõrval. Ei aimanud, et ta (s.t kannatanu) on selja taga. Sel ajal ütles kannatanu temale: „loom“. Politseinikule ei rääkinud midagi juustest tirimisest, sest oli šokis, unustas, ei reageerinud kohe, mõtles, et kägistab. Oli joobes. Tundis hirmu ja tahtis teda eemale tõrjuda. Hooga keeras ringi tema suunas. Tahtis tõugata teda eemale, tuli välja, et tõukas teda eemale noaga, ei teadnud, et ta on nii lähedal minu suhtes. Ei mäleta, kui pikk oli noatera. Nuga hoidis paremas käes. Tundus, et viskas nuga pesukaussi, tuli välja, et prügikasti. Ei mäleta mida pesi pesukausis. Alles esikus nägi, et haavast tuleb verd, oli tugev verejooks. Miks häirekeskusele ütles, et keegi kolmas oli juures – tundus, et õues akna taga oli keegi. Enne seda keegi korteris ei käinud. Üritas teha südamemassaaži kannatanule. Kas helistas tunnistajale M (tol hommikul) – ei mäleta seda. Kes tegi telefonile salvestised – ei tea, ei mäleta. Endal oli seljas roosa värvi spordipluus, musta värvi spordipüksid ja sussid. Veremäärdumised leiti ka villastest sokkidest ja halli värvi spordipükstel – vahepeal vahetas riided. Löögi ajal jalas olid hallid püksid ja villased sokid. Püksid vahetas siis, kui juba tuli kriminalist jne. Salvestisel on näha juba mustad püksid – vahetas need varem välja, ei mäleta millal. Mis põhjusel – lihtsalt vahetasin riided. See oli pärast kiirabi kutsumist ja enne politsei tulekut. Sissetulekust saab ainult raha töötukassast, toetus oli alguses 289 eurot ja siis see summa vähenes. Praegu saab ka raha töötukassast. Korter kuulus Iile. Kommunaali maksis kinni tema, vahest mina. I on toetanud materiaalselt. Tunnistaja S kuulis karjumist suveajal – seda konflikti ise ei mäleta. Tülide käigus võis teda eemale tõugata, lüüa mitte, ainult kui kiilaka põske, äärmisel juhul. Asitõendid – riided, telefoni Huawei sooviks tagasi saada. Mis kell ärkas – kella 8 ajal, umbes 2-3 tundi magas. Miks ärkas nii vara – et minna WC-sse ja teha süüa. Kas ärkas enne kannatanu tagasi tulekut – jah. Kas hakkasid kohe tarvitama alkoholi – kui kannatanu tagasi tuli, tarvitasid köögis. Kas tarvitamise ajal jope oli kannatanul seljas – ta võttis riidest lahti, siis pani jope uuesti selga. Kannatanu ise ütles, et läheb poodi. Ühiselt võtsid alkoholi ja siis hakkas toitu tegema. Juba hakkas süüa tegema, alguses puhastas kapsast kraanikausis, kavatses lõigata seda. Kavatses hakata lõikama kapsast. Alguses tegi kartuleid lihaga ja siis kavatses teha kapsasuppi. Kõik oli kooritud ja külmkapis. Väiksema noaga lõikab sibulaid ja koorib kartuleid. Teine nuga oli lõikamiseks... Rinnust kinni hoidmine oli enne juustest tirimist Kas siis lasi lahti - jah ja jätkas toidu tegema, kannatanu sättis end poodi minekuks. Pani jope selga ja tuli tagasi kööki. Oli ainult keha keeramine, tahtis tõugata, aga ei tõukanud. Juustest tirimise ajal sain aru, et kannatanu on selja taga. Kui kannatanu tiris juustest tundis hirmu, et hakkab kägistama, ei teadnud, mis talle pähe tuleb. Miks ei öelnud temale „lase lahti“ vms - ei jõudnud, tõukas. Kas siis vaid keeras keha või lõi käega - tõukamine oli, noatera oli suunatud ettepoole kannatanu suhtes. Sündmuskohal suhtlesite erinevate politseinikega, salvestiselt nägime, et olid nii meessoost kui naissoost politseinikud, s.o tunnistajad P ja A. Tunnistajale Ple te rääkisite, et I tiris juustest, 6(23)

aga salvestise ajal kui politsei alles tuli kohale, te juuste tirimisest ei räägi, miks alguses ei rääkinud, aga hiljem rääkisite – ei jõudnud kohe reageerida. Pesi nuga puhtaks, et oleks puhas. Vihahoog oli tekkinud valust ja hirmust. Tunnistaja M sõnul te läksite eelmise mehega lahku, sest kuritarvitasite alkoholi (ise olete rääkinud füüsilisest vägivallast eksabikaasa poolt). Miks tunnistaja nimetab teist põhjust – ta valetab. Oli keskmine kuritarvitamine. Laps elab praegu isa juures. Hooldusõigus tema suhtes on olemas. Tunnistsaja M räägib ka sellest, et ükskord nägi kuidas te tüli käigus võtsite nuga kätte, kuidas see võis juhtuda – ei olnud sellist juhtumit, rõõnab, sest tappis tema sõpra (s.t kannatanut) ära. Mi sõnul kui teie peale karjuda, siis võite muutuda agressiivseks, kas see vastab tõele - ei. Aknad on kaetud rulooga, kuidas saite näha, et keegi on õues akna taga – siis ilmselt tundus. Tõukasin eemale ja samal ajal tegin noalööki. Kas siis oli tõukamine või keha keeramine – keerasin keha. Tunnistaja K P ütluste järgi (poolte kokkuleppel uuriti kohtuistungil tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, jättes tunnistaja ristküsitlemata KrMS § 291-1 alusel) 4.02.2023 oli ta patrullteenistuses koos patrullpolitseinik A Piga. Kell 10.10 said väljakutse „Charlie“ prioriteediga aadressile xxx. Väljakutse sisuks oli, et keegi lõi kedagi noaga. Saabusime kohale kell 10.14 ning korteri nr x ust avas Irina Mišakova. Koridoris põrandal oli meesterahvas, I K, kes oli teadvuseta, ei hinganud... oli lahtine haav rindkeres. Rinna peal olid tal igasugused rätikud, mis olid verised. Mõne hetke pärast kiirabi saabus kohale ja hakkas isikut elustama. Kell 10.40 kiirabi konstateeris isiku surma. Irina sõnul oli ta köögis, tegi süüa, lõikas toiduaineid. Kella 10 paiku hommikul alkoholijoobes elukaaslane I tuli koju ja armukadeduse tõttu tekkis nende vahel suusõnaline konflikt, mille käigus I tiris Irinat juustest. Irina käes oli nuga käepidemega, ta pööras end Ii poole ja juhuslikult torkas Iit rinna piirkonda, mille tagajärjel Ii rindkere sai vigastatud ja I kukkus maha. Peale seda Irina võttis teda ja viis korteris koridori. Irina väitis, et ei tahtnud Iit vigastada, kuid kasutas nuga enesekaitseks. Irina oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Paariline leidis köögi prügikastis kööginoa, millel oli näha punast värvi vedelikku, kuid Irina ütles, et vigastas Iit hoopis teise kööginoaga, mis oli sahtlis ja puhtaks pestud. Köögi ja koridori põrandal oli näha punast värvi plekke. Kohal käisid uurijad, ekspert. Väljakutse ajal kasutati vormikaameraid. (tl 1-3) Tunnistaja A A ütluste järgi (poolte kokkuleppel uuriti kohtuistungil tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, jättes tunnistaja ristküsitlemata KrMS § 291-1 alusel) 4.02.2023 oli patrullteenistuses koos patrullpolitseinik A Vga. Kella 10.08 ajal saime C prioriteediga väljakutse aadressile xxx. Esmainfo kohaselt keegi oli kedagi noaga rindkeresse löönud... Esimesena sündmuskohale jõudnud patrullekipaaži liikmete sõnul oli meesterahvas nõrga pulsiga pikali maas. Meie jõudsime kohale kella 10.15 paiku. Samal ajal oli kohale jõudnud ka kiirabi, kes kohe alustas elustamisega. Abivajav mees oli koridoris ja teda üritasid elustada kolm kiirabi töötajat. Meie koheselt korterisse ei pääsenud... Umbes kella 12.25 paiku õnnestus mul korterisse pääseda. Paariline jäi korteriukse juurde. Köögis olid patrullekipaaži 4277 liikmed ja nende vastas istus tooli peal naisterahvas. Hiljem selgus, et tegemist on Irina Mišakovaga. Uurisin Irina käest mis juhtus ja kas ta oskab öelda, kas abivajav mees oli noahaavaga koju tulnud või see juhtus korteris ja kes võis teda rünnata. Irina oli alkoholijoobele viitavate tunnustega (alkoholi lõhn suust, ebakindel kõnnak). Irina sõnul oli ta parasjagu köögis söögitegemisega hõivatud, kui koju tuli tema elukaaslane I K ja hakkas olmetüli norima. Irina sõnul I oli hommikul tulnud alkoholijoobes, oli sõbra matustel. Astus üleriietes kööki ja hakkas teda verbaalselt norima. Irina tegeles parasjagu köögis köögiviljade lõikamisega. Irina sõnul ta rohkem ei suutnud taolist norimist taluda ja tal tekkis hetkevihahoog, mistõttu ta oli sellesama noaga, millega ta parasjagu köögivilju lõikas, löönud Iit ühe korra rinna piirkonda, tekitades sellega ta rindkerele lahtist 3,5 cm lõikehaava. Löömise 7(23)

