Võtta asja materjalide juurde Viru Maakohtu 26.10.2022 otsus kriminaalasjas nr 1-218206 ja Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2022 otsus kriminaalasjas nr 1-21-8206.
5.Jätta rahuldamata A.A. taotlused kriminaalasjas nr 1-21-8206 26.08.2022 toimunud kohtuistungi protokolli ja kriminaalasjas nr 21244000018 26.03.2021 toimunud R.A. ülekuulamise protokolli stenogrammi tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.S. (hageja) esitas 12.05.2021 maakohtule A.A. (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja 22.04.2021 lepingu tühistamisavaldus on kehtetu ning 11.12.2020 endiste abikaasade ühisvara jagamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused kande tegemiseks kinnistusraamatusse ning hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingud on kehtivad (edaspidi 11.12.2020 leping). Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXXXX ja lahutati XXXXX. 11.12.2020 sõlmiti poolte vahel notariaalne endiste abikaasade ühisvara jagamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldus kande tegemiseks kinnistusraamatusse, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise leping, lastele elatise maksmise kokkulepe. Kostja tühistas 22.04.2021 tühistamisavaldusega (edaspidi tühistamisavaldus) 11.12.2020 lepingu põhjendusel, et kostja sõlmis endale kahjuliku lepingu hageja vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 kohased materiaalsed eeldused lepingu tühistamiseks on täitmata. Tühistamisavalduses toodud väited on alusetud ja paljasõnalised. Kuigi hageja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus kostja vastu kolmel korral, s.o augustis 2019, 12.07.2020 ja 04.01.2021, vägivalla kasutamises ning septembris 2020 kostja tapmise ja vara hävitamisega ähvardamises, ei ole kahtlustuses toodud episoodid lepingu sõlmimisega ajaliselt ega kausaalselt seotud. Tühistamisavalduses kirjeldatud lepingu allkirjastamise asjaolud on valed. Tulirelva hagejal lepingu sõlmimisel kaasas ei olnud. Pooled viibisid videosilla kaudu lepingu sõlmimisel maja erinevatel korrustel. Kostjal oli võimalus pöörduda politsei poole, samuti ühisvara jagamiseks kohtusse. Pooled ei elanud koos alates 09.10.2020. Kostja sõlmis lepingu vabatahtlikult. Ettevalmistus lepingu sõlmimiseks kestis mitu nädalat. Poolte vahel toimusid Skype teel läbirääkimised. 2020. a novembri lõpus esitas kostja AS-le SEB Pank avalduse laenuvõtja laenulepingust eemaldamiseks ja 03.12.2020 notarile digitaalselt allkirjastatud ühisvara jagamise tingimused. Ühisvara jagati võrdselt. Lepingus märgitud ühisvara maksumus ei vasta vara tegelikule väärtusele, kuna pooled soovisid vähendada lepingu notariaalse tõestamisega seotud tasusid. Poolte kokkuleppel jagati ühisvara järgmiselt: hageja ainuomandisse jäi kinnistu väärtusega 130 000 eurot ja laenu tagastamise kohustus 108 000 eurot ning hageja pidi maksma kostjale
hüvitist 11 000 eurot. Kaks sõidukit (Mitsubishi Outlander ja Mazda 6) on samaväärsed (kummagi väärtus 14 000 eurot). Tühistamisavalduses märgitud kinnistu väärtus 163 000 eurot ei ole põhjendatud. See, et kostja peab kuni 31.05.2021 maksma majaga seotud majanduskulud ja laenumaksed, ei kahjusta kostjat, sest kostja soovis selle ajani majas elada.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tühistas lepingu, kuna oli sõlminud hageja poolt vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul endale kahjuliku lepingu (juhul kui kostja olnuks nõus andma oma osa kinnistust üle hagejale, pidanuks makstav hüvitis olema 30 149,90 eurot). Alternatiivselt on tehing tühine, kuna on vastuolus heade kommetega, st on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas. Hageja oli tekitanud kostjale füüsilist valu 01.04.2018, 2019. a augustis ja 12.07.2020. 2020. a augustis teatas kostja hagejale, et soovib abielu lahutada, ning pakkus, et jääb lastega majja elama, maksab laenujäägi ja hagejale hüvitise, või jagatakse ühisvara kohtus. Hageja ähvardas, et kui kostja ei ole nõus ühisvara jagama nii, nagu hageja soovib, paneb ta maja põlema ning tapab kostja ja enda. Septembris tegi kostja veelkord ettepaneku jagada ühisvara kohtu kaudu. Hageja ähvardas uuesti maja põlema panna, tappa kostja ja tema ema. 2020. a oktoobrist elas hageja oma korteris ja kostja koos lastega majas. Hageja käis regulaarselt majas ning ähvardas kostjat tema ja tema lähedaste tapmise ning ühisvara hävitamisega. Ähvarduste tulemusena muutus kostja ja tema kolme lapse elu väljakannatamatuks. Kostja tajus reaalset ohtu enda tervisele ja elule, kuna hagejal on relvaluba ning tema valduses on tulirelvad. Ainus võimalus ähvardustest vabaneda oli allkirjastada kostjale ebasoodsatel tingimustel ühisvara jagamise leping. Vahetult enne e-notari keskkonnas toimuva tehingu algust tuli hageja kostja elukohta, käsitulirelv vööl. Kostja tajus hirmu ja ohtu enda elule ning allkirjastas lepingu hageja poolt mõjutatuna. Hageja vaimne ja füüsiline vägivald jätkus peale lepingu sõlmimist ning hagejale on kehtestatud Viru Maakohtu 11.03.2021 määrusega ajutine lähenemiskeeld kostjale.
