Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 1. septembri 2023 määrus
Määruskaebuse esitaja
Rain Kassi kaitsja Toomas Alp
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
38403142753)
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 1. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla).
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2023 otsusega tunnistati Rain Kass süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R. Kassi kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, R. Kass allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks keelati R. Kassil vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 21 käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine. Lisakaristusena võeti R. Kassilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
2.Tartu Maakohtu 28. märtsi 2023 määrusega kohustati R. Kassi kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pöörduma Confido Meditsiinikeskuse vaimse tervise õe vastuvõtule ja osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis. Samuti keelati R. Kassil käitumiskontrolli ajal suhtlemine narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
käitlevate, sh tarvitavate isikutega (v.a pereliikmed). R. Kassi katseaega pikendati 2 kuu võrra ehk kuni 24. märtsini 2024. Määrus jõustus 21. aprillil 2023.
3.21. juulil 2023 esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata R. Kassi vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et R. Kass on rikkunud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu ning selliseid aineid käitlevate isikutega suhtlemise keeldu (tal tuvastati amfetamiini/metamfetamiini joove 20. ja 27. aprillil, 12. mail, 13., 14. ja 27. juunil ning 5. juulil 2023). 31. augustil 2023 toimunud kohtuistungil täiendas kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet veel ühe etteheitega: R. Kassil tuvastati narkojoove ka 21. augustil 2023. Vaidlustatud kohtumäärus
4.Tartu Maakohus rahuldas 1. septembri 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras R. Kassi 2 kuu ja 27 päevase vangistuse täitmisele. Määruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. R. Kassi selgitustega, alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidega, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuskirjaga on tõendatud, et R. Kass on rikkunud pärast eelmise erakorralise ettekande arutamist kaheksa korda narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. Samuti on ta rikkunud selliseid aineid käitlevate isikutega suhtlemise keeldu, kuna narkoainete omandamine ja tarbimine eeldab paratamatult läbikäimist neid aineid valdavate inimestega. Mõjuvaid põhjendusi R. Kassil rikkumistele ei olnud. Kokku on R. Kass rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu kaheteistkümnel korral, mis näitab tema ükskõikset suhtumist määratud kohustustesse ja tema suhtes üles näidatud usalduse kuritarvitamist. Kuigi R. Kassi senine ambulatoorne ravi seoses sõltuvusprobleemiga ei ole olnud tulemuslik, ei ole ta siiski pöördunud omaalgatuslikult ka statsionaarsele ravile. Tõsi, kohtuistungil viitas R. Kass enese kodeerimisele, aga see on teaduslikult tõestamata alternatiivravi meetod ning kohus ei pea seda usaldusväärseks sekkumiseks. Iseenesest on õige R. Kassi poolt kohtuistungil viidatu, et narkootikumidest eemale hoidmine sõltub eelkõige inimese enda tahtes – sellist tahet ei ole R. Kass aga üles näidanud. Eluliselt ei ole ka usutav, et sõltlase seniseid käitumis- ja tarbimisharjumusi on võimalik muuta pelgalt temaga rääkimise kaudu. Vastutust oma sõltuvuse eest ei saa panna ainult teistele inimestele. Seetõttu on kriminaalhoolduse ebaõnnestumises põhiline kaal R. Kassi enda käitumisel ja valikutel. Tema senist käitumist arvestades ei saa võtta tõsiselt lubadusi alluda edaspidi kriminaalhooldusele ja lõpetada keelatud ainete tarvitamine. On alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamisel paneks R. Kass toime uued rikkumised. Kuna R. Kassi on karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest, kaasneb tema narkootikumide tarbimise jätkamisega oht uuteks samalaadseteks kuritegudeks. Et katseaja pikendamise ja/või lisakohustuste määramisega teda ilmselt õiguskuulekusele suunata ei õnnestu, tuleb ta vanglasse saata. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Kassi kaitsja Toomas Alp, paludes maakohtu määrus tühistada, pikendada R. Kassi katseaega nelja kuu võrra ning kohustada teda läbima SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses sõltuvusravi. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.R. Kassi vangistuse täitmisele pööramine rajaneb oletustele. Esiteks oletas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, et kuigi tema isiklikult on R. Kassi näinud ainult korra, saab asjaolust, et tegemist on teise erakorralise ettekandega, järeldada seda, et esimene ettekanne ei mõjunud. Samas on erakorralises ettekandes märgitud, et R. Kass on eelmise erakorralise ettekande arutamise järel temale määratud lisakohustused täies ulatuses täitnud ja vastupidist kinnitavad andmed reaalselt puuduvad. Nimelt on R. Kass Confido vastusest nähtuvalt käinud 2(5)
kaks korda vaimse tervise õe konsultatsioonil ja kaks korda psühhiaatri konsultatsioonil ning ta on pandud ka sotsiaalprogrammi ootejärjekorda.