hetkel oli Irinal, tema sõnul, nuga paremas käes. Irina sõnul I lähenes talle tagant ning tema korraks ringi keerates lõi ühe korra Iit rindkere piirkonda. Palusin Irinal näidata ka nuga, millega ta oli Iit löönud. Irina võttis köögisahtlist välja valget värvi (u 10-12 cm) nuga ja ütles, et on löönud sellesama noaga. Samuti mainis Irina, et ka varasemalt tema ja Ii vahel oli lähisuhtevägivalda ja tegemist pole esmakordse juhtumiga. Kell 10.40 loobus kiirabibrigaad Ii elustamisest, kuna elustamine ei andnud tulemust. Seejärel nemad kohapeal konstateerisid Ii surma. Irina oli kinni peetud. Kohale tulid ka kriminalist, kohtuarst ja valveuurijad. Vaatasime kriminalistiga köögis ringi ning märkasime, et kööki sisse astudes vasakul pool olevas prügikastis on 5-6 cm pikkuse teraga nuga. Prügikastis oleva noa noateral oli näha punast värvi määrdumist. Punast värvi määrdumisi oli ka Irinal seljas olnud riietel ja sussidel. Samuti oli punast värvi määrdumist näha ka esikus põranda peal ja Ii riiete peal. (tl 4-6) Tunnistaja N S ütluste järgi (poolte kokkuleppel uuriti kohtuistungil tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, jättes tunnistaja ristküsitlemata KrMS § 291-1 alusel) elab ta korteris aadressil xxx. Korter asub teisel korrusel. All asub korter nr x, kus elas I K. Umbes aasta tagasi hakkas I elama koos naisterahvaga, kelle nimi on „Irina“, perekonnanime ei tea. Nägi teda paar korda, ei suhelnud temaga. Nii I kui Irina väga tihti tarvitasid alkoholi. Nende juures pidevalt käisid erinevad inimesed ja koos nendega jõid alkoholi. Suvel 2022 kui korteri aknad olid lahti, kuulsin, kuidas Irina karjus Ii peale, isegi kuulsin laksusid (Irina lõi Iit). On alati väga hästi kuulda, kuidas all asuvas korteris keegi karjub või räägib. 4.02.2023 hommikul oli kodus, nägi kella 10.40 ajal, et õues on politsei ja kiirabi auto. Trepikojas olid politseinikud, küsis, mis juhtus, öeldi, et läheks tagasi oma korterisse. Hiljem sai teada, et korteris nr x Irina tappis Iit. Nägi aknast, kuidas Irinat viidi politseiautost tagasi korterisse ja tema näos oli küüniline irve, ta isegi naeratas. Samal hommikul ei kuulnud korterist nr x mingeid karjeid ega jutte või skandaale. 4.02.2023 kella 3 ajal tuli koju, nägi, et korter nr x köögis põleb tuli aga oli vaikne. Mingit lärmi ei olnud. (tl 7-9) Tunnistaja I M (I.Ki sõber) ütluste järgi (poolte kokkuleppel uuriti kohtuistungil tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, jättes tunnistaja ristküsitlemata KrMS § 291-1 alusel) I Kiga olid sõbrad rohkem kui 20 aastat. Irina Mišakovat tunneb natuke vähem, töötas tema endise abikaasaga koos. I ja Irina said tuttavaks umbes 2 aastat tagasi ja hakkasid elama koos. Umbes 5 aastat tagasi hakkas Irina tihti tarvitama alkoholi, iga päev jõi viina, seetõttu läks eelmise mehega lahku. I enne kohtumist Irinaga praktiliselt ei joonud. Kui hakkasid Irinaga koos elama, hakkas ka tihti tarvitama, tekkisid probleemid tööl, kaotas tööd. I rääkis ka, et Irina tarvitab viina iga päev. Elasid Ii korteris, Irina ei töötanud, elasid Ii vahenditest. Mitmel korral ühise tarvitamise käigus nägi, kuidas I ja Irina tülitsesid omavahel, karjusid üksteise peale, aga füüsilist vägivalda ei näinud. Ükskord oli nende juures külas, tarvitasid koos alkoholi ja konflikti käigus Irina võttis nuga kätte, ta ei vehkinud noaga, vaid hoidis käes ja karjus Ii peale. Teab, et varem Irina on haaranud kahvlit, aga siis konfliktid lõppesid kiiresti, Irina sai kohe aru, et käitus valesti. I võis ka provotseerida Irinat sellistele tegevustele, võis talle öelda midagi solvavat. 3.02.2023 käis matustel, kutsus Iit kaasa, sest surnu oli nende sõber. I ütles, et ei lähe matustele. Tol hommikul pidi sõitma töötukassasse. Suhtlesid temaga hommikul telefoni teel. Hiljem tuttav F ütles, et 3.02.2023 õhtusel ajal nägi Iit Irinaga poes, nad ostsid kaks pooleliitrilist pudelit viina ja toitu. 4.02.2023 kella 12 ajal helistas tuttav T, kes küsis, kas teab, et I on tapetud. Alguses ei uskunud teda, aga samal päeval hiljem helistas F ja ütles sama. Ei mäleta, et tol hommikul Irina oleks temale helistanud, see jääks meelde. Kui ta ka helistas, siis võis küsida, kus olete ja kas tulete külla koos naisega. Vaadates oma telefoni näen, et 4.02.2023 kell 10.07 helistati numbrilt xxx. See number kuulub Iile. Ei mäleta, kes helistas tol hommikul sellelt numbrilt, kõne kestis 33 sekundit. Pärast seda Irinat ei näinud, aga ta helistas paar korda ja rääkis, et ei löönud Iit meelega, vaid see juhtus kogemata, sest I haaras teda juustest kinni ja tõmbas, siis ta juhuslikult lõi teda noaga. Ei usu seda. I võis karjuda Irina peale, aga ei usu, 8(23)

et I võis Irinale kallale tulla. Teab, et kui Irinaga rääkida rahulikult, siis ta on rahulik, aga kui tema peale karjuda, siis muutus agressiivseks. Ta rahunes ka kiiresti maha. (tl 11-13) 4.02.2023 sündmuskoha vaatluse protokolli järgi vaadeldavaks kohaks on kolmetoaline korter aadressil xxx. Korter asub esimesel korrusel. Koridoris põrandal on selili meesterahva surnukeha peaga koridori lõppu poole, jalgadega välisukse poole. Surnukeha ülemine kehaosa on paljas, rindkere piirkonnas on haav. Särgil ja jopel on rinnal vasakult poolt läbiv auk. Särk on seespool verekahtlase määrdumisega. Köögitoas kraanikausist paremal pool on lõikelaud, mille peal on pool kapsapead. Kapsapeast on kapsajuurikas ära lõigatud ja kapsapea on lõike poolt ära kuivanud. Lõikelaua juures on nuga, noatera on ca 14 cm, käepide on musta värvi plastmassist. Noatera laius kõige laiemast osast on ca 3 cm. Laua peal akna juures on pakk veini ja kruus, milles on kollakat värvi vedelik. Köögitoa põrandal on veretaolised tilgad. Prügikastist on avastatud verega määrdunud nuga. Noatera pikkus on ca 8 cm, laius kõige laiemast osast on ca 2 cm. Käepide on musta värvi plastmassist ja on ca 11 cm. Magamistoas voodi peal on halli värvi spordipüksid, millel esinevad verekahtlased määrdumised. Koridoris riiuli peal on mobiiltelefon Huawei. Koridori nurgas välisukse juures on heledat värvi kootud villased sokid. Koridori jalatsite riiulil on vere määrdumistega heledat värvi sussid. (tl 15-40) Kiirabikaardist nähtub, et teade saabus kell 10.10, kell 10.16 brigaad oli kohal. Patsient I K, kellel on lahtine haav rindkere vasakul poolel, patsient ei hinga. Häirekeskuse andmete kohaselt löödud ca 15 minutit (tagasi) rindkerre noaga. Saabumisel patsient siseukse taga, ei hinga, verejooksu ei ole. Alustatud elustamine. Rindkere eesseinal vasakult südame projektsioonil ca 3-4 roidevahemikus medioaksilaarjoonel avatud sügavusse ulatuv ca 4 cm teravate servadega lõikehaav. Kliinilise surma tekke aeg 10.17. Patsient suri kell 10.39, kliinilise surma kestvus 22 min. (tl 41) 4.02.2023 võrdlusmaterjali võtmise määruse alusel võeti DNA puuteproovid Irina Mišakovalt (tl 149, 151-155). 20.03.2023 ekspertiisiakti nr 23E-GE0234 kohaselt nr 1 märgistatud noa teral avastatud vere jäljest võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisproviil, mis on kokkulangev I Ki DNA-profiiliga, kuid mitte Irina Mišakova DNA-profiiliga. Antud DNA-progiili saamine on 1024 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb I Kilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Nr 1 märgistatud noa vasakpoolselt käepideme pinnalt võetud proovist saadi DNA-analüüsi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Irina Mišakovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. I Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. (tl 53-54) 14.02.2023 asitõendi vaatlusprotokolli järgi vaadeldavateks objektideks on 4.02.2023 xxx korteris sündmuskoha vaatluse käigus I Ki seljast võetud jope, tõmblukuga särk, jalast võetud jalatsid ja teksapükste tagataskust rahakott. Jope esikülje vasakul hõlmal, alumisest äärest 49 cm ja vasakust varrukaõmblusest 16,3 cm kaugusel asub sirgete äärtega lõiketorkehaav laiusega 3,7 cm. Jope vasaku hõlma sisemisel küljel lõiketorke haava laius on 2,8 cm. Lõige on materjali läbiv. Jope vasakul varrukal, alumisest äärest 22 cm ulatuses ja kogu varruka laiuses asuvad verekahtlased plekid mõõtmetega 0,1 cm – 1,3 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Jope paremal varrukal asuvad verekahtlased jäljed varruka alumisel osal, varruka õmblusel, alumisest äärest 17 cm ulatuses. Verekahtlased jäljed on mõõtmetega 0,1-12x7 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Jope kapuutsi sisemisel küljel, keskosas, asuvad verekahtlased jäljed mõõtmetega 0,1cm-3,5cm. Jope esiosa alumises ääres, tõmbluku juures asub 10x11cm alal verekahtlane jälg. Jope sisemisel voodril verekahtlane jälg asub lõiketorke haaval. Tõmblukuga särgi esikülje vasakul hõlmal, alumisest äärest 51 cm ja varruka õmblusest 23 cm kaugusel asub materjali läbiv lõiketorke haav laiusega 2,5 cm. Särgi vasakul hõlmal, 9(23)

