Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

1(20)

1-23-3974

Jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Svetlana Kostrichkina ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.09.2023. Süüdistatavale Svetlana Kostrichkinale kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: -

-

-

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kööginuga (plastiktuub nr 7) kui kuriteo toimepanemise vahend, mis asub Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas Narvas, 1. Mai 2 ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. küünealused kaapeproovid (pakendid 2 ja 3), DNA-proovid nr 1.1, 1.2, 4.1 ja 4.2, tekk (paberkott nr 1), spordijakk (paberkott nr 4), 3 tšekki, mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas Narvas, 1. Mai 2 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. kööginuga (pakend nr 1), kööginuga (pakend nr 2), kööginuga (pakend nr 3), kööginuga (pakend nr 4), kööginuga (pakend nr 5), kööginuga (pakend nr 6); must fliis (paberkott nr 2); mobiiltelefon Nokia (paberkott nr 5), mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumajas asitõendite hoidlas Narvas, 1. Mai 2 - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Svetlana Kostrichkinale.

Menetluskulud: Jätta sõrmejäljeekspertiisi tasu (ekspertiisiakt nr 22E-SS0036) summas 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot ja osa DNA ekspertiisi tasust (ekspertiisiakt 22E-GE0779), s.o 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot Eesti Vabariigi kanda. Mõista Svetlana Kostrichkinalt Eesti Vabariigi kasuks välja 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti sundraha ja 2089 (kaks tuhat kaheksakümmend üheksa) eurot 40 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Svetlana Kostrichkinal on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3176 (kolm tuhat ükssada seitsekümmend kuus) eurot 90 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447

SWEDBANK

pangas, EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, EE957700771001523585 LHV PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700028467 ning selgitus „Svetlana Kostrichkina, 1-23-3974, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(20)

1-23-3974

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 16. septembrist 2023. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 16. septembrist 2023. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt alates 9. oktoobrist 2023.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 1.1.Süüdistusakt Svetlana Kostrichkina süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi saabus Viru Maakohtusse 26.06.2023 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-23-3974 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Rahvakohtunikena kaasas kohus kriminaalasja arutamisele rahvakohtunikud Eevi Paasmäe ja Jelena Demenoki. 1.2.Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Svetlana Kostrichkinat selles, et ta pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tema 07.09.2022 õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 19.56, XXX lõi tahtlikult abikaasat V K üks kord noaga rindkere südame piirkonda, mille tagajärjel V K suri sündmuskohal. Lüües kannatanut noaga piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, möönis Svetlana Kostrichkina võimalust, et võib niimoodi V K surma põhjustada, st ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega V K surma suhtes. V K surma põhjuseks oli haavakanali kulul vasakut kopsu ja südant vigastav kehaõõnde ulatuv torke-lõikevigastus vasakul pool rindkerel koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi (südame kokkusurumine sissevoolanud verest) arenemisega. Sellega pani Svetlana Kostrichkina toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise. 1.3.Kaitseakt kriminaalasjas nr 1-23-3974 saabus Viru Maakohtusse 04.07.2023. Süüdistatava kaitsja tõi kaitseaktis välja, et süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad Svetlana Kostrichkina seisukohta süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo episoodis. Sõrmejäljeekspertiisi kulu, s.o 663 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja oli nõus süüdistusaktis välja tooduga, mille kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 1.4.Viru Maakohtu 20.07.2023 määrusega andis kohus Svetlana Kostrichkina kohtu alla. 1.5.Süüdistatav Svetlana Kostrichkina teatas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav ning ta tunnistas ennast süüdi osaliselt. Täpsemalt tunnistas ta ennast süüdi selles, et pani kuriteo toime ettevaatamatusest. Ta ei tahtnud V K tappa, isegi mõtet ei olnud. Süüdistatava kaitsja Igor Belugin luges süüdistuse põhjendatuks osaliselt, s.o selles osas, mida tunnistab kaitsealune. 1.6.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Kohtuistungil toimus kannatanute N K ja S K ning tunnistaja D R ülekuulamine. KrMS § 2911 alusel jättis kohus tunnistaja T U ristküsitlemata ning võttis prokuratuuri, süüdistatava ja kaitsja kokkuleppel tõendina vastu eeltoodud isikulise tõendiallika poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Prokuratuur loobus ekspert Marat

3(20)