7.Pole tõendatud, et R. Kass suhtles teadlikult narkootilisi aineid käitlevate isikutega. Kohus leidis, et keelu rikkumist kinnitab see, et teisiti ei oleks R. Kassil olnud võimalik narkootilisi aineid tarvitada. Selle asemel tulnuks kriminaalhooldusametnikul ära näidata konkreetsed isikud, kes käitlevad narkoaineid ja kellega R. Kass on narkootikumide omandamise eesmärgil suhelnud. Ka ei sisaldu erakorralises ettekandes viidet R. Kassi seletusele nimetatud rikkumise asjaolude kohta, kuigi selgituse andmine on tulenevalt Riigikohtu suunistest kriminaalhooldusaluse kohustus. Kuigi Riigikohus on selgitanud ka seda, et süütuse presumptsioon selles osas ei kehti, ei tähenda see automaatselt, et kriminaalhooldusametnik ei ole üldse kohustatud rikkumisi tõendama ja piisab vaid sellest, et süüdimõistatu hiljem ettekande arutamisel psüühilise surve all rikkumist tunnistab. Praegu aga püüti rikkumist tõendada just nii. Kui kohus küsis R. Kassilt väidetava rikkumise kohta, siis ütles kohus talle ise ka vastuse ette, millele R. Kass ei julgenud vastu vaielda. Kohtu küsimus oli järgmine: „Teine etteheide on see, et te suhtlete inimestega, kes tarvitavad amfetamiini. Eitada te seda ei saa, sest te ütlesite, et teil endal narkootikume ei ole ja te olete ikka tarvitanud.“ Kohtumääruse järgi polnud R. Kassil keelatud oma narkootikumide tarvitavate pereliikmetega suhtlemine. Pole aga välja selgitatud, kas R. Kassi pereliikmete hulgas narkootikumide tarbijaid on.
8.Kriminaalhooldusametnik tolereeris R. Kassi narkoainete tarvitamist nelja ja poole kuu vältel. Ainus R. Kassile tehtav etteheide on tegelikult see, et vaatamata ametnike sellekohastele soovitustele ei ole R. Kass statsionaarsele sõltuvusravile asunud. Selleks esinesid R. Kassil isiklikud ja väga kaalukad põhjused: esiteks puudus tal senini kindlus, et tema töökoht säilitatakse sõltuvusravil viibimise ajaks (nüüd on selge, et see säilib) ning teiseks on R. Kassi ja G.P-N ühisel ülalpidamisel kaks alaealist last, kellele R. Kass on kohustatud koguma oma ravil viibimise ajaks elatusvahendeid. Pealegi ei saa jätta tähelepanuta, et R. Kass on end kodeerinud.
9.Kohus andis mõista, et kui R. Kass ravile läheb, on tema edasine õiguskuulekus ja kriminaalhoolduse nõuete järgimine tagatud. See tähendab, et R. Kassi vangistuse täitmisele pööramine kujutab endast põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keelu rikkumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2020 määrus asjas nr 1-06-9135, p 17), kuna vangistuse täitmisele pööramise asemel oleks piisanud talle ravile asumise kohustuse panemisest. Praeguseks on R. Kass SA Viljandi Haigla ravijärjekorda ka registreeritud ja vangistuse täitmisele pööramise asemel tuleks talle panna ravi läbimise kohustus. Vastavalt haigla teatisele on ravi kestus 5–9 kuud, aga R. Kassi katseaeg lõppeb 24. märtsil 2024. Seetõttu on otstarbekas pikendada R. Kassi katseaega 4 kuu võrra. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.
11.R. Kassile heidetakse ette kaheksal korral narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumist ning selliseid aineid käitlevate isikutega (v.a pereliikmed) suhtlemise keelu rikkumist.
12.Maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks saab lugeda tõendatuks R. Kassi poolt narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumised ning leidis õigustatult ka seda, et mõjuvaid 3(5)
põhjendusi R. Kassil neile rikkumistele ei olnud. Kokku on R. Kass rikkunud uimastite tarvitamise keeldu suisa 12 korda. Varem on R. Kassi sellega seoses kahel korral kirjalikult hoiatatud. Samuti on rikkumisi juba arutatud kohtus: kohus pikendas erakorralise ettekande tulemusena R. Kassi katseaega ning määras talle täiendavad kohustused. Pärast seda aga jätkas R. Kass narkootikumide tarvitamist. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja järeldusega, et kriminaalhooldusametnik tolereeris R. Kassi rikkumisi enam kui nelja kuu kestel. Erakorralise ettekande esitamisega viivitamisele võis ametnikul olla erinevaid põhjuseid, kasvõi nt suur töökoormus vms. Lisaks on see argument ka selles mõttes viljatu, et kriminaalhooldaja passiivsus ei tühistaks kohtu seatud kohustusi: neid tuleb igal juhul järgida.