alumisest äärest 56 cm ulatuses asuvad intensiivsed materjalist läbiimbunud verekahtlased jäljed. Paremal hõlmal asuvad verekahtlased jäljed alumisest äärest 48 cm ulatuses. Särgi vasak küljetasku materjal on verekahtlase vedelikuga läbi imbunud ja alumisest äärest kahjustatud. Spordijalatsite sisemistel külgedel asuvad intensiivsed verekahtlased jäljed, mis on kujunenud pühkimisjhälgede ja pritsmetena. Parema jalatsi pealmisel osal asub intensiivne verekahtlane jälg, mis on materjali imbunud. Verekahtlased jäljed asuvad ka parema jalatsi tallal. (tl 60-75) 17.02.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi 4.02.2023 xxx korterist võetud (süüdistatava) villased kootud sokid, jalatsid ja halli värvi spordipüksid. Sokkide tallad on määrdunud. Numbriga 2 markeeritud soki vasakul küljel, sääre äärest 8 cm ja kannapoolsest äärest 8 cm kaugusel asub verekahtlane plekk mõõtmetega 0,3 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Talla vasakust äärest 3,5 cm ja nina osast 21 cm kaugusel asub verekahtlane plekk mõõtmetega 0,2 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Jalatsite materjal on kahjustatud, sisetald määrdunud. Vasakul jalatsil (sussil), välimisel küljel asuvad verekahtlased määrdumised. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Kogu jalatsite taldade ulatuses asuvad verekahtlased jäljed. Spordipükste esiküljel, paremal püksisäärel, vöö äärest 27,4 cm ja paremast küljeõmblusest 16,5 cm kaugusel asuvad verekahtlased plekid läbimõõtudega 0,10,5cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Spordipükste säärtevahel, vasakul püksisäärel, vöö äärest 32,5 cm ja vasakust küljeõmblusest 28,5 cm kaugusel asuvad verekahtlased plekid läbimõõtudega 0,4-1,1 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Vasakul püksisäärel, vöö äärest 28 cm ja vasakust küljeõmblusest 13 cm kaugusel asub verekahtlane plekk läbimõõduga 0,3 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Paremal püksisäärel, vööst 37 cm ja paremast küljeõmblusest 0,5 cm kaugusel asub 2 cm pikkune kerge verekahtlane plekk. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Parema küljetasku voodril avastati kerge verekatlane jälg. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Pahupidi pööratud pükste esiküljel, vasakul püksisäärel, vöö äärest 7cm ja küljeõmblusest 2 cm kaugusel asub verekahtlane jälg mõõtmetega 13x2,5 cm. Vasaku püksisääre põlve piirkonnas, vööst 53 sm kaugusel asub verekahtlane plekk mõõtmetega 16x10 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Pahupidi pööratud pükste parema püksisääre esiküljel, vööst 26,8 cm ja küljeõmblusest 16cm kaugusel asub verekahtlane plekk läbimõõduga 0,5cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. (tl 76-99) 22.02.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi Irina Mišakova läbivaatuse käigus 4.02.2023 ära võetud esemed: jakk, T-särk, dressipüksid ja sokid. Jakk on määrdunud. Jaki paremal hõlmal, alumisest äärest 32 cm ja paremast kõljeõmblusest 19 cm kaugusel asuvad 8x9 cm alal verekahtlased plekid mõõtmetega 0,5-2,8 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Jaki vasakul hõlmal alumisest äärest 22,6 cm ja vasakust küljeõmblusest 15,5 cm kaugusel asub verekahtlane plekk mõõtmetega 4x6 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Jaki vasakul hõlmal, alumisest äärest 13,5 cm ja vasakust küljeõmblusest 9 cm kaugusel asub 6,5x1,5 cm alal verekahtlane plekk mõõtmetega 2,5x1cm kuni 2,5x1,5cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Jaki vasakul hõlmal, alumisest äärest 27,2 cm ja vasakust küljeõmblusest 0,4cm kaugusel asub verekahtlane plekk mõõtmetega 1,5x0,6 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Jaki paremal hõlmal, alumisest äärest 53cm ja tõmbelukust 0,5cm kaugusel asub kerge verekahtlane määrdumine mõõtmetega 2,5x0,5cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Parema varruka tagumisel küljel, alumises ääres, varrukaõmblusest 9,5cm ja alumisest äärest 2,8 cm ulatuses asub verekahtlane plekk. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Parema varruka soonikkoes osa ümblusel, varruka õmblusest 4 cm kaugusel asub verekahtlane plekk läbimõõduga 0,7 cm. Vasaku varruka alumises ääres asub kerge verekahtlane määrdumine varruka õmblusest 7 cm ulatuses. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. T-särgi esiküljel, kraegl, parema varruka äärest 26 cm kaugusel asub verekahtlane plekk läbimõõduga 0,1 cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Musta värvi dressipükste esiküljel, paremal püksisäärel, vöö äärest 46,5 cm 10(23)

ja paremast küljeõmblusest 14 cm kaugusel asub musta värvi plekk. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Dressipükste esiküljel, paremal püksisäärel, vöö äärest 41 cm ja paremast küljeõmblusest 13,5 cm kaugusel asub musta-pruunikat värvi plekk. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Vasakul püksisäärel, põlve piirkonnas, vööst 54 cm ja vasakust küljeõmblusest 11cm kaugusel asub pruunikat värvi plekk mõõtmetega 10x8cm. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Parema püksisääre paremal küljel vööst 21 cm kaugusel, küljeõmblusel asuval halvasti nähtaval hallikal plekil viidi läbi Tetrabase test, mis kinnitas, et tegemist on verega. Parema püksisääre esiküljel, vööst 76 cm ja küljeõmblusest 1,5 cm kaugusel asuvas vabalt valitud kohas viidi läbi Tetrabase test, mis kinnitas, et tegemist on verega. Vasakul püksisääre küljel, vööst 74 cm ja 54 cm kaugusel, õmbluse juures asuvates kohtades viidi läbi halvasti nähtavatel pruunikat värvi plekidel Tetrabase test, mis kinnitas, et tegemist on verega. Dressipükste paremal küljel, värvlil asub pruunikat värvi plekk. Tetrabase test kinnitas, et tegemist on verega. Helesinist-hallikat värvi madalatel sokkidel verekahtlaseid jälgi ei avastatud. (tl 100-114) 21.02.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti häirekeskusele tehtud kõne. Kõne saabub 4.02.2023 kell 10:09:01 abinendinumbrilt xxx. Kõne kestvus on 3 minutit. Teataja naisterahvas räägib, et ... meil on noahaav, palun kas saab kiirabi, xxx... Vot hiljuti juba.... Umbes 15 minutit tagasi... noa... ma olen lihtsalt šokis. Küsimusele – mis juhtus 15 minutit tagasi, vastab teataja: noh, lihtsalt, noh... torkas noa ja inimene jooksis ära. Küsimusele – „keegi lõi noaga?“, vastab teataja, et ma ei tea, jah, jah. Nuga, tema... juba ilmselt. Küsimusele – „kuhu lõi?“ vastab teataja, et aaa... seesamune rinda... otse, kus on süda... Küsimusele kuidas tal (kannatanul) praegu on, kas ta hingab, vastab teataja ta ei räägi üldse. Ta üldse ei vasta... aga hingab, hingab, vaevu hingab, aga hingab! Vist hingab. Küsimusele kui vana meesterahvas (kannatanu) on, vastab teataja xxx... I K. Siis nimetab aadressi xxx. Küsimusele „kuhu see mees läks, kes lõi noaga?“, vastab teataja, et ma ei tea, ma tulin juba vot, ei tea, mis siin juhtus, ma ei tea... olen siin üksi. (tl 115-119) Asitõendi vaatlusprotokolliga 21.02.2023-st vaadeldi sündmuskohale saabunud patrullpolitseinikke vormikaamera salvestised. Salvestiselt on näha, kuidas politseinikud tulevad sündmuskohale, räägivad teatajaga. Põrandal on näha teadvuseta meesterahvast. Naisterahval on seljas oranži värvi kampsun, tumesinised spordipüksid ja valget värvi jalatsid. Politseiniku küsimusele „aga kes lõi teda?“, vastab naisterahvas mina lõin... Jah. Ta lihtsalt noris minuga tüli. Mina kaitsesin end.... Edasi liiguvad naisterahvas ja politseinikud kööki, kus naisterahvas, vastates politseiniku küsimustele, vastab, et tema nimi on Irina, meesterahvas on tema elukaaslane. Küsimusele – „mis juhtus praegu?“, vastab naisterahvas, et noh jälle skandaalid, jälle armukadedus... ta armukadetses mind... ma tegin süüa, hakkas mulle kallale tulema, noh... nagu vot kõik... ma kogemata... kaitse... Küsimusele – kus nuga on, vastab naisterahvas, et kotis... Noh, lihtsalt see kõik oli juba kogunenud. Pidevalt eskaleeris kõike, see kõik kogunes, kogunes, kogunes... Ta hakkas minu peale, noh... jõi, muidugi, ja kõik hakkas pihta... Ta tuli siia ja... ma lihtsalt pöörasin nii ümber ja vot nii vot... aga see on terav, me alles eile ostsime noad.... Tal oli ju seljas jope, ta end riidesse, ta kavatses ära minna. Ma ütlesin „Sa kuhugi...“, ütlesin „ei lähe“... Pöörasin järsku... rinda... Ja vot järsku pöörasin ja läbi jope, ma ei tea, mis nuga selline on... Ma ei tahtnud midagi teha. Küsimusele, kas on kutsunud politseid, vastab naisterahvas eitavalt, ei tea, kes on politseid kutsunud, naabrid ilmselt... ma kutsusin ainult kiirabi. Siis naisterahvas räägib oma nime, Irina Mišakova. Politseiniku selgitustele, et alustatakse kriminaalmenetlus, vastab Mišakova, et Aga ma ei tahtnud teda... see on kaitse... see on lihtsalt ettevaatamatusest. Ma ei oleks kedagi kutsunud, ma ei tea, miks teid kutsuti... Ma muidugi tahtsin ka teid kohe kutsuda... kõigepealt helistasin kiirabisse. Politseinik vaatab prügikoti üle, seejärel teeb lahti sahtel, kus on köögiriistad. Nuga on valget värvi teraga ja musta värvi käepidemega. 11(23)

