Otsuse tegemise kuupäev, koht 18. mai 2026, Tallinn, ja asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kriminaalasja number
1-24-2367
Kohtukoosseis
Eesistuja Markus Kärner, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Kohtuasi
Madis Pertseli süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 9; § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu menetluse liik lühimenetluses
septembri
2024.
a
otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Madis Pertseli kaitsja Yaroslav Radziwill, apellatsioon
Süüdimõistetu
Madis Pertsel isikukood: 39011040243; XXX; XXX; Eesti Vabariigi kodakondsusega; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2023– 21.03.2023, s.o 2 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Yaroslav Radziwill
Kannatanu
Osaühing Q (registrikood: XXXXXXXX)
Kannatanu esindaja
vandeadvokaat Rainer Kuulme
1-24-2367
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Rahuldada kannatanu 11.03.2026 ning 20.04.2026 taotlused ja kaitsja 12.03.2026 taotlus ning võtta taotlustele lisatud tõendid asja juurde.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsus osas, millega maakohus:
rahuldas Osaühingu Q tsiviilhagi saamata jäänud tulu nõudes ning mõistis Madis Pertselilt kannatanu kasuks välja enam kui 3527 eurot 26 senti otsese varalise kahju hüvitiseks;
2.2.mõistis Madis Pertselilt Osaühingu Q kasuks välja 488 eurot Osaühingu Q valitud esindajale makstud kulude katteks;
2.3.määras, et Osaühingu Q poolt valitud esindajale makstud tasu 488 eurot jääb riigi kanda.
3.Tühistatud osas teha uus otsus, millega:
3.1.Jätta Osaühingu Q tsiviilhagi rahuldamata 59 000 euro ulatuses, s.o saamata jäänud tulu nõudes.
3.2.Mõista Madis Pertselilt kannatanu Osaühingu Q kasuks välja 234 eurot kriminaalmenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. Ülejäänud kannatanu menetluskulud jätta kannatanu enda kanda.
4.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Apellatsioon rahuldada osaliselt.
6.Määrata Advokaadibüroole Radziwill vandeadvokaadi Yaroslav Radziwill poolt süüdimõistetule asja teistkordsel arutamisel apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 267 eurot 84 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.
7.Jätta Eesti Vabariigi kanda ka Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025. a otsusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu 175 eurot 68 senti.
8.Mõista Eesti Vabariigilt Osaühingu Q kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.
eurot
9.Otsuse tervikresolutsioon Osaühingu Q tsiviilhagi ning sellega seotud menetluskulude osas (maakohtu otsuse resolutsiooni „Tsiviilhagid“ punkt 7 ning „Menetluskulud“ punktid 2 ja 4) on järgmine:
9.1.Rahuldada Osaühingu Q tsiviilhagi osaliselt ning mõista Madis Pertselilt Osaühingu Q kasuks välja 3527 eurot 26 senti otsese varalise kahju hüvitiseks.
2(15)
1-24-2367
9.2.Jätta Osaühingu Q tsiviilhagi rahuldamata 59 000 euro ulatuses, s.o saamata jäänud tulu nõudes.
9.3.Mõista Madis Pertselilt Osaühingu Q kasuks välja 234 eurot valitud esindajale kohtueelses menetluses ja maakohtus makstud tasu katteks.
9.4.Mõista Eesti Vabariigilt Osaühingu Q kasuks välja 1050 eurot apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.
9.5.Ülejäänud Osaühingu Q menetluskulud jätta tema enda kanda.
9.6.Määrata Advokaadibüroole Radziwill vandeadvokaadi Yaroslav Radziwill poolt süüdimõistetule asja teistkordsel arutamisel apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 267 eurot 84 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.
9.7.Jätta Eesti Vabariigi kanda ka Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025. a otsusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu 175 eurot 68 senti.
OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kannatanu ja süüdimõistetu saavad kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsus
1.Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsusega tunnistati Madis Pertsel karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 9; § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi süüdi. Ühtlasi rahuldati kannatanute tsiviilhagid, mh Osaühingu Q otsese varalise kahju ning saamata jäänud tulu nõue 62 527,26 eurot.
2.M. Pertsel tunnistati KarS § 203 lg 1 järgi süüdi selles, et ta süütas 17–18. detsembril 2022 Osaühingule Q kuuluva hoone kõrval asuvad euroalused, mille tulemusena süttis ka hoone. Sellega tekitati Osaühingule Q varalist kahju 187 467,11 eurot, s.o enam kui oluline kahju.
3.Maakohus leidis, et kuna kindlustusandja kompenseeris põlenguga tekitatud kahjust 183 939,85 eurot, on hüvitamata kahju 3527,26 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Rahuldada tuleb ka kannatanu nõue saamata jäänud tulu osas. Arvestades majandusaasta aruannet, on saamata jäänud tuluks 59 000 eurot. Kokku tuleb seega süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 62 527,26 eurot.
3(15)
1-24-2367 Kaitsja Y. Radziwilli apellatsioon
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Pertseli kaitsja Y. Radziwill, kes vaidlustab otsuse üksnes süüdistatavalt Osaühingu Q kasuks välja mõistetud kahju osas. Apellant palub selles osas maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
5.Majandusaasta aruandest ei piisa saamata jäänud tulu tõendamiseks. Põleng võis osaliselt piirata hoone kasutamise võimalust, kuid kahjustused ei olnud piisavad, et saaks rääkida terve äritegevuse seiskamisest. Ei ole eluliselt usutav, et hoonet ei saanud nii kaua kasutada. Lisaks näitab majandusaasta aruanne, et 2023. a müügitulu ei muutunud võrreldes 2022. aastaga. Samuti ei muutunud tööjõukulud. Järelikult oli hoone osaliselt kasutusel või see ei mänginud äritegevuses rolli. Saamata jäänud tulu ei saanud kuidagi seotud olla ka COVID pandeemiaga või sellest taastumisega. Kuna majandusaasta aruanne esitatakse tagasiulatuvalt, on põhjust arvata, et kannatanu paisutas oma kahjumit ja ei kajastanud raamatupidamises kindlustuse väljamakset. Nagu kohus ise välja toob, ei olnud märkimisväärseid erisusi kuludes, kuigi vaid eelneval aastal oli kasum 6 korda väiksem. Kannatanu pidanuks esitama lepingud, mille järgi saaks järeldada, et 2023. a oleks reaalne tegevus toimunud samas tempos. Nõue tulnuks jätta rahuldamata.
