Kriminaalasi Tanel Soobi süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 203 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1 ning § 274 lg 1 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsus
Süüdistatav
Tanel Soop (isikukood: 37205166045); elukoht: XXX; viibib Tartu Vanglas; karistatus: varem 5 korral kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu poolt 24.05.2024 otsusega KarS § 323 lg 1 järgi vangistusega 9 kuud; tõkend: vahistatud alates 27.09.2024
Apellandid
süüdistatav Tanel Soop; kaitsja Rein Napa (määratud korras)
Teised apellatsioonimenetluse pooled
prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa; kannatanu G.M. ; kannatanu M.R. ; kannatanu M.M. ; kannatanu Viljandi Takso OÜ (esindaja Y.S. ); kannatanu L.P.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsus osaliselt, s.o:
1.1.Tanel Soobi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 203 lg 1 järgi Viljandi Takso OÜ-le kuuluva sõiduki rikkumises;
1.2.Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi rahuldamises ja Tanel Soobilt kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju 400 euro väljamõistmises;
KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aasta pikkuse vangistuse mõistmises;
1.4.KarS § 68 lg 1 alusel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva osas;
Tanel Soobilt välja mõistetud kaitsjatasu summas 2249,31 eurot osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
2.1.Lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus KarS § 203 lg 1 järgi Viljandi Takso OÜ-le kuuluva sõiduki rikkumise süüdistuses, kuna Tanel Soobi tegu võib vastata väärteo tunnustele. Edastada materjalid nimetatud episoodis edasiseks menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile;
Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi summas 400 eurot jätta läbi vaatamata;
2.3.KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Tanel Soobile liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.
2.4.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.–22.09.2024, s.o 3 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. T. Soobile vangistuse kandmise algusajaks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamine 26.09.2024.
2.5.KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Tanel Soobilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1799,45 eurot. Koos sundrahaga kuuluvad Tanel Soobilt väljamõistmisele menetluskulud summas 3128,45.
KrMS § 183 lg 1 alusel jätta kaitsjatasu summas 449,86 eurot riigi kanda.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsus muutmata.
4.Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
5.Määrata Advokaadibüroo Rein Napa vandeadvokaadi Rein Napa poolt Tanel Soobile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 263,52 eurot (sh käibemaks 47,52 eurot).
6.Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 263,52 eurot (sh käibemaks 47,52 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Tanel Soopi (Soop) süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi selles, et ta 07.09.2024 kella 07.00 paiku Viljandi linnas Turu tn 16 asuvas parklas võttis kannatanu M.M. elt rinnust kinni ning ähvardas viimast Paala järve ära uputada, kui ei saa temalt raha. M.M. tundis hirmu ja reaalset ohtu enda elu pärast ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna eelnevalt on T. Soop M.M. e suhtes vägivalda tarvitanud.
1.1.T. Soopi süüdistatakse KarS § 203 lg 1 järgi selles, et ta lõhkus 18.09.2024 kella 00.30 paiku Viljandi linnas Endla tn 1 asuva Circle K parklas kannatanu V.A. le kuuluvat sõiduautot Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX , lüües mitmeid kordi sõiduautot jalgade ja kätega. Seejärel suundus ta kõrval parkiva Viljandi Takso OÜ-le kuuluva sõiduauto Toyota Camry registreerimismärgiga XXX tagaosa juurde ning
lõi tagumise parempoolse tule pihta tekitades sellele mõra. Toyota Camryt juhtinud A.M. lahkus parklast tööülesandeid täitma ning saabus kella 01.40 paiku tagasi Endla tn 1 asuvasse Circle K tanklasse. A.M. küsis T. Soobilt, et miks ta tema autot lõhkus, mille peale viimane ärritus ja surus veelkord sõiduauto Toyota Camry tagumisele tulele, suurendades mõra, seejärel lõi küünarnukiga pagasiluugi pihta, tekitades sellele mõlgi. T. Soop liikus ümber sõiduki ja peksis seda jalaga mitmeid kordi ja tekitas sõiduki kerele mõlke. Peale seda liikus T. Soop sõiduauto Volkswagen Passat reg. Nr XXX juurde ning lõhkus ära juhipoolse küljepeegli, murdis ära eesoleva LED lisatule, tekitas kapotile mõlgi ning lõi jalaga vastu kõrvalistuja ust, tekitades sellele mõlgi. T. Soop tekitas oma tegevusega kannatanu Viljandi Takso OÜ-le varalise kahju summas 4989,51 eurot ja kannatanu V.A. le varalise kahju summas 2017,19 eurot.
1.2.Veel süüdistatakse T. Soopi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Olles varem karistatud Tartu Maakohtu 15.03.2024. a otsuse nr 1-24-431 järgi korduva kehalise väärkohtlemise eest, lõi ta 20.09.2024 kella 20.15 paiku Viljandi linnas Endla tn 1 asuvas Circle K teenindusjaamas käega ühe korra turvafirma AS G4S Eesti töötajat M.R. i kõri piirkonda. Sellega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise vigastuse kaelal.
1.3.KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdistatakse T. Soopi selles, et ta 23.09.2024 kella 12.00 paiku Viljandi linnas Turu tn 16 juures asuvas parklas, s.o avalikus kohas, võttis ära G.M. peast päikeseprillid. Kui G.M. soovis neid tagasi saada, võttis T. Soop kinni G.M. õlast ja tõmbas pikali, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning tema põlvedele, ninale ja kätele tekkisid marrastused. Seejärel lõi T. Soop G.M. ühe korra jalaga paremale poole roiete piirkonda. T. Soop tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o kolme roide olulise nihketa murrud. Oma teoga häiris T. Soop parklas viibinud isikute rahu ja turvatunnet ning rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-de 1 ja 2 nõudeid.
1.4.T. Soopi süüdistatakse KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ähvardas 07.10.2024 kella 18.42 paiku süüdimõistetute eluhoone S-1 eluosakonna kambris nr 116 ametiülesandeid täitvat valvur L.P. d tapmisega, öeldes talle, et: „kui sa rauad maha võtad, siis ma virutan sulle“ ja „sa tatikas vaata ette, sa oled ühe jalaga hauas“. Valvur L.P. võttis ähvardust reaalsena. Maakohtu määrus ja otsus
2.Tartu Maakohtu 18.03.2025. a määrusega lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus T. Soobile esitatud süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi osaliselt, s.o selles osas, mis puudutab T. Soobi poolt 18.09.2024 kella 00.30 ja 01.40 paiku Viljandi linnas, Endla tn 1 asuva Circle K parklas kannatanu V.A. le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat Variant lõhkumist ja kannatanule varalise kahju tekitamist. Võttes arvesse, et kannatanule olulist kahju ei tekitatud, vastab T. Soobi tegevus väärteo tunnustele KarS § 218 järgi. Seoses kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega jättis kohus kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata.
3.Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsusega tunnistati T. Soop teistes temale etteheidetud tegudes süüdi. Kohus mõistis T. Soobile karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuud vangistust,
KarS § 203 lg 1 järgi 2 aastat ja 3 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus T. Soobile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.09.2024. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks loeti 26.09.2024. Süüdistatavale kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
3.1.KrMS § 180 lg 1 mõisteti T. Soobilt riigi tuludesse sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 2249,31 eurot. Välja mõistetud menetluskulud kokku summas 3578,31 eurot määras kohus tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
3.2.Maakohus rahuldas kannatanu Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes ja mõistis T. Soobilt kannatanu kasuks välja 400 eurot.