3.Kostja esitas 13.09.2021 kohtule hageja vastu vastuhagi ühisvara jagamiseks. Vastuhagi kohaselt on poolte ühisvara jagamata, sest ühisvara jagamise leping on tühine. Abielu kestel on pooled omandanud ühisvara väärtuses 196 640 eurot, sh kinnistu XXXXXXXXXX väärtusega 163 000 eurot, sõiduk Mitsubishi Outlander (XXXXXX, ehitusaasta 2015) väärtusega 14 000 eurot, sõiduk Mazda 6 (XXXXXX, ehitusaasta 2015) väärtusega 14 000 eurot, köögitool 60 eurot, integreeritud induktsioon pliidiplaat 400 eurot, köögiteler 200 eurot, 2 baaritooli kokku 180 eurot, suur teler 600 eurot, gaasikatel 1500 eurot, kiiktool 200 eurot, külmik 500 eurot, tolmuimeja 300 eurot, Husqvarna muruniiduk 400 eurot, suur kasvuhoone 500 eurot, väike kasvuhoone 200 eurot, laste mänguväljak 600 eurot. Abielu ajal on võetud laenukohustus AS SEB Pank ees kinnistu soetamiseks 117 000 eurot. Seisuga august 2021 on laenujääk 106 130 eurot. Kuni 2020. a oktoobrini elasid pooled elamus koos. Alates 2020. a oktoobrist kuni 23.07.2021 elas elamus kostja ja maksis laenuga seotud kulud oma lahusvara arvelt. Kostja palus jätta hageja ainuomandisse kinnistu väärtusega 163 000 eurot, sõiduki Mazda 6 väärtusega 14 000 eurot ja vallasvara väärtusega 5640 eurot. Laenukohustus 106 130 eurot jätta hageja kanda. Kostja ainuomandisse jätta sõiduk Mitsubishi Outlander väärtusega 14 000 eurot. Mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis 33 612 eurot. Alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada raha kaasomanike vahel vastavalt osade suurusele.
4.Hageja vastuhagi ei tunnistanud, leides, et ühisvara jagamise leping on kehtiv. Hageja ei nõustunud ka vastuhagis märgitud ühisvara koosseisu ja väärtustega ning leidis, et ühisvara väärtus on 156 096,75 eurot, millest 8063 euro ulatuses soetati ühisvara hageja lahusvara arvelt. Abielu lahutamisel oli laenujääk 109 135,03 eurot. 2020. a oktoobrist 2021. a juulini kandis kostja laenuga seotud kulud summas 4357,70 eurot oma lahusvara arvelt, alates 2021. a augustist kannab laenuga seotud kulud hageja oma lahusvara arvelt.