Kell 10:25:14 Mišakova hakkas näitama politseinikele, kuidas meesterahvas üritas teda kägistada. Küsimusele „kas ta lõi teid ka või lihtsalt sõnadega armukadedus?“, vastas Mišakova, et Tõstis kätt... tahtis mind vot nii kägistada. Politseiniku küsimusele – „milleks te nuga... prügikasti panite“, vastas Mišakova, et Ma ei tea... Ja ma muidugi loputasin, pärast mõtlesin, et viskasin sinna. Ma olin juba šokis. Edasi selgitas Mišakova, et on juba käinud lepitusel, ...me tülitsesime. Noh ta mitte esimene kord... Ma lihtsalt ei oodanud... et vot nii ma teda järsku... Ma ei varja enda süüd. Ma olen süüdi... lihtsalt ootamatu, et ma nii... Ei arvanud, et juba jopes. Mišakova selgitab veel, et nad olid kannatanuga kahekesi kodus. Küsimusele kuidas kannatanu sattus koridori, vastas Mišakova, et Mina viisin ta sinna, et seal on... värskem ja... telefon oli toas kusagil ära kadunud, seni kuni otsisin, juba helistasin kiirabisse. Küsimusele – „kas ta juba tuli selline või juhtus siin kusagil?“, vastab Mišakova, et joobes oli... siin (juhtus). Küsimusele „kes?“, vastas Mišakova Mina... ma lihtsalt kaitsesin end... ta tuli mulle kallale, ma seisin vot siin... ma lihtsalt pöörasin ümber, tal oli jope seljas. Küsimusele „aga teil lihtsalt viskas see üle? Saan ma õigesti aru?“, Mišakova noogutas nõustavalt peaga ja selgitas, et politsei on varem juba käinud seoses perevägivallaga ...oli kriminaalasi tal... me käisime lepitusel... Kell 10:33:40 Mišakova uuesti näitas politseinikule, kuidas ta seisis köögis ja kuidas lõi oma meest. ... Viis kuud elame normaalselt, aga pärast... puhangutena. Küsimusele „kas te jõite täna?“, vastas Mišakova tema jõi... mina natukene... seal vein seisab... Ta tuli matustelt, tal sõber suri ära... Edasi selgitab Mišakova, et nuga oli tal paremas käes ja kannatanut tassis ta koridori. Köögis kannatanu veel ei kukkunud ja verd ka ei olnud. Teadvuse kaotas umbes 15-20 minuti pärast. (tl 120-132) 4.02.2023 isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt Irina Mišakoval oli vasakul jalal väike verevalum, muid vigastusi ei sedastatud. (tl 138-139) 7.12.2022 kriminaalmenetluse nr 22244001051 lõpetamise määrusest nähtuvalt 23.09.2022 aadressil xxx, I K haaras enda käega oma elukaaslase Irina Mišakova lõuast kinni, tekitades sellega Irinale füüsilist valu. 24.09.2022 esitati I.Kile kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. K tunnistas oma süüd ja kahetses juhtunut, avaldades, et hoidub edaspidi vägivalla kasutamisest. K andis nõusoleku lepitusmenetluseks. Ka Irina Mišakova oli nõus asja edasise menetlemisega lepitaja juures. K kohustus hoiduma Mišakova suhtes vaimse ja füüsilise vägivalla toimepanemisest. Kui K tarvitab alkoholi, siis kohustub hoiduma alkoholi liigtarvitamisest, vältides võimalikke tagajärgi. (tl 178-179) Kohtuekspert T V poolt kohtus antud ütluste järgi kannatanule tekitatud vigastus (vt ekspertiisiaktile lisatud foto nr 7) on roiet läbiv. Sellise vigastuse tekitamiseks peab olema rakendatud piisav füüsiline jõud. Kui tekitaja lihtsalt pöörab ennast hoides nuga käes, siis ei saa aru, kuidas selline vigastus võis tekkida. Igal juhul pidi lööma. Lihtsalt ümber pööramisel sellist vigastust ei saanud tekkida... Kui nuga läbib roiet, siis kaudselt saab järeldada, et nuga oli eriti terav, aga lisaks noa teravusele peab arvestama ka jõuintensiivsust. Ainuüksi üliteravast noast ei piisa. Küsimusele kuidas selgitada, et ekspertiisi järgi võis kannatanu pärast löögi saamist elada 5-6 minutit, kiirabi saabus aga mitte vähem kui 15 minuti möödudes ja politsei tuvastas pulssi kannatanul, vastas ekspert, et on küsitav, kuivõrd politsei on pädev pulssi tuvastama. Küsimusele, kas asjaolu, et kiirabi tegeles kannatanu elustamisega tähendab, et kannatanu oli veel elus, vastas ekspert, et sellise vigastusega kiirabi alustab alati elustamisega, nende jaoks ei olnud tähtis konstateerida elu või surma, kui elustamine ei õnnestu, siis konstateerivad surma. Kannatanul ei olnud vähimatki võimalust ellu jääda. 12(23)

Kannatanu D K (hukkunu I Ki poeg) ütluste järgi isaga suhtles harva, võib olla kord pooleaasta jooksul helistas... Isa õe sõnadel teadis, et isa elab koos Irinaga. Isale meeldis alkoholi tarvitada... Viimane kord nägi isad alkoholijoobes, ei mäleta millal, aga vana aasta lõpu öösel helistas ja oli alkoholijoobes. Sai aru, et isa oli alkoholijoobes, sest viimasel ajal kainena ta ei helistanud, helistas ainult joobnuna. Elas temaga koos kogu oma lapsepõlv ja teab, milline on ta kaine ja milline on ebakaine... Kui elasid isaga koos, siis alkoholijoobes isa oli kontrollimatu, agressiivne ja noris tüli... Tähistasid pidusid koos. Kui nägi, et isa hakkab kaotama kontrolli enda üle, siis lahkus sealt. Kui isa muutus ebakontrollitavaks, siis pere suhtes ta justkui noris tüli, aga sõprade suhtes oli lahke. Käis baaris regulaarselt ja tuli sealt korduvalt läbipekstuna. Sõber elab seal baari kõrval ja rääkis, et isad peksti läbi, aga kes oli tüli algatajaks sõber ei rääkinud. Pereliikmete suhtes oli isa pigem tüli noriv. Kas viimasel ajal sõnalised konfliktid on üle läinud füüsiliseks – ei, pereliikmete suhtes füüsilist vägivalda ei tarvitanud. Isa on löönud emad, aga siis nad lahutasid ja ta (s.t isa) elas erinevate naisterahvastega koos. Kas süüdistatava ja kannatanuvahel oli füüsilisi konflikte – kuulis oma sõbralt, et trepikoja juures võivad karjuda üksteise peale, füüsilisest konfliktist pole rääkinud. Kas on saanud matusetoetust seoses isa surmaga - ei saanud, aga rahandusministeeriumilt sai ohvriabina 330 eurot. Selle raha ei ole hagisummast maha arvutanud. Kulutas selle transpordile, käis xxx firmas. Surnuaial. Võttis puhkepäevi, seda ei ole hüvitatud. Umbes nädal aega kulus, 5 tööpäeva, et organiseerida. 330 eurot kattis transpordikulud ja saamata jäänud töötasu, siis veel maksis notari eest 84 eurot, loobus pärandi vastuvõtmisest, see summa kattis. Lisaks veel maksis õele ja tädile notaritasu pärandi vastuvõtmisest loobumise eest, summa oli väiksem, ei tea, milline oli... 1507 eurot ei tasunud ise, tädil oli võimalik krediidikaardi abil maksta kõik arved... Korter nr x asub üleval teisel korrusel, isa korteri kohal. Asitõendid, kas soovib tagasi saada – ei. Ei pöördunud matusetoetuse saamiseks kuhugi. Matuste küsimustega tegeles rohkem (isa) õde, võib olla tema pöördus, tema käes oli raha. Hagi rahuldamise korral, kas raha jääb temale – ei hüvitab selle osa, mille võlgneb tädile. Miks loobus pärandi vastuvõtmisest – (isa) oli võlgu väga palju raha, tal olid laenud, järelmaksud. Milleks isa pidi võtma niipalju laenu – elas xxx pensionist, eeldab, et võttis laenu alkoholi hankimiseks. Kui kaua isa ei töötanud enne surma – septembrist 2021 tal ei olnud ühtegi stabiilset töökohta. Elab isast eraldi alates 18-aastaseks saamisest. 15.03.2023 ja 21.09.2023 vaatlusprotokollidega vaadeldi Irina Mišakova elukoha läbiotsimise käigus ära võetud nutitelefoni Huawei P9 Lite sisu. Telefon ühendati vaatlusarvutiga, mille abil saadi seadmes sisalduvatest andmetest füüsiline koopia, milles kaustas „Files&Media“ all on kaust „Audio“, milles on 1014 fA, neist kaks fA on kriminaalmenetluses tõendusliku tähtsusega (fail nimega „20230204_051811.m4a“ ja “20230204_073452.m4a“). Mõlemad helisalvestised on tehtud 4.02.2023. Esimene on tehtud kella 5:18:11-st kuni kella 6:19:17-ni ja teine kella 07:34:52 kuni kella 09:15:12-ni. Esimese helisalvestise pikkus on 1 tund ja 48 sekundit ning teise helisalvestise pikkus on 1 tund, 40 minutit ja 18 sekundit. Nii esimese helisalvestise jooksul, kui ka teise helisalvestise jooksul on kuulda, kuidas taustal mängib TV ning mehe ja naise vahelist vestlust, mille sisu ei oma kriminaalasjas tõendamisteavet. (tl 134-137) Tuvastatud asjaolud Kohus tuvastab, et süüdistatava ja kaitsja versioon juhtunust ei riimu eelpool uuritud tõenditega ning kinnitust leiab süüdistuse versioon.