13.Küll aga nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et R. Kassile ei saa heita ette narkootilisi aineid käitlevate isikutega suhtlemise keelu rikkumist. Kõigepealt saab viidata juba kaitsja välja toodule: R. Kassil oli lubatud suhelda selliste uimastikäitlejatega, kes on tema pereliikmed; pole välistatud võimalust, et R. Kass hankiski tema tarvitatud narkootikume mõnelt oma pereliikmelt; seega ei saa öelda, et R. Kass vastavat keeldu rikkus. Ent selle keelu rikkumist ei saaks R. Kassile ette heita isegi siis, kui viimane sai uimasti mõnelt tema peresse mitte kuuluvalt inimeselt. Niisugusel juhul saaks eraldi võetuna tõesti kõnealuse keelu rikkumist jaatada. Samas aga tuleb kriminaalkolleegiumi meelest ka kriminaalhooldusel lähtuda samasugusest loogikast, nagu on omaks võetud materiaalses karistusõiguses erinevate tegude kogumist rääkides. Nimelt on võimalik see, et ühe teo (nn kõrvalteo, st eel- või järelteo) ebaõigus neeldub teise teo (põhiteo) ebaõiguses – eeldusel, et see kõrvaltegu kaasneb üldjuhul (tüüpiliselt) põhiteoga ja selles kõrvalteos avaldub põhiteost väiksem ebaõigus; niisugusel juhul isikut kõrvalteo toimepanemises süüdi ei tunnistata (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 63, komm 7). Narkootikume tarvitanud inimesel narkootikume käitlevate inimestega suhtlemise keelamise mõte on hoida ära see, et keelu all olev inimene oma suhtluskaaslaste tõttu jälle uimasteid tarvitama hakkab. Selles mõttes on suhtluskeelu eiramine leebem rikkumine kui uimastite tarvitamine: suhtluskeeld peab üksnes tagama seda, et inimene ei hakkaks narkootikume tarbima. Ka saab tuua paralleeli abstraktsete ohudeliktidega: kui keegi paneb toime abstraktse ohudelikti, aga põhjustab lisaks sellele ka reaalse kahju, järgneb vastutus üksnes kahjustusdelikti eest (nt karistatakse kedagi autoga purjuspäi surnuks sõitvat inimest vaid KarS § 422 lg 2 p 1 järgi, mitte aga (lisaks sellele) KarS § 424 lg 1 järgi). Uimastikäitlejatega suhtlemine loob abstraktset ohtu selleks, et suhtleja hakkab uimasteid tarbima. Niisamuti on kõigiti tüüpiline, et kelleltki tarbimise eesmärgil uimastid hankinud inimene need uimastid tõesti ära tarvitab. Eeltoodut silmas pidades ei ole põhjust teha eraldi etteheidet niisugusele uimasteid tarvitanud inimesele, kelle uimastitarvitajatega suhtlemine väljendus üksnes uimastite hankimises: selle suhtlemise kui leebema rikkumise kogu etteheidetavus neeldub uimastitarvitamise kui raskema rikkumise etteheidetavuses. Eelöeldu tähendab seda, et uimastikäitlejatega suhtlemise keelu rikkumist R. Kassile ette heita ei saa. Ühtlasi aga saab öelda, see pole kuigivõrd oluline: R. Kassi rikkumiste absoluutne raskuspunkt lasub korduval narkootikumide tarvitamisel.
14.Õige on see, et R. Kassil on tõsised sõltuvusprobleemid, mida ei ole aidanud lahendada ka varasem ambulatoorne ravi ning vähemalt maakohtu istungi ajaks ei olnud R. Kass valmis statsionaarsele ravile minema (ta leidis kohtuistungil, et kriminaalhooldaja poolt välja pakutud variant veeta pool aastat Jämejalas on natuke liiast). Kuigi enne maakohtu istungit käis R. Kass end n-ö kodeerimas (hüpnoosiseansil), siis nõustuvalt maakohtuga kahtleb ka ringkonnakohus, kas selline teaduslikult tõestamata ja pigem platseeboefektil baseeruv sekkumine osutub kuigivõrd tulemuslikuks. R. Kass on pannud end kirja SA Viljandi Haigla sõltuvushäirete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda. Sellegi sekkumise püsivas narkootikumidest võõrdumise mõjus on alust kahelda: R. Kassi uimastiprobleemi tõsidust ja tema sisemise motivatsiooni küsitavust silmas pidades ei pruugi sellest piisata. Mõneti ehk paradoksaalsel kombel võib just vangistus olla R. Kassile kõige kasulikum: nii ei ole tal kontrollitud keskkonnas 4(5)
mõnda aega võimalik narkootikume tarvitada. Pärast vanglast vabanemist aga saab ta minna juba iseseisvalt sõltuvusravile.
15.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 1. septembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.