Hageja tegi omapoolse ettepaneku ühisvara jagamiseks: hageja ainuomandisse jääb kinnistu väärtusega 130 000 eurot, sõiduk Mazda 6 väärtusega 11 100 eurot, köögitool väärtusega 60 eurot, 2 baaritooli väärtusega 60 eurot, suur teler väärtusega 106,75 eurot, induktsioonplaat väärtusega 150 eurot, kiiktool väärtusega 120 eurot, tolmuimeja väärtusega 50 eurot, muruniiduk väärtusega 150 eurot ja 2 kasvuhoonet väärtusega 300 eurot. Laenulepingust tulenev kohustus jääb hageja kanda, arvestades poolte poolt oma lahusvara arvelt tehtud makseid kuni kohtulahendi tegemiseni. Kostja ainuomandisse jääb sõiduk Mitsubishi Outlander väärtusega 14 000 eurot. Hagejale tuleb hüvitada lahusvara arvelt tehtud kulutused 8063 eurot ning poole kasuks, kes saab rohkem vara, tuleb välja mõista hüvitis enamsaadud vara arvelt.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 2. septembri 2022 otsusega hagi ning tuvastas A.A. 22. aprilli 2021 lepingu tühistamisavalduse kehtetuse ja 11. detsembri 2020 endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu kehtivuse. A.A. vastuhagi K.S. vastu ühisvara jagamiseks jäeti rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus A.A. kanda ja mõistis A.A.lt välja K.S. kasuks menetluskulude katteks 2820 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jäi 11.12.2020 sõlmitud lepingu järgi kinnistu X väärtusega 45 000 eurot hageja lahusvaraks ja hüpoteegid jäid kinnistut koormama, sõiduk Mitsubishi Outlander väärtusega 1000 eurot jäi kostja lahusvaraks ja sõiduk Mazda 6 väärtusega 1000 eurot hageja lahusvaraks, hageja kohustus tasuma kostjale lahusvara arvelt hüvitist 11 000 eurot (9500 eurot lepingu sõlmimise päeval ja 1500 eurot hiljemalt 31.05.2021). Kinnistu on kuni 31.05.2021 kostja ainuvalduses. Kui hageja nõuab väljakolimist enne 31.05.2021, peab ta maksma kostjale hüvitist 5000 eurot. Kostja kannab kuni 31.05.2021 kommunaalkulud ja hüpoteekidega seotud kulud. Vallasvara jääb elamusse ja hakkab kuuluma hagejale, välja arvatud TV LG 65`, kostja ja laste isiklikud asjad ning vanemate kingitused: köögikombainid ja kohvimasin. Kui hageja võõrandab kinnistu seitsme aasta jooksul, maksab hageja kostjale hüvitist 20 000 eurot. Hüpoteegilepingute pooleks ei ole enam kostja. Kohus nõustus hagejaga, et tehingu tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Vägivalla esinemisel peab see olema tehingu tegemisega ajalises seoses. Ähvardus peab olema tehingu tegemisega kausaalses seoses. Vägivald ja ähvardus peavad vastavalt asjaoludele olema nii vahetud ja tõsised, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. 11.03.2021 kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-21-1847 nähtub, et 05.01.2021 alustati hageja suhtes kriminaalmenetlust kostja avalduse alusel selle kohta, et hageja kasutas korduvalt tema suhtes füüsilist vägivalda, ähvardas tapmise ja olulises ulatuses vara hävitamisega. Kahtlustuse kohaselt: (1) 2019. a augustikuus lõi hageja kostjat konflikti käigus ühel korral rusikaga näkku ja lükkas kahel korral; (2) 12.07.2020 konflikti käigus lõi hageja kostjat ühel korral rusikaga näo piirkonda ja ühel korral lahtise käega näkku; (3) 04.01.2021 tüli käigus lõi hageja kostja paremat kätt autouksega vastu B-pillarit; (4) 2020. a septembris ähvardas hageja kostjat tapmise ja olulises osas vara hävitamisega: ütles kostjale, et paneb maja põlema, tapab teda ja ennast ning lapsed jäävad orbudeks. 05.01.2021 taotles kostja ajutise lähenemiskeelu kohaldamist, kuna ta kardab hagejat. Kohus seadis kriminaalmenetluse ajaks lähenemiskeelu, välja arvatud kostja elukohas aadressil XXXXXXXXXX. Lähenemiskeeld ei hõlmanud ka poolte suhtlemist telefonitsi või sotsiaalvõrgustiku kaudu, pooled võivad lahendada kõik küsimused, mis puudutavad lapsi ja ühisvara kasutamist. Kriminaalasjas nr 1-21-2543 (vahistamistaotlus kahtlustatava K.S. suhtes) märkis Viru Maakohus 08.04.2021 määruses, et kõik sündmuste asjaolud ei ole lõplikult selged (ähvardamise osas on ainult kannatanu napisõnalised ütlused).
Hageja ei ole praeguseks ajaks süüdi mõistetud vägivalla ja vara hävitamisega ähvardamise episoodis 2020. a septembris. Hageja eitab ähvardamist. Seetõttu ei saa tõsikindlalt väita, et vägivallaga ähvardamine ja ähvardamine vara hävitada tõepoolest aset leidis. Pooled pidasid enne lepingu sõlmimist läbirääkimisi lepingu tingimuste üle, seega ei saa väita, et leping sõlmiti ähvarduse ja vägivalla tõttu ning kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Poolte suhted olid konfliktsed, mis oli tingitud kooselu lõppemisest ja abielu lahutamisest (sh kostja abieluvälisest suhtest L.L.), kuid tõendatud ei ole, et hageja sundis kostjat vägivallaga ähvardades ja vägivalda kasutades sõlmima ühisvara jagamise lepingu. Pooled pidasid kirjavahetust (Viber), kuidas ühisvara jagada, kui palju maksab hageja hüvitist, mis ajani võib kostja majas elada, kuidas jagatakse pangalaen, kui palju maksab hageja lastele elatist. Enne notariaalse lepingu sõlmimist on hageja saatnud kostjale lepingu tingimused, märkides, et kostja vaataks need üle ja annaks tagasisidet või soovib midagi lisada. Pooled on notarile esitatavad ühisvara jagamise tingimused allkirjastanud digitaalselt 03.12.2020. Hagiavalduse kohaselt hindasid pooled kinnistu väärtuseks 130 000 eurot, rahalise kohustuse väärtuseks 108 000 eurot ja kummagi sõiduki väärtuseks 14 000 eurot. Kuna hagejale jäid kinnistu ja rahaline kohustus, on hüvitis 11 000 eurot (130 000 ÷ 2 = 65 000; 108 000 ÷ 2 = 54 000; 65 000 – 54 000 = 11 000). Kuna kostjale on makstud hüvitis omandi kaotuse eest, ei saa väita, et ühisvara jagati kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kinnistu väärtus oli vara jagamise ajal mitte 130 000 eurot, vaid 163 000 eurot. Kostja on hindamisakti tellinud peale ühisvara jagamist, 2021. a märtsis. Lisaks rahalisele hüvitisele 11 000 eurot ja sõidukile Mitsubishi Outlander (14 000 eurot) vabanes kostja rahalisest kohustusest summas 54 000 eurot. Seega 11.12.2020 leping on kehtiv ja 22.04.2021 lepingu tühistamisavaldus ei ole kehtiv materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu – tõendatud ei ole, et leping sõlmiti vägivalla kasutamise või vägivallaga ähvardamise tõttu. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et pooled on jaganud ühisvara kehtivalt 11.12.2020 notariaalselt tõestatud lepinguga.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 2. septembri 2022 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, või saata tsiviilasi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta K.S. kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli eelmenetlus puudulik, kohus jättis vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud välja selgitamata ja tegi ennatliku kohtulahendi. Kohus ei ole kostjale selgitanud, mida kostja konkreetselt tõendama peaks ega teinud ettepanekut puuduvate tõendite esitamiseks. Kohus ei hinnanud kostja esitatud tõendeid, vaid pidas määravaks asjaolu, et hagejat ei ole veel kuriteos süüdi mõistetud. Kohus kuulas üle seitse tunnistajat, kuid otsuse tegemisel ei ole tunnistajate ütlusi arvestatud. Tunnistaja R.A. kinnitas kostja väiteid, et hageja ei tahtnud kohtusse pöörduda; kostja tahtis, et kõik oleks võrdselt jagatud, ning et hageja ähvardas tappa tunnistaja lähedasi seetõttu, et kostja oli soovinud minna kohtusse. Ei ole usutav, et 14-aastane laps julgeks kohtule valetada. Ka tunnistaja L.L. iseloomustas hagejat kui väga agressiivset inimest, kes tungis talle kallale peamiselt põhjusel, et ta andis kostjale seoses abielu lahutamisega juriidilist nõu. Kui kohus kavatses tugineda kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaoludele, pidanuks kohus tegema ettepaneku menetluse peatamiseks kuni kriminaalasjas lahendi jõustumiseni;
2) ei ole maakohus arvestanud kohtupraktikaga. Sarnastel asjaoludel tehingu tühistamist on käsitlenud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-13. Maakohus ei ole hinnanud hageja käitumise vastavust headele kommetele nii enne tehingut kui ka selle sõlmimise ajal. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kui otsest füüsilist vägivalda tehingu tegemise hetkel ei esine, siis ei saa rääkida tehingu sõlmimisest heade kommete vastaselt. Kohus on jätnud arvestamata vägivalla ja ähvardused, mida hageja kasutas kostja suhtes enne tehingu sõlmimist ning mille mõju taasavaldamiseks piisas hagejal vaid enda näitamisest, st ta tuli tehingu sõlmimise ajaks kostja elukohta relv vööl. 26.11.2020 ähvardas hageja Viber suhtlusrakenduses, et kui kostja ei nõustu ühisvara jagamisega hageja soovitud viisil, ei võimalda selline olukord hagejal kostjast lahku minna heaga ja isegi mitte neutraalselt. Kohus tõlgendas vestlust valesti läbirääkimistena. Kohus jättis tähelepanuta kostja 21.10.2021 esitatud videotõendi. Videol on jäädvustatud hetk, kui hageja, kes oli elanud kaks kuud eraldi, tuli kostja elukohta ning asus kostjat terroriseerima, sest ei olnud saanud kostjalt ühisvara jagamise osas teda rahuldavaid vastuseid. Hageja kinnitas 19.10.2021 istungil, et tehingus näidati vara väärtused tegelikust väiksemana, et maksta vähem notaritasu. Ühisvara jagamisel tuleb maksta omandi kaotuse eest hüvitist võimalikult omandi kaotuse aja seisuga oleva keskmise turuhinna alusel. Seetõttu on asjakohatu kriitika, et kostja esitas koos vastuhagiga hindamisakti, mis tõendab, et tehingus oli kinnistu väärtus fikseeritud ebaõiglaselt väiksena. Seega kostja sai hüvitist vähem, kui oli õigustatud. Et tegemist oli kostjale pealesurutud ebasoodsa tehinguga nähtub ka sellest, et puudub mõistlik põhjendus, miks peaks lahutatud abikaasa koos ühise lapsega kuni väljakolimiseni maksma ühiselt võetud pangalaenu ja täima kõiki muid omaniku kohustusi, kui tema kinnistu ainuomanikuks ei saanud.