13(23)

Kohtu arvates usaldusväärsed ei ole süüdistatava ütlused osas, et 4.02.2023 kella 5 paiku läks ta magama ning kannatanu läks korterist minema. 15.03.2023 ja 21.09.2023 vaatlusprotokollidega vaadeldud nutitelefoni Huawei P9 Lite sisust leiti kaks helifA (fail nimega „20230204_051811.m4a“ ja “20230204_073452.m4a“). Kusjuures mõlemad helisalvestised on tehtud 4.02.2023, s.t uuritava sündmuse päeval. Esimene on tehtud kella 5:18:11-st kuni kella 6:19:17-ni ja teine kella 07:34:52-st kuni kella 09:15:12-ni. Salvestistelt on kuulda mehe ja naise häält. Arvestades, et telefoni avastati kannatanu ja süüdistatava ühisest elukohast ja helisalvestised olid tehtud sama päeva hommikul, siis loogiline on järeldada, et salvestistel ongi kuulda süüdistatava (naise) ja kannatanu (mehe) häält. Kellegi kolmanda isiku häält ei ole kuulda, kuigi salvestised on üsna pikad (esimene on 1 tund 48 minutit ja teine 1 tund 40 minutit). Need salvestised kinnitavad, et süüdistatav ei läinud magama kella 5 ajal (sest salvestistelt on kuulda tema häält) ja kannatanu ei lahkunud korterist (sest ka tema häält on kuulda) ning keegi kolmas isik peale kannatanut ja süüdistatavat tol hommikul korteris ei käinud (sest kellegi kolmanda isiku häält ei ole salvestistelt kuulda). Viidatud helisalvestiste sisu osas nõustub kohus osaliselt kaitsja arvamusega, et tegemist on lubamatu tõendiga. 21.09.2023 vaatlusprotokolli järgi uuritud vestluste sisu ei oma kriminaalasjas tõendamisteavet (tl 137). Samuti süüdistusakti tõendite loetelu järgi vaatluse objektiks on sündmuskohalt kaasa võetu mobiiltelefon ja telefonist tuvastatud kaks helisalvestist 04.02.2023 kell 5.18 kuni 6.19 ja 7.34 kuni 9.15. Ehk siis helisalvestistelt kuuldava vestluse sisule ei viidata ei vaatlusprotokollis ega süüdistusaktis. Vestluste sisu ei ole talletatud kirjaliku teksti vormis protokolli lisana vms, rääkimata sellest, et see on vene keelest tõlkimata. Tuginedes kohtuvaidlustes vestluste sisule prokurör sisult üllatas vastaspoolt, mida ta ei tohtinud teha. Siinkohal ei nõustu kohus prokuröri argumendiga, et selle tõendi väärtus selgus alles pärast süüdistatava ütluste andmist kohtus. See tõend oli prokurörile kogu menetluse kestel kättesaadav ja selle sisu pidi olema temale teada ning kui ta soovis tugineda ka selle sisule, mitte pelgalt salvestiste tegemise ajale, siis ta pidigi seda süüdistusaktis tõendite loetelu all selgelt välja tooma. Tõendite loetelu p 17 all aga on olemas vaid viide salvestiste tegemise ajale, mitte vestluste sisule. Seetõttu see tõend on lubatav helisalvestiste tegemise aja, kuid mitte nende sisu osas. Puutuvalt kaitsja argumenti, et puudus telefoni omaniku nõusolek selle sisu uurimiseks, leiab kohus, et uurimisasutusel oli õigus tutvuda selle telefoni sisuga nagu ükskõik millise asjassepuutuva dokumendi sisuga (nt kuriteo toimepanija poolt peetava päeviku kannetega) või asitõendiga (nt süüdlase poolt kuriteopaigast/-ohvrist tehtud fotoga või süüdlase elukohast avastatud kannatanule kuulunud esemega). Kehtiva kohtupraktika järgi „Arvutisüsteemidele ligipääsu võimaldamise kohustust meie seadusandja seni kehtestanud ei ole. Seega saab selline kaasabi olla üksnes vabatahtlik, mis omakorda eeldab, et isik teab enda õigust sellise kaasabi osutamisest keelduda. Kui ta otsustab seda õigust kasutada, ei välista see iseenesest andmekandjal asuva info kasutamist tõendina, kui menetlejal õnnestub sellele muul viisil ligi pääseda. Vaidluse korral peab menetleja suutma seadmesse ligipääsu saamise asjaolusid, sh isikule tema õiguste selgitamist, tõendada.“ (RKKK 14.06.2022 otsus nr 1-20-1208/172, p-d 49–52). Seega, isegi kui nutitelefoni sisu on kaitstud parooliga ja selle omanik keeldub menetlejale parooli nimetamast, ei välista see võimalust telefoni nö lahti muukimiseks menetleja poolt ja sellisel viisil saadud teave tõendina kasutamist. Seda enam kehtib see olukorras, kus telefon ei ole parooliga vms kaitstud, nagu see antud juhul on. Vaatlusprotokollidest (tl 134,136) ei nähtu, et telefoni sisu uurimiseks oleks kasutatud eri tarkvara vms telefoni kaitse maha võtmiseks ehk telefoni sisule oli vaba juurdepääs ükskõik mis isikul, kelle kätesse see telefon satub. Kui telefoni omanik või õiguspärane kasutaja võtab endale sellise riski, et jätab oma telefoni sisu millegagi kaitsmata, siis ta peab möönma vähemalt seda, et telefoni võõraste kätesse sattumise korral võib selle sisu saada teada ükskõik kellele. Seetõttu, kohtu arvates, telefoni sisu on iseenesest lubatav tõend. Samas ülaltoodud vormivea 14(23)

