Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(21)

metsamaterjali võõrandamisest tekitatud kahjuga. Teha uus otsus, millega rahuldada kannatanu metsamaterjali väärtuse hüvitamise nõue ning mõista kostjatelt C.S ja C OÜ solidaarselt X OÜ kasuks välja täiendavalt 9 591 eurot. Mõista kostjatelt C.S ja C OÜ solidaarselt X OÜ kasuks välja täiendavalt välja mõistetud põhivõlalt 9 591 eurot viivised VÕS § 113 lg 1 järgses määras alates 30.09.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi protsendina seadusjärgses määras põhinõudest kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate C.S ja C OÜ kanda. 3.3 Tsiviilkostja esindaja palub tühistada Harju Maakohtu 27. jaanuari 2022 otsus tsiviilhagi osas, millega mõisteti C OÜ-lt solidaarselt C.S-iga kannatanu X OÜ kasuks välja 36 460 eurot; alates hagiavalduse esitamisest 30.09.2020 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 27.01.2021 viivis summas 3873.72 eurot ja sealt edasi kuni kannatanu OÜ X nõude 36460 eurot täitmiseni OÜ X kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 36 460 eurot. Kannatanu OÜ X kasuks välja valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 6672.98 eurot. Tsiviilkostja esindaja palub jätta kannatanu X OÜ hagi C OÜ vastu rahuldamata või hagi rahuldamisel vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel. Tühistada hagi rahuldamata jätmisel Harju Maakohtu 10.08.2021 määrus, millega C OÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seati kohtulik hüpoteek summas 63 225,02 eurot X OÜ kasuks. Jätta kõik menetluskulud hagi rahuldamata jätmisel kannatanu X OÜ või hagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu riigi kanda.

3(21)

Süüdistust on sisuliselt püütud järjepidevalt sisustada kannatanu poolt järjest uute väidete ja tõendite esitamisega, millele on tuginenud ka süüdistaja. 4.3 Kaitsjal esineb põhjendatud kahtlus, et PPP kinnistute ostu-müügilepingutes on poolte kokkuleppel kinnistute hinna alandamist kajastatud ainult kannatanu huvides selleks, et luua väidetavale kannatanule õiguslikult võimalus sellele tugineda kõnesolevas kriminaalasjas oma kahjunõude esitamisel ja tõendamisel. Seejuures tekib mõistlikul isikul põhjendatult küsimus, kuidas said ostjad, kellega polnud kannatanul sõlmitud ühtegi siduvat eelkokkulepet, tugineda kinnistute väärtuse vähenemisele ja hinna alandamisele olukorras, kui nad sõlmisid 14.05.2021 ostu-müügilepingu alles ca 2 aasta möödudes peale kõnesolevaid raietöid ning olid kinnistute seisukorrast (puudub kõrghaljastus) teadlikud ostu-müügilepingute läbirääkimistele asudes. 4.4 Maakohus ei pidanud vajalikuks kontrollida 14.05.2021 PPP kinnistute ostumüügilepingutes kajastatud hinna alandamise kokkuleppe usaldusväärsust ja õiguslikku siduvust kriminaalmenetluse esitatud kahju hüvitamise nõude suhtes. Kannatanu ei selgitanud kohtus täpsemalt tehingutega seonduvaid kummalisi ja eluliselt ebausutavaid asjaolusid ning neid vasturääkivusi ei pidanud vajalikuks kontrollida ka kohus. Kokkuvõttes on see viinud kohtu poolt tõendite ebaõige hindamiseni koos sellest tulenevate põhjendamatute järeldustega väidetava kahju tekkimise ja selle suuruse osas. 4.5 Kaitsja leiab, et kannatanu loobus teadlikult Q OÜ-ga algselt kokkulepitud PPP kinnistute müügilepingu sõlmimisest täiendavate ja põhjendamatute rahaliste nõuete esitamiseks ehk asus teadlikult kujundama väidetava kahju nõuet. Kannatanu tegevus on käsitletav kui endale teadlik väidetava kahju tekitamine VÕS § 139 lg 1 ja 2 mõttes, mida kohus pole arvestanud ega hinnanud. Kaitsja hinnangul on kannatanu X OÜ käitumine vastuoluline ja väidetava kahju tekkimise mõttes ka ebaloogiline ning ebamõistlik. Olukorras, kus X OÜ soovis kinnistuid müüa hinnaga 60 000 eurot + km ning oli saanud selleks hiljemalt maikuuks 2019 Q OÜ-lt kinnituse, mille kohaselt soovis viimane tehingut teostada, keeldus X OÜ kinnistuid müümast. Kannatanu väitis seejuures, et talle on raietöödega tekitatud kahju ning asus esitama ebamõistlike nõudmisi sisuliselt ca 2 x kõrgema hinna tasumiseks. Kannatanul puudub mõistlik põhjendus, miks ta keeldus mais 2019 PPP kinnistuid müümast Q OÜ-le või äriühingule N OÜ eelnevalt tema poolt määratud hinnaga 60 000 eurot +km, kui ta leidis, et raietöödega tekitatud kahju võib ulatuda kuni summani 49 270,60 eurot!? Arvestades eespool kirjeldatud asjaolusid ei ole C.S-i tegevus metsaraie korraldamise näol põhjuslikus seoses kannatanul väidetavalt tekkinud kahjuga. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et sisuliselt on kannatanu ise oma pahatahtliku käitumisega teadlikult loonud olukorra, millega on kaasnenud talle väidetava kahju tekkimine (juhul kui kohus üldse leiab, et kannatanule on kahju tekitatud). 4.6 Tuvastatud asjaolude alusel on ilmne, et sisuliselt pole kannatanule kahju tekitatud, sest ta on isegi siis, kui süüdistatava poolt korraldatud metsaraiet käsitleda PPP kinnistute väärtust vähendavana, teeninud nende müügist „kasumit“ ehk 14.05.2021 müünud need 23 583.33 eurot kõrgema hinnaga (100 300 eurot koos käibemaksuga ja 83 583.33 eurot ilma käibemaksuta) võrreldes algselt (märtsis-mais 2019) Q OÜ-ga kokkulepitud hinnaga. Seega pole tõendamist leidnud, et vaidlusaluste raietöödega oleks kõnesolevate kinnistute turuväärtus sisuliselt langenud (ehk kannatanule kahju tekitatud). Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et PPP kinnistute väärtus on võrreldes 2019. aastaga tõusnud 2021 kevadeks nii N OÜ poolt antud piirkonnas tehtud ulatuslike arendustööde tulemusena - rajatud on vee- ja kanalisatsioonitrassid, elektrivõrgud, juurdepääsuteed jms).