7.K.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on eelmenetlus läbi viidud vastavalt seaduse nõuetele. 19.10.2021 eelistungil on kohus täitnud selgitamiskohustust, selgitades, et tõendamiskoormis lasub kostjal. Seega pidi kostja, väites, et tehing on tühine, kuna on sõlmitud ähvarduse mõjul ja kostjale ebasoodsatel tingimustel, seda ka tõendama. Mis tõenditega kostja seda teeb, ei pea kohus selgitama; 2) ei ole kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsinud, kuid kohtu lõppjäreldus on õige. TsÜS § 96 lg 1 kohased tehingu tühistamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas tema suhtes vägivalda, mis oli ajaliselt seotud 11.12.2020 lepingu sõlmimisega. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et isegi kui vägivald leidis aset, oli see sedavõrd intensiivne, et tal oli alus karta hagejat ja lepingu sõlmimine oli tema jaoks paratamatu. Kohus on tuginenud tsiviilasja tõendite analüüsile. Teises kohtuasjas tehtud kohtulahend on dokumentaalne tõend ja ei ole kohtule siduv. Viru Maakohtu 26.10.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8206 (mille hageja palub tõendina vastu võtta) mõisteti hageja ähvarduse süüdistuses õigeks. Kohtuotsuses on märgitud, et puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal oli reaalselt alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leidis, et seisuga august – september 2020 ei olnud hageja kasutanud kostja suhtes füüsilist vägivalda korduvalt. Tegemist oli üksiku juhtumiga (12.07.2020), mida ka kostja ise ei pidanud toimumise momendil sedavõrd kaalukaks, et pöörduda tervishoiuasutusse või politseisse. Seega ei ole ka kriminaalasja lahendiga tõendatud, et enne tehingu tegemist või tehingu tegemise ajal oleks hageja kostjat ähvardanud või kasutanud vägivalda, mis tingiks tehingu ebaseaduslikkuse. Kaks vägivallaepisoodi kostja suhtes, milles maakohus hageja süüdi tunnistas, ei ole ajaliselt seotud 11.12.2020 lepinguga. 04.01.2021 episood leidis aset peale lepingu sõlmimist ja
12.07.2020 episood neli kuud enne läbirääkimiste alustamist. Seega ei saanud need mõjutada poolte läbirääkimisi ühisvara jagamiseks või 11.12.2020 lepingu sõlmimist. Tunnistaja R.A. on kostja tütar ja ema mõju all. Tema ütlused ei ole usaldusväärsed. R.A. rääkis ähvardusest 25.03.2022 kohtuistungil, kriminaalmenetluses tunnistaja sellest Viru Maakohtu 26.10.2022 otsusest nähtuvalt rääkinud ei ole. 26.10.2022 kohtuotsusest nähtub, et ähvarduste ainsateks tunnistajateks on süüdistatav ja kannatanu. R.A. ei osanud istungil selgitada, miks ta ei rääkinud ähvardamisest politseile. Ka L.L. ütlused ei ole usaldusväärsed. Kuna L.L.l ja kostjal olid intiimsed suhted, siis on tunnistaja huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks. Ka tõendab kostja ja tunnistaja suhete viis, et poolte pingelised suhted ja lahutus olid tingitud kostja truudusetusest, mitte hageja vägivaldsest käitumisest. 