6.Samuti on puudulik varalise kahju tõendamine. Dokumentidest on näha, et kindlustus on hüvitamata jätnud 3212,26 eurot, kuid kannatanu ei ole tõendanud, mis kaubaga konkreetselt tegu oli, mis seisundis see kaup oli ja miks selle hind oli selline nagu kannatanu väidab. Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025. a otsus
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. veebruaril 2025 maakohtu otsuse osas, millega süüdistatav tunnistati KarS § 203 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati, ning osas, millega süüdistatavale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus ning see jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kannatanu tsiviilhagi rahuldamise, menetluskulu hüvitamise ja asitõendite osas. KarS § 203 lg 1 järgi esitatud süüdistust ja kannatanu tsiviilhagi ning nendega seotud menetluskulu, samuti asitõendeid puudutavas osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Ülejäänud kuritegude eest mõistis kohus süüdistatavale uue liitkaristuse, jättes selle KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Samuti muutis ringkonnakohus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulu jäeti riigi kanda. Riigikohtu 6. märtsi 2026. a otsus
8.Riigikohtu 6. märtsi 2026 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsuse, tegi tühistatud osas osaliselt uue otsuse ja saatis kriminaalasja osaliselt uueks arutamiseks maakohtule ning jättis kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi riigi kanda ja mõistis riigilt Osaühingule Q apellatsioonimenetluse kulu katteks välja hüvitise. Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsus jõustati osas, millega Madis Pertsel tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 203 lg 1 järgi, talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, eelvangistus arvati karistusaja hulka, karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, otsustati asitõenditega toimimine ning süüdistatavalt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulu hüvitis. Kannatanu tsiviilhagi ja sellega seotud kannatanu menetluskulu hüvitamise, samuti kogu apellatsioonimenetluse 4(15)
1-24-2367 kulu hüvitamise osas, saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule KrMS § 310 lg-s 4 ette nähtud kohtukoosseisus. Menetlus ringkonnakohtus
9.Tallinna Ringkonnakohus teavitas 6. märtsil 2026 kohtumenetluse pooli asja uuest arutamisest apellatsioonimenetluses.
10.Enne apellatsiooni menetlusse võtmist, KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, esitasid seisukoha kannatanu esindaja, prokuratuur ning kaitsja.
11.Tallinna Ringkonnakohtu esimehe 12. märtsi 2026. a määrusega määrati kohtukoosseisuks eesistuja Markus Kärner ning liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild.
12.Ringkonnakohus määras 6. aprillil 2026 asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning selgitas pooltele, millised on tsiviilhagis esitatud nõuete õiguslikud eeldused ja millised asjaolud on pooltel tarvis esile tuua ja tõendada. Pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 21. aprillini 2026, seejärel said pooled kuni 28. aprillini 2026 esitada seisukohti või vastuväiteid teise poolte seisukohtadele ja taotlustele. Selle tähtaja jooksul esitas täiendava seisukoha ja tõendid üksnes kannatanu esindaja. Kannatanu esindaja R. Kuulme 11. märtsi 2026. a seisukoht
13.Kannatanu esindaja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Täiendavate tõenditena esitab kannatanu Osaühingu Q 2023. a majandusaasta aruande ning 2022–2025. a kasumiaruande.
14.Jõustunud otsusega on tuvastatud, et M. Pertsel süütas tootmishoone. Vaidluse all ei ole tema tegu; kannatanule kahju tekkimine, s.o hoone ja vara kahjustumine ning hoone kasutamise võimatus; põhjuslik seos teo ja kahju vahel ning M. Pertseli teo õigusvastasus (VÕS § 1045 lg 1 p-d 5-7).
15.Varalise kahju suurust 3527,26 eurot tõendavad Seesam kindlustuse maksmisotsused. Aia taastamiskulude osas ka U OÜ hinnapakkumine. Kannatanu on esitanud tõendid, kaitsja aga vastuväiteid tõendanud pole. Lisaks on Riigikohtu otsuse järel jõustunud maakohtu otsus M. Pertseli süüküsimuses, millega mh tuvastati varalise kahju kogusumma 187 467,11 eurot.
16.Saamata jäänud tulu osas on maakohus õigesti tuvastanud, et hagi esitamise hetkeks, s.o 28.03.2024 oli hoone taastamata ja kasutuskõlbmatu. Põleng toimus 18.12.2022, mistõttu ei olnud kannatanul võimalik hoonet kasutada enam kui aasta vältel. Kannatanu esitatud 2022. a majandusaasta aruande järgi oli 2022. a ärikasum 59 003 eurot. Sellega on tõendatud, et kannatanul oli tulu saamise tõenäosus vähemalt 59 000 eurot. Selle väite saab ümber lükata vaid teise tõendiga. Seda aga esitatud ei ole. Kaitsja viidatud 2023. a majandusaasta aruandest nähtub samuti, et kasum jäi teenimata. Nimelt kujunes 2023. a kahjumiks 8058 eurot.
17.Põlengu tõttu ei olnud võimalik jätkata metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmist, mistõttu kaotas kannatanu sellest valdkonnast saadava tulu. See nähtub ka 2023. a majandusaasta aruande kahjumist. Tootmishoone taastati 2024. a. Seejärel oli kannatanul võimalik senine äritegevus järk-järgult varasemale tasemele viia. 2024. a kasum oli 17 416,45 eurot, 2025. a 55 209,99 eurot. Seda tõendab lisatud kasumiaruanne perioodist 5(15)
1-24-2367 2022–2025. Kui ringkonnakohus ei nõustu, et saamata jäi 59 000 eurot, tuleb ringkonnakohtul kahju suurus kindlaks määrata VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi. Kaitsja Yaroslav Radziwilli 12. märtsi 2026. a seisukoht
18.Saamata jäänud tulu ei ole tõendatud. Kannatanu argumentatsioon põhineb ühe majandusaasta tulemuse üldistamisel. 2022. a kasumist ei saa järeldada seda, milline tulu jäi 2023. a teenimata. Ka kasumiaruandest nähtub, et ettevõtte majandustulemused on aastate lõikes märkimisväärselt kõikunud. Seega ei ole ettevõtte kasum stabiilne ega võimalda ühe aasta tulemuse põhjal teha usaldusväärset prognoosi. Täiendava tõendina esitab kaitsja Osaühing Q 2021. a majandusaasta aruande.
