1-23-6566/8 - Keskkonnavastased süüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

8.Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Kalev Sutti süüdistatakse selles, et tema, olles kutseline kalur ja omades X II kutsekvalifikatsiooni, püüdis 20.03.2023. a X lahes X maakonnas, X linnas, X külas, X sadama traaversil, X jõe suudmele lähemal kui 500 meetrit ajal, millal seal kalapüük oli keelatud, ebaseaduslikult nakkevõrkudega 531 ahvenat, 5 särge, 4 haugi, 3 koha ja 1 vimba. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a. määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitas Kalev Sutt oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 8828,50 eurot. Kalev Suti tegevus seisnes selles, et kasutades talle kuuluvat Kalalaeva registris registreeritud kalapaati Robust registreerimisnumbriga X , pani ta 19.03.2023. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal Kalev Sutile väljastatud kalapüügiloa X alusel Liivi lahte koordinaatide X ja X vahelisele alale, Künnimaa jõesuudmele lähemale kui 500 meetrit kus kalapüük on keelatud 1. märtsist kuni 31. maini, püügile nakkevõrgujada tähistusega „MA144“. 20.03.2023. a kella 11.40 paiku avastasid keskkonnakaitseinspektorid järelevalvetoimingute käigus nimetatud piirkonnas püügil kirjeldatud nakkevõrgujada, mille Kalev Sutt enda omaks tunnistas. Sündmuskoha vaatluse käigus keelualas püügil olevates nakkevõrkudes olevad kalad loendati liigiti ja eluvõimelised kalad vabastati rannikumerre. Kalapüügiseaduse (KPS) § 3 lg 1 sätestab, et kalapüük on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kala püütakse kalapüügiõiguse aluse (KPS § 5). Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus-, eripüügi- ja kutselist püügiõigust. Sama seaduse § 31 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. KPS § 9 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja (KPE) § 6 lg 2 p 1 kohaselt on nakkevõrk nakkepüünis, mis koosneb mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. KPS § 30 sätestab, et kutselise kalapüügi vahendiga, milleks sama seaduse § 31 järgi on ka nakkepüünised, tohib kalapüügiloa alusel merel kala püüda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. Samuti võib kutseliseks kalapüügiks merel kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba (KPS § 32 lg 1). KPS § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas

seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. KPE lisas 8 on vooluveekogude nimekiri, mille suudmele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 1. märtsist 31. maini. Nimetatud nimekirja järjekorra numbri 19 all on nimetatud Künnimaa jõgi (Künnimaa oja). KPS § 71 lg 1 p 1 järgi loetakse kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1 kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikkel 3 p 1c sätestab, et kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kalastanud keelupiirkonnas. KPS § 73 lg 6 alusel kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud viiekordne määr. Kalev Sutile on Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur II tase 4 kutsetunnistus nr 021386, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Seega teadis Kalev Sutt, et Künnimaa jõesuudmele lähemale kui 500 meetrit on kalapüük keelatud 1. märtsist kuni 31. maini ja kalavaru kahjustamise korral KPS §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta määratud viiekordne määr ning pani kirjeldatud teo toime kavatsetult. Sellise tegevusega pani Kalev Sutt toime kala püügi nõuete rikkumise, millega tekitas olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Kalev Sutt süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta mõistetav vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta ühe aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsja osalemist kohtuistungil ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele DVD plaadid (kokku 2 tk) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Kalev Sutilt menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu 172,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, kokku 1260,30 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 1260,30 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades