lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-8206/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-8206/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-21-8206/26Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.10.20221-21-8206/39Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.12.20221-21-8206/48Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.11.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
1-25-1120/33Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium14.11.20252-21-7610/58Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.20242-21-7610/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.01.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

20. november 2023

Kohtuasja number

1-21-8206

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

süüdimõistetu Kirill Shevelevi (isikukood 38011132234) vabastamine käitumiskontrolli nõuete järgimisest

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. novembri 2023 määrus

Määruskaebuse esitaja

Kirill Shevelev

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. novembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022 otsusega tunnistati Kirill Shevelev süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 3312 järgi liitkaristusena 3-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K. Shevelevi eelvangistus 3 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, K. Shevelevit kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning osalema vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 sotsiaalprogrammis.
2.Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 24. oktoobril 2023 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku vabastada K. Shevelev käitumiskontrolli nõuete järgimisest. Vaidlustatud kohtumäärus
3.Viru Maakohus jättis 1. novembri 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. K. Shevelevi eeskujulik

käitumine, sotsiaalprogrammi läbimine ning tööhõives osalemine on küll kiiduväärne, kuid siiski ei saa tõsikindlalt järeldada, et edasine käitumiskontrolli kohaldamine on tema suhtes tarbetu. Erakorralisest ettekandest nähtub, et senine koostöö kriminaalhooldusametnike ja K. Shevelevi vahel pole sujunud just kõige ladusamalt ning kuigi K. Shevelev mõistab tänu sotsiaalprogrammi läbimisele oma tegude tagajärgi paremini, on tal siiski veel üksjagu arenemisruumi. Seetõttu oleks tema käitumiskontrolli nõuetest vabastamine praegu veel ennatlik. Seda enam, et käitumiskontroll pole veel isegi poole peal ning selle lõpuni on enam kui kaks aastat. Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas K. Shevelev määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta kontrollnõuete järgimisest. Kaebuse sisu on lühidalt järgmine. K. Shevelev on järginud käitumiskontrolli nõudeid korrektselt, ei ole pannud katseajal toime uusi õigusrikkumisi, töötab juba pikka aega ning teab, et peab kontrollnõuetest vabastamisel hoiduma kuni katseaja lõpuni uutest kuritegudest. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole tema koostöö kriminaalhooldusametnikega sujunud ja ametnikke on tulnud kolmel korral vahetada. See aga ei ole tõsi. Ametnikke on tema soovi alusel vahetatud kahel korral. Esimese kahe ametnikuga oli tal konflikte: teda ei lubatud Venemaale lähedastele külla ja odavat kütust tooma, ametnikud ei rääkinud talle kõike olulist seoses kontrollnõuete täitmisega, valetasid ega käitunud professionaalselt. Kolmanda ametnikuga aga koostöö sujub. See kriminaalhooldusametnik, kes talle oli määratud teisena, üldse vallandati. Praegune ametnik aga ei pea kontrollnõuetega jätkamist vajalikuks – kontrollnõuetega jätkamine üksnes koormaks ametnikku. See, et K. Shevelevil on veel arenguruumi, ei välista tema kontrollnõuetest vabastamist. Sisuliselt peab ta käitumiskontrolli raames käima vaid ametniku juures, panema allkirja ja leppima kokku järgmise kuupäeva, mistõttu on arusaamatu kohtu seisukoht, et kontrollnõuetest vabastamine oleks veel ennatlik. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Tulenevalt KarS § 75 lg-st 6 võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest, kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud KarS § 75 lg-te 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Nagu kriminaaltäitemenetluses muidu, on ka käitumiskontrolli lõpetamisel maakohtul lai diskretsiooniõigus: kõrgema astme kohus saab esimese astme kohtu otsustuse tühistada vaid siis, kui viimane on lähtunud ebakohastest (vääradest) asjaoludest või õigushinnangutest või on teinud ilmselge kaalutlusvea. Praegu nii ei ole.
6.Praegune kriminaalkaristus on K. Shevelevi jaoks esmakordne. Ta tarvitas kaks korda vägivalda oma endise abikaasa ja korra oma naabri vastu. Lisaks sellele rikkus ta mitme kuu vältel korduvalt kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeeldu (ta ei tohtinud läheneda oma endisele abikaasale). K. Shevelevi teod annavad alust arvata, et tal on olnud raskusi oma emotsioonide kontrollimisega ja oma probleeme on ta kaldunud lahendama vägivaldselt.
7.Kohtuotsusega pandi K. Shevelevile kohustus läbida sotsiaalprogramm ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ta 29. juunist kuni 6. oktoobrini 2023 ka läbis. Erakorralise ettekande kohaselt osutus koostöö K. Sheveleviga sotsiaalprogrammi käigus algselt keeruliseks, kuid ajapikku hakkas ta programmis aktiivsemalt kaasa töötama. Ta sai aru viha tekkimise põhjustest ja oli nõus nendest rääkima ja neid analüüsima. Teoorias mõistab ta probleeme hästi. Samas on K. Shevelevil keskmisest kõrgem enesehinnang – oma suure elukogemuse ja laia silmaringi tõttu. Hoolimata mitmete oluliste asjaolude mõistmisest võib K. Shevelev suhtuda mõningatesse asjadesse enesekeskselt ning tal tuleks rohkem õppida mõistma teiste inimeste tundeid ja arvamusi. 5. oktoobril 2023 kriminaalhooldusametnikule esitatud avalduses kirjutas K. Shevelev, et ta ei ole 2(3)