(stenografeerimata ja tõlkimata jätmise) ning kohtulikus uurimises kasutamise kavatsusest etteteatamata jätmise tõttu on vestluste sisu lubamatu tõend ja kohus jätab selle tõendikogumist välja. Süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ka osas, milles ta kirjeldab kannatanu poolt tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist 4.02.2023 hommikul. Ühtegi tõendit selle kohta (peale süüdistatava enda ütlusi) ei ole. I.Mišakova läbivaatuse käigus ei tuvastatud temal (või tema riietelt) mingeid vigastusi/kahjustusi, mis seostuksid tema poolt kirjeldatuga (kägistamine ja/või rinnust haaramine kannatanu poolt). Usaldusväärsed ei ole süüdistatava ütlused ka osas, milles ta kirjeldab kannatanu noaga löömist. Kohtus üle kuulatud ekspert T V ütluste järgi süüdistatava kirjeldatud viisil ei saanud kannatanul see vigastus tekkida. Eksperdi selline järeldus on, kohtu arvates, loogiline ja eluliselt usutav. Isegi kui lähtuda I.Mišakova ütlustest, et kannatanu asus tema selja taha ja ta (I.Mišakova) vaid keeras end kannatanu poole, hoides nuga paremas käes, siis ei saanud noatera tabada kannatanut rindkere piirkonnas, vaid löök pidi sattuma umbes vasaku õlavarre piirkonda, s.t külje pealt vastu vasakut õlga, mitte otse rindkeresse, nagu see antud juhul on. Patrullpolitseinikke rinnakaamerate videosalvestistelt on korduvalt näha, kuidas I.Mišakova kirjeldab juhtunu. Seejuures lööb ta ennast parema käega vastu vasakut õlga (vt videosalvestis, fail nimega „[04.02.2023 10_14_34]“, tl 132, kell 10:21:28; 10:22:38; 10:22:44; 10:28:41; 10:28:57; 10:29:46; 10:30:53; 10:33:40). Selliselt ei saanud nuga tabada kannatanut otse rindkeresse. Ehk siis süüdistatav räägib iseendale vastu. Nii kohtueelse menetluse käigus, kui ka kohtus ülekuulamisel süüdistatav on korduvalt muutnud oma ütlusi nii selles osas, kes lõi kannatanut noaga, kui selles, mis eelnes löögile. Helistades häirekeskusele rääkis I.Mišakova tundmatust kolmandast isikust, kes olevat kannatanut löönud ja pärast korterist lahkunud, kuid juba mõned minutid hiljem kohale saabunud patrullpolitseinikele tunnistas I.Mišakova üles, et just tema (s.t I.Mišakova ise) lõi kannatanut (vt videosalvestis, fail nimega „[04.02.2023 10_14_34]“, tl 132, kell 10:18:01; 10:30:10). Süüdistatav ei osanud selgitada, miks ta alguses viitas kolmandale isikule. Isegi kui möönda, et juhtunust oli Mišakova stressiseisundis ja alkoholijoobes ei saanud ta eksida nii põhimõttelises asjaolus, nimelt kas korteris oli veel keegi kolmas isik või ta lõi kannatanut ise. Samuti vastuolulised on süüdistatava ütlused noalöögile eelnenud sündmuste osas. Kui alguses rääkis Mišakova patrullpolitseinikele, et elukaaslane (s.o kannatanu) tuli temale kallale (vt videosalvestis, fail nimega „[04.02.2023 10_14_34]“, tl 132, kell 10:21:08), seejuures demonstreerides liigutab süüdistatav oma käed ülevalt alla. Selline liigutus ei ole iseloomulik kägistamisele, kui ründaja käed liiguvad alt ülesse ehk ohvri kaela suunas. Üksikasjalikumat kirjeldust Mišakova poolt alguses ei tule. Ta vaid õigustab ennast, et tegi seda kogemata (salvestise aeg kell 10:21:11). Kohus ei tuvasta kinnitust süüdistatava versioonile, et ta kaitses ennast I.Ki rünnaku eest. Isegi süüdistatava enda selgitustest (vt ülaltoodud videosalvestised) ei nähtu mingit ohtu tema elule või tervisele kannatanu poolt. Ei ole võimalik tuvastada motiivi, miks süüdistatav on otsustanud kannatanut noaga lüüa. Juba sündmuskohal rääkis Mišakova patrullpolitseinikele erinevatest põhjustest: armukadedusest (kannatanu poolt) (vt videosalvestis, fail nimega „[04.02.2023 10_14_34]“, tl 132, kell 10:21:04), siis, et kannatanu soovis minna poodi, tema (süüdistatav) aga oli sellele vastu (vt samas, kell 10:22:50). Siis hakkas süüdistatav selgitama, et see oli enesekaitse (vt samas kell 10:24:33), siis et see juhtus ettevaatamatusest (samas kell 10:24:35). Politseiniku küsimusele „kas ta lõi teid“, vastas Mišakova ebamääraselt, et ta tõstis kätt. Politseiniku täpsustavale 15(23)

küsimusele „kas täna?“, jäi Mišakova mõneks sekundiks mõtlema, siis haaras ennast õlgade piirkonnas riietest kinni, näidates, mida elukaaslane tegi ja seletades, et tahtis mind kägistada, kuigi selline käte liigutus, kui käed on rinnal risti ja pigem õlgade, mitte kaela piirkonnas (vt samas kell 10:25:11), ei ole iseloomulik kägistamisele, sest niimoodi ei ole võimalik kaelast kinni hoida. Edasi seletab Mišakova, et ta kogu aeg teeb niimoodi (vt samas, kell 10:25:14), millest jääb ebaselgeks, kas ta räägib tol päeval toimunust või mingist varasemast juhtumist. Ristküsitlemisel kohtus andis süüdistatava taas vastuolulisi ütlusi kägistamise osas. Kui alguses rääkis ta kägistamisest kannatanu poolt, siis vastates prokuröri täpsustavatele küsimustele tunnistas, et kägistamist ei olnud ja kannatanu vaid hoidis teda rinnust kinni. Rinnust kinni hoidmine on üsna madala intensiivsusega füüsilise jõu kasutamise ilming ning ainuüksi sellest ei saanud tekkida ohtu Mišakova elule või tervisele. Mišakova ise ei maini midagi nt kannatanu ähvardustest minna üle tugevama füüsilise jõu kasutamisele vms. Seetõttu tal ei olnud mingit alust karta vägivalla eskaleerumist kannatanu poolt. Sellise järelduse tegemiseks ei anna alust ka kannatanu varasem käitumine, sest ka septembris 2022 K vaid haaras tal lõuast kinni, millega tekitas küll füüsilist valu ja pani toime kehalise väärkohtlemise, kuid tegemist ei ole raske kehavigastusega. Siinkohal kohus ei nõustu prokuröri argumendiga, et tugevas alkoholijoobes oleku tõttu ei olnud kannatanu võimeline Mišakova suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks. Üldiselt teada on, et isegi väga tugevas joobes isikud võivad olla vägagi vägivaldsed, mistõttu tugevas joobes olek ei tee veel inimest ründeks võimetuks. Samas, nagu kohus on eelpool tuvastanud, ei nähtu mingit kinnitust süüdistatava versioonile, et vahetult enne noaga löömist kannatanu oleks kasutanud tema suhtes füüsilist või muud liiki vägivalda. Süüdistatava versioon, mille ta esitas kõnes häirekeskusele (et kannatanut lõi noaga keegi tundmatu kolmas isik) on ainetu ja vastuolus süüdistatava enda ütlustega. Nii juba sündmuskohal politseinikele antud selgitustes kinnitas Mišakova, et nad olid kannatanuga kahekesi korteris (vt videosalvestis, fail nimega „[04.02.2023 10_14_34]“, kell 10:29:01). Veel ebamõistlikumad on süüdistatava kohtus antud ütlused, mille järgi talle tundus, et nägi akna taga võõra inimese kuju. Samas videosalvestiselt on näha, et köögi aken on kaetud läbipaistmatu rulooga ning läbi selle ei ole võimalik näha, mis toimub akna taga. Samuti ei leia kinnitust kaitsja versioon, et süüdistatav lõi kannatanut noaga äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, sest enne seda sündmust on korduvalt kogenud vägivalda kannatanu poolt. Tugeva hingelise erutuse seisundis inimese võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on piiratud. Samas isegi süüdistatav ise ei räägi midagi seda laadi asjaolude tekkimisest. Tema versiooni järgi ta vaid keeras ennast kannatanu poole, hoides nuga käes. Mišakova ei räägi midagi, et kannatanu teo tõttu tema (s.t Mišakova) hingeline/emotsionaalne seisund oleks muutunud, rääkimata sellest, kas see mõju võis olla nii tugev, et süüdistatav kaotaks (osaliselt või täielikult) võimet oma tegudest aru saada ja/või neid juhtida. Mišakova käitumisest sündmuskohal selliseid tunnuseid näha ei ole. Politseinikke rinnakaamerate videosalvestistelt on näha, et Mišakova on toimunu pärast stressis, aga ta adekvaatselt vastab küsimustele, tema jutt on piisavalt selge (arvestades, et ta on ikkagi alkoholijoobes) ning mõnele küsimusele vastates võtab ta veidi mõtlemisaega jne. Ta ei maini midagi sellest, et läbi kannatanu teo (solvamise, löömise, juustest tirimise vms) oleks ta kaotanud enesevalitsemise ja teinud midagi, mida ta muidu poleks teinud. Sündmuskohal politseinikele antud selgitustes, vastates küsimusele – ega ta ei ole kaalunud elukaaslasest lahku minekut (sest ta, s.t kannatanu, tarvitab vägivalda), vastas Mišakova, et Probleeme ei ole... Ei olnud (vägivalda). Viis kuud elame normaalselt (vt videosalvestis, fail 16(23)