4(21)

Aga osaliselt samuti ka võsa ja väheväärtuslike, kahjustatud puude eemaldamise tõttu. N OÜ poolt tehtud investeeringud on oluliselt tõstnud ka X OÜ -le kuulunud kinnistute väärtust. 4.7 Kaitsja on seisukohal, et kannatanu pahatahtlikku (väljapressimisele suunatud) käitumist kinnitavad ka tema poolt N OÜ-le esitatud alusetud ja absurdsed kahjunõuded ning pankrotihoitus/hagihoiatus. Kokkuvõtvalt nähtub, et kannatanu on kriminaalmenetlust püüdnud kasutada alusetuks rikastumiseks ning riiklik süüdistaja ja kohus on selle täielikult tähelepanuta jätnud. 4.8 Kohus ei ole kahju hüvitamise hindamisel arvestanud sellega, kui palju on kannatanu säästnud ja kasu saanud Ilmar C.S-i tegevusest VÕS § 127 lg 5 mõttes. Kohus peab kahju esinemise tuvastamisel arvestama ka VÕS § 139 lg 1 ja 2 põhimõtteid ehk kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Maakohus on eiranud korduvalt Riigikohtu lahendites viidatud põhimõtet, mille kohaselt kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Kaitsja hinnangul on kannatanu läbi Ilmar C.S-i tegevuse N OÜ -ga sõlmitud lepingu alusel teostatud tööde ja toimingutega oluliselt säästnud kulutuste näol, mida ta oleks pidanud tegema PPP kinnistute arendustegevuseks ja/või nende müügiks kõrgema turuväärtuse alusel. 4.9 Kohus on põhjendamatult jätnud tõendina arvestamata ja hindamata kaitsja poolt esitatud asjatundaja UR (R) hinnangu PPP kinnistute seisundist ja teostatud raietööde mahtude ning sellega seotud kulude-tulude kohta. Asjatundja UR arvamusest nähtub, et metsmaterjali mahu muutus PPP kinnistutel ei täida rahalises vääringus KarS § 203 lg 1 süüteokoosseisu olulise kahju tunnuse mõttes. Kõnesoleva tõendi sisulise hindamata jätmisega rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p-de 1 ja 3 mõttes, mis on kokkuvõttes viinud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. 4.10 Kohus on ebaõigesti sisustanud C.S tegevuse KarS § 203 lg 1 süüteokoosseisu subjektiivse tunnuste tähenduses - süüdistatav ei tegutsenud otsese tahtlusega. Süüdistatav eeldas, et Q OÜ omandab kõnesolevad kinnistud X OÜ-lt ja kannatanu on oma tegevusega loonud ebaõige ettekujutuse nii Q OÜ-le kui ka C.S-ile . Asjas kogutud tõenditest nähtub, et nii isikud lähtusid eeldusest, et kõnesolev müügitehing saab ikkagi teoks ning PPP uueks omanikuks saab Q OÜ. Omades ühiseid kinnisvara arendamise eesmärke teineteise naabruses asetsevatel kinnistutel ei näinud isikud ette, et kannatanu võib oma tahet ootamatult ja üllatuslikult muuta ning keelduda kinnistute müügist. Sellest tulenevalt ei ole alust ka C.S-i tegevust (tulenevalt talle teadaolevatest asjaoludest) käsitleda kui otsese tahtlusega toimepandud tegu KarS § 203 lg 1 süü teokoosseisu subjektiivse külje tunnuste mõttes. Kuigi viidatud süütekoosseisu subjektiivse külje täitmiseks piisab ka kaudsest tahtlusest ei ole kaitsja hinnangul kohtumenetluses tuvastatud asjaolude alusel seda võimalik järeldada. 4.11 Ebaõige on kohtu järeldus, mille kohaselt C.S juhendas ja andis erinevatele isikutele suuniseid raietööde teostamiseks PPP kinnistutel. ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt nähtub tunnistajate E, M, S, K ütlustest, et töid juhendas, kontrollis ja suunas objektil vahendliku täideviimise vormis C.S . Kohtu sellekohane järeldus on vastuolus nii süüdistatava tervisliku seisundiga 2019. aastal kui ka tunnistajate ütlustega, millele kaitsja on viidanud. Viidatud tõenditega on vastuolus kohtu järeldused C.S-i poolt objektil korduvast viibimisest, tööde regulaarsest juhendamisest ja vahendlikult kogu tööprotsessi juhtimisest.

5(21)

6(21)

6.4 C OÜ lisab eeltoodule, et prokuratuur ei näinud C OÜ tegevuses karistusõiguslikku vastutust. Kriminaalasja menetlus C OÜ harvesterijuhtide S, K ja M suhtes lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. C OÜ suhtes kriminaalmenetlust kunagi ei alustatud, C OÜ juhatust ei ole kunagi üle kuulatud. See tõendab, et C OÜ töötajad ega C OÜ ei vastuta ka kannatanu ees. Kui nõustuda kohtu hinnanguga, et C OÜ-d saab lepingu punkti 6.1.4 järgi kahju eest vastutavaks pidada, on kohus apellandi hinnangul ekslikult jätnud arvesse võtmata asjaolu, et C.S oli C OÜ töötajad eksimusse viinud, kuigi seda asjaolu on vältimatult vajalik C OÜ-le vastutuse omistamisel arvestada ja kaaluda, mida kohus aga teinud ei ole. Kui ringkonnakohus peaks maakohtuga nõustuma, et C OÜ lepingust tulenevalt isegi vastutas, ei saa olukorras, kus tuvastatud on C OÜ töötajate tahtlik eksitamine C.S-i poolt, C OÜ-lt kahju välja mõistmine olla õigustatud, eriti veel väljamõistetud mahus. 6.5 Apellant leiab, et C OÜ-lt nõutav kahju on tõendamata. Maakohus on eksinud, et kannatanule kinnistute väärtuse vähenemisest üldse kahju tekkis. Asja juures oleva tõendi Pindi Kinnisvara OÜ ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert hinnanud kinnistute väärtuseks 88 000 EUR koos käibemaksuga. Ka kinnistute müügihetkel kevadel 2021 olid kinnistud orienteeruvalt samas turuväärtuses. Kuivõrd kannatanu müüs kinnistud kevadel 2021 hinnaga 100 300 EUR koos käibemaksuga, siis ei saa kannatanut lugeda kahju saanuks, sest kahju ei ole tekkinud. Veelgi olulisem on, et X OÜ on müünud kinnistud 14.05.2021 odavama hinnaga, kui on tehingu kuupäeva seisuga Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hinnanud kõrghaljastusega kinnistute turuväärtuseks. Kuivõrd X OÜ müüs kinnistud nende turuhinnast madalamalt igasuguse objektiivse vajaduseta, kuivõrd kinnistud olid tehingu hetkel nii eksperthinnangutest nähtuvalt jätkuvalt kõrghaljastusega ja oleks kallimad olnud ka kõrghaljastuseta, siis on X OÜ endale ise võimaliku kahju tekitanud ja selle eest ei vastuta C OÜ. 6.6 Apellant on seisukohal, et kohus on teinud vea, kui luges notariaallepingutes nimetatud väidetava hinnaalanduse kahju suuruse määramise aluseks. Seda eriti olukorras, kus eksperdid on hinnanud kinnistute väärtusi kõrghaljastusega madalamalt, kui on notariaalaktides nimetatud soovitud esialgsed tehinguhinnad. Kohus on jätnud arvestamata, et sellise väidetava hinnaalanduse saab kannatanu alati ise fiktiivselt konstrueerida ja kujundada ning see ei ole objektiivne hinnang. Kohtupidamise kontekstis saab see olla pigem poole enda kujundatud väide, kui objektiivne tõend. Eksperthinnangute järgi oli kinnistute turuhind nende müügihetke seisundit ja kõrghaljastuse olemasolu arvestades kõrgem, kui see hind, millega kannatanu otsustas kinnistud maha müüa. Kannatanul puudus objektiivne põhjus hinnaalandust teha. Isegi siis, kui peaks paika, et kinnistud olid kõrghaljastuseta, siis tekitas X OÜ endale ise kahju summas 10 700 EUR, müües kinnistud turuhinnast madalamalt. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel (X OÜ müüs kinnistud odavamalt, kui oli nende turuväärtus) või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seetõttu oleks pidanud maakohus ka siin kahju suurust vähendama ulatuses, mille tekitas X OÜ ise kinnistuid odavamalt müües. 6.7 Apellant leiab, et kui kohus hindas kinnistutel kõrghaljastuse puudumist, siis maksimaalselt saaks kinnistute hind olla Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnangu järgi 115 833,33 EUR käibemaksuta (kõrghaljastusega juhul) ning 92 500 EUR käibemaksuta (kõrghaljastuseta juhul) ning maksimaalne tekkinud kahju saaks olla sellisel juhul 23 333,33 EUR, mitte 36 460 EUR.