4.Maakohus leidis, et T. Soobi süü KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises leidis tõendamist. T. Soop eitab seda, et ta oleks ähvardanud kannatanut Paala järve uputada. Süüdistatava ütlused on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega ning tuleb osas, milles ta eitab kannatanul rinnust kinnivõtmist ja kannatanu suhtes tapmisega ähvardamise toimepanemist, ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja jätta. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistav tuli talle pooljoostes ligi, haarast kätest ja lubas hakata temaga arveid klaarima ning ta Paala järve ära uputada. Salvestised tõendavad, et T. Soop alustas rünnet kannatanu suhtes haarates kannatanul kätest ja riietest s.o rinnust kinni. Politsei vormikaamera salvestise vaatlusprotokoll ja salvestis tõendavad, et süüdistatav tuletab kannatanule meelde vanu asju ja võla tasumise kohustust ning hirmutab kannatanut võimaliku kukkumise ja uppumisega, rebib riideid ja tahab kannatanu asju. Tunnistaja P.S. i ütluste kohaselt oli talle sündmuskohal koheselt arusaadav, et kannatanu oli Tanel Soobi poolt rünnatav isik. Kannatanu andis viipega politseiametnikule sellest märku. M.M. ele oli ähvardus ta järve uputada veenev, kuna süüdistatav on ka varem tema suhtes toime pannud vägivallateo. Kohus asus seisukohale, et T. Soop pani kannatanu M.M. e suhtes ähvardamise toime otsese tahtlusega.
5.T. Soop eitab ka KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist – tema sõnul ta sõiduautot Toyota Camry ei rikkunud. Maakohus jättis süüdistatava ütlused ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja, kuivõrd need on vastuolus kannatanu V.A. , tunnistaja A.M. ja Viljandi Takso OÜ seadusliku esindaja ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestisest nähtuvate asjaoludega. Tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistatav rikkus Viljandi Takso OÜ-le kuuluvat sõiduautot Toyota Camry. Ta lõhkus sõidukit käe- ja jalalöökidega – lõi tagumise tule katki, liikus ümber auto ja peksis seda mitmeid kordi tekitades sellega kerele mõlke. Tekitatud varaline kahju on tõendatud Rael Autokeskuse OÜ kalkulatsiooniga: sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX remondi kogumaksumus on 4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 889,75 eurot. Sõiduauto kerele, tuledele, plastikosadele ja iluliistudele tekitatud kahjustused on tõendatud tööde ja tööetappide kokkuvõtte ning fotodega. Nende tõenditega on ümber lükatud ka kaitsja väide, et asjas puudub oluline kahju. Kohus leidis, et T. Soop pani võõra asja rikkumise toime otsese tahtlusega.
6.Kohus luges tõendatuks ka KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise. Kannatanu M.R. on G4S turvatöötaja ning kohtus T. Soobiga, kui reageeris 20.09.2024 häirele Circle K teenindusjaama. T. Soop oli tanklas käitunud ebasobivalt ning
teda taheti objektilt eemaldada. Kuna turvatöötajatel T. Soobi väljatoimetamine Circle K teenindusjaamast ei õnnestunud, siis kutsusid nad appi politsei, sest isiku käitumine tundus neile ebastabiilsena – vahepeal oli viisakas, seejärel ägestus. Kohale tulid politseinikud ja olukord eskaleerus. T. Soop lõhkus teenindusjaama inventari ja lõi käega kannatanule kõri piirkonda. Süüdistatava teo tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu – valus oli rääkida ja neelatada ning kael oli jäik. Samuti sai kannatanu tervisekahjustusi – kõriturse ning kaelale pindmise vigastuse. Kannatanu ütlused valu ja tervisekahjutuse osas riimuvad radioloogiliste uuringute vastusest ja eriarsti vastuvõtu vastusest nähtuvaga. Vormikaamera salvesti tõendab samuti, kuidas T. Soop lööb vasaku käega vehkides turvatöötajale kaela piirkonda. Kohus luges tõendatuks, et süüdistatava löök ei tabanud kannatanut juhuslikult, vaid tegemist oli tahtliku vägivallateoga. T.Soobi teos esineb kvalifitseeriv tunnus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna teda on korduvalt samalaadsete tegude toimepanemis eest karistatud. Kohus leidis, et kehalise väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pani süüdistatav kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega.
7.T. Soobi süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on samuti tõendamist leidnud. Kannatanu G.M. , tunnistaja A.P. i ja T. Soobi ütluste kohaselt haaras T. Soop kannatanult läbi avatud autoakna päikeseprillid ja liikus eemale. Kannatanu, tunnistajate A.P. i ja K.J. i ning süüdistava ütlused tõendavad, et T. Soop lükkas kannatanut ja kannatanu kukkus maha. Kannatanu G.M. ja tunnistaja A.P. i ütlused ning fototabel 25.09.2024 tõendavad, et lükkamise ja kukkumise tagajärjel tekitati kannatanule tervisekahjustusi - marrastused näole, käele ja põlvele. Süüdistatav eitab kannatanu löömist jalaga, kuid tema ütlused on vastuolus kannatanu ning tunnistajate A.P. i ja K.J. i ütlustega, mille kohaselt jalaga löömine toimus sel hetkel, kui kannatanu oli maas. Kannatanu ütlused ning haiguslugu tõendavad, et G.M. l on tuvastatud paremal 9., 10. ja 11. roide olulise nihketa murd. Lisaks tõendavad süüdistatavapoolset vägivalda ka tunnistaja Holger Hundi ütlused. Kogutud tõenditest nähtuvalt pandi süütegu toime Viljandi linnas Turu tn 16 juures asuvas parklas, s.o avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja K.J. rääkis, et ta oli häiritud, kui nägi, kuidas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda tarvitas. Samuti häiris T. Soobi tegu tunnistajat H.H. i. Süüdistatava vägivaldset käitumist kannatanu suhtes nägid pealt veel teisedki isikud, s.h vanem naisterahvas ja autojuht, kes andis möödudes signaali ning kes samuti olid süüdistatava vägivaldsest käitumisest häiritud. T. Soobi käitumine on kvalifitseeritav teise isiku löömisena ja muul viisil vägivaldse käitumisena KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena. Kohus asus seisukohale, et T. Soop pani avaliku korra raske rikkumise toime otsese tahtlusega.