19.Kannatanu ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, milline tulu oleks 2023. a tegelikult teenitud. Ka 11. märtsi 2026. a seisukohas puuduvad viited konkreetsetele tellimustele, pooleliolevatele töödele, täitmata jäänud lepingutele jmt.
20.Arvestatud ei ole ka ettevõtte kulustruktuuriga. Kasumiaruandest nähtub, et ettevõtte tegevuskulud moodustavad väga suure osa käibest, sh on märkimisväärsed erinevad tegevuskulud, tööjõukulud ja põhivara kulum. Seega ei saa eeldada, et 2022. a kasum oleks automaatselt kordunud järgmisel aasta.
21.Kannatanu on valinud võrdlusperioodiks üksnes endale soodsa majandusaasta. Näiteks oli 2020. a ärikasum 16 768 eurot ja 2021. a vaid 8739 eurot. Selline valikuline võrdlus ei võimalda teha usaldusväärset järeldust ettevõtte tavapärase kasumipotentsiaali kohta. Prokuratuuri 12. märtsi 2026. a seisukoht
22.Prokuratuur märgib, et ei ole KrMS § 310 lg 5 järgi kohtumenetluse pooleks. Kannatanu esindaja esitatud tõendid on võimalik vastu võtta. Arusaamatuks jääb, mille põhjal on kannatanu valinud aruanded alates 2022. a, mitte varasemast, nt 2021. a, kui kasumitel oli tohutu erinevus. Kannatanu esindaja tähelepanu juhiti kohtueelses menetluses korduvalt sellele, et saamata jäänud tulu tuleb täpsemini tõendada. 2023. a võimalikku tulu saanuks prognoosida muude tõendite alusel, nt lepingud, millest nähtuvad täitmata jäänud tellimused, kirjavahetus ostjate-tellijatega jms. Kannatanu esindaja R. Kuulme 20. aprilli 2026. a seisukoht
23.Kaupade kahjustamisega tekitatud otsest varalist kahju 3212,26 eurot (kokku 10 707,52 eurot, millest kindlustus hüvitas 7495,26 eurot) tõendab Seesam kindlustuse maksmisotsus. Täiendava tõendina esitab kannatanu kindlustusele esitatud kahjustatud kaupade nimekirja, kaupade ostuarved ja fotod kahjustatud kaupadest. See tõendab kahjustatud kauba esemeid, kaupade väärtust ja faktilist asjaolu, et nimekirjas toodud kaup sai M. Pertseli korraldatud põlengu tõttu kahjustada.
24.Kannatanu leiab, et süüdimõistetu tegevus oli õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Tegemist oli heade kommete vastase tahtliku käitumisega. M. Pertsel süütas esmalt kannatanule kuuluva hoone aia taga seisva euroaluste hunniku ja seejärel hiljem hoone seina ääres asuvad euroalused. Seega tuleb asuda seisukohale, et M. Pertseli sooviks ja tahteks oli tegelikkuses ka hoone süütamine. Isegi kui asuda seisukohale, et M. Pertsel hoone süütamist ei soovinud, pidi ta teadma või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjel hoone süttib. See on tuvastatud ka maakohtu otsusega, mis annab kannatanule õiguse nõuda saamata jäänud tulu ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. 6(15)
1-24-2367
25.Vastuseks ringkonnakohtu selgitusele, et hagis toodud asjaoludel oleks võimalik nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist siis, kui käsitada süüdimõistetu tegevust õigusvastase majandus- või kutsetegevusse sekkumisena VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes, märgib kannatanu, et M. Pertseli tegu oli vahetult suunatud kannatanu majandustegevuse seiskamisele. Olles teadlik, et põlengu tagajärjel süttib hoone, saab M. Petselile omistada eesmärgi oma tegevusega hävitada tootmishoone ja sellega omakorda peatada igasugune majandustegevus tootmishoones.
26.Saamata jäänud tulu tõendamiseks esitab kannatanu täiendava tõendina: a) Väljavõtted kahjustatud hoone piltidest Google mapsist seisuga 2024, mis tõendavad, et ka 2024. a juulis oli hoone taastamata ja kasutuskõlbmatu; b) Raamatupidamisprogrammi väljavõtted metalli ostmise kohta perioodist 2021–2022 (s.o enne põlengut) ja 2023–2024 (s.o pärast põlengut), mis tõendavad, et pärast põlengu toimumist lõppes kannatanu senine majandustegevus – metallkonstruktsioonide tootmine – täielikult, mistõttu ei saanud sellest tegevusest enam tulu teenida, sest põlenud hoones ei saanud enam metallkonstruktsioone toota. On ka üldteada, et metallkonstruktsioone toodetakse metallist ning viidatud tõenditest nähtub, et 2023–2024 oli kannatanu ostetud metalli kogus 0 kg.
27.Kui ringkonnakohus leiab, et saamata jäänud tulu suurus on tõendamata, tuleb hüvitis määrata VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel.
28.Kannatanu esitab ka alternatiivse nõude, mille palub rahuldada siis, kui saamata jäänud tulu nõuet ei rahuldata. Sel juhul palub kannatanu hüvitada kasutamiseelised 49 867,8 eurot. Selleks annab aluse VÕS § 132 lg 4. Tootmishoone oli kannatanule vajalik majandustegevuses, seda tõendavad ka kannatanu ütlused. Kasutuseelise väärtuseks tuleb lugeda sarnase kinnisasja eest makstav kohalik keskmine üüritasu. Kannatanu tootmishoonega samas asukohas ja sarnaste hoonete tavapäraseks üürihinnaks on 6,8 eurot ruutmeetri eest kuus, mille tõendamiseks esitab kannatanu üürikuulutuse. Kannatanu hoone tavaäraseks üürihinnaks on seega 3324,52 eurot kuus (6,8 × 488,9), mistõttu on perioodi 18. detsember 2022 – 19. märts 2024 osas saamata jäänud kasutuseelise väärtuseks kokku 49 867,8 eurot (15 × 3324,52).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus rahuldab apellatsiooni osaliselt ning tühistab maakohtu otsuse osas, millega süüdimõistetult mõisteti kannatanu kasuks välja saamata jäänud tulu hüvitis 59 000 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab kannatanu hagi saamata jäänud tulu nõudes rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus maakohtu otsust ka menetluskulude osas. (I) Menetluslikud küsimused
30.Kannatanu apellatsioonile esitas kirjaliku seisukoha ka prokuratuur. Kuna prokuratuur ei ole tsiviilhagi esitanud, ei ole ta KrMS § 310 lg 5 järgi menetlusosaline. Seega jääb prokuratuuri seisukoht tähelepanuta.