7(21)

6.8 Arvestades, et eksperthinnangute järgi (millest apellandi hinnangul on väärtuste ja kinnistute seisundi hindamisel ainuvõimalik lähtuda) on kinnistud kõrghaljastusega, siis oleks maakohus pidanud nende keskmise hinna arvestamisel ka lähtuma kõrghaljastusega kinnistute esitatud ekspertiisiväärtustest. Kuivõrd kinnistud müüdi kannatanu poolt hinnaga 83 583,33 EUR (käibemaksuta summa), siis sai kahju olla maksimaalselt 94 583,33-83 583,33=11 000 EUR. Samas siin tuleb arvestada, et isegi kõrghaljastuseta kinnistute väärtus Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ poolt oli hinnatud kokku summale 92 500 EUR käibemaksuta, samas tehinguväärtus oli 83 583,33 EUR käibemaksuta. Seetõttu isegi siis, kui peaks paika, et kinnistud olid kõrghaljastuseta, siis tekitas X OÜ endale ise kahju summas 92 500-83 583,33=8916,67 EUR, müües kinnistud turuhinnast madalamalt. Sellisel juhul oleks selle kahju suurus, mida kannatanul oleks õigus teistel nõuda kokku 11 000-8916,67=2083.33 EUR. 6.9 Kohus leiab, et ükski asjas esitatud tõend ei kinnita, millises koguses raiuti metsa PPP kinnistutelt. Apellant märgib täiendavalt, et arvestades kohtu seisukohta on üllatav ja jälgimatu, kuidas kohus sai siiski sellisel juhul kinnistute väärtuse muutumise osas kahjusuuruse tuvastada, kuivõrd kinnisvara turuväärtuse väidetav vähenemine oli väidetavalt seotud just metsa mahavõtmisega. UR eksperthinnang kinnitab samuti, et sellises koguses puid nagu hinnapakkumise järgi istutamisele kuuluksid, ei ole kinnistutel kunagi maha võetud. Samuti toob C OÜ välja, et X OÜ poolt nõutav summa 28 314 EUR sisaldab käibemaksu, mis ei ole X OÜ jaoks kahju. Käibemaks ei ole X OÜ jaoks kahju ning tuleks kahjunõudest maha arvata, sest X OÜ on end käibemaksukohustuslasena registreerinud alates 06.02.2012 numbri all XXXXXXXXXXXX ja saab käibemaksu maha arvata. Ka kinnistute müügi 14.05.2021 notariaalaktides on ostja ja müüja kinnitanud, et kinnistute müügihinnad sisaldavad käibemaksu 20%. Käibemaksu summas 16 717 EUR ei saa igal juhul olla X OÜ jaoks kahju, mida tal oleks võimalik C OÜ-lt välja nõuda. 6.10 Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta C OÜ varasema põhjendatud argumentatsiooni selle kohta, et X OÜ poolt nõutavast kahjust tuleks maha arvata kasu, mida X OÜ sai seoses sellega, et tema kinnistutelt võeti muuhulgas maha väärtusetut puitu, mis nagunii mahavõtmisele kuulunuks. Nende tööde arvelt kinnistute väärtus hoopis tõusis. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Apellant märgib, et kohus ei ole arvesse võtnud argumenti, et kui kinnistutelt raiuti maha väärtusetut puitu, siis see hoopis suurendas kinnistute väärtust, mitte ei vähendanud seda ega takistanud kinnistute arendamist ja planeeringule vastavat (elamumaa) kasutamist. Ometi ei ole kohus eelnevat kahju suuruse määramisel arvesse võtnud. 6.11 Lisaks on oluline arvestada VÕS § 140 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. C OÜ palub kohtul väljamõistetavat kahjuhüvitist nimetatud alusel maakohtu väljamõistetuga võrreldes vähendada, kui kahjuhüvitis üldse on C OÜ-lt väljamõistetav.

KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

8(21)

TSIVIILKOSTJA ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

9(21)

mistahes arvamusest. Kriminaalmenetluse alustamise staadiumis ei peagi olema kõik asjaolud (kahju täpne suurus, teo väidetav toimepanija, sest menetlust võib alustada ka n-ö kuriteo fakti suhtes vms) kuriteokaebusest või selle lisadest tuvastatavad. Kriminaalmenetlust alustataksegi selleks, et need asjaolud välja selgitada. Kuriteokaebuses on selgelt välja toodud esialgne kahju suurus ning midagi kummastavat ei ole selles, et peale 6 kuud oli esitatud tsiviilhagi, milles tekitatud kahju suurus oli märgitud oluliselt suurem kui algses kuriteoteates. Riigikohus (vt RKKKo nr 3-1-1-60-10) on tauninud kriminaalmenetluse alustamist siis, kui puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline, kuid rõhutanud KrMS § 6 nõuet, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. 10.4 Asjaolu, et prokuratuur pole pidanud vajalikus koguda mingeid konkreetseid tõendeid ei ole etteheidetav, sest kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette loetelu tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Käsilolevas asjas on prokuratuur leidnud, et tõendamiseseme asjaolud on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Asjaolu, et uurimisasutus või prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks mingite ekspertiiside või muude tõendite kogumist, ei ole käsitatav rikkumisena, kuivõrd sellist nõuet kriminaalmenetluse seadustikust obligatoorselt ei tulene. Kolleegiumil tuleb märkida, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel, arvestades asjaolu, et süüdistus- ja kaitsefunktsioone täidavad eri menetlussubjektid.