26.11.2020 Viber ́i kirjavahetus ei sisalda ähvardusi. Kirjadest nähtub hageja pahameel selle suhtes, et kostja muutis pidevalt kokkuleppeid. Kirjavahetus näitab, et pooled suhtlesid ühisvara jagamise teemadel rahulikult. Kostja suhtlusstiil ei viita, et ta kartis hagejale vastu vaielda. Lepingu sõlmimine toimus veebi teel ja kostjal oli palju võimalusi lepingu sõlmimisest loobuda. Kostja ei eitanud, et lepingu sõlmimise ajal viibisid pooled erinevatel korrustel. On väheusutav, et kostja kartis lepingu sõlmimisel väljendada mittenõustumist tehingu tingimustega. Kostja väide, et hageja tuli lepingu sõlmimise ajaks ootamatult majja ja tal oli vööl käsitulirelv, on tõendamata. Arvestades Viru Maakohtu 26.10.2022 otsuses tuvastatut, pole selge, mida tähendab kostja väidetud „kogu vägivald ja ähvardused“. Hageja esitatud tõenditega (tunnistajate D.S., V.K., J.S. ütlused, Viru Maakohtu 23.07.2021 määrus, 29.12.2020 videosalvestis) on tõendatud, et kostja ei kartnud hagejat; 3) ei ole leping sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Ühisvara on jagatud võrdselt. Tasumine maja eest, milles isik elab, on tavapärane. Kostja saab hüvitist 11 000 eurot ja vabaneb 01.06.2021 laenu tasumise kohustusest. Lepingus on hagejale ebasoodsad tingimused. Kuna hageja nõustus, et kostja elab kuni 31.05.2021 majas, oli ta sunnitud ostma endale korteri. Kostjal oli pool aastat aega, et leida uus elukoht. Kostja ettepanekul on lepingus 5000 euro tasumise kohustus juhuks, kui hageja nõuab maja vabastamist varem, ja 20 000 euro tasumise kohustus juhuks, kui hageja müüb maja seitsme aasta jooksul lepingu sõlmimisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.22.04.2021 tõestas Narva notar S. Nikonov lepingu tühistamisavalduse, millega kostja tühistas 11.12.2020 lepingu, sest sõlmis selle vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul. Alternatiivselt oli kostja seisukohal, et 11.12.2020 leping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, kuna see on tehtud kostja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja palus hagis tuvastada 22.04.2021 tühistamisavalduse kehtetuse ja 11.12.2020 lepingu kehtivuse. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks ning võttis seejuures aluseks asjaolu, et 11.12.2020 leping (sh ühisvara jagamise osas) on eelnevalt tühistatud. Kuigi pooled on menetluse kestel vaielnud peamiselt selle üle, kas 11.12.2020 leping on sõlmitud hageja poolse vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul ja seetõttu tühistatav, nähtuvad asja materjalidest ka muud asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Nii nähtub 22.04.2021 tühistamisavaldusest, et 11.12.2020 lepingus märgitud lepingu esemete, s.o XXXXXXXXXX asuva kinnistu ning kahe sõiduki väärtused (lepingu p-d 2.1.1-2.1.3) ei ole õiged. Vastuses hagile on kostja kinnitanud, et lepingu esemete ebaõigete väärtuste tõttu on 11.12.2020 leping tehtud tema jaoks ebasoodsatel tingimustel ning seetõttu tühine vastuolu
tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 2). Vastuhagis palus kostja tuvastada 11.12.2020 lepingu tühisus TsÜS § 86 lg 2 järgi, kuna see on tehtud tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel seoses lepingu esemete (ühisvara) ebaõige väärtuse tõttu. Maakohtu 19.10.2021 istungil (II kd, tl 176) on hageja kinnitanud, et 11.12.2020 lepingus märgitud ühisvara esemete väärtused (s.o XXXXXXXXXX kinnistu väärtus 45 000 eurot ja mõlema sõiduki väärtused a ́ 1000 eurot) on ebaõiged ning tegelikult oli XXXXXXXXXX kinnistu väärtus 130 000 eurot ning mõlema sõiduki väärtuseks 14 000 eurot. Samal kohtuistungil on hageja jäänud hagiavalduses esitatud väite juurde, et XXXXXXXXXX kinnistu ja sõidukite ebaõige väärtus lepiti kokku eesmärgiga vähendada lepingu notariaalse tõestamisega seotud tasusid. Nimetatud asjaolude kohtu maakohtu otsuses põhjendused puuduvad.