31.Kannatanu esindaja esitas apellatsioonimenetluses täiendavate tõenditena: a) Osaühing Q 2023. a majandusaasta aruande; 7(15)
1-24-2367 b) Osaühing Q 2022–2025. a kasumiaruande; c) kindlustusele esitatud kahjustatud kaupade nimekirja; d) kaupade ostuarved; e) fotod kahjustunud kaupadest; f) väljavõtted tootmishoonet kujutavatest Google maps piltidest seisuga 2024; g) raamatupidamisprogrammi väljavõtted metalli ostmise kohta perioodist 2021–2022 ja 2023–2024.
32.Kaitsja esitas täiendava tõendina Osaühingu Q 2021. a majandusaasta aruande.
33.Kohtumenetluse pooltel tõendite lubatavuse ja asjakohasuse osas vastuväiteid ei olnud, seega võtab kolleegium poolte esitatud täiendavad tõendid asja juurde. (II) Otsene varaline kahju
34.Hagiavalduse järgi tekitas süüdimõistetu kannatanule tootmishoone süütamisega varalist kahju 3527,26 eurot. Täpsemalt tekitati kahju tootmishoones asunud kaupade kahjustamisega 3212,26 eurot ning kinnistul asunud aia kahjustamisega 315 eurot. Maakohus rahuldas hagi, ent ei selgitanud nõuetekohaselt välja nõude materiaalõiguslikke eeldusi ega seda, kas ja millise kahju tekitas süüdimõistetu kannatanu kaupade rikkumisega (vt Riigikohtu otsuse p 19).
35.Ehkki apellant taotleb kannatanu tsiviilhagi tervikuna rahuldamata jätmist, ei esitata apellatsioonis ühtegi vastuväidet aia taastamiskulude osas. Niisiis on apellatsioonimenetluses vaidluse all üksnes see osa otsese varalise kahju hüvitamise nõudest, mis seondub kahjustatud kaupadega.
36.Ringkonnakohus selgitab esmalt nõude rahuldamise materiaalõiguslikke eeldusi. Kannatanu vara süütamine ning seeläbi kannatanule otsese varalise kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, sest tegemist on kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 alusel on seega võimalik nõuda otsese varalise kahju hüvitamist. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitamiseks maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub VÕS § 132 lg 2 järgi hüvitamisele hävinud asja väärtus. Süüdimõistetu tegu ning selle õigusvastasus on jõustunud kohtuotsusega tõendatud.
37.Kaupade väärtuse osas esitas kannatanu maakohtu menetluses tõendina kindlustusandja maksmisotsuse. Sellest nähtub, et kaupade kindlustussumma oli 7500 eurot, kuid kahjunõude summa oli 10 707,52 eurot. Kahjunõude summast arvati maha alakindlustus 30%. Seega oli hüvitatavaks summaks 7495,26 eurot (II kd, tl-d 186–187 pöördel). Apellant on õigesti märkinud, et kannatanu esitatud tõendist ei ole võimalik aru saada ega kontrollida, mis kaubaga konkreetselt tegemist oli, mis seisundis see kaup oli ja miks selle hind on just see, mida kannatanu väidab.
38.Kannatanu esindaja viitas ringkonnakohtule esitatud täiendavas avalduses sellele, et varalise kahju suurus on tuvastatud maakohtu jõustunud kohtuotsusega. Nimelt tuvastas maakohus süüdimõistvat otsust tehes, et süüdimõistetu põhjustas varalise kahju 187 467,11 eurot (maakohtu otsuse p 24). Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtu otsuse järgi ei tuvastanud maakohus nõutaval viisil seda, kas ja millise kahju süüdimõistetu kannatanu kaupade rikkumisega tekitas (vt Riigikohtu otsuse p 19). See minetus ei mõjutanud 8(15)
1-24-2367 süüdimõistetu süüküsimust, sest maakohtul oli igal juhul õigus selles, et süüdimõistetu tekitatud varaline kahju ületas KarS § 203 lg-s 1 sätestatud suure kahju ulatust mitmekordselt. Tekitatud kahjust suurusjärgus 185 000 eurot on vaidlus üksnes ligikaudu 3000 euro osas. Järelikult ei ole ringkonnakohus tsiviilhagi puudutavas osas KrMS § 310 lg 4 järgi seotud maakohtu otsuses märgitud varalise kahju suurusega.
39.Apellatsioonimenetluses esitas kannatanu esindaja täiendavalt kindlustusandjale esitatud kaupade tabeli loetelu koos kaupade maksumuse ja kahjustuse kirjeldusega; ostuarved, millelt nähtub ostetud kaupade hind ning pildid, mis kujutavad mh hävinenud kaupu. Kaitsja kohtu määratud tähtaja jooksul kannatanu seisukohtadele vastuväiteid ei esitanud. Kolleegiumi hinnangul võimaldavad kannatanu esitatud tõendid asjakohaste vastuväidete puudumisel usutavalt järeldada, et kannatanul tekkis hagiavalduses märgitud kahju.
40.Eeltoodud põhjustel jääb otsese varalise kahju nõude rahuldamise osas maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. (III) Saamata jäänud tulu
41.Hagiavalduse järgi jäi kannatanul tootmishoone süütamise tõttu saamata tulu 59 000 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu kahjunõude, kuid jättis nõude materiaalõigusliku aluse välja selgitamata ega hinnanud sisuliselt, kas haginõude rahuldamise eeldused on täidetud. Samuti ei tuvastanud maakohus nõutaval viisil saamata jäänud tulu (vt Riigikohtu otsuse p 19).
42.Ringkonnakohus selgitab, et kahju tekitaja ei vastuta deliktiõiguse järgi üldjuhul nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt ka VÕS § 127 lg 2). Seega on saamata jäänud tulu hüvitamine deliktiõiguse järgi erandlik (vt RKTK 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 25).