10(21)

kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 11.3 Kolleegium ei käsitle ja jätab tähelepanuta kaitsja väited seoses Kinnisvara 24 märtsikuus 2021 avaldatud PPP müügikuulutustega; Lahe Kinnisvara eksperthinnanguga nr 0927-21 27.08.2021 ja X OÜ nimel N OÜ-le esitatud nõudekirjadega 14.01.2020 ja 07.04.2020, sest ringkonnakohus ei nõustunud tõendite vastuvõtmisega (põhistused on toodud kohtuasja menetlusse võtmise määruses).

11(21)

kahju suurust KarS 121 p 1 mõttes, võivad olla kannatanu, tunnistaja ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll (kahjustatud kinnisasja vaatlus), taastamis kalkulatsiooni, arved vara kohta jms. Kaitsja jätab tähelepanuta, et kannatanu ei ole esitanud üksnes tsiviilhagi vaid maalkohtule on esitatud ka tõendid, mis tõendavad, et raietegevusega on tekitatud olulist kahju. Seega ei esitanud kannatanu pelgalt tsiviilhagi, millega tõendada kahju suurust ning prokuratuur ei lähtunud ainult tsiviilhagis märgitud kahju suurusest. 12.4 Kannatanu X OÜ juhatuse liige G on andnud ütlusi, et tekitatud kahju koosneb metsa raiumisest, pinnase rikkumisest. Metsamaterjali mahu tuvastas Harku vald, kellel olid selleks spetsialistid. Spetsialistid koostasid kalkulatsiooni. Tema ise tellis arvutused metsaspetsialistidelt ATlt ja TAlt. Lisaks on langenud kinnistu väärtus (vt II kd, tl 121). T OÜ poolt koostatud hinnapakkumisest nähtub ainuüksi pinnase taastamistööde maksumus ilma käibemaksuta on 4500 eurot (I kd, tl 201), mis on piisav tuvastamaks KarS § 203 lg 1 märgitud koosseisulist kahju ka ilma puude istutamiseta. Kannatanu esindaja esitatud S OÜ ja ka tsiviilkostja esindaja esitatud OÜ M koostatud hinnapakkumine metsa aluspinna taastustöödele ületab samuti olulise kahju suuruse KarS 121 p 1 mõttes (I kd, tl 202, 213-214). Seda isegi juhul kui jätta arvesse võtmata pakkumistel märgitud tuulemurru koristus. 12.5 Riigikohus on menetlevas asjas üheselt märkinud, et pole välistatud ka koosseisulise kahju suuruse arvestamine ainuüksi kinnisasja väärtuse vähenemise ulatuse kaudu. Sellisel juhul tuleb võrrelda kinnisasja väärtust võimalikult vahetult enne ja pärast kahjustamist, välistamaks kõrvaliste tegurite (nt kinnisvarahindade muutumise) mõju kuriteo koosseisulise kahju suurusele. Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hinnangust nähtub, et kuriteo toimepanemise aja seisuga vähenes kinnisasjade PPP turuväärtus 10000 eurot (III kd, tl 4). Kinnisasjade turuväärtuse vähenemine oli tingitud eeldusel, et kinnisasjadel oli varasemalt, st kuriteoeelselt looduslik kõrghaljastus ehk enne raiet, kuid hiljem mitte ehk peale raiet. Seega saab ka selle tõendi põhjal jaatada objektiivse koosseisu täidetust. Kaitsja maakohtus tõendite vastuvõtmisel mingeid vastuväiteid ei esitanud, seega kaitsja märgitud tõendeid kahtluse alla ei seadnud ning tegemist on lubatavate ja usaldusväärsete tõenditega (II kd, tl 185 pöördel, 206). Arvestades kohtupraktikat, et piisab sellest, kui tehakse kindlaks vähemalt summa, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri ning kuriteo objektiivse koosseisu jaatamiseks ei pea eranditult alati tuvastama kahju täpset suurust (vt RKKKo nr 1-21-2315, p 45), saab juba eelpool viidatud hinnapakkumiste põhjal (S OÜ ja OÜ M I kd, tl 202, 213-214) jaatada üheselt objektiivse koosseisu täidetust. 12.6 Kaitsja asub seisukohale, et maakohus on ebaõigesti ja põhjendamatult jätnud asjatundja UR eksperthinnangu tähelepanuta tõendikogumist, kuid sellega pidanuks arvestama, et teha kindlaks kahju. Kaitsja jätab tähelepanuta kohtupraktika, et kriminaalmenetluse seadustikus ei nähta ette võimalust, et asjatundja saaks koostada tema osavõtul sedastatud leidude ja nende põhjal tehtud järelduste kohta eraldi kirjaliku dokumendi. Kui asjatundja siiski võib teada mõnda tõendamiseseme asjaolu, tuleb ta üle kuulata tunnistajana (KrMS § 1091 lg 5). Oluline on tähele panna, et kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 on tõendiks vaid asjatundja ütlused. Järelikult eristab kriminaalmenetluses asjatundja rolli eksperdi omast seegi, et tema eriteadmistele tuginevaid selgitusi ei fikseerita ega esitata kirjalikul kujul ekspertiisiaktile sarnanevas dokumendis. Ka asjatundja ning eksperdi õiguste ja kohustuste maht on erinev. Eksperdil on muu hulgas õigus tutvuda kriminaalasja materjaliga, mis on vajalik ekspertiisiks, ning küsida eksperdiuuringuteks isikutelt selgitusi (KrMS § 98 lg 1 p-d 3 ja 5). Asjatundja puhul sarnaseid õigusi (ega kohustusi) menetlusseaduses otsesõnu ette ei nähta (vt RKKKo nr 1-21-6698, p 17, 18). Kaitsja jätab tähelepanuta ka selle, et asjatundjat eristab eksperdist see, et asjatundja