olnud ega ole vägivaldne inimene. Eeltoodut arvestades on põhjust kahelda, kas K. Shevelev ikkagi tajub adekvaatselt oma kalduvust vägivallale ning suudab edaspidi vägivallast hoiduda.

8.Kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid on K. Shevelev täitnud korrektselt. Siiski ei ole tema kriminaalhooldus sujunud probleemivabalt. Praeguse kriminaalhooldusametnikuga on K. Shevelev olnud koostöövalmis. Varasema kriminaalhooldusametniku ajal keeldus ta aga hoolduskava allkirjastamisest ning leidis, et teda mõisteti süüdi ebaõiglaselt, temaga tahetakse kohtumisi läbi viia liialt sageli, tal ei ole aega sotsiaalprogrammis osaleda ning sellest ei ole ka kasu. Seega pole põhjust arvata, et koostöö varasema kriminaalhooldusametnikuga oli raskendatud (pelgalt) ametnikust tulenevalt, nagu viitab kaebuses K. Shevelev ise. See seab kahtluse alla, kas K. Shevelev vähemalt käitumiskontrolli algusperioodil mõistis selle vajadust ning oli valmis tegema omalt poolt kõike, et maandada edasise riskikäitumise ohtu. Ei saa välistada, et koostöö praegune sujumine kriminaalhooldusametnikuga ei ole tingitud K. Shevelevi käitumise paremaks muutumisest, vaid üksnes soovist pääseda kontrollnõuete järgimise kohustusest.
9.Eeltoodud asjaoludel on võimalik, et K. Shevelev ikkagi oma riskikäitumist ei mõista ega suuda sellisest käitumisest ka edaspidi hoiduda. Seepärast on tema kontrollnõuetest vabastamine praegu veel ennatlik. Tõsi, käitumiskontrolli jätkamisel praegusel kujul ei saa kriminaalhooldusametnik teha sisulist tööd K. Shevelevi kuriteoriskide maandamiseks: ametnik saab kutsuda teda teatud ajavahemike järel enda juurde registreerima, kontrollida tema poolt teiste KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmist ning kontrollnõuete rikkumisel reageerida sellele hoiatamisega või KarS § 74 lg-s 4 nimetatud muude meetmete kaalumiseks kohtule erakorralise ettekande koostamisega. Siiski ei tähenda see, et käitumiskontrolli jätkamine on põhjendamatu või kasutu. Põhjendatud on käitumiskontrolli jätkata kasvõi selleks, et veenduda, kas K. Shevelevi mõttemaailmas on ka tegelikult toimunud vajalikud muudatused, kas ta saab aru, miks on teda käitumiskontrollile allutatud ja kas ta on valmis käitumiskontrolli nõudeid täitma sisemisest motivatsioonist tulenevalt, mitte pelgalt selleks, et pääseda kontrollnõuete järgimise kohustusest. Kui K. Shevelev jätkab korrektselt käitumist, võidakse ta peagi ikkagi vabastada: mõistliku aja möödumisel käesoleva menetluse lõpust võib kriminaalhooldusametnik teha kohtule uuesti sellise ettepaneku.
10.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 1. novembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.