43.VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel saamata jäänud tulu hüvitamist nõuda ei saa (vt VÕS § 132).
44.Ka ei saa saamata jäänud tulu osas kahju hüvitamise aluseks olla VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus KarS § 203 lg-ga 1. KarS § 203 lg 1 võib küll põhimõtteliselt olla deliktiõiguslikuks kaitsenormiks (vrd nt RKKK 15.06.2015, 3-1-1-42-15, p 94 koos sealsete viidetega), ent KarS § 203 lg 1 kaitseb isiku omandit, mitte tema vara tervikuna (vrd KarS 13. ptk 1. jagu ning 2. jagu). Nii tuleb ka KarS § 203 lg-s 1 nimetatud kahju tuvastamisel lähtuda VÕS §-s 132 ette nähtud asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitatava kahju suuruse kindlakstegemisest, mistõttu ei kuulu saamata jäänud tulu kuriteokoosseisu kaitsealasse (RKKK 09.06.2023, 1-21-2315/77, p-d 41–43). Sellest aga omakorda tuleb, et KarS § 203 lg 1 kaitse-eesmärk on kokkulangev VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, mistõttu ei saa saamata jäänud tulu hüvitamist nõuda ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus KarS § 203 lg-ga 1.
45.Hagis toodud asjaoludel tekkis väidetav kahju sellest, et kannatanul ei olnud võimalik oma majandustegevusega jätkata. Niisiis oleks võimalik saamata jäänud tulu hüvitamist nõuda siis, kui käsitada süüdimõistetu tegevust õigusvastase majandus- või kutsetegevusse sekkumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 6). VÕS § 1049 järgi loetakse teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine õigusvastaseks mh siis, kui see toimus tegevusse õigusvastase sekkumise tagajärjel, mis on vahetult 9(15)
1-24-2367 suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. VÕS § 127 lg 2 võimaldab sel alusel nõuda ka puhtmajandusliku kahju hüvitamist (vt sama seisukohta M. Käerdi, T. Tampuu. VÕS § 1045 kommentaar 3.7 – P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020). Tootmishoone süütamine võib olla käsitatav muu õigusvastase teona, ent kannatanu peab tõendama ka seda, et see tegu oli vahetult suunatud tema majandustegevuse seiskamisele. Nimelt eeldab õigusvastasus üldjuhul tahtlikku tegevust, mille eesmärk on seisata majandus- või kutsetegevus (RKTK 10.12.2025, 2-18-11694, p 17). Kokkuvõtvalt peab saamata jäänud tulu hüvitamist nõudev kannatanu esile tooma ja tõendama, et 1) süüdimõistetu süütas tootmishoone (see on tõendatud jõustunud osaotsusega); 2) süüdimõistetu tegevuse eesmärgiks oli kannatanu majandustegevuse seiskamine; 3) süüdimõistetu tegu seiskas kannatanu majandustegevuse oluliseks ajaks täielikult või osaliselt, ning 4) majandustegevuse seiskamisega jäi kannatanul saamata tulu (st tekkis kahju). Süüdimõistetu vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu või süü puudumise. Viimasega seoses selgitab kolleegium täiendavalt, et kuna VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku hooletust, mitte tahtlust (vt RKTK 12.01.2009, 3-2-1-127-08, p 15), lasub majandustegevuse seiskamise tahtluse tõendamine endiselt kannatanul (vt ka RKTK 10.12.2025, 2-18-11694, p 17.3).
46.Kolleegiumi hinnangul on tõendamata, et süüdimõistetu eesmärgiks oli kannatanu majandustegevuse seiskamine.
47.Kannatanu ei ole esile toonud, mis seos tal süüdimõistetuga oli ning mis asjaolude põhjal saaks kohus järeldada, et süüdimõistetu eesmärk oli kannatanu majandustegevus seisata. Seda, mis seos süüdimõistetul tootmishoonega oli ning kas ta üldse teadis, milleks seda hoonet kasutatakse, ei ole võimalik järeldada ka kriminaalasja materjalidest.
48.Maakohtu otsusega tuvastati, et süüdimõistetu küll tahtis euroalused süüdata, kuid tema otseseks eesmärgiks ei olnud hoone süütamine. Hoone süttimist pidas maakohus kõrvaltagajärjeks, mille suhtes oli M. Pertselil vähemalt otsene tahtlus. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu edasised põhjendused tahtluse vormi tuvastamise osas on mitmetimõistetavad. Nimelt leidis maakohus, et M. Pertsel pidi teadma või vähemalt möönma, et euroaluste süütamise tagajärjel süttib hoone (maakohtu otsuse p 25). Sõna „pidi“ viitab aga sellele, justkui heidaks maakohus süüdimõistetule ette sootuks hooletust (vt RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 30). Ilmselt pidas maakohus siiski silmas seda, et ehkki kohus täpselt toimepanija pähe ei näe, siis ei ole muud võimalust, kui et ta teadis või vähemalt möönis, et hoone süttib. Ka „teadmise“ ja „möönmise“ alternatiivne kasutamine tekitab segadust. Nimelt viitab teadmine KarS § 16 lg 3 järgi otsese tahtlusele intellektuaalsele elemendile. Möönmine aga nii kaudse tahtluse kui ka otsese tahtluse voluntatiivsele elemendile (KarS § 16 lg-d 3 ja 4). Niisiis ei võimalda lause „teadis või vähemalt möönis“ teha järeldust selles, kas maakohus tuvastab otsese või kaudse tahtluse. Mõningasest vastuolust hoolimata mõistab ringkonnakohus maakohtu otsust siiski nii, et M. Pertsel täitis KarS § 203 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tootmishoone kahjustamise osas otsese tahtlusega, s.t ta teadis, et tootmishoone saab vähemalt enam kui 4000 euro ulatuses kahjustada ja ta möönis seda. Otsesest tahtlusest tootmishoone kahjustamise osas ei saa aga järeldada, et süüdimõistetu eesmärgiks olnuks kannatanu majandustegevus seisata.