8.KarS § 274 lg 1 koosseisu täitmise puhul ei olnud vaidlust selles, et kannatanu L.P. ja süüdistatav T. Soop viibisid süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning kannatanu Tartu Vangla valvurina täitis oma ametikohustusi süüdistatava kui kinnipeetava (vahistatu) suhtes. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlusaluseks küsimuseks ka see, et süüdistatav ütles ametiülesandeid täitvale valvur L.P. le, et: „kui sa rauad maha võtad, siis ma virutan sulle“ ja „sa tatikas vaata ette, sa oled ühe jalaga hauas“. Eelmärgitu on tõendamist leidnud kogumis kannatanu ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli ja asitõendiks oleva salvestisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas valvur L.P. l oli põhjust võtta T. Soobi poolt väljendatud ähvardust reaalsena. Kohus leidis, et süüdistatava poolt kannatanule öeldut saab käsitada kannatanule ettekujutuse loomisena talle võimaliku kahju s.o surma saabumisest. Tegemist on tapmisega ähvardamisega KarS § 120 mõttes. Süüdistatav ütleb korduvalt, mil viisil ta ähvarduse toime paneb – lubab kannatanu „ära taguda“, mida on võimalik mõista peksmisena, lubab kannatanule „pasunasse panna“, mida on võimalik mõista näkku löömisena ning lubab kannatanule virutada, kui kannatanu käerauad eemaldab. Samuti kirjeldab kannatanule oma tegevuste tagajärge, s.o ühe jalaga
hauas olemist, millega on loodud kannatanule saabuva surma ettekujutus. Süüdistatava poolt kannatanu suhtes öeldud ähvardus on kahtlusteta veenev ja võttes arvesse, et kannatanu ütluste kohaselt puutub ta süüdistatavaga tööalaselt iga päev kokku, oli kannatanul alust karta, et süüdistatav viib ähvarduse täide. Lisaks sellele oli L.P. le teada, et T. Soop on varasem vägivallategusid toime pannud. Alust karta ähvarduse täideviimist andis seegi teadmine, et T. Soop kui ohtlikum kinnipeetav oli suletud vahetrellidega kambrisse. Kuigi T. Soop oli oma kambris ja teda eraldasid kannatanust vahetrellid, siis salvestiselt nähtub, et trellide vahesid arvestades oli süüdistataval võimalik kannatanut rünnata läbi trellide ka käeraudade eemaldamise ajal. Kohus leidis, et T. Soop pani vägivalla võimuesindaja vastu toime otsese tahtlusega.
9.Karistuse mõistmisel lähtus kohus sanktsiooni keskmisest määrast, süü suurusest ning kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. KarS § 120 lg 1 puhul märkis kohus, et rahaline karistus ei ole tulenevalt T. Soobi varasematest kriminaalkaristustest põhjendatud. Süü suurust hindas kohus keskmiseks. Süüd suurendab asjaolu, et T. Soopi on varasemalt korduvalt ähvardamiste eest karistatud, mis näitab, et varasem karistus ei ole isikule mõju avaldanud, ta jätkab samalaadse teo toimepanemisega. Oluline on, et ta on kannatanu suhtes varem toimepannud vägivallateona kehalise väärkohtlemise. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.
9.1.KarS § 203 lg 1 teo puhul leidis kohus, et süü suurust hinnates tuleb lähtuda asjaolust, et süüdistuse maht mõnevõrra vähenes, kuna ühe kannatanu puhul toimepandud tegu kujutab endast väärtegu, samas teise kannatanu vara rikkumine leidis tõendamist ja süüdistatav lõhkus kannatanu vara otsese tahtlusega. T. Soobi süü KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos läheneb keskmisele. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.
9.2.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul on T. Soobi süü keskmine, kuivõrd kehalise väärkohtlemisega tekitas ta kannatanule nii füüsilist valu kui ka põhjustas tervisekahjustuse. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
9.3.KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on T. Soobi süü keskmine, kuna kannatanu suhtes kasutatud vägivallaga kaasnesid kannatanule nii füüsiline valu kui ka tervisekahjustused – marrastused põlvedel, ninal, kätel ja kolme roide murrud. Süüteo toimepanemisega kahjustas T. Soop kannatanu vara – võttis kannatanul peast ära päikeseprillid ning prillid purunesid. Süüteo pani toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T. Soop kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud.
9.4.Kohtu hinnangul T.Soobi süü KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos on alla keskmise, kuna raskeid tagajärgi ei esinenud ning süüdistuse maht ei ole suur – tegemist oli ühekordse ähvardamisega. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T. Soop kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud.
9.5.Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti T. Soobile liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks on 26.09.2024.
10.Kannatanu Viljandi Takso OÜ on esitanud T. Soobi vastu tsiviilhagi sõidukile Toyota Camry tekitatud varalise kahju 4989,51 eurot nõudes. Kannatanu esindaja Y.S. ütlustega on tõendamist leidnud, et kahju on osaliselt hüvitatud. Kindlustusandja poolt on sõiduk küll remonditud, kuid kannatanule kaasnes kindlustusvõtja omavastusega seonduv kulu – s.o 400
eurot. Seega kannatanu nõudesumma T. Soobi kui kahju tekitaja vastu on vähenenud 400 euroni. Kohus rahuldas tsiuviilhagi ja mõistis VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel T. Soobilt välja 400 eurot Viljandi Takso OÜ kasuks. Apellatsioonid
11.Maakohtu otsuse vaidlustas 14.04.2025 T. Soop, kes palub end kõikides episoodides õigeks mõista. Süüdistatav leiab, et kõikide tegude puhul on tegu piiripealsete olukordadega, kus süü lasub võrdselt nii kannatanutel kui tal endal. Ükski tekkinud olukordadest ei olnud plaanitud või tahtlik.
11.1.M.M. e ähvardamist T. Soop ei tunnista. Tegu on sõna-sõna vastu olukorraga, kus kannatanu räägib üht ja süüdistatav teist versiooni. Tunnistaja ei olnud nende juures ega kuulnud, mis kannatanu ja süüdistatav omavahel rääkisid – seega ei saanud ta kuulda ka mingisugust ähvardamist. Kui T. Soop oleks kannatnule hirmu tekitanud, oleks kannatanu ju seda kohale tulnud politseinikule öelnud. T. Soop hoidis kannatanu kätest kinni, et viimane ei saaks teda lüüa.
11.2.KarS § 203 teo osas räägib T. Soop, et taksojuht provotseeris teda, suhtudes temasse mõnitavalt ja ülbelt. Taksojuht rääkis seal teise auto juhiga ning mõlemad mõnitasid ja naersid T. Soobi üle. Autode vigastused võisid olla juba eelnevalt. Toyota tagatuli oli juba katki, seda ei ole isegi võimalik palja käega purustada.
11.3.Circle K tanklas toimunu osas on kohus arvestanud ainult kannatanu ütlusi ja teinud T. Soobi süüdlaseks. Süüdistatav läks tanklasse abi paluma, kuna 2 meest üritasid teda paljaks röövida. T. Soop palus kutsuda politsei, kuid tankla teenindaja kutsus turvafirma, kes saabus 15 minuti pärast. Alguses oli õhkkond rahulik, kuid läks järjest teravamaks. T. Soop oli maha jäänud bussist ning oli pinges ja närvis, ta hakkas tõmblema, vehklema ja laamendama. Kindlasti ei löönud ta M.R. i, on võimalik, et kannatanu sai pihta tema vasaku käelaba seljaga, kui süüdistatav kätega vehkis. T. Soop on paremakäeline ning kui oleks tahtnud kannatanut lüüa, oleks seda teinud rusikas parema käega.