nimega „[04.02.2023 10_14_34]“, kell 10:32:56). Kaitsja poolt tõendina esitatud menetluse lõpetamise määrusest asjas nr 22244001051 tõepoolest nähtub, et septembris 2022 oli juhtum, mil I.K haaras Mišakovat oma käega lõuast kinni, millega tekitas füüsilist valu (tl 178). Samas ei ole tõendeid selle kohta, et ta jätkas I.Mišakova suhtes vägivalla tarvitamist ka pärast seda intsidenti septembris 2022. Seetõttu versioon, et negatiivsed emotsioonid I.Ki poolt tema suhtes vägivalla kasutamisest kogunesid I.Mišakovas kuni 4.02.2023 need purskasid välja ja just nende mõjul lõi ta kannatanut noaga, ei leia tõenditega kinnitust. Ka süüdistatav ise ei toetu sellele versioonile. Tunnistaja S ütluste järgi tol hommikul ei kuulnud ta karjeid vms kannatanu korterist, mis samuti ei kinnita versiooni, et vahetult enne noalöögi tegemist kannatanu oleks süüdistatavat kuidagi provotseerinud, nt füüsilise või verbaalse agressiooniga. Kannatanu poja D Ki ütlustest tuleneb küll, et kui nad elasid isaga koos, siis tal tõesti oli tavapärane vägivalla kasutamine tülide lahendamiseks. Samas tuleb arvestada, et tegemist on pigem D Ki lapsepõlve mälestustega ning milline on olnud isa (s.t I Ki) käitumine alkoholijoobe mõjul viimasel ajal ta ei tea, sest nad ei ela ammu koos. Seega 2022.a toimunud ühekordse juhtumi põhjal ei saa järeldada, et süüdistatav oleks peale seda kas regulaarselt või ühekordselt kogenud füüsilist või vaimset vägivalda kannatanu poolt. Faktilised asjaolud ja uuritud tõendid seda kaitseversiooni ei toeta. Sündmuskohal ei rääkinud I.Mišakova midagi valust, kehavigastustest, ähvardustest vms. Juustest tirimise versiooniga tuli ta välja alles hilisema menetluse käigus ega osanud selgitada, miks ta pole nii olulisest asjaolust varem rääkinud. Kehavigastusi temal (s.t Mišakoval) tekkinud ei ole. Seega versioon kannatanupoolsest füüsilisest või verbaalsest vägivallast on millegagi kinnitamata. Kohtuistungil rääkis süüdistatav, et kannatanu tiris teda juustest, kuid ülalpool viidatud videosalvestistest on näha, et sündmuskohal ja vahetult pärast juhtunu ei rääkinud Mišakova midagi juustest tirimisest vms. Üldiselt teada on, et juustest tirimine põhjustab üsnagi tugevat valu ning loomulik reageering sellele oleks karjumine. Kuid tunnistaja S ütluste järgi (kelle korter asub kannatanu ja süüdistatava korteri kohal) tol hommikul ei kuulnud ta karjeid vms nende korterist, kuigi muidu kuuldavus on väga hea ja on alati väga hästi kuulda, kuidas all asuvas korteris keegi karjub (tl 9). Seetõttu ka selles osas süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja kohus neile ei tugine. Kohtu arvates süüdistatava poolt nii olulise asjaolu (nagu kannatanu poolt juustest tirimine) mainimata jätmist ei saa selgitada süüdistatava nö šokiseisundiga. Patrullpolitseinike rinnakaamera salvestistelt on näha, et sündmuskohal oli Mišakova küll närviline ja alkoholijoobes, kuid ta oli võimeline vastama küsimustele, andma selgitusi juhtunu kohta jne. Seejuures ta on korduvalt (vähemal 8 korral) näidanud politseinikele kannatanu löömist, kuid mitte kordagi ei räägi seejuures eelnevast juustest tirimisest (kannatanu poolt), vaid räägib ebaselget juttu, et kannatanu hüppas tema peale (venek naprõgnul), mis ei seondu kuidagi tema juustega. Eeltoodu alusel ei leia kohus kinnitust süüdistatava versioonile, et ta tegi süüa, hoidis nuga käes ja reaktsioonina kannatanu poolt teda juustest tirimisele keeras ennast ringi, hoides nuga käes, mistõttu nuga läkski kannatanu kehasse. (Kohtus ülekuulamisel vastates kohtu küsimustele tunnistas süüdistatav, et lõi kannatanut noaga ja tema poolt oli tehtud vastav käeliigutus – tõukamine. Kuid vastates täpsustavale küsimusele, kuidas asi ikkagi oli, naases süüdistatav oma varasema versiooni juurde, et vaid keeras ennast kannatanu poole, hoides nuga käes ja mingit lööki ei olnud.) Esiteks, kui tegu oleks tõesti reflektoorse reageeringuga kannatanu vägivallale (nagu süüdistatav seda kirjeldab), siis jääb arusaamatuks miks süüdistatav pidi varjama juhtunu asjaolusid ja valetama helistades häirekeskusele ja rääkides, et keegi tundmatu kolmas isik lõi 17(23)

kannatanut ja lahkus korterist. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et süüdistataval ei olnud vähimatki alust niimoodi arvamiseks. Teiseks, kohtu arvates süüdistatava versioon on ka sisult ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav varem juba käsitletud põhjendustel. Nii, isegi kui möönda, et kannatanu tõesti tiris Mišakovat juustest (mille kohta ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit), siis inimkeha loomulik reaktsioon sellisele tegevusele on selline, et kui ründaja asub selja taga (nagu Mišakova seda kirjeldanud on), siis tema pea pidi liikuma taha suunas (ei ole võimalik tirida juustest tõmmates pead ettepoole, vaid ründaja tõmbab juuksed ikkagi enda poole). Sellest pea liigutusest (taha suunas) I.Mišakova käed võisid küll ulatuda ettepoole, et säilitada tasakaalu, kuid juustest tirimisest ei saa tekkida sellist kehareaktsiooni, et keha automaatselt keerleb ringi. Seega keha kannatanu poole keeramine sai toimuda vaid süüdistatava teadvustatud tegevuse tulemusena, mitte n.ö automaatreaktsioonina. Seda enam, et isegi keha keeramisel kannatanu poole ei saanud nuga ikka tabada kannatanu keha, seda isegi õla piirkonnas, sest kui süüdistatava versiooni järgi tegi ta süüa, lõikas kapsast (midagi sellist fotodelt ei ole küll näha, fotodel nr 25 ja 26 on näha tervet kapsapead – tl 26p, 27) siis tema käed pidi olema väljasirutatud ettepoole, lõikelaua suunas ja selline käte asend pidi säilima ka keha n.ö instinktiivsel keha keeramisel kannatanu poole, millest süüdistatav räägib oma ütlustes. Selliselt aga ei saanud nuga tabada kannatanut, sest siis noatera pidi olema suunatud ettepoole ja selliselt võis tekkida ainult pindmine lõikevigastus (noatera pidi liikuma kannatanu kehale paralleelselt). Kannatanul on aga tekkinud keskseinandisse ulatuv roiet läbistav südant ja aorti vigastav torke-lõikehaav, mis ei saanud tekkida süüdistatava kirjeldatud viisil ehk keerates ennast kannatanu poole hoides nuga käes, mida on kinnitanud kohtus ülekuulamisel ka kohtuekspert T.V. Selline vigastus võis tekkida vaid kui kannatanu oleks nö jooksnud või kukkunud noa otsa, aga ka siis kui süüdistatav lõi kannatanut noaga, tehes selleks vastava käeliigutuse, s.t olles kannatanuga kohakuti ja lüües kannatanut tema poole suunatud noateraga noaga rindkerre. Kuna ei süüdistatava enda ütlustest ega teistest asjaoludest ei nähtu, et kannatanu oleks jooksnud või kukkunud noa otsa (süüdistatava ütluste järgi asetses kannatanu tema selja taga ehk oli seisvas asendis), siis, kohtu arvates, selline vigastus tekkis süüdistatava tahtliku teo ehk piisava jõuintensiivsusega tehtud noalöögi tulemusena. Seda järeldust toetavad ka teised tõendid. Nii, tunnistaja A ütluste järgi sündmuskohal tunnistas Mišakova üles, et ...temal tekkis hetke vihahoog, mille tagajärjel ta oli selle sama noaga, millega ta parasjagu köögivilju lõikas, löönud Igoirit ühe korra rinnapiirkonda... (tl 5) Seejuures tunnistajale Ale ei rääkinud Mišakova midagi kannatanupoolsest vägivallast, vaid niipalju, et Irina sõnul I lähenes talle tagant ning tema korraks ringi keerates lõi ühe korra Iit rindkere piirkonda (samas). Tunnistaja M mainib oma ütlustes juhtumit, mil (ühise koosviibimise ajal tekkinud tüli käigus) süüdistatav võttis noa kätte, aga ei vehkinud sellega. Sellises olukorras (kus on kannatanuga koos tarvitanud alkoholi ja tülitsenud) võis Mišakova ka haarata kahvlit, aga siis rahunes maha. Kui tema (s.t Mišakova) peale karjuda, siis võis muutuda agressiivseks. (tl 13) Seega süüdistatav on juba varem kasutanud nuga kannatanuga toimunud tülide käigus, mis kinnitab süüdistataval välja kujunenud käitumismustri olemasolu. Seejuures tülide käigus ei jäänud ta alati nõrgemaks pooleks, vaid võis ka ise käituda agressiivselt elukaaslase I.Ki suhtes. Tunnistajate A ja M ütlused veelgi süvendavad kohtu veendumust, et olles alkoholijoobes ja konfliktolukorras oli süüdistataval tavapärane käitumine, kui ta haaras kätte mõne teravama eseme (nuga, kahvel) ja muutus agressiivseks ning sellise käitumismustriga haakub ka tema käitumine 4.02.2023, kui ta lõi kannatanut noaga rindkerre. Kokkuvõte 18(23)