49.Ehkki kannatanu esindaja ei ole selles küsimuses ise kriminaalasja materjalidele tuginenud, nähtub toimikumaterjalidest, et kannatanu seaduslik esindaja tundis M. Pertselit. Nimelt märkis kannatanu seaduslik esindaja ülekuulamisel, et tundis 10(15)
1-24-2367 videosalvestiselt ära M. Pertseli, keda ta tunneb oma tuttava kaudu. Rohkem informatsiooni kannatanu seaduslik esindaja enda seoste kohta M. Pertseliga või viimase võimalike motiivide kohta ei andnud (II kd, tl-d 2 pöördel – 3). Ka jäi kannatanu seaduslik esindaja neis küsimustes kidakeelseks kohtuistungil (II kd, tl 252e pöördel; 29.08.2024 kohtuistungi protokoll). Ehkki kohtuistungil tehtud avaldused ei sisaldagi olulist tõendusteavet, märgib kolleegium siiski, et kuivõrd kannatanu seaduslikku esindajat kohtus üle ei kuulatud (lühimenetluse tõttu polnuks see ka võimalik), siis neid avaldusi tõendina kasutada ei saaks. Ka ei ole kannatanu seadusliku esindaja ülekuulamist taotletud ringkonnakohtus. Tema ütlused oleks aga võinud võimaldada teha järeldusi süüdimõistetu võimalike motiivide kohta.
50.Kuivõrd ringkonnakohtu käsutuses ei ole majandustegevuse seiskamise eesmärgi tuvastamiseks täiendavaid tõendeid, saab kolleegium lähtuda üksnes maakohtu tuvastatust – süüdimõistetu eesmärgiks ei olnud tootmishoone süütamine, kuid ta teadis, et euroaluste süütamisel saab ka hoone kahjustada. Seda, et tema tegevus oleks suunatud kannatanu majandustegevuse seiskamisele, tõendid järeldada ei võimalda.
51.Tõendamata on ka majandustegevuse oluliseks ajaks seiskamine ning seeläbi saamata jäänud tulu.
52.Põleng toimus 18. detsembril 2022. Kannatanu esindaja leiab, et vaidlust ei ole selles, et hagi esitamise hetkeks 28. märtsil 2024 oli hoone taastamata ja kasutuskõlbmatu. Ringkonnakohus märgib siiski, et kaitsja tugines sellele, et kannatanu väide on tõendamata, nii maakohtu menetluses (II kd, tl 256 pöördel) kui ka apellatsioonis. Asja teistkordsel arutamisel esitas kannatanu oma väite tõendamiseks kaks pilti Google maps kaardirakenduse tänavavaatest. Mõlemad pildid on tehtud 2024. a juulis. Ühel pildil on näha maja kahjustunud sein ning teisel kahjustunud katus. Ringkonnakohus möönab, et need tõendid kinnitavad kannatanu väidet, et 2024. a juuliks ei olnud hoonet veel (vähemasti täielikult) taastatud. Ent apellant vaidlustab ka asjaolu, et hoone kahjustused olid sellised, mis välistasid täielikult hoone kasutamise metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmiseks. Kannatanu esitatud piltidelt ning kriminaalasja materjalist (II kd, tl-d 27–65) nähtub, et valdavalt sai kahjustada suure hoone üks sein ning selle juures olev katuseosa, kuid tõenditest ei saa järeldada, et hoonet ei olnud üldse võimalik sihipäraselt kasutada.
53.Kannatanu esindaja soovis 2023. a saamata jäänud tulu algselt tõendada vaid 2022. a majandusaasta aruandega. Mõistagi ei võimalda 2022. a majandusaasta aruanne teha mitte ühtegi järeldust 2023. a tulude kohta. Asja uuel arutamisel ringkonnakohtus esitas kannatanu esindaja täiendavate tõenditena 2023. a majandusaasta aruande, 2022–2025. a kasumiaruande ning raamatupidamisprogrammi väljavõtted metalli ostmise kohta perioodidel 2021–2022 (enne põlengut) ning 2023–2024 (pärast põlengut). Kaitsja esitas omapoolse tõendina aga kannatanu 2021. a majandusaasta aruande.
54.Viidatud tõenditest nähtub, et kui kannatanu 2022. a ärikasum oli 59 003,29 eurot, siis 2023. a ärikahjumiks oli 5136,37 eurot. See võiks esmapilgul kinnitada kannatanu väidet põlengu tõttu saamata jäänud tulu kohta. Ringkonnakohus soostub siiski apellandi seisukohaga, et erinevate aastate andmete kõrvutamine sellist järeldust ei toeta. Ehkki 2022. a teeniti ärikasumit 59 003,29 eurot, siis 2021. a ärikasum oli üksnes 8739 eurot. Niisiis ei saa väita, et 2022. a ärikasum olnuks ilma põlenguta saavutatud ka 2023. aastal. Ka on apellant menetluse jooksul õigesti märkinud, et majandusaasta aruandes välja toodud ärikasum võib sõltuda arvukatest teguritest, mistõttu ei ole, vähemasti reeglina, 11(15)
1-24-2367 üksnes selle numbri põhjal võimalik järeldada, et tulu on jäänud saamata just põlengu tõttu. Kannatanu väidet majandustegevuse seiskumise ja saamata jäänud tulu kohta ei toeta ka see, et 2022. ja 2023. a müügitulu polnud mitte ainult võrreldavas suurusjärgus, vaid 2023. a oli see suisa ligikaudu 7000 euro võrra suurem. Aastatel 2022 ja 2023 olid sarnased ka tegevuskulud ja tööjõukulud. Kuna tsiviilhagis seotakse saamata jäänud tulu 2022. a ärikasumi suurusega, järeldub tsiviilhagist, et kogu 2022. a ärikasum teeniti metallkonstruktsioonide tootmisega, s.o majandustegevusega, mis väidetavalt seiskus 2023. a täielikult. Ometigi kasvas 2023. a – ajal, mil kannatanu ainus kasumit toov tegevus väidetavalt seisis – kannatanu müügitulu ning kannatanu tööjõukulud jäid samale tasemele.
55.Kõige olulisem vahe 2022. ning 2023. a vahel näib selles, et 2022. a teeniti muud äritulu 64 838,06 eurot. Seevastu järgmistel aastatel on muud äritulud piirdunud mõnesaja euroga. Samas ei võimalda tõendid järeldada, et muu äritulu oleks seotud majandustegevusega, mis põlengu tagajärjel seiskus. Nimelt oli 2021. a muu äritulu üksnes 879 eurot. Kannatanu esindaja väidab 11. märtsi 2026. a seisukohas sedagi, et 2024–2025. a suudeti senine äritegevus taastada varasemale tasemele. Samas on ka 2024– 2025. a muud äritulud jäänud mõnesaja euro piiresse.
56.Ka ei ole saamata jäänud tulu tõendamiseks kohased kannatanu esindaja esitatud väljavõtted metalli ostmise kohta. Neist väljavõtetest on võimalik järeldada vaid seda, et põlengu eel on kolmelt äriühingult materjali ostetud ning põlengu järel neilt kolmelt äriühingult metalli ostetud ei ole. See, et neilt kolmelt äriühingult enam tooret ei ostetud, ei tähenda, et tootmine oli välistatud ja majandustegevus seiskus.
57.Kolleegiumil on keeruline mõista, miks vaatamata sellele, et nii prokurör, kaitsja kui ka kohus on teinud arvukalt vihjeid asjakohaste tõendite osas, on saamata jäänud tulu tõendamiseks valitud sedavõrd ebasobiv viis ning esitatud vaid väga kaudseid tõendeid. Kui kannatanul oli võimalik välja võtta andmed toormaterjali ostmise kohta, oleks raskusteta olnud võimalik esile tuua ja tõendada ka näiteks seda, millises mahus enne põlengut metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmisest tulu teeniti (esitades nt müügiarved või lepingud), samuti seda, et põlengu järel konstruktsioone enam ei müüdud (esitades nt väljavõtte müügitulude arvestusest, täitmata jäänud lepingutest vmt). Isegi kui mingil äärmuslikul asjaolul kannatanu käsutuses selliseid dokumente ei ole, olnuks neid asjaolusid võimalik tõendada kas või mõne tunnistaja ülekuulamisega. Kriminaalasjas esitatud tõendeid hinnates tuleb aga tõdeda, et kannatanu esindaja ei ole tõendanud isegi seda, et kannatanu oleks üldse kunagi mõne metallkonstruktsiooni või selle osa tootmisest tulu teeninud. Selle asemel on esitatud erinevaid äärmiselt kaudseid tõendeid, mis kannatanu soovitud järeldust teha ei võimalda. Ses olukorras on ilmselgelt asjakohatu ka kannatanu esindaja seisukoht, et ringkonnakohus peaks saamata jäänud tulu kindlaks tegema VÕS § 127 lg 6 järgi (vt RKTK 09.07.2023, 2-20-5869/87, p 18). Nimelt ei ole ringkonnakohtul raskusi saamata jäänud tulu täpse suuruse kindlaks tegemisega, vaid kolleegium leiab, et tõendamata on see, et kannatanul oleks üldsegi saamata jäänud tulu näol kahju tekkinud.
58.Kuna tõendamata on, et süüdimõistetu tegevus oli suunatud kannatanu majandustegevuse seiskamisele, samuti see, et kannatanu majandustegevus seiskus ning tal jäi sellest saamata tulu, ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1049 järgi täidetud.
12(15)
1-24-2367
59.Kannatanu esindaja leidis täiendavas seisukohas, et saamata jäänud tulu hüvitamiseks annab aluse ka VÕS § 1045 lg 1 p 8. Kuna ringkonnakohus leidis, et kannatanul tekkinud kahju on tõendamata, ei saaks kannatanu nõuet rahuldada ka siis, kui käsitada süüdimõistetu tegu heade kommete vastase tahtliku käitumisena.
60.Kannatanu 20. aprilli 2026. a seisukohas esitab kannatanu alternatiivse kasutamiseelise hüvitamise nõude 49 867,8 eurot. Ehkki kannatanu nimetab seda tsiviilhagi täpsustamiseks, on tegemist hagi muutmisega. Kuna hagi muutmiseks ei ole mõjuvat põhjust, ei nõustu kolleegium hagi muutmisega (TsMS § 376 lg 2).
61.Kokkuvõtvalt rikkus maakohus saamata jäänud tulu nõude osas tsiviilhagi rahuldamisel materiaal- ja menetlusõigust. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 338 p-de 2 ja 3 alusel osas, millega maakohus mõistis süüdimõistetult kannatanu kasuks välja 59 000 eurot saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Selles osas teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 5 alusel uue otsuse, millega jätab kannatanu tsiviilhagi saamata jäänud tulu nõudes rahuldamata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt. (IV) Menetluskulud (1) Menetluskulud enne apellatsioonimenetlust
62.Maakohtu otsuse osaline tühistamine mõjutab ka menetluskulude jaotust. Maakohus rahuldas tsiviilhagi täies ulatuses ning pidas kannatanul tekkinud menetluskulusid 976 eurot (488 eurot kohtueelses menetluses tekkinud kulud (II kd, tl 263) + 488 eurot maakohtu menetlusega seonduvad kulud (II kd, tl 264) = 976) mõistlikuks. Nendest menetluskuludest 488 eurot mõistis maakohus KrMS § 182 lg 2 alusel välja süüdimõistetult ning 488 eurot jättis KrMS § 180 lg 3 järgi riigi kanda.
63.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ehkki maakohus pidas kannatanul tekkinud menetluskulusid tervikuna põhjendatuks ning neid summasid ei ole apellatsioonis vaidlustatud, ei ole ringkonnakohus KrMS § 191 lg 3 järgi menetluskulude üle otsustamisel seotud apellatsiooni piiridega (vt RKKK 15.11.2016, 3-1-1-90-16, p 12). Ringkonnakohus peab õigusteenusele kulutatud aega ja tasumäära mõistlikuks ja põhjendatuks, kuid ilma käibemaksuta. Osaühing Q on käibemaksukohustuslane Käibemaksukohustuslane saab aga nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Taotlustes pole viidatud, et käibemaksukohustuslastest arve saajal pole võimalik õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu (vt samamoodi Riigikohtu otsuse p 31). Arvetel on märgitud käibemaksumääraks 22% ning ilma käibemaksuta on kannatanul tekkinud menetluskulud 800 eurot (400 eurot kohtueelses menetluses ja 400 eurot kohtumenetluses).