11.4.KarS § 263 lg 1 järgi on T. Soop taas süüdlaseks tehtud. Kannatanu G.M. ründas hoopis T. Soopi selja tagant ja lõi teda. T. Soop sai haiget, kuid kaitses end sellega, et tõmbas kannatanu pikali. T. Soobi käes olid kannatanu päikeseprillid, mille ta viskas kannatanule tagasi, aga need purunesid vastu maad kukkudes. Kannatanu ei kutsunud kohe endale kiirabi. G.M. väidab, et T. Soop lõi teda 1 korra kõhtu, mis näitab et T. Soop ei löönud tal roideid katki. Kannatanu sai vigastused ilmselt hiljem, kui oli purjuspäi kukkunud. Mingit otsest tahtlust avaliku korra rikkumiseks ei olnud.
11.5.Ka KarS § 274 teos osas leiab süüdistatav, et tema sõnu ei saanud võtta ähvardusena. T. Soop oli närvis ja teda provotseeriti. Tema karjumine ei olnud aga suunatud ühelegi valvurile, see oli lihtsalt üldine lõugamine, mitte kellegi konkreetse ähvardamine. Kui kannatanu oleks tundunud hirmu, siis ei oleks ta ju enam T. Soobi kambri juurde tulnud.
12.T. Soobi kaitsja Rein Napa esitas samuti maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Kaitsja taotleb samuti T. Soobi õigeks mõistmist kõigis tegudes.
12.1.Kannatanu M.M. e ähvardamine tema Paala järve uputamisega ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Viljandi Politseijaoskonna välijuht P.S. , kes nägi T. Soopi ja M.M. t omavahel turuplatsil kähmlemas, andis kohtuistungil ütlusi, et jälgis toimuvat eemalt. Kui ta väljus politseibussist ja läks meeste juurde, rääkis T. Soop midagi ujuma minekust ja sellest,
et kannatanu ise kukub. Paala järv asub turuplatsilt umbes 200 m kaugusel. Tunnistaja salvestas toimuva ka vormikaameraga. Tähelepanuväärne on, et M.M. ei palu politseinikult abi, et teda turuplatsilt T. Soopi juurest eemale toimetada. Kuigi tunnistaja palus meestel laiali minna, ütles M.M. , et tema jääb sinnasamasse omi asju õiendama. Seega ei tundnud kannatanu mingit hirmu.
12.2.Maakohus ei arvestanud, et Viljandi Takso OÜ varale tekitatud kahju suurus ei ületa olulise kahju piiri. Kohtueelses menetluses esitas Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi arvestades Rael Autokeskus OÜ poolt koostatud 4989,51 euro suurust sõiduki taastamismaksumuse kalkulatsiooni. Tegelikuks taastusremondiks kulus aga 4362,36 eurot, millest käibemaksu osa oli 786,66 eurot, ilma käibemaksuta aga 3575,71 eurot. Tsiviilhageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et käibemaksukohuslasena on Maksu- ja Tolliamet neile tagastanud tasutud sisendkäibemaksu 786,66 eurot. Salva Kindlustuse AS kindlustusandjana on tasunud remonditöökohale 3575,71 eurot. Nõue süüdistatava vastu on 400 eurot ehk vandalismiga seotud omavastutus. Seega kandis tsiviilhageja Viljandi Takso OÜ kahju kokku 3975,71 eurot.
12.3.Tõendatud ei ole, et T. Soop lõi Circle-K tanklas M.R. i tahlikult. Turvakaamera salvestiselt ei nähtu, et T. Soopi löök oleks suunatud näo, kaela või kõri piirkonda. T. Soop küll ärritunult vehkleb oma kätega, võimalik, et sellise käitumise juures tabab tema käsi ka tahtmatult kannatanu kaela või kõripiirkonda, kuid ettevaatamatusest KarS § 121 järgi kvalifitseeritavat vägivallategu toime panna ei ole võimalik.
12.4.Ka ei ole tõendatud 23.09.2024 Viljandis Turu tn 16 juures asuvas parklas kannatanu G.M. pikalitõmbamine ja jalaga löömine. T. Soopi ütluste kohaselt haaras ta küll kannatanu päikeseprillid ja liikus nendega takso juurest eemale, kuid kannatanu ise kukkus, kui rabas kinni tema selja tagant riietest ja T. Soop end temast lahti tõmbas. Kannatanu ei eitanud, et oli tarvitanud kanget alkoholi. Välistatud ei ole, et kannatanu oma seisundi tõttu kukkus veel ka Jämejalas haigla pargis ja murdis siis oma roided.
12.5.T. Soopi ütluste kohaselt oli tema käitumine 07.10.2024 Tartu Vanglas provotseeritud, ta võis küll olla valvuri peale vihane, kuid ta ei olnud saanud talle väljakirjutatud ravimeid, mistõttu ärritus väga kergesti ja võis valvurile midagi küll öelda, aga ei mõelnud öeldut tõsiselt.
12.6.T. Soop on tunnistanud, et tema vaimne tervis ei ole korras ja ta vajab psühhiaatrilist ravi. Kaitsja palub ringkonnakohtul sellega arvestada ja juhul, kui kohus leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud, tuleks T. Soopile mõistetud karistust kergendada. Menetlus ringkonnakohtus
13.Tartu Ringkonnakohus võttis 20.05.2025. a määrusega apellatsioonid menetlusse ning andis pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 06.06.2025.
14.Prokurör esitas 06.06.2025 apellatsioonivastuse, milles leiab, et apellatsioonkaebused on põhjendamatud ning neis toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning alust selle kergendamiseks ei ole. Vastusena küsimusele, kas KarS § 203 lg 1 kuriteokoosseis on täidetud ka siis, kui kahju suurus ilma käibemaksuta jääb alla 4000 euro, märgib prokurör järgmist. Riigikohus on leidnud, et kuriteo koosseisulise kahju ja haginõude rahuldamise ulatus küll võivad, aga ei pruugi kattuda ning kuriteo koosseisulise kahju tuvastamisel ei saa arvesse võtta kõiki kahju
hüvitamisel kehtivaid reegleid (nt VÕS §-s 140 sätestatut) (RKKK 1-21-2315). Kohtupraktikas on leitud, et kui kannatanu on käibemaksukohuslane ja tal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata, siis tuleb kahjuhüvitis välja mõista ilma käibemaksuta (RKKK 1-18-5732). Prokuratuur leiab, et antud juhul ei saa kuriteokoosseisu kohaldamine sõltuda sellest, kas kannatanu on füüsiline või juriidiline isik või kas juriidiline isik on käibemaksukohuslane või mitte. Seega on KarS § 203 lg 1 koosseis prokuröri hinnangul täidetud. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. See viga on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsioonide väidetele kuritegude tõendatuse osas (I). Seejärel annab kolleegium oma hinnangu mõistetud karistustele (II) ja võtab seisukoha tsiviilhagi (III) ja menetluskulude osas (IV). Viimasena võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem (V). (I) KarS § 120 lg 1
16.T. Soop M.M. e ähvardamist ei tunnista. Lisaks ütleb ta, et tunnistaja P.S. ei saanud midagi sellist kuulda, kuna viibis meestest eemal. Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatav, et kannatanu M.M. oleks tundnud hirmu. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõlemale väitele on maakohus juba vastanud otsuse punktis 3.1 ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi kordama hakata. Küll aga lisab ringkonnakohus järgmist.