10.Kuivõrd pooled vaidlesid 11.12.2020 lepingu kehtivuse üle, siis pidi maakohus andma hinnangu ka sellele, et juhul kui leping ei ole vägivalla ja vägivallaga ähvardamise tõttu TsÜS § 96 järgi kehtivalt tühistatud, võib leping olla tühine kostja poolt esiletoodud asjaolude tõttu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Eelmärgitust järeldub, et kui lepingu tühisuse alused on poolte poolt esile toodud, siis saab kohus õigussuhte ise kvalifitseerida ning lepingu tühisuse tuvastada. Kostja on alternatiivselt tuginenud sellele, et 11.12.2020 leping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et TsÜS § 86 on üldnormiks ning seda saab kohaldada, kui muid tühisuse või tühistamise aluseid ei esine. Seega juhul, kui taotletakse lepingu kehtetust TsÜS § 96 järgi, ei saa leping olla samaaegselt tühine TsÜS § 86 järgi, kuna TsÜS § 96 erinormina katab ühtlasi TsÜS § 86 koosseisu. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt käesoleva otsuse p-s 9 esiletoodud asjaolud viitavad sellele, et 11.12.2020 leping võib olla näilik ja seetõttu tühine. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille puhul pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tüüpilisemaks varjatava tehingu näiteks on tehingud, kus näidatakse tegelikust hinnast madalam hind, olgu siis eesmärgil, et maksta vähem makse või notaritasu, või siis hoopis kõrgem hind, näiteks eesmärgiga vältida ostueesõigusega isiku poolt ostueesõiguse kasutamist (vt P. Varul jt Tsiviilõiguse üldosa. Kommenteeritud väljaanne. 2012, lk 148). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Praegusel juhul on maakohus jätnud otsuses täielikult hindamata kostja seisukohad 11.12.2020 lepingu tühisuse kohta. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt ei ole maakohus ka pooltega arutanud 11.12.2020 lepingu tühisuse küsimusi. Samuti märgib ringkonnakohus, et juhul kui vaidlusalune leping on tühine, peab maakohus lahendama vastuhagi. Vastuhagi kohta on maakohus otsuses lakooniliselt märkinud, et kuna 11.12.2020 leping on kehtiv, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Seega puudub maakohtu otsusest otsuse põhjendav osa (TsMS § 442 lg 8) 11.12.2020 lepingu tühisuse ja vastuhagi osas ning tegemist on sellise olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tingib kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise (TsMS § 656 lg 1 p 5). Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu osaliselt rahuldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega muu hulgas seda, kas 11.12.2020 lepingu näilikkuse korral on tühine kogu leping või osa sellest, samuti seda, kas menetlusse tuleks kaasata SEB Pank kui üks lepingupool. Samuti peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid.
11.Maakohus on TsÜS §-i 96 õigesti kohaldanud ning põhjendatult leidnud, et 11.12.2020 leping ei ole tehtud vägivalla või vägivallaga ähvardamise mõjul. Maakohus on 19.10.2021 eelistungil selgitanud pooltele tõendamiskoormist ning kostjale, keda esindas õigusteadmistega isik, olid teada TsÜS § 96 koosseisulised eeldused, mida tuleb tõendada (s.o vägivalla ja ähvardamise esinemist, vägivalla ja ähvarduse esinemise korral ajalist ja kausaalset seost tehingu tegemisega ning vägivalla ja ähvarduse vahetust ja tõsidust). Nimetatud asjaolusid ei ole kostja tõendanud ning apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust järeldada vastupidist.
12.Hageja palus vastuses apellatsioonkaebusele võtta asja materjalide juurde Viru Maakohtu 26.10.2022 otsuse kriminaalasjas 1-21-8206 ning kostja palus 06.01.2023 taotluses võtta asja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2022 otsuse samas kriminaalasjas. Ringkonnakohus leiab, et taotlused nimetatud kohtuotsuste asja materjalide juurde võtmiseks on TsMS § 652 lg 4 alusel põhjendatud, kuna need on tehtud pärast maakohtu vaidlustatud otsust ning nendes käsitleti muu hulgas hagejale esitatud süüdistusi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi (süüdistuses esitatud teod kattuvad osaliselt tühistamisavalduses aluseks olevate tegudega). Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotlused kriminaalasjas 1-21-8206 26.08.2022 toimunud kohtuistungi protokolli ning kriminaalasjas nr 21244000018 26.03.2021 toimunud R.A. ülekuulamise protokolli stenogrammi asja materjalide juurde võtmiseks, kuivõrd kostja ei ole nende tõendite asja juurde võtmise vajadust vajalikul määral põhjendanud. Tunnistaja R.A. on käesolevas tsiviilasjas kostja taotlusel maakohtus tunnistajana üle kuulatud ning pooltele oli tagatud tunnistaja küsitlemine. Kostja ei ole tuginenud sellele, et R.A. tunnistajana ülekuulamisel maakohtus oleks rikutud menetlusõiguse norme.
