1-23-6501/3 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi, milles on esitatud K. J. kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Talle ette heidetav tegu seisneb selles, et 30.03.2023 lõi ta tüli käigus noaga oma XXX L. M. vasakusse tuharasse. Sellega tekitas ta kannatanule valu ja 2 cm pikkuse haava. K. J. on pannud toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. Prokuröri hinnangul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur, seda järgmistel argumentidel. K. J. on oma süüd tunnistanud. Nii tema kui ka kannatanu ülekuulamistest nähtub, et K. J. ehmus, kui oli saanud aru, mis oli juhtunud. Politseiniku vormikaamera salvestisest nähtub, et K. J. ei uskunud, et nuga läheb paksust tekist läbi. Ka kannatanu on väitnud, et võib-olla mõtles kahtlustatav, et nuga ei lähe tekist läbi. K. J. helistas pärast juhtumit kiirabisse. Ta andis küll telefoni esialgu kannatanule, kuid pärast suhtles ise kiirabiga. Enne kiirabi saabumist osutas ta kannatanule esmaabi ning kiirabi saabudes oli abiks. Vaadates sündmuse konteksti laiemalt, polnud see K. J. ja L. M. esimene konflikt. Käimas on ka kriminaalmenetlus nr 21278000971, kus osapoolte rollid on vahetuses: K. J. on kannatanu ja L. M. kahtlustatav. Kuigi osutatud asi on veel kohtu-eelses menetluses, on L. M. ülekuulamisel talle ette heidetud tegusid osaliselt tunnistanud. 2021. aasta juulis toimunud sündmuse järel peeti L. M. kahtlustatavana kinni. K. J. on ka käsilolevas menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt eelnes 30.03.2023 noatorkele alandamine, mõnitamine ja sõim tema suunas, st noatorkele eelnes osapoolte vahel suuline konflikt. K. J. sõnul on alandamine, mõnitamine ja sõimamine iseloomustanud tema suhet L. M. juba pikka aega. Kriminaalasja materjalist võib järeldada, et omavahelised halvad suhted päädisid 30.03.2023 sellega, et K. J. karikas sai n-ö täis. See ei vabanda tema käitumist, kuid mõjutab süü suurust. K. J. pole kriminaalkorras kunagi karistatud. Lisaks pole tal ühtegi kehtivat väärteo-karistust ning arhiveeritud väärteokaristused puudutavad üksnes ühistranspordiseaduse koos-seise. K. J. on võtnud eesmärgiks saada iseseisvalt hakkama: elada kannatanust eraldi, leida töö, tulla ise toime ning mitte sõltuda kellestki teisest. Pärast vaidlusalust juhtumit kolis K. J. L. M. lahku. Vaidlusaluse teo toimepanemisest tekkis tal äge XXX ning ta läks SA TÜK psühhiaatriakliinikusse ravile, kus ta viibis poolteist kuud. Ta on seal tänaseni ambulatoorsel ravil. Seejärel sai ta kohaliku omavalitsuse toel eraldi elama. Tal on tugiisik, kes aitab tal järje peale saada.

K. J. suhtes määrati kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille käigus tuvastati muud XXX, XXX ja XXX. XXX tähendab, et ta õhutab või laseb teistel teha enamiku enda elu jaoks tähtsatest otsustest, allutab oma vajadusi inimestele, kellest ta on sõltuv, on nende inimeste soovidele liiga järeleandlik, ei soovi esitada isegi põhjendatud nõudmisi nendele inimestele, üksi olles tunneb ebamugavust või abitust liialdatud hirmu tõttu, et ei suuda enda eest hoolt kanda. Ekspertiisiaktist tulenevalt on talle meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise ravi kohaldamine ambulatoorse ravina. K. J. on pärast haiglaravi käinud regulaarselt raviarsti vastuvõttudel ning saanud toetusravi. Ta on valmis ka edaspidi raviga tegelema, sest saab ravivajadusest aru ning on suuteline ravis osalema. Tema psühhootilised sümptomid on tänu ravile kontrollitud, esiplaanil on sõltuvale isiksusele omased jooned. K. J. karistamine pole vajalik. K. J. on abivajav inimene, kes vajab eeskätt emotsionaalset toetust, ravi, julgustust üksi hakkama saamiseks ning tuge seoses XXX. Ta käib ravil ning teraapias. Ta on saanud aru oma teo keelatusest ja prokuröri juuresolekul oma tegu kahetsenud. Ta on teinud vajalikud järeldused, mis lubavad eeldada, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust. Teda on võimalik mõjutada edaspidi õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik praegu saavutada ilma K. J. kriminaalvastutusele võtmata. Käsilolevas asjas on tekkinud kriminaalmenetluse kulud: kohtupsühhiaatria ekspertiis 2600 € ja riigi õigusabi tasu 187,20 €. K. J. ainus sissetulek on XXX tingitud toetus u XXX € kuus, säästud puuduvad. Tal on diagnoositud XXX, kuid ta on pärast vaidlusalust juhtumit suutnud astuda esimesed olulised sammud iseseisvaks eluks. Ta tegeleb enese ravimisega, elab sotsiaalpinnal, püüab astuda tööellu. Ta liigub samm sammu haaval iseseisva toimetuleku poole. KrMS § 202 lg 3 näeb ette, et menetluskulude tasumise tähtaeg saab olla kõige enam 6 kuud. On ilmne, et selle aja jooksul pole K. J. kuidagi võimalik tasuda sellises suuruses menetluskulusid. Pannes talle sellise kohustuse, nulliks see tema ponnistused, saamaks iseseisvalt hakkama. Suures pildis on riigile kasulikum, kui ühiskond saab juurde endaga toime tuleva täiskasvanu, kes suudab loodetavasti peagi ka tööturul tegutsema asuda. Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel on võimalik jätta menetluskulud isikult osaliselt välja mõistmata vaid kohtu loal, siis eeltoodut arvestades taotleb prokurör kohtult KrMS § 180 lg 3 alusel 2600 € ekspertiisitasu jätmist riigi kanda. K. J. tuleks mõista välja kaitsjatasu 187,20 €, määrates tasumise tähtajaks 6 kuud. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1 ja § 180 lg-st 3, taotleb abiprokurör, et kohus lõpetaks kriminaalasjas nr 23278050182 menetluse. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel palub prokurör kohustada K. J. hüvitama määratud kaitsja tasu 187,20 €. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti palub prokurör, et kohus kohustaks KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel K. J. jätkama psühhiaatrilist ravi ambulatoorse ravina SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. K. J. peab ravi jätkama vähemalt 1 aasta alates kriminaalmenetluse lõpetamisest või kuni raviarsti poolt ravivajaduse äralangemise tuvastamiseni, olenevalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Prokurör teeb ettepaneku KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 2600 € riigi kanda.

KrMS § 202 lõikest 1 tuleneb, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist teise astme kuriteoga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõi K. J. 30.03.2023 tüli käigus noaga oma XXX L. M. vasakusse tuharasse. Sellega tekitas ta kannatanule valu ja 2 cm pikkuse haava. K. J. on pannud toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. Menetlust lõpetades arvestab kohus sellega, et K. J. ei ole varem kriminaalkorras karistatud. K. J. on oma süüd tunnistanud. Kohus peab oluliseks asjaolu, et nii kannatanu kui ka kahtlustatava ütlusest nähtub, et K. J. ehmus, kui oli saanud aru, mis oli juhtunud. Politseiniku vormikaamera salvestisest nähtub omakorda, et K. J. ei uskunud, et nuga läheb paksust tekist läbi. Ka kannatanu on väitnud, et võib-olla mõtles kahtlustatav, et nuga ei lähe tekist läbi. K. J. helistas pärast juhtumit kiirabisse. Ta andis küll telefoni esialgu kannatanule, kuid pärast suhtles ise kiirabiga. Enne kiirabi saabumist osutas ta kannatanule esmaabi ning kiirabi saabudes oli abiks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et käsitletav konflikt polnud K. J. ja L. M. esimene konflikt. Käimas on kriminaalmenetlus nr 21278000971, kus osapoolte rollid on vahetuses. K. J. on ka käsilolevas menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt eelnes 30.03.2023 noatorkele alandamine, mõnitamine ja sõim tema suunas, st noatorkele eelnes osapoolte vahel suuline konflikt. K. J. sõnul on alandamine, mõnitamine ja sõimamine iseloomustanud tema suhet L. M. juba pikka aega. Pärast vaidlusalust juhtumit kolis K. J. L. M. lahku. Vaidlusaluse teo toimepanemisest tekkis tal äge XXX ning ta läks SA TÜK psühhiaatriakliinikusse ravile, kus ta viibis poolteist kuud. Ta on seal tänaseni ambulatoorsel ravil. Seejärel sai ta kohaliku omavalitsuse toel eraldi elama. Tal on tugiisik, kes aitab tal järje peale saada. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ning seda, et tegemist on teise astme süüteoga ning ühekordse teoga, K. J. süü ei ole suur, kahtlustataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning K. J. on võtnud endale kohustuse jätkata psühhiaatrilist ravi ambulatoorse ravina SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. K. J. peab ravi jätkama vähemalt 1 aasta jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest või kuni raviarsti poolt ravivajaduse äralangemise tuvastamiseni, olenevalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Kohtu hinnangul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus kriminaalasjas nr 1-23-6501 kuulub K. J. osas lõpetamisele. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustusi kohtu poolt määratud tähtajaks. Prokurör taotleb kohtult, et kohus kohustaks KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel K. J. hüvitama määratud kaitsja tasu 187,20 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks palub prokurör määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 4 (5)