17.Süüdistuse kohaselt võttis T. Soop kannatanu M.M. elt rinnust kinni ning ähvardas teda Paala järve ära uputada, kui ei saa temalt raha. Seda, millega süüdistatav kannatanut ähvardas, kinnitavad eelkõige kannatanu ütlused. M.M. e sõnul oli ta varasemas T. Soobi kriminaalasjas tunnistajaks ja nüüd tuli T. Soop ja ütles, et on aeg hakata arveid klaarima. T. Soop haaras kohe ka kannatanust kinni ega lasknud tema kätt lahti. T. Soop ütles, et lähme Paala järve ujuma, uputan su sinna ära (dtl 140).
18.Apellantidel on õigus selles, et tunnistaja P.S. nägi konflikti ja kannatanu rinnust tirimist eemalt, ega kuulnud sel hetkel, mida T. Soop ütles. Sellegi poolest kuulis tunnistaja sellele sündmusele vahetult järgnenud ajal räägitut. T. Soop lubas kannatanu Paala järve ujuma viia ja muid selliseid „õnnetusi“ talle korraldada. Sündmus on jäädvustatud ka tunnistaja mobiiltelefoni- ja vormikaameraga. Videosalvestised kinnitavad tunnistaja ütlusi ning nende põhjal on selge, et kannatanu on T. Soopi käitumisest häiritud ning valmis ka avaldust esitama. Mobiiltelefoniga tehtud videosalvestis on filmitud eemalt (politseibussist) ning videol ei ole kuulda, mida mehed üksteisele ütlevad. Küll aga on näha, kuidas T. Soop tirib kannatanut riietest (rinnust). Vormikaamera salvestiselt nähtub, kuidas T. Soop ütleb kannatanule, et võlg tuleb ära maksta. T. Soop ütleb, et viimane kukub niikuinii vastu asfalti puruks (07.12.16). Kella 07.15.31 ajal ütleb T. Soop, et ta ei löö M.M. t, aga ta kukub, mille peale M.M. vastab, et „näe kukun ja upun ja rebib riideid“. Korduvalt käib meestevahelisest jutust läbi ka ujuma minek. Nt kell 07.16.53 ütleb T. Soop „lähme ujuma“. Kannatanu nimetab T. Soopi käitumist korduvalt hirmutamiseks (II kd tl 53).
19.Tunnistaja ütlused ja videosalvestistelt nähtuv riimuvad kannatanu ütlustega. Kannatanu sõnul ähvardati teda Paala järve uputamisega. Kuigi selle momendi kohta videosalvestisi ega pealtnägijaid ei ole, nähtub T. Soopi edasisest käitumisest ja sõnadest, et
„ujumine“ on juba enne tunnistaja sündmuspaika jõudmist meeste vahel jutuks olnud. Arvestades T. Soopi väliselt ähvardavat käitumist (rinnust tirimine), on igati loogilised ja usaldusväärsed kannatanu ütlused, et T. Soop samal ajal ka ähvardas teda. T. Soobi väide, et ta hoidis vaid kannatanu kätest kinni, et viimane ei saaks teda lüüa, on videsalvestiselt nähtuvaga ümber lükatud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning videosalvestistega on tõendamist leidnud, et T. Soop ähvardas M.M. t järve uputamisega.
20.Teiseks tuleb tuvastada, kas kannatanu tundis T. Soobi ähvardusest tingituna ka hirmu. Kannatanu ütlusest nähtuvalt on T. Soop temaga varemgi vägivaldne olnud, mistõttu oli tal alust ähvardust karta. Kannatanu on kuulnud, et T. Soop on ka teiste isikutega vägivaldne olnud. Kui T. Soop ütles, et uputab kannatanu Paala järve ära, siis kannatanu sõnul võib seda T. Soobist uskuda küll (dtl 142). See teadmine koosmõjus T. Soobi agressiivse käitumisega on piisav, et ähvardus mõjuks kannatanu jaoks tõsiseltvõetavana. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kannatanul oli põhjust tunda T. Soobi suhtes hirmu ning võtta tema ähvardust tõsiselt (maakohtu otsus lk 7). M.M. oli see, kes tundis vajadust mööduvale politseibussile käega viibata. Kui T. Soop tundus videosalvestistel heas tujus ja kohati lõõpiv, siis kannatanu süüdistatava sõnu naljana ei võtnud. Ta nimetas korduvalt T. Soobi sõnu hirmutamiseks. Olukorras, kus politseiametnik oli valmis meestel rahumeelselt laiali minna, ütles kannatanu juba siis, et on valmis ka „pabereid täitma“ ehk T. Soopi vastu avalduse esitama. Eeltoodu kogumis näitab seda, et kannatanu jaoks oli T. Soopi öeldu hirmu tekitav. KarS § 203 lg 1
21.T. Soobi poolt Viljandi Takso OÜ sõiduauto Toyota Camry kahjustamine on samuti tõendamist leidnud. T. Soobi väide, et sõiduki tagatuli oli varem katki ning ta ei jõuakski vaid käega lüües seda katki teha, ei pea kolleegiumi hinnangul paika. Esiteks räägib tagatule lõhkumisest tunnistaja A.M. . Ka tunnistaja V.A. kinnitas, et nägi, kuidas T. Soop lõi korduvalt vastu A.M. kasutuses olnud sõiduki tagatuld. Lisaks on asjas ka Circle K turvakaamera salvestis, millelt on samuti näha, kuidas T. Soop lööb korduvalt käega värvi sõiduki tagumise tule pihta. 18.09.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt 7 ja 8 nähtuvad sõiduki Toyota Camry kahjustused: tagumisel parempoolsel tulel mõra ja pagasiluugil mõlk. Seega ei ole tagatuli täielikult purustatud, vaid tule klaasis on mõra. Kolleegiumi hinnangul on sellise kahjustuse tekkimine kooskõlas tule pihta käega korduvalt löömisega.
22.Küll aga väärib tähelepanu kaitsja väide, et kuriteoga ei ole tekitatud olulist kahju ning KarS § 203 lg 1 kuriteokoosseis on seetõttu täitmata. Nimelt on kuriteona karistatav vaid selline võõra asja rikkumine või hävitamine, millega on tekitatud oluline kahju, s.o kahju, mis ületab 4000 eurot (KarS § 121 p 1).
23.Maakohus on olulise kahju lugenud tõendatuks Rael Autokeskus OÜ poolt 18.09.2024 koostatud kalkulatsiooniga (kalkulatsioon, tööde kokkuvõte, varuosade kokkuvõte, pindõgvenduste kokkuvõte, värvitööde kokkuvõte, plastitööde kokkuvõte, tööetappide kokkuvõte ja lisatud fotodega), millest nähtuvalt oli Toyota Camry remondi kogumaksumus 4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 889,75 eurot, s.o kokku 4989,51 eurot (I kd, tl 94– 116).