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 04.02.2023 kella 10 ajal, viibides oma elukaaslase I Ki korteris aadressil xxx, nimelt köögis, teadmata põhjusel lõi teda ühel korral ca 8 cm pikkusega ja ca 2 cm laiusega noateraga kööginoaga vasakule poole rinnapiirkonda, millega tekitas kannatanule III roiet läbiva südant ja ülenevat aorti vigastava torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ja selle tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Kuriteokoosseis Tapmine on suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tegu ja tagajärg peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab tapmise koosseis vähemalt kaudset tahtlust, kusjuures tahtlus peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos suhtes. Kohus on varem tuvastanud, et kannatanu noaga löömine ei olnud nö automaatne reaktsioon süüdistatava poolt ( kui ta vaid keeras oma keha kannatanu poole hoides ca 8 cm pika noateraga nuga käes), vaid teadvustatud ja tahtlik tegu. Kuna selle tulemusena tungis noatera kannatanu rindkeresse tekkis tal III roiet läbiv ning südant ja ülenevat aorti vigastav torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust, mis oligi kannatanu surma põhjuseks. Isegi üldise elukogemuse alusel pidi süüdistatav aru saama, et lüües kannatanut ca 8 cm pikkuse noateraga noaga rindkerre võib ta vigastada seal asuvaid elutähtsaid organeid (eelkõige süda ja kopsud), mis võib päädida kannatanu surmaga. Seega, süüdistatav teadis, et selline tagajärg (surm) võib saabuda ja tahtis seda. Viimase kohta saab leida kinnitust löögi iseloomust, nimelt eksperdiarvamuse järgi löök oli tehtud piisava jõuintensiivsusega ja oli nii tugev, et läbis III roiet (vt foto nr 7 tl 47p). Seega välistatud on võimalus, et süüdistatav tahtis tekitada kergema (nt pindmise) vigastuse ning mingisuguse tema kontrollist väljapool oleva asjaolu tõttu tungis noatera hoopis kannatanu rindkerre. Noalöök on tehtud otse südamesse, mis näitabki süüdistatava otsest tahtlust nii löögi kui selle tagajärje ehk kannatanu surma suhtes. Kuna süüdistatava teo tagajärjel on saabunud kannatanu surm, siis need on omavahel otseses põhjuslikus seoses ehk süüdistatav on põhjustanud oma noalöögiga kannatanu surma. Mingeid kõrvalisi faktoreid kannatanu surma saabumise suhtes ei esinenud. Selliselt on täidetud tapmise kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning I.Mišakova tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi. Kuna kohus on varem juba tuvastanud, et ei ole tõendeid kannatanupoolsest provotseerimisest füüsilise või vaimse vägivalla vormis vms, siis süüdistatava tegu tulebki kvalifitseerida tapmise põhikoosseisu ehk KarS § 113 lg 1 järgi, mitte KarS § 115 järgi provotseeritud tapmisena, nagu seda on taotlenud kaitsja. Õigusvastasust ja süüd välistavaid ei ole ning keegi pooltest pole vastupidisele tuginenud.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 19(23)

KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 6 kuni 15-aastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates vastab süüdistatava süü raskus keskmisele määrale. Tegutsedes otsese tahtlusega lõi ta ühel korral kannatanut ca 8 cm pikkusega ja 2 cm laiusega noateraga kööginoaga rindkerre, mille tulemusena tekitas kannatanule III roiet läbiva ning südant ja ülenevat aorti vigastava torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ja selle tagajärjel saabus kannatanu surm sündmuskohal. Süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse seisundis ning tema tegu ei olnud provotseeritud kannatanu poolt. Karistusregistri järgi I.Mišakova ei ole varem karistatud (tl 162). Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta süüdistatava kahetsust, kannatanule abi kutsumist pärast selle kuriteo toimepanemist ja kohapeal abi andmist. Raskendava asjaoluna tuleb arvestada kuriteo toimepanemist lähedase (s.t kooselava) isiku suhtes. Eeltoodu alusel kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi ja määra osas ning leiab, et süüdistatavat tuleb karistada 7-aastase vangistusega, mis jääb sanktsiooni miinimumi ja keskmise määra vahele, miinimummäärale lähedaseks. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. I.Mišakovat peeti kahtlustatavana kinni 4.02.2023 ja vabastati 6.02.2023 (tl 156-160). Seega eelvangistuses viibitud 3 päeva tuleb lugeda karistusaja hulka ning mõista Irina Mišakova’le lõplikuks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates I.Mišakova saabumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmiseks. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Hukkunu I Ki poeg D K on esitanud tsiviilhagi summas 1507,10 eurot, millest nähtuvalt isa matustega seotud kulud moodustasid 1507,10 eurot (KoTo lk 5). Hagi põhjendatuse kinnitamiseks oli esitatud OÜ xxx 6.03.2023 kviitung nr 6, mille järgi I Ki matuseteenuste eest on tasutud 1192,10 eurot. xxx OÜ 9.02.2023 arve-müügitšeki nr 0902 järgi peielaua eest on tasutud 262,50 eurot (tl 58). D K jäi kohtuistungil tsiviilhagi juurde ning kinnitas, et kulud olid kantud seoses isa matustega.

20(23)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Kehtiva kohtupraktika järgi kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. (nt RKKK 3-1-1-23-07 p 22, 3-1-1-67-16 p 8). Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 ning KrMS § 310 lg-st 1 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise, seega puuduvad kohtul hagi õigeksvõtu korral muud käitumisalternatiivid (Tartu RK 29.11.2017 O 1-17-8418 p 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. I.Mišakova võttis kohtuliku arutamise käigus tsiviilhagi õigeks ning kohus rahuldab hagi süüdistatava õigeksvõtu alusel ja tuginedes VÕS § 129 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1. Kannatanu tsiviilhagis avaldatud kahjusumma 1507,10 eurot tuleb mõista süüdistatavalt Irina Mišakova’lt kannatanu D Ki kasuks välja, mis tuleb kanda tema hagiavalduses märgitud pangakontole nr xxx (Swedbank). Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. D K (hukkunu I Ki poeg) ei soovinud isale kuulunud esemete tagastamist. Need tuleb hävitada. I.Mišakova soovis temale kuulunud riideesemete ja telefoni tagastamist ja need tuleb temale tagastada kohtuotsuse jõustumisel. I.Ki rahakotist avastati asitõendite vaatluse käigus sularaha: üks kahjustatud 50-eurone paberraha ja kaks 10-eurost paberraha (tl 61). Prokurör leidis, et see sularaha tuleb tagastada pärijale, aga kuna sugulased on loobunud pärandi vastuvõtmisest, siis pärimisseaduse järgi pärijaks peaks olema kohalik omavalitsus või riik, kes ei saa pärandi vastuvõtmisest keelduda. Ehk siis, et sularaha tuleb tagastada kohalikule omavalitsusele, kus I.K elas ehk xxx linnale, viimase keeldumise korral aga Eesti Vabariigile. Kuna tegemist on suhteliselt väikeste summadega (sisult 20 euroga, sest 50-eurone kupüür on pooleks rebitud ja on küsitav, kas seda saab terve rahakupüüri vastu vahetada), siis kohtu arvates kahe 10-eurose kupüüri prefektuuri hoidlast kohaliku omavalitsuse või riigi esindajale tagastamine nõuab tunduvalt rohkem aja- ja ressursikulu vastavatelt ametnikelt (esindaja peab tulema prefektuuri, prefektuuri esindaja peab koostama akti üleandmise kohta, siis kohaliku omavalitsuse esindaja peab andma raha üle oma asutuse finantsjuhile või raamatupidajale, kes omakorda peab kandma selle asutuse bilansile, pärast viima selle panka jne jne), kui selle 21(23)

sularaha väärtus on ning lõppkokkuvõttes toob selle saajale rohkem kulu, mistõttu ka need paberrahad, koos I.Ki rahakoti muu sisuga, tuleb hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Kokku võttes, leiab kohus, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde. Mobiiltelefon HUAWEI P9 Lite, IMEI-koodiga xxx (asub hoiul Ida prefektuuris akti nr 23ATH23451 alusel, tl 167) – tagastada Irina Mišakovale antud kohtuotsuse jõustumisel. I.Mišakova riided: jakk, T-särk, dressipüksid ja sokid (asuvad hoiul Ida prefektuuris akti nr 23ATH22595 alusel, tl 166) – tagastada Irina Mišakovale antud kohtuotsuse jõustumisel. I.Mišakova riietelt võetud puuteproovid ja muud DNA-proovid (asuvad hoiul Ida prefektuuris akti nr 23ATH22595 alusel, tl 166) – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Köögi prügikastist avastatud nuga; köögi laual avastatud nuga; puuteproov, mis oli võetud jope avastatud lõige ümbrusest; rohelist värvi käterätik; heledat värvi käterätik; kootud villased sokid; puuteproovid, mis on võetud kootud villase sokilt nr 2 (2 tk); heledat värvi mustand sussid; puuteproov Mustang vasaku jalatsi peamisel pinnal; musta värvi jope; särk tõmblukuga; halli värvi Adidas tossud; rahakott koos paberrahaga, müntidega jm sisuga; halli värvi spordipüksid; puuteproovid, mis võeti spordipükstelt (3tk); DNA-proov vere tilgalt, mis oli avastatud köögi põrandal (asub hoiul Ida prefektuuris akti nr 23ATH22418 alusel, tl 165) – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: 240,48 eurot (tl 170), 365,52 eurot (tl 173), 388,80 eurot (tl 177) kohtueelses menetluses ja 311,16 eurot, 1400,52 eurot kohtulikus menetluses. Kokku riigi õigusabi osutamisega seotud kulud moodustavad 2706,48 eurot. Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 343 eurot (tl 51), 342 eurot (tl 56). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2023.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 725 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul on 1812,50 eurot (725*2,5=1812,50). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib 22(23)

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Arvestades, et I.Mišakova on töötu ja tema sissetulekuks on vaid toetusraha töötukassast (mida kinnitab ka maksukohuslaste registri väljavõte - tl 163, 164), suurema osa menetluskuludest, s.o kaitsjatasud kokku 2706,48 eurot ja ekspertiisikulud kokku 685 eurot, tuleb jätta riigi kanda ning mõista I.Mišakovalt riigituludesse vaid sundraha 1812,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend I.Mišakova suhtes on tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. See tõkend tuleb jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni ja selle alusel vangistuse kandmisele asumiseni. KrMS § 414 teatab kohus süüdimõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 139 lg 2 p 3 kohaselt kohus võib kohaldada sundtoomist, kui isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik (eesistuja)

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Eero rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Marina Kalašnikova rahvakohtunik

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.