64.Edasi peab ringkonnakohus hindama, milline osa menetluskuludest seondus süüdistatava süüküsimuse ning milline tsiviilhagi lahendamisega, sest KrMS § 180 lg 1 järgi jäävad üksnes süüküsimuse arutamisest tingitud menetluskulud süüdimõistetu kanda. Kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud – s.o 400 eurot – seonduvad arve järgi kriminaalasja materjalidega tutvumise ning tsiviilhagi täpsustuse koostamisega (II kd, tl 213). Kohtumenetluse kulud seonduvad istungil osalemise ning ettevalmistamisega (II kd, tl 264). Kuna kannatanu ei ole ise menetluskulusid tsiviilhagi ja süüküsimuse osas 13(15)
1-24-2367 eristanud, teeb seda kolleegium hinnanguliselt (vrd RKKK 23.09.2021, 1-20-2438/33, p-d 51-53). Valdav osa kannatanu valitud esindaja tööst seondus just tsiviilhagiga. Ringkonnakohus leiab, et süüküsimuse arutamisega seondub 1/4 menetluskuludest ning tsiviilhagiga 3/4.
65.Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu 200 eurot (800 × 1⁄4 = 200) mõistab ringkonnakohus KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult kannatanu kasuks välja.
66.Kannatanu tsiviilhagiga seotud menetluskulud on 600 eurot (800 × 3⁄4 = 600). Ringkonnakohus rahuldab hagi üksnes osaliselt. KrMS § 182 lg 3 järgi jaotab kohus hagi osalisel rahuldamisel tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu vahel. Reeglina tuleb juhinduda KrMS § 38 1 lg 6 ja TsMS § 163 lg 1 alusel põhimõttest, mille kohaselt jaotatakse menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (RKKK 07.10.2022, 1-21-3082/28, p 34). Kannatanu nõudis 62 527,26 euro hüvitamist. Hagi rahuldati summas 3527,26 eurot ehk 5,6% ulatuses. 5,6 % 600 eurost on ümardatult 34 eurot. Järelikult tuleb süüdimõistetult KrMS § 182 lg 3 alusel kannatanu kasuks välja mõista ka 34 eurot tsiviilhagiga seotud menetluskulude katteks.
67.Ülejäänud enne apellatsioonimenetlust kantud kannatanu menetluskulud jäävad KrMS § 182 lg 3 järgi tema enda kanda.
68.Eeltoodut kokku võttes mõistab ringkonnakohus süüdimõistetult kannatanu kasuks välja 234 eurot (200 + 34 = 234) enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulude katteks. Kuna see on niigi ligi poole väiksem sellest, mis süüdimõistetult maakohtu menetluses välja mõisteti, ei kasuta ringkonnakohus KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust jätta see summa süüdimõistetu varalise seisundi ja resotsialiseerumisväljavaadete tõttu osaliselt riigi kanda.
69.Süüdimõistetult välja mõistetud riigi õigusabi tasu osas ringkonnakohtul maakohtu otsuse muutmise pädevust ei ole. Ringkonnakohus on seotud Riigikohtu otsuse p-s 28 väljendatud seisukohaga, et olenemata edasises menetluses tsiviilhagi kohta tehtavast otsustusest, tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskuluna riigile kogu see riigi õigusabi tasu summa (710 eurot 4 senti), mille maakohus temalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistis. (2) Apellatsioonimenetluse kulud
70.Apellatsioonimenetluse kuludeks on nii need kulud, mis tekkisid asja esimesel kui ka teisel arutamisel ringkonnakohtus. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud otsuse, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (a) Esimene arutamine ringkonnakohtus
71.Kaitsja Y. Radziwill esitas asja esimesel arutamisel apellatsioonimenetluses taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse küll osas, millega ringkonnakohus jättis süüdimõistetule määratud riigi õigusabi tasu riigi kanda, kuid mitte osas, millega ringkonnakohus määras selle kulu kindlaks (vt Riigikohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 4). Ringkonnakohtu otsuse järgi määrati tasu suuruseks 175,68 eurot (144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot). Sellest summast peab ringkonnakohus lähtuma ka asja uuel arutamisel.
14(15)
1-24-2367
72.Kannatanu esindaja taotleb seoses asja esimese arutamisega apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist summas 350 eurot. Taotluse järgi anti kannatanule apellatsioonimenetluses õigusabi 3 tundi 30 minutit. Õigusteenuse hinnaks oli 100 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Niisiis taotleb kannatanu esindaja 350 euro hüvitamist (3,5 × 100 = 350). Ringkonnakohus peab õigusteenusele kulutatud aega ja tasumäära mõistlikuks. (b) Teine arutamine ringkonnakohtus
73.Kaitsja Y. Radziwill esitas asja teisel arutamisel apellatsioonimenetluses taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus Riigikohtu otsuse, kannatanu vastuse ja prokuratuuri vastuse analüüsile 90 minutit, mille eest palub kaitsja määrata tasuks 108 eurot. Süüdistatava seisukoha koostamisele ja esitamisele kulus 90 minutit, mille eest palub kaitsja määrata tasuks 108 eurot. Kogutasule 216 eurot (108 + 108 = 216) lisandub käibemaks 51,84 eurot. Seega palub kaitsja riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 267,84 eurot (216 + 51,84 = 267,84). Ringkonnakohus peab õigusabile kulunud aega mõistlikuks ja tasutaotlust põhjendatuks ning määrab Advokaadibüroole Radziwill vandeadvokaadi Yaroslav Radziwill poolt süüdimõistetule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 267,84 eurot (sh käibemaks).
74.Kannatanu esindaja taotleb seoses asja teise arutamisega apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist summas 700 eurot. Riigikohtu otsuse tutvumisele ja täiendava seisukoha koostamisele kulus 3 tundi 30 minutit, ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ning täiendava seisukoha koostamisele samuti 3 tundi 30 minutit. Õigusteenuse hinnaks oli 100 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Niisiis taotleb kannatanu esindaja 700 euro hüvitamist (350 + 350 = 700). Ringkonnakohus peab õigusteenusele kulutatud aega ja tasumäära mõistlikuks. (c) Kokkuvõte
75.Kokkuvõtvalt on süüdistatavale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 443,52 eurot (175,68 + 267,84 = 443,52). See kulu jääb KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
76.Kannatanu valitud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu on 1050 eurot (350 + 700 = 1050). See kulu mõistetakse KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.