24.Kalkulatsioon on prognoos, arve näitab tegelikku tööde maksumust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellises olukorras lähtuda tegelikust taastamismaksumusest. Kriminaalasja materjalide hulgas on Rael Autokeskus OÜ poolt 29.10.2024 koostatud arve, millelt nähtub
teostatud tööde ja materjali maksumus (II kd tl 3-4). Arve on esitatud summas 3575,71 eurot, millele lisandub käibemaks 786,66 eurot, s.o kokku 4362,36 eurot. Salva Kindlustus AS-i 16.10.2024. a garantiikirjast nähtub, et kindlustusandja garanteerib sõiduki Toyota Camry taastamisremondi maksumuse tasumise Rael Autokeskus OÜ poolt 16.10.2024 esitatud eelkalkulatsiooni alusel kuni summani 3175,70 eurot. Eelkalkulatsiooni summast on maha arvestatud käibemaks summas 786,66 eurot ja omavastutuse osa 400 eurot (II kd tl 1). Seda, et kannatanu on Rael Autokeskus OÜ-le tasunud omavastutuse ja käibemaksu kokku summas 1186,66 eurot, kinnitab maksekorralduse teatis (II kd tl 2). Ülejäänud 3175,71 eurot arvest tasus Rael Autokeskus OÜ-le kindlustusandja. Seda kinnitas kohtus ka kannatanu esindaja Y.S. , kes vähendas enda nõuet süüdistatava vastu 400 euro ehk tasutud omavastuseni. Käibemaksu summas 786,66 eurot kannatanu ei nõua, kuna on selle käibemaksukohuslasena riigilt tagasi saanud (dtl 156).
25.Eeltoodust selgub seega, et lõhutud sõiduauto Toyota Camry remont läks kokku maksma 4362,36 eurot koos käibemaksuga ehk 3575,71 eurot ilma käibemaksuta. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas olukorras, kus kannatanu on käibemaksu riigilt tagasi saanud, tuleb tekitatud kahju suurust hinnates lähtuda remonttööde maksumusest koos käibemaksuga või ilma.
26.Erinevalt prokuratuurist on kolleegium seisukohal, et kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda käibemaksuta summast.
27.Riigikohus on KarS § 203 lg 1 koosseisulise tagajärje osas märkinud järgmist. KarS § 203 paikneb karistusseadustiku 13. peatüki 1. jaos, mis näeb ette süüteod omandi vastu. Seetõttu tuleb asja rikkumise või hävitamisega tekitatud varalise kahju kui kuriteo koosseisulise tunnuse tuvastamisel lähtuda samadest põhimõtetest, mis on VÕS §-s 132 ette nähtud asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitatava kahju suuruse kindlakstegemiseks. VÕS § 132 lg-st 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahju suuruse kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKKKo 1-21-2315/77 p 41–42).
28.VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Selle sätte kohaldamiseks Riigikohtu poolt antud juhiste kohaselt peab kahjuhüvitis olema nii suur, et kannatanul oleks kahju hüvitamise ajal võimalik soetada samaväärne asi (RKTK 2-16-6563/81 p 31). Sama põhimõte kohaldub asja rikkumise korral – hüvitis peab võimaldama kannatanul vara senist koosseisu taastada.
29.Kannatanul oli võimalik vara taastada 3575,71 euro eest. Seega ei ole T. Soop enda tegevusega põhjustanud olulist kahju KarS § 121 p 1 mõttes ega vastuta KarS § 203 lg 1 järgi.
30.Kuigi süüdistatava käitumises pole tuvastatud asjaoludel võimalik sedastada kuriteo tunnuseid, ei too see iseenesest kaasa tema õigeksmõistmist. Nimelt sätestab KrMS § 274 lg 1, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 ette nähtud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (vt nt RKKK nr 1-19-1849/43, p
31, 1-20-7409 p 20). Kolleegium märgib, et T. Soopi tegu võib vastata KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Nimetatud koosseisu alla kvalifitseeritakse mh võõra asja rikkumine, kui sellega ei ole tekitatud olulist kahju (KarS § 218 lg 4).
31.Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus T. Soopi suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel, sest süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Materjalid nimetatud episoodis tuleb edasiseks menetlemiseks edastada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KarS § 121 lg 2 p 3
32.Süüdistuse kohaselt lõi T. Soop 20.09.2024 kella 20.15 paiku Viljandi linnas Endla tn 1 asuvas Circle K teenindusjaamas käega ühe korra turvafirma AS G4S Eesti töötajat M.R. i kõri piirkonda, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o kaela muude piirkondade pindmise vigastuse.
33.Siingi on maakohus ammendava põhjalikkusega tuvastanud, et T. Soop on toime pannud süüdistuses etteheidetava teo. Alusetu on T. Soobi väide, et kohus on arvesse võtnud ainult kannatanu ütlusi ning teinud temast süüdlase. Lisaks kannatanu ütlustele annavad objektiivse pildi toimunust ka vormikaamera salvestis ja Circle K turvakaamerate salvestised. Tutvunud samuti eelmainitud salvestiste ning nende vaatlusprotokollidega (II kd tl 22–25; 26– 33), ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust selles, et T. Soop lõi käega turvafirma töötajat kõri piirkonda. Seda, et T. Soobi löök kannatanu pihta oli piisavalt tugev, tekitamaks viimasele tervisekahjustuse – kaela muude piirkondade pindmine vigastuse – tõendavad M.R. i ütlused ja tema ravidokumendid. Samuti pole kahtlust, et sellise löögi ja tervisekahjustustega kaasnes ka valu.
34.Mõlemad apellandid on seisukohal, et T. Soop ei löönud M.R. i tahtlikult. T. Soop oli ärritunud ja pinges ning vehkis oma kätega. Isegi kui tema käsi tabas kannatanu kõripiirkonda, juhtus see ettevaatamatusest. T. Soop märkis, et kui ta oleks tahtnud kannatanut lüüa, oleks ta seda teinud oma parema käe rusikaga.
35.Seega on küsimus vaid T. Soobi tahtluse vormi osas. Maakohus leidis, et kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldas maakohus ründe intensiivsusest – tegemist on keskmise intensiivsusega kehalise väärkohtlemisega, kuna teoga kaasnesid kannatanule tagajärjena nii tervisekahjustus kui ka füüsiline valu.
36.Kolleegiumi hinnangul pani T. Soop nii valu kui ka tervisekahjustuse tekitamise toime kaudse tahtlusega. T. Soop oli ärritunud ja laamendas tanklapoes. Turvatöötaja lähenes talle, pani käe süüdistatava õlale ning seejärel T. Soop pööras ärritunult ümber ja lükkas turvatöötajat endast eemale, vehkis käega ja tabas käeseljaga kannatanu kaelapiirkonda. Selliselt reageerides ja kannatanu pihta käega minnes pidas T. Soop vähemalt võimalikuks, et põhjustab oma tegevusega endast oluliselt väiksemale naisterahvale valu ja kergema tervisekahjustuse.
37.Vaidlus puudub selles, et T. Soobil on kehtivad kriminaalkaristused KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning seetõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida korduvana KarS § 121 lg 2 p 3 alusel. KarS § 263 lg 1 p 1
Süüdistuse kohaselt võttis T. Soop avalikus kohas kinni G.M. õlast ja tõmbas ta
pikali, mille tagajärjel G.M. kukkus ning tema põlvedele, ninale ja kätele tekkisid marrastused. Seejärel lõi T. Soop G.M. ühe korra jalaga paremale poole roiete piirkonda. T. Soop tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o kolme roide olulise nihketa murrud.
39.Apellandid ei eita konflikti toimumist, kuid on mõlemad seisukohal, et hoopis kannatanu läks T. Soopi ründama ning viimane vaid kaitses ennast, tõmmates kannatanu pikali. Löömist ei ole olnud ning kannatanul tekkinud roiete murrud võivad olla põhjustatud mõnest hilisemast kukkumisest, kuna kannatanu oli purjus.
40.Maakohus on tuvastanud sündmuste käigu ning analüüsinud põhjalikult kogutud tõendeid. G.M. oli 23.09.2024 kella 12 paiku Turu parklas ja istus seal taksosse. Seal samas olnud T. Soop ärritus, sest oli ise seda taksot soovinud. Ilm oli soe ja kannatanul oli autoaken oli lahti. Ärritunud T. Soop võttis läbi akna kannatanul peas olnud päikeseprillid ja kõndis nendega minema. Kanntanu astus taksost välja ja läks süüdistatavale järgi, karjudes, et „anna prillid tagasi“. Kuna T. Soop ei andnud, tahtis kannatanu teda lüüa. Seejärel surus T. Soop kannatanu kõhuli maha ja lõi teda jalaga (tunnistaja K.J. i ütlused, dtl 159–161). Kannatanu G.M. sõnul lõi T. Soop teda ühe korra jalaga keha paremasse külge hetkel, kui kannatanu oli maas käpuli (dtl 134). Seega nägi jalaga tehtud löögiliigutust ka üks tunnistaja. Kuigi tunnistaja ei näinud, kas jalalöök kannatanut ka tabas, kinnitavad kannatanut kehasse tabanud lööki nii kanntanu ütlused kui ka haiguslugu (II kd tl 13). Lisaks rääkis kannatanu üleelatust sündmuse järgselt kohe taksojuht H.H. ile ja juba Jämejalga tagasi jõudes politseiametnik A.P. ile. H.H. ile ütles kannatanu, et sai T. Soobilt peksa. Politseiametnikule ütles kannatanu, et T. Soop tõmbas ta pikali maha ja lõi ühe korra jalaga kõhu piirkonda (dtl 157).
41.Haigusloost nähtuvalt teostati kannatanule 23.09.2024 kell 14.00 rindkere röntgenülesvõte, millega tuvastati paremal 9., 10., ja 11. roide olulise nihketa murd. Politseiametniku tehtud fotodelt nähtuvad G.M. välised vigastused: marrastused ninal, käel ja põlvel (II kd tl 8–10).
42.Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohus seisukohal, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kannatanu ravidokumentidega on tõendamist leidnud, et T. Soop tiris kannatanu pikali maha, tekitades kannatanule marrastused ja lõi teda ühe korra jalaga keha paremasse külge, tekitades kannatanule 9., 10. ja 11. roide olulise nihketa murrud ja valu. Kannatanul tuvastatud marrastused on kooskõlas sellega, et süüdistatav ta maha tiris. Roiete murrud on kooskõlas jalaga tehtud löögiga kannatanu paremale küljele. Kolleegiumi hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed ning puudub alus kahelda tema ütlustes vigastuste saamise kohta. Ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega ning dokumenteeritud vigastustega. Vastuolusid kannatanu ütlustes kohus ei tuvasta. Kuigi kannatanu oli alkoholi tarvitanud, ei ole eluliselt usutav, et kannatanu vigastused oleks tekkinud kuriteosündmuse järgselt (kuid enne kella 14.00 teostatud röntgenit) sellest, et kannatanu ise kusagil koduteel Jämejala pargis kukkus.
43.Ringkonnakohus märgib veel, et isegi juhul, kui kannatanu läkski süüdistatavale järele ja proovis endale kuuluvaid päikeseprille teatava jõuga tagasi saada, ei õigusta see T. Soobi sedavõrd jõhkrat reageeringut. Käpuli maas oleva kannatanu jalaga rindkere piirkonda löömine ei ole kuidagi seotud ründe tõrjumisega, vaid kinnitab ennekõike seda, et T. Soop on kergesti ärrituv ning vägivallategudele kalduv.
44.Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud ka selle, et sündmus toimus avalikus kohas ning T. Soop häiris oma tegevusega mitmeid kõrvalisi isikuid, kes konflikti pealt nägid (sh K.J. i). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KarS § 263 lg-s 1 sätestatud kuritegu on
toime pandud otsese tahtlusega. KarS § 274 lg 1
45.T. Soopi süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, ähvardas 07.10.2024 kella 18.42 paiku süüdimõistetute eluhoone S-1 eluosakonna kambris nr 116 ametiülesandeid täitvat valvur L.P. d tapmisega.
46.T. Soobi sõnul ei ähvardanud ta konkreetset valvurit, vaid oli lihtsalt ärritunud ja lõugas. Kolleegium leiab, et see väide on ümber lükatud kannatanu kehakaamera salvestisega, millele sündmus on jäädvustatud (II kd tl 72-78). Videosalvestiselt on näha, kuidas vähemalt osad T. Soobi solvangud ja ähvardused on suunatud konkreetselt kannatanule, mitte üldistatult viha käigus karjutud. Mh ütleb T. Soop kannatanule: Panen praegu kohe pasunasse sulle praegu nahhui. Nii kui rauad lahti teed, ma panen sulle kohe lõuga, raisk! Veidi hiljem ütleb süüdistatav kannatanule: Sa oled ühe jalaga hauas raisk! Kokkuvõtvalt on selge, et ähvardused on suunatud valvur L.P. le.
47.Teine apellatsiooniväide on, et kannatanu ei tundnud hirmu ega võtnud ähvardusi reaalsena, kuna vastasel juhul poleks ta enam hiljem uuesti süüdistatava kambri juurde läinud. Maakohus on ähvarduste sisu ja nende veenvust kannatanu jaoks põhjalikult käsitlenud (otsuse lk-d 17-18) ning nõustudes maakohtu põhjendustega ja järeldustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et kannatanu L.P. on ka pärast kuriteosündmust pidanud T. Soobiga töö käigus kokku puutuma, ei tähenda, et ähvardused polnud kannatanu jaoks veenvad ja tõsiseltvõetavad. Lisaks selgitas kannatanud, et sel momendil, kui ta pidi hakkama käeraudu eemaldama ning süüdistatav teda ähvardas, võttis ta endale väikse mõtlemisaja. Õnneks tulid sel hetkel teised valvurid sinna, kuid kui neid ei oleks tulnud, oleks L.P. lasknud ilmselt kellelgi teisel käerauad eemaldada (dtl 144). Kolleegiumi hinnangul näitab seegi, et T. Soopi käitumine ja ähvardused olid kannatanu jaoks veenvad.