12(21)

ei tee konkreetses asjas ekspertiisi, vaid annab eriteadmistele tuginedes selgitusi, mis on tõendamiseseme asjaolude mõistmiseks olulised (vt RKKKo nr 1-20-5071, p 14). 12.7 Juhul kui kaitsja leidis, et prokuratuuri või kannatanu tõendites on mingid andmed kajastatud valesti või jäetud kajastamata (tegemist on aktiivse kaitseväitega), siis pidanuks kaitsja taotlema ekspertiisi määramist, mitte asjatundja poolt koostatud kirjaliku eksperthinnangu andmist. Seega ei ole maakohus eksinud kui jättis tähelepanuta UR eksperthinnangu, sest kaitsja on laiendanud õigustamatult asjatundja pädevuse piire. Kuivõrd kolleegium mingeid rikkumisi selles osas maakohtu poolt ei tuvastanud, siis jätab kolleegium kaitsja poolt viidatud asjatundja kirjaliku eksperthinnangu tähelepanuta. Seega asjatundja eksperthinnangus märgitud järeldustele viitamisega apellatsioonis, ei ole võimalik tõendada koosseisulise kahju puudumist.

13(21)

kiidab ta võimaliku tagajärje heaks, st soostub sellega. Kergemeelsuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele (vt RKKKo nr 3-1-1-4-08, p 19; 3-1-1-50-13, p 13.4). Tehes ilma raieloata sellises ulatuses ilma kannatanu teadmata ja nõusolekuta raiet, möönis ilmselgelt süüdistatav, et rikub kannatanu vara ning tekitab sellega olulise kahju. Süüdistataval ei olnud mingit alust tõsimeeli arvata, et tema tegevus ei riku kannatanu vara ning sellega ei teki olulist kahju. Ka ei saanud süüdistatav tõsimeeli loota, et kinnistud peale tehingu nurjumist kindlasti võõrandatakse X OÜ poolt Q OÜ-le. Seega pole alust rääkida ettevaatamatusest. 13.3 Kaitsja versioon, et kannatanu ise on soovinud alusetult rikastuda kahjunõude arvelt on ainetu ning ei mõjutada C.S süüdistuses kirjeldatud teo tõendatust ega sellele teole antavat karistusõiguslikku hinnangut. Maakohus on üksikasjalikult vastanud ka kaitsja argumentidele, miks ei ole kannatanule etteheidetav, et ta ei müünud peale ebaseadusliku raie teostamist kinnistuid Q OÜ-le ning kolleegium nõustub maakohtuga, mistõttu ei pea vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuma. Maakohus on käsitlenud ka kaitsja poolt viidatud kannatanu poolsele käitumisele seoses miljoniliste nõuetega ja pankrotihoiatusega (vt IV kd, tl 69 pöördel-70). Kolleegium nõustub maakohtuga, et selline kannatanu käitumine võib olla taunimisväärne, kuid see ei suurendanud kuidagi kannatanu kinnistutel toimunud metsaraiega tekitatud kahju suurust.

14(21)

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Kaitsja mingeid argumente KarS § 73 osas ei esita, kuid ka KarS § 73 kohaldamise osas kolleegium mingeid rikkumisi ei tuvastanud.

