1-22-3356/10 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2.Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ülo Üpruse kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole Ülo Üprus täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust – 07.09.2023 tehtud vereanalüüsi CDT näit oli 2,2%, mis on suurem kui normväärtus 1,8%. Kordusproovi näidud ei ole olnud normi piires. Ülo Üpruse kriminaalhooldus algas 28.102.2022. Esmane registreerimine toimus 08.11.2022, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 23 kohtumist. 15.11.2022, 18.11.2022 ja 20.12.2022 ei ilmunud isik haiguse tõttu registreerimisele. Tõendit haigestumise kohta hooldusalune ei esitanud, ametnik reageeris suulise hoiatuse ja vestlusega. 16.05.2023 ja 20.06.2023 ei ilmunud Ü. Üprus registreerimisele seoses töökohustustega. Ametnik reageeris suulise hoiatusega. 21.09.2023 muudeti aega ametniku soovil. Ülo Üprusele määrati KarS § 75 lg 4 alusel katseajaks lisakohustus käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT määramiseks. Kui esmase alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas vereanalüüsis on isikul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, siis peab kordusproovi näitaja 6 kuu möödumisel olema normi piires ehk 1,3%. Alates 23.01.2023 on muutunud analüüsi meetod ja referentsväärtused (normväärtus 1,8%). Seitsmest isiku poolt esitatud CDT tulemustest üks on olnud normipiires (28.03.2023 – 1,7%). Ü. Üpruse esmane (30.11.2022) esitatud vereanalüüs viitas alkoholi liigtarvitamisele (1,6%) ning see ei langenud 6 kuu möödumisel normi piiresse (25.05.2023 – 2,9%). Lisaks viitab alkoholi liigtarvitamisele asjaolu, et viimane (07.09.2023) esitatud vereanalüüs ei ole langenud normi piiresse (2,2%). Ametniku hinnangul näitab see, et hooldusalune ei teadvusta alkoholi tarvitamise probleemi ning ei mõista asja tõsidust ja vajadust vähendada tarbimise harjumust. 28.12.2022 kinnitati Ü. Üpruse juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud vägivalla kasutamisest ja seosest impulsiivse käitumisega; alkoholi tarvitamise põhjustest ja tagajärgedest, seostest alkoholi tarvitamise ja vägivalla kasutamise vahel; kuriteoga tekitatud kahjust isikutele, kellega koos elab; turvalise eluaseme loomise võimalustest; probleemide lahendamisest seaduskuulekalt; riskivast ja hoolimatust elustiilist; isiku väärtushinnangutest elus ning eesmärkide seadmisest; tööalase enesetäiendamise võimalustest; psühholoogilise nõustamise teenusel jätkamisest. Riskipõhistes vestlustes osales Ü. Üprus aktiivselt, arutles ja mõtles teemadele kaasa. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada Ü. Üpruse katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 12.01.2024. Ametniku hinnangul ei ole hooldusalune senise kriminaalhoolduse jooksul mõistnud vereanalüüsi andmise tähendust. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et 3 kuud on piisav aeg selleks, et isik saaks alkoholi tarvitamise harjumust muuta.

1.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

Üprus märkinud, et ei saa ise ka aru, äkki mõjutavad näitu ravimid, mida igapäevaselt tarvitab. Nimetatud rikkumisele reageeris kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatusega, mille isik allkirjastas 07.07.2023. Synlab Eesti OÜ teatise kohaselt Ülo Üpruselt 07.09.2023 võetud vereanalüüsi CDT näit oli 2,2%. Oma 29.09.2029 antud kirjalikus seletuses ei oska Ülo Üprus kõrgenenud näitu seletada ja arvab, et mõju võivad avaldada ka ravimid. Samuti on kriminaalhooldusametnik Ülo Üprust hoiatanud suuliselt registreerimiskohustuse rikkumise eest. Kuigi Ülo Üprusel on kriminaalhoolduse ajal esinenud rikkumisi, ei ole ta väljendanud otseselt vastumeelsust kriminaalhoolduse suhtes. Senise kriminaalhoolduse jooksul on hooldusalusega läbi viidud mitmeid vestlusi ja tegevusi maandamaks süüdimõistetu käitumisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Riskipõhistes vestlustes on Ülo Üprus osalenud aktiivselt, arutlenud ja mõelnud teemadele kaasa. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on võimalik jätkata Ülo Üpruse kriminaalhooldusega pikendades määratud käitumiskontrolli aega. Ametniku hinnangul ei ole hooldusalune senise kriminaalhoolduse jooksul mõistnud vereanalüüsi andmise tähendust. Kohus nõustub ametnikuga ja leiab, et 3 kuud on piisavalt pikk aeg selleks, et Ülo Üprusel oleks võimalik alkoholi tarvitamise harjumust muuta. Arvestades kriminaalhooldusametniku hinnangut ja võttes arvesse hooldusaluse rikkumiste iseloomu ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb Ülo Üpruse katseaega kohtu hinnangul pikendada. Karistuse eesmärkide saavutamisele aitab pigem kaasa kriminaalhoolduse jätkumine kui vangistuse täitmisele pööramine. Ühtlasi säilib katseaja pikendamisega süüdimõistetule kriminaalhooldusega kaasnev tugi. Kohus peab otstarbekaks anda süüdimõistetule võimalus näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna Ülo Üpruse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised ei ole niivõrd rasked, et karistus pöörata täitmisele, tuleb siiski toime pandud rikkumistele reageerida. Seega on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Ülo Üprusele määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 12. jaanuar 2024.a. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul.