Liiklussüüteod

4.3 Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega tunnistati J. Ilves süüdi KarS § 4231 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Samuti tunnistati J. Ilves süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti talle 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mis asendati 600 tunni üldkasuliku tööga. Kuna J. Ilves aga asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde ei teinud, pöörati Tartu Maakohtu 14.03.2018. a määrusega J. Ilvesele Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub ilmekalt J. Ilvese suhtumine üldkasuliku töö tegemisse. Ajal, mis J. Ilves pidi üldkasulikku tööd tegema, tööl ei käinud, kuid sellest hoolimata ei teinud ta ka üldkasuliku töö tunde vastavalt ajakavale. J. Ilves selgitas kriminaalhooldusametnikule ärritunult, et ta ei saa last järelevalveta jätta ja lapse ema Eve Kivi, kes viibis lapsehoolduspuhkusel, ei pea kogu aeg lapsega tegelema. Kohtus selgitas süüdistatav täiendavalt, et laps oli haige, kuid ühtegi tõendit tal selle kohta esitada ei olnud. Kohus leidis, et J. Ilvese väljatoodud põhjendused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ei ole aktsepteeritavad ega käsitletavad mõjuvatena. 4.4 Tartu Maakohtu 02.11.2018. a määrusega jäeti J. Ilves karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et J. Ilvese peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on temal esinev alkoholisõltuvus ning ka J. Ilves ise tunnistas, et üldkasuliku töö mittetegemine oli tingitud eelkõige alkoholi tarvitamisest. J. Ilves kandis karistust 07.06.2018. a - 11.01.2019. a. 4.5 08.12.2019. a, s.o 11 kuud pärast Tartu Maakohtu 01.11.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist juhtis J. Ilves taaskord mootorsõidukit omamata juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes. Nende tegude eest karistati süüdistatavat Tartu Maakohtu 10.12.2019. a otsusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistusest tuli J. Ilvesel koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning karistuse ülejäänud osa jättis kohus KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Šokivangistust kandis süüdistatav 10.02.2020. a - 08.05.2020. a. 4.6 Katseajal pani J. Ilves toime uue süüteo, nimelt karistati teda Tartu Maakohtu 25.01.2021. a otsusega KarS § 120 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. Kohus mõistis J. Ilvesele KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, suurendades talle mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2019. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõistis J. Ilvesele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva reaalset vangistust. 4.7 Viimati nimetatud otsuse alusel viibis süüdistatav vangistuses 28.11.2020. a - 24.08.2022. a. Neli kuud pärast vanglast vabanemist pani J. Ilves taaskord toime uued õigusrikkumised. Tartu Maakohtu 09.03.2023. a otsusega väärteoasjas nr 4-23-238 karistati Jano Ilvest LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi 27.12.2022. a toime pandud väärtegude eest arestiga 12 päeva, mida süüdistatav kandis ajavahemikul 10.05.2023. a - 22.05.2023. a. 4.8 Käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad teod pani süüdistatav toime 03.03.2023. a ehk vähem kui 3 kuud pärast 27.12.2022. a toime pandud väärtegusid. 4.9 Karistusregistrist nähtub, et J. Ilvest on karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi. Väärteo pani ta toime 6. mail 2023. a ehk loetud päevad enne seda, kui ta asus LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi toime pandud tegude eest aresti kandma.

4.10 Eelnevast nähtub, et süüdistatavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omamata juhtimisõigust. Temale mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga, kuid J. Ilves töö tunde ei sooritanud, mistõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Lisaks on süüdistatavale mõistetud karistuseks šokivangistus, millest tuli reaalselt ära kanda 3 kuud ning ülejäänud karistuse osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata, allutades J. Ilvese käitumiskontrollile. Katseajal pani süüdistatav toime uue kuriteo ning selle eest mõisteti talle liitkaristuseks reaalne vangistus. 4.11 Süüdistatava käitumine annab alust arvata, et talle varem mõistetud karistused ei ole tema liiklusohtlikku käitumist vähimalgi määral mõjutanud ning õigeid järeldusi ta oma tegevusest ega ka karistustest teinud ei ole. Seega esineb reaalne oht, et J. Ilves võib uusi liiklussüütegusid toime panna ka edaspidi. 4.12 Kaitsja tõi välja, et J. Ilvesel on nüüdseks töökoht ja perekond, mis võimaldavad tal hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Reaalse vangistuse mõistmisega teeme kahju mitte ainult süüdistatavale, vaid ka tema perele. 4.13 Kohus nõustub prokuröriga selles, et laps oli J. Ilvesel olemas juba siis, kui ta kuritegusid toime pani. See asjaolu ei takistanud teda mitte kuidagi uusi süütegusid toime panemast. 4.14 Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, kuna varem süüdistatav üldkasuliku töö tunde ei teinud ning jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab selgelt, kuidas J. Ilvesel on tekkinud karistamatuse tunne. Üldkasuliku töö kohaldamise kahjuks räägib ka süüdistatava tervislik seisund praegusel ajal. J. Ilves avaldas kohtus, et tal on jalavigastus, mille tõttu ta ei saa enda töökohustusi ehitusel täita ja ei ole teada, millal ta jalg paraneb. Seega ei võimaldaks süüdistatava jalavigastus ka üldkasulikku tööd teha. Kohus on veendunud, et käesoleval juhul saab uute süütegude toimepanemisest hoidumist tagada vaid reaalne vanglakaristus. 4.15 Süüdistatav avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. 4.16 J. Ilvesele tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras ehk 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Seega tuleb J. Ilves süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. 4.17 KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 7 kuu vangistuse võrra ning mõista J. Ilvesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb J. Ilvese eelvangistuses viibitud aeg 03.03.2023.a - 05.03.2023. a, so 3 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Apellatsioon

psühhiaatri/psühholoogi/terapeudi otsuseni, et nõustamise vajadus seoses süüdistataval esineva võimaliku alkoholisõltuvuse osas on ära langenud. Rahuldada kaitsja tasu taotlus. 5.1 Süüdistatav võtab omaks maakohtu etteheited tema varasema vastutustundetu käitumise pärast ja ei püüa ennast selles osas kuidagi õigustada ega vabandada. Maakohus ei ole piisavalt argumenteerinud süüdistatava elukorraldust pärast viimast õigusrikkumist ja asjaolusid, mis määravad süüdistatava edasise elukäigu. Süüdistatav kardab, et järjekordne pikaajaline vanglakaristus võtab temalt kõige lähedasemad ja ta ei pruugi enam uuesti jalgadele tõusta ning edaspidi eluga iseseisvalt toime tulla. 5.2 Maakohtu istungi ajal oli süüdistataval jalatrauma, mis käesolevaks ajaks on paranenud ja süüdistatav on võimeline tegema ka rasket füüsilist tööd selleks, et heastada tööga oma süüteod teiste ühiskonnaliikmete ees.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.