13.Tühistamisavalduses on kostja tuginenud hageja poolt toimepandud vägivallale ja vägivallaga ähvardamisele kuni 2020.a augustikuuni. Vägivallaga ähvardamises 2020.a augustis-septembris KarS § 120 lg 1 järgi on hageja Viru Maakohtu 26.10.2022 otsusega õigeks mõistetud ning selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud. Sama maakohtu otsusega mõisteti hageja süüdi 12.07.2020 kostja rusikaga ühel korral löömises (KarS § 121 lg 2) ning Tartu Ringkonnakohus jättis 08.12.2022 otsusega hageja apellatsioonkaebuse tema süüdimõistmise osas rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsus on kirjalik tõend TsMS § 272 tähenduses ning see tõendab, kas konkreetne isik on pannud toime konkreetse teo. Samas tuleb kriminaalasjas tehtud otsust tsiviilmenetluses hinnata koos teiste tõenditega ning alles seejärel otsustada, kas konkreetne tegu, milles isik süüdi või õigeks mõisteti, mõjutas teist isikut tehingut tegema. Apellatsioonkaebuse lahendamise ajaks kostja suhtes kriminaalmenetluses tehtud menetlus läbinud kaks kohtuastet ning eelnimetatud kohtuotsuseid hindab ringkonnakohus koos teiste tõenditega. Vaidlusalune tühistamisavaldus tehti 11.12.2020 ning sellele eelnes poolte kirjavahetus (I kd, tl 162-199), lepingutingimuste kooskõlastamine, nende digitaalselt allkirjastamine ja notarile saatmine (II kd, tl 2-12). Lisaks on hageja märkinud, et kostja esitas AS-le SEB Pank 2020. a novembri lõpus avalduse tema kui laenuvõtja laenulepingust eemaldamiseks. Viimati märgitud asjaolule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Tühistamisavalduse hindamisel on oluline märkida sedagi, et vaidlustatud lepingu puhul oli tegemist notari poolt tõestatud lepinguga. Eelnimetatud tõendite kogum on kooskõlas Viru Maakohtu 26.10.2022 jõustunud otsusega, mille kohaselt ei ole hageja kostjat kuni 2020. a augustikuuni vägivallaga ähvardanud ning kostja ei teinud vaidlustatud tehingut vägivallaga ähvardamise mõjul. Viru Maakohtu 26.10.2022 otsusega tunnistati hageja süüdi 12.07.2020 kostja rusikaga ühel korral löömises. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud ca viis kuud enne vaidlustatud lepingu sõlmimist toimepandud vägivallal puudub nii ajaline kui kausaalne seos
11.12.2020 lepingu sõlmimisega. Kostja on jätnud tähelepanuta, et ähvardus ja vägivald TsÜS § 96 lg 1 tähenduses peab olema nii vahetu ja tõsine, et ei jäta lepingu sõlminud isikule mingit mõistlikku valikut lepingu sõlmimisest loobuda. Selliste asjaolude esinemist ei ole kostja tõendanud. Iseenesest õige on see kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud kohtuotsuses analüüsimata kostja taotlusel maakohtus ülekuulatud tunnistajate R.A. ja L.L. ütlused. Maakohus on sellega rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet arvestada otsuse tegemisel kõiki asjas kogutud tõendeid, kuid antud juhul ei too see rikkumine kaasa kohtuotsuse tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul tunnistajate R.A. ja L.L. ütlused ei tõenda hageja poolset vägivalda kostja suhtes, mis oleks mõjutanud kostjat 11.12.2020 lepingut sõlmima. Tunnistaja R.A. ütluste (III kd, tl 137-139) kohaselt kasutas hageja tema ema suhtes 2020. a juulis vägivalda ning 2020. a sügisel ähvardas hageja tema ema ja teisi lähedasi tapmisega, kui ühisvara ei jagata võrdselt. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse vastuses märgituga, et tunnistaja näol on tegemist kostja tütrega, kelle ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ning seda eriti olukorras, kui tunnistaja ütlused on vastuolu kirjalike tõenditega. Samuti tuleb tunnistaja ütluste hindamisel arvestada poolte konfliktsete suhetega, mis olid tingitud kostja suhtest L.L.ga ning kooselu lõppemisest. Tunnistaja L.L. ütlused (III kd, tl 139-141) tõendavad poolte vahelisi pingelisi suhteid, mis viisid abielu lahutamiseni, kuid mitte vägivalda ja ähvardusi, mis oleks mõjutanud kostjat 11.12.2020 lepingut sõlmima. Tõendamata on kostja väide, et 11.12.2020 lepingut tuli hageja sõlmima relv vööl. 22.10.2021 esitatud videofail ei tõenda hageja poolt vägivalda või sellega ähvardamist. 04.01.2021 kostjale füüsilise valu tekitamise episoodis on hageja Viru Maakohtu 26.10.2022 otsusega süüdi tunnistatud. Kuna nimetatud tegu toimus pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist ja kostja ei ole põhjendanud, kuidas see mõjutas teda 11.12.2020 lepingut sõlmima, siis ei tõenda ka see tühistamisavalduses märgitud tegu tühistamisavalduse kehtivust.
14.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.