15(21)

17.2 VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Eelkõige tuleb hinnata kas kahjulik tagajärg oleks ilma kostja teota saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks (vt nt RKTKo nr 3-2-1-53-06, p 11). Maakohus on eeltoodut arvestanud ning eelviidatud tõenditele tuginedes põhjendatult järeldanud, et hageja omandit rikuti raietöödega, sest C OÜ- l oli kohustus kontrollida, kas ta teostab raietöid raieloas lubatud kinnistustel, jättes need asjaolud kontrollimata rikuti kannatanu omandit, mille eest on kostja VÕS § 127 lg 4 järgi vastutav. 17.3 VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Sama paragrahvi teise lõike järgi jaguneb vastutus isikute omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest isik vastutab. Seega on kannatanul VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi. 17.4 Puudub vaidlus selles, et C OÜ töötajad tekitasid tööülesandeid täites õigusvastaselt kahju kolmandale isikule, mistõttu kaasneb tsiviilkostjale ka VÕS § 1054 lg 2 sätestatud vastutus. VÕS § 1054 lg 1 kohaldatakse eelkõige juhul kui töötaja tekitab tööülesandeid täites õigusvastaselt kahju kolmandale isikule. Töötaja poolt kahju tekitamine kolmandale isikule peab olema seotud tööandja majandus-ja kutsetegevusega, seetõttu võib tööandja töötaja poolt põhjustatud õigusvastase kahju eest vastutada ka juhul, kui töötaja rikkus kahju tekitades oma töökohustusi või tööandja korraldusi (vt RKTKo nr 3-2-1-24-98; RKKKo otsus nr 3-1-1-1-05 p 9). Seega tööandja vastutab töötaja poolt toimepandud niisuguste õigusvastaste tegude eest, mille toimepanemine töötaja poolt ei oleks olnud võimalik, kui kahju tegelik tekitaja ei oleks olnud tööandja töötaja. Kolleegium nõustub maakohtuga, et C OÜ on vastutav oma töötajate poolt kolmandale isikule õigusvastaselt põhjustatud kahju eest, sest töötajatel oli C OÜ- ga töölepinguline suhe ning Püüa tee 3, 7, 8, 9 kinnistutel tehtud metsaraiega olid C OÜ töötajad seotud oma igapäevase tööülesannete täitmise raames, täites neile tööandja C OÜ poolt antud korraldusi. Tulenevalt eeltoodust tuleb kolleegiumil maakohtuga nõustuda, et C.S Jalaks ja C OÜ (süüdistatav ja tsiviilkostja) vastutavad solidaarselt. 17.5 Ebaõige on apellandi seisukoht, et C.S ei andnud juhiseid C OÜ töötajatele. Apellant viidab tunnistaja M ütlustele valikuliselt. Tunnistaja M on andnud üheseid ütlusi, et 2019 kevadel töötas C OÜ-s metsameistrina ning C.S-i tunneb seoses raietöödega. Raie tegemise ajal käis ta kohal ning on näinud seal ka C.S-i . K ja S tegid lõikamistöid ning tegutsesid tema juhiste alusel. Tema sai juhised C.S-ilt. Tema dokumente ei kontrollinud, sest dokumentide kontroll oli tööandja poolt (II kd, tl 139-140). Seega ei ole maakohus ebaõigesti hinnanud tunnistaja ütlusi ning ütlustest ei tulene, et tunnistaja eeldas või kahtles, et sai juhised C.S-ilt . Seda, et tunnistaja M C.S-iga suhtles kinnitab ka tunnistaja ütlus, et palus C.S-il kontrollida märgistust RMK piiriga ning C.S parandas seda (vt II kd, tl 141).

16(21)

17(21)

tsiviilkostja esindaja apellatsioon osaliselt arusaamatuks ja ei ole jälgitav. Maakohus on seevastu lähtunud omavahel võrreldavatest andmetest, mis kolleegiumi arvates on asjakohane. 18.4 Apellatsioon on täiesti asjakohatu osas, milles leitakse, et X OÜ-l puudub alus nõuda metsa ja pinnase taastamise kulude hüvitamist, sest maakohus ei ole sellist nõuet rahuldanud. Ainetud on ka väited, et maakohus oleks justkui jätnud tähelepanuta, et kannatanu on kinnistud võõrandanud. Arusaamatud on ka seisukohad käibemaksu osas, mis tuleks kahjunõudest ma arvata, sest X OÜ on käibemaksukohuslane. Kolleegiumil tuleb märkida, et maakohtu otsuses on sõnaselgelt kirjas, et tsiviilhagi lahendamisel lähtus kohus sellest, et kannatanu on vaidlusalused kinnistud võõrandanud ja pidas põhjendatuks hüvitamisele kuuluva summa suuruse määramisel lähtuda kinnisasjade väärtuse vähenemise suurusest. Maakohus märkis sõnaselgelt, et lähtub sellest põhimõttest, sest kannatanu raha metsa müügist ei ole saanud ning ei ole pinnase kulutusi teinud (vt IV kd, tl 68-68 pöördel). Seega ei lahendanud ega rahuldanud maakohus osaliselt kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuet, mis koosnes: 9591 eurot metsamaterjali väärtuse hüvitamise nõudest, 28314 eurot metsa ning pinnase taastamistööde mõistlike kulutuste hüvitamise nõudest, 10000 eurot kinnistute väärtuse vähenemise hüvitamise nõudest vaid lahendas ja rahuldas osaliselt kannatanu alternatiivse nõude, s.o kinnistute väärtuse vähenemise hüvitamise nõude, sh arvestades kinnistu väärtuse vähenemisse nii võimaliku metsamüügi tulu kui ka pinnasekahjustuse likvideerimise kulu. Kinnistuste väärtus vähenes, sest ebaseaduslikult raiuti metsa ja kahjustati raie käigus pinnast. Kinnistute väärtuse vahe arvutamisel võttis maakohus arvesse kinnistute väärtuse enne raie tegemist ja peale raie tegemist, mitte ei tuvastanud seda välja veetud metsamaterjali koguse pinnalt. Seejuures on tsiviilkostja ise maakohtus märkinud ja millele maakohus on ka viidanud, et kannatanu kahju saaks olla kinnistute algväärtuse ja raie tõttu muutunud väärtuse vahe. Selliselt on maakohus ka toiminud ja kannatanu kahju hüvitamise määramisel lähtunud. Arvestades asjaolu, et maakohus lähtus tsiviilhagi nõude rahuldamisel summadest ilma käibemaksuta, siis on tsiviilkostaja apellatsioon osas, mis puudutab käibemaksu ainetu, seda enam olukorras, kus apellant ise leiab, et kannatanul puudub õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga.

