Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Gleb Semenovit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et ta kasutas 18.08.2022 ajavahemikul kell 19:00-20:00 XXX korteris füüsilist vägivalda XXX M. V. suhtes. Vägivald seisnes selles, et G. Semenov lõi korduvalt rusikas käega M. V. pea ja käte piirkonda ning 1 kord parema silma piirkonda. Oma tegevusega tekitas G. Semenov kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustustena hematoomid paremale silmale ja käsivartele. Seega pani G. Semenov toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Lillemets, süüdistatav Gleb Semenov ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. G. Semenov tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja teda tuleb karistada 8-kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.08.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka, misjärel jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui G. Semenov ei pane 1 aasta ja 2 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Mõista G. Semenovilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 232,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1319,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada G. Semenovil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada G. Semenovil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Asitõend, s.o DVD-R-plaat patrullipolitseiniku vormikaamera videosalvestiste ja häirekeskuse kõnesalvestisega, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Kannatanu M. V. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et teda teavitatakse G. Semenovi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Samuti on kannatanu esitanud KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotluse, et talle võimaldatakse anda arvamus G. Semenovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta (tl 12). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.