Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav
Asja läbivaatamise kuupäev
Viru Maakohus 20. september 2023, Jõhvi kohtumaja 1-23-5079 (23244000056) Deniss Minzatov Piret Juuse Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Genrih Vähk süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Genrih Vähk, isikukood 39602057019, Eesti kodanik, emakeel eesti keel, xxxharidus, xxx, xxx xxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati: 03.05.2022 Viru Maakohtu poolt KarS § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 9, § 215 lg p 1, § 424 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust, mis asendati 534 tunni üldkasuliku tööga. Tõkendit ei ole kohaldatud. 20.09.2023 Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
Genrih Vähk süüdistatakse selles, et tema, olles varem 20.07.2018. a karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 1 p 2 , 3 järgi, taas pani toime kuriteo. Nimelt 14.01.2023 kella 16.50 paiku eramajas aadressil xxx, haaras mõlema käega oma emal Xl kaelast kinni ja hakkas kägistama. Xl oli raske hindata ja ta hakkas enda kätega Genrih Vähki käsi ära kiskuma. Selle peale pani Genrih Vähk oma põlve X kaela peale vasaku kõrva juurde ning surus ta kaelale selliselt, et Xl oli raske hingata ja kael oli tugevalt surutud vastu voodit. Samuti lõi Genrih Vähk rusikatega Xt vastu pead. Oma tegevustega tekitas Genrih Vähk Xle füüsilist valu ja kehavigastuse, nimelt punetuse kaela piirkonnas. Seega, Genrih Vähk pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Peale selle tema 14.01.2023 ajavahemikul kella 16.50 kuni kella 18.43 aadressil xxx ähvardas oma ema Xt, et paneb maja põlema. X tundis Genrih Vähi ähvardusest ohtu oma varale ja tal oli alust arvata, et Genrih võib oma ähvarduse ellu viia, sest kevadel Genrih Vähk proovis juba maja maha põletada seeläbi, et valas koridori bensiiniga üle ja
üritas põlema panna, kuid ei jõudnud. Seega pani Genrih Vähk toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Genrih Vähk süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning palub mõista karistuseks rahalist karistust 150 pm s.o 1500 eurot (1 pm=10 eurot). KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 50 pm s.o 500 eurot. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes kokku karistuseks 200 pm rahalist karistust s.o 2000 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.01.23 kuni 13.02.23 s.o 31 päeva s.o 93 pm rahalist karistust s.o 930 eurot. Kandmisele kuulub rahaline karistus 107 pm s.o 1070 eurot. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.05.2022 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistusega (s.o 400 tundi tegemata ÜKT-d 29.08.23 seisuga) ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Genrih Vähile rahaline karistus 107 päevamäära, s.o. 1070 eurot ning vangistus 1 aastat 1 kuu ja 10 päeva s.o 400 tundi ÜKT-d. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub rahaline karistus 107 päevamäära ehk 1070 eurot täitmisele iseseisvalt ning 03.05.2022 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega nr 1-22-840 mõistetud kandmata karistus kuulub täitmisele vastavalt 03.05.2022 Viru Maakohtu otsuses sätestatud tingimustel. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et Genrih Vähil on õigus tasuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaksteist) kuu jooksul. Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 1631,10 eurot. Kriminaalhooldusametnik kinnitas kohtule, et 20.09.2023 seisuga sooritatud on 141 ja tegemata 393 tundi. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav Genrih Vähk on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Genrih Vähk süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2023.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 725 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1087,5 eurot (725*1,5=1087,5). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud summas 1631,10 eurot väljamõistmisele Genrih Vähilt (Vähk). Asitõenditega toimida vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.