18(21)

vastata eitavalt, seega ei nõustu kolleegium kannatanu esindajaga, et maakohus on selles osas asunud ekslikule seisukohale. 20.1 Apellant viitab RKTKo nr 3-2-1-25-14, p 10 ning leiab tulenevalt kohtupraktikast, et kannatanul on õigus nõuda metsamaterjali müügist saamata jäänud tulu olenemata sellest, et maakohus rahuldas kinnistuste väärtuse vähenemise hüvitamise nõude. Samas möönab kannatanu, et metsamaterjali väärtus võiks iseenesest sisalduda metsakinnistuste väärtuse vähenemises kui metsaraie oleks põhimõtteliselt neil kinnistustel lubatud. Kannatanu esindaja jätab tähelepanuta selle, et lahendis nr 3-2-1-25-14 nõudis hageja kahjuhüvitisena üksnes raiutud metsamaterjali väärtuse hüvitamist. Antud juhul arvestas maakohus ebaseadusliku raie tõttu saamata jäänud võimalik metsamüügi tulu ja pinnasekahjustuse likvideerimise kulu kinnistu väärtuse vähenemisse. Seega ei ole tegemist analoogse olukorraga, millele on kannatanu esindaja viidanud. Seejuures jääb arusaamatuks ja apellant ei ole põhjendanud, miks metsamaterjali väärtus ei sisaldu metsakinnistuste väärtuse vähenemises sel juhul kui metsaraie ei ole neil kinnistustel lubatud. 20.2 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kinnistuste väärtuse vähenemine ebaseadusliku raie korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kinnistute väärtust ei oleks ebaseadusliku raiega rikutud. Maakohus rahuldades tsiviilhagi osaliselt summas 36460 eurot on asetanud kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale kui kinnistute väärtust ei oleks ebaseadusliku raiega rikutud ehk raiet ei oleks toimunud. Kinnistute väärtus enne raiet koos kasvava metsaga ehk nn kõrghaljastusega 120043,33 eurot-kinnistuste väärtus peale raiet ilma kasvava metsata ehk nn kõrghaljastuseta 83583,33 eurot= väärtuse vähenemine 36460 eurot. Sellist kahju hüvitamise metoodikat ei ole apellant kahtluse alla seadnud ning tsiviilhagi rahuldamist osaliselt summas 36460 eurot ei ole apellant vaidlustanud. Kannatanule tekitatud kahju on sel viisil täielikult hüvitatud. Esitades lisaks nõude hüvitada metsamaterjali väärtus saaks kannatanu kasu, st kannatanu saaks samaaegselt hüvitist nii kasvava metsa kui ka raiutud metsa ehk metsamaterjali eest, mis ilmselgelt ei oleks kooskõlas VÕS § 127 lg 1 mõttega. 20.3 Apellant ei arvesta kohtupraktikat, mille kohaselt kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lgga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni (vt nt RKTKo 3-2-1-133-15, p 17). Rahuldades hüvitise metsamaterjali väärtuse eest tuleks osaliselt rahuldatud kahjuhüvitise summast 36460 eurot arvata maha metsamaterjali väärtus. Maakohus on arvestanud kõiki asjaolusid, seejuures VÕS § 127 lg-s 5 sätestatut ning arvestanud kahju hüvitisest maha 444,45 eurot, mida kannatanu sai keskmisest rohkem kinnistuste müügist. Maakohus on oma otsuses analüüsinud kogutud tõendeid kogumis, seejuures arvestanud poolte toodud seisukohti ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. 20.4 Kolleegium ei võta seisukohta kannatanu esindaja apellatsiooni osas, mis puudutab puidumaterjali väärtuse kohta esitatud tõendeid, st kas maakohtul olid olemas objektiivsed andmed puiduväärtuse hinna tuvastamiseks, sest kolleegium asus seisukohale, et kannatanule tekitatud kahju on täielikult hüvitatud. Seega puudub kannatanul õigus nõuda metsamaterjali

19(21)

väärtuse hüvitamist, sest kinnistute väärtuse vähenemine hõlmab ka metsamaterjali väärtuse hüvitamise nõuet.

20(21)

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.