48.Vaidlust ei ole selles, et kannatanu L.P. Tartu Vangla valvurina täitis oma ametikohustusi süüdistatava kui kinnipeetava (vahistatu) suhtes. Seega pani T. Soop toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et T. Soobil puudus tahe kedagi ähvardada, kuna ta ei mõelnud öeldut tõsiselt. Tõendid kinnitavad, et T. Soop oli väga ärritunud ning korduvalt solvas ja ähvardas valvurit. Olukorras, kus isik hakkab öeldut veel üle kordama ning teeb mitmeid ähvardusi, tegutseb ta juba teadvalt. Ehk tegu ei ole n-ö kogemata üle huulte lipsanud mõttega, vaid T. Soop teadis, et ta ähvardab oma sõnadega kannatanut. (II)
49.T. Soop karistuse liiki ega määra vaidlustanud ei ole. Kaitsja on palunud apellatsiooni osalise rahuldamise korral karistust kergendada.
50.Maakohus mõistis T. Soobile järgmised karistused: KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 203 lg1 järgi 2 aastat ja 3 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Kuna KarS § 203 lg-s 1 sätestatud teo osas kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele,
tühistab ringkonnakohus T. Soobile selle teo eest mõistetud karistuse.
52.Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Soobile KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1 ning § 274 lg 1 järgi mõistetud üksikkaristused vastavad T. Soobi süü suurusele ja kehtivale kohtupraktikale. Maakohus on iga kuriteo puhul karistuse liigi ja määra kujunemist põhjalikult selgitanud. Kaitsja palve karistust kergendada on üldsõnaline ega sisalda konkreetseid argumente, mis annaks mingigi aluse karistuse muutmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus irdunud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise alustest, võttes arvesse nii kuritegude asjaolusid kui ka T. Soopi iseloomustavaid andmeid. Seega puudub alus eelnimetatud üksikkaristuste muutmiseks.
53.Küll aga kuulub muutmisele T. Soobile mõistetud liitkaristus. Maakohus suurendas üksikkaristustest raskeimat (2 aastat ja 6 kuud vangistust) ja mõistis KarS § 64 lg 1 alusel kõigi viie kuriteo eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kuna KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest mõistetud karistuse osas tuleb maakohtu otsus tühistada, tingib see ka T. Soobile mõistetud liitkaristuse vähendamise. Arvestades KarS § 203 lg 1 järgi mõistetud karistuse määra, on maakohus selle teoga seonduvalt suurendanud raskeimat üksikkaristust hinnanguliselt 2 kuu võrra. Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Soobile on põhjendatud mõista KarS § 64 lg 1 alusel uueks liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.
54.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.– 22.09.2024, s.o 3 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. T. Soobile vangistuse kandmise algusajaks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamine 26.09.2024.
(III)
55.Maakohus leidis, et T. Soop on KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime pannud ning vastutab kannatanule Viljandi Takso OÜ-le varalise kahju tekitamise eest. Maakohus rahuldas Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes ja mõistis T. Soobilt välja 400 eurot Viljandi Takso OÜ kasuks.
56.KrMS § 2962 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et T. Soop ei tekitanud Viljandi Takso OÜ sõiduki lõhkumisega olulist kahju ega vastuta KarS § 203 lg 1 järgi, kuulub kriminaalmenetlus selles teos lõpetamisele. Sellest tulenevalt tuleb ka Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
57.Tulenevalt KrMS § 274 lg-st 4 ning § 296 2 lg-st 3 selgitab kohus kannatanule, et kuigi tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (IV)
58.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, siis tuleb kujundada seisukoht ka maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulude osas.
59.KrMS § 183 lg 2 näeb ette, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Samas näeb KrMS § 183 lg 1 ette üldreeglina, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik.
60.Riigikohus on selgitanud, et kriminaalasja menetleja peab menetlust lõpetades ja kriminaalasja materjale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks saates tuvastama kriminaalmenetluse kulu olemasolu ja suuruse ning andma hinnangu, kas see kulu oleks tervikuna või mingis osas eelduslikult tekkinud ka väärteomenetluses. Jaatava vastuse korral on kriminaalasja menetleja pädev jätma selle kulu hüvitamise KrMS § 183 lg 2 esimese lause alusel väärteoasja menetleja otsustada. Samas kogu see kulu, mida kriminaalasja menetleja hinnangul sama teo kohta toimetatavas väärteomenetluses eelduslikult tekkinud ei oleks ega tekiks ka edaspidi, tuleb juba kriminaalmenetlust lõpetades jätta KrMS § 183 lg 1 alusel riigi kanda (RKKK 4-19-1809/48 p 22).
61.Maakohus mõistis T. Soobilt välja menetluskulud summas 3578,31 eurot, s.o sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 2249,31 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud teos ei mõjuta süüdistatavalt välja mõistetava sundraha suurust – T. Soop on süüdi tunnistatud neljas kuriteos ning süüdimõistva otsusega kaasneb paratamatult ka sundraha tasumise kohustus. Küll aga võiks kriminaalmenetluse osaline lõpetamine mõjutada maakohtu otsust T. Soobilt välja mõistetud kaitsjatasu osas.
62.Tegu, milles kriminaalmenetlus lõpetatakse, moodustab hinnanguliselt 20% kogu süüdistuse mahust. See osa kaitsjatasust tuleb KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Seega tuleb maakohtu otsus T. Soobilt kaitsjatasu väljamõistmise osas tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega mõista T. Soobilt välja kaitsjatasu 1799,45 eurot (s.o 80%) ja jätta kaitsjatasu 449,86 eurot (s.o 20%) riigi kanda. (V)
63.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.03.2025. a otsuse osas, millega kohus mõistis T. Soobi süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ning karistas teda 2 aasta ja 3 kuu vangistusega. Ringkonnakohus lõpetab eelnimetatud teos KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse, kuna süüdistatava teos võivad esineda väärteo tunnused. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega rahuldati Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi ja mõisteti kannatanu kasuks T. Soobilt välja kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitis 400 eurot. Ringkonnakohtu otsusega jääb tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus mõistab uue otsusega KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel T. Soobile liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Eelvangistust arvestades mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
64.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka T. Soobilt välja mõistetud menetluskulude osas. Uue otsusega kuulub T. Soobilt menetluskuludena riigi kasuks välja mõistmisele 3128,45 eurot, s.o sundraha 1329 eurot ja kaitsjatasu 1799,45 eurot. Menetluskulud summas 449,86 eurot jäävad riigi kanda.
Apellatsioonid kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
66.Määratud kaitsja Rein Napa on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 360 minutit, mille eest taotleb ta tasu 527,04 eurot, sh käibemaks 95,04 eurot. Kolleegium, hinnates maakohtu otsuse ja apellatsiooni mahtu, leiab, et tasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades kaitsja apellatsiooni (sisulisi argumente ca 1,5 lk), on ringkonnakohtu
hinnangul põhjendatud tasutaotluse rahuldamine 3 tunni ulatuses. Selle ajakulu hulka mahub kohtu hinnangul nii apellatsiooni koostamine, maakohtu otsusega tutvumine kui ka kaitsealusega suhtlemine. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaitsjatasu taotluse 3 tunni, s.o 263,52 euro (sh käibemaks 47,52 eurot) ulatuses.
67.KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, siis jäävad menetluskulud summas 263,52 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.