1-23-3974

Jeržanovi ülekuulamisest ning ka kaitsja ega süüdistatav ei taotlenud eeltoodud eksperdi ülekuulamist. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava Svetlana Kostrichkina ülekuulamine, kes ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. 1.7.Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista Svetlana Kostrichkina KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.-09.09.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Häirekeskuse kõne ja vormikaamera salvestised jätta kriminaaltoimiku juurde. Kuriteo toimepanemise vahend nuga ja menetlustoimingu käigus võetud proovid hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Ülejäänud asitõendid – tekk, fliis, spordijope, tšekid ja mobiiltelefon tagastada süüdistatavale peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Svetlana Kostrichkinalt ka menetluskulud: õigusabi osutamise tasud, ekspertiisitasud ning esimese astme kuriteo sundraha. Sõrmejälje ekspertiisitasu jätta riigi kanda. Kannatanu S K palus mitte saata tema ema vanglasse. See tapab ta ära. Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava õigeks mõista. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et Svetlana Kostrichkina on toime pannud V K tapmise, kuid tema poolt toime pandud kuriteole ei ole antud süüdistusaktis õiget karistusõiguslikku hinnangut. Kohtule esitatud tõendikogumi pinnalt on alus asuda seisukohale, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina pani toime enda abikaasa V K tapmise süüdistuses toodud ajal ja kohas äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu vägivald ja solvamine süüdistatava suhtes. Seega tuleb Svetlana Kostrichkina mõista süüdi mitte KarS § 113 lg 1 järgi, vaid tapmise kergema koosseisu, s.o KarS § 115 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 2.2.Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale, andes mh hinnangu ka isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusele (I). Järgnevalt hindab kohus toime pandud kuriteo koosseisupärasust (II) ja otsustab, milline karistus tuleb mõista Svetlana Kostrichkinale seoses tema poolt toime pandud kuriteoga (III). Peale seda võtab kohus seisukoha selles osas, milliseid meetmeid tuleb kohaldada asitõenditele (IV). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (V). I Süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatus 2.3.Svetlana Kostrichkinale on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tema 07.09.2022 õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 19.56, XXX lõi tahtlikult abikaasat V K üks kord noaga rindkere südame piirkonda, mille tagajärjel V K suri sündmuskohal. Lüües kannatanut noaga piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, möönis Svetlana Kostrichkina võimalust, et võib niimoodi V K surma põhjustada, st ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega V K surma suhtes. V K surma põhjuseks oli haavakanali kulul vasakut kopsu ja südant vigastav kehaõõnde ulatuv torke-lõikevigastus vasakul pool rindkerel

4(20)

1-23-3974

koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi (südame kokkusurumine sissevoolanud verest) arenemisega. Sellega pani Svetlana Kostrichkina toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise. 2.4.Käesolevas kriminaalasjas puudus vaidlus selles, et 07.09.2022 õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 19.56 XXX sai V K rindkere südame piirkonda noaga haava, mille tagajärjel ta suri sündmuskohal. Kohtu hinnangul on teo toimepanemise aeg süüdistusaktis määratletud piisava täpsusega, et võimaldada süüdistataval kaitseõiguse teostamist.

5(20)

1-23-3974

osas andnud järjepidevalt ühetaolisi ütlusi, mis annab aluse kahelda tema kui isikulise tõendiallika täielikus usaldusväärsuses seoses kuriteo toimepanemise viisiga. Nii rahuldas kohus prokuratuuri taotluse KrMS § 293 lg 1 ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubades prokuratuuril avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuratuuri poolt taotletud ulatuses. Süüdistatav on andnud kohtueelsel uurimisel seoses sellega kui palju viina ära joodi järgmised ütlused: „ Päeva jooksul jõime kahe peale ära pool liitrit viina“. Kohtulikul uurimisel on süüdistatav eeltoodu osas andnud järgmised ütlused: „Lõuna ajal 150 grammi. Peale seda, kui kiirabi välja kutsusin, siis jõin 100 grammi“ (KoTo, tl 48). Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud 07.09.2022 seoses viina tarvitamisega järgnevat: „Ma eeldan, aga ühest pudelist me ei joonud, mina olin toas, ma sõin lõunat ja tema oma voodist ei tõusnud, tal oli põrandal voodi juures 1 liitrine pudel, mida ta jõi kõrist ja mina jõin vähem, aga ma ei pannud seda tähele. Ma liitreid ei lugenud“ (KoTo, 48 pöördel). Ka kinnitas süüdistatav, et ta ei ole enda ära tarvitatud koguse suhtes 150 grammi enam kindel. Nimetatu annab kohtule aluse kahelda selles, et süüdistatav on kohtuistungil ütlusi andes rääkinud ära kõik 07.09.2022 toimunud sündmused detailselt nii nagu need tõesti aset leidsid. Eeltoodud kohtu seisukoha õigsust kinnitab ka see, et kohtulikul uurimisel selgus, et süüdistatav kohtueelsel uurimisel ütlusi andes ei rääkinud nende peres aset leidnud perevägivalla osas tõtt. Ta on eeltoodud käitumist selgitanud järgnevalt: „Ei, ma ei üritanud seda teha, mul oli häbi sellepärast, et mind pekstakse ja ma ei rõhutanud seda, ma ei arvanud, et ta ära sureb, ma ei tahtnud talle häbi teha“ (KoTo, tl 48 pöördel). Eeltoodu annab kohtule aluse pidada süüdistatavat 07.09.2022 aset leidnud sündmuste osas ebausaldusväärseks tõendiallikaks selles osas, kus tema ütlused ei haaku teiste usaldusväärsete tõenditega. Seda seetõttu, et süüdistatav S. Kostrichkina ei ole järjepidevalt andnud erinevas menetlusstaadiumis samasisulisi ütlusi ning on moonutanud oluliselt tõde, kuna on maha salanud varasemalt perekonnas esinenud perevägivalla juhtumid. Kannatanu N K ütlustega (KoTo, tl 36) on usaldusväärselt tõendatud see, et selles perekonnas esines juba pikaajaliselt perevägivalda, sest ta nägi juba lapsepõlves, kuidas isa oli ema füüsiliselt puutunud ja emal olid ka isa tekitatud sinikad. 2.7.Seda, et süüdistatava Svetlana Kostrichkina ütlused ei vasta tegelikkusele noalöögi osas V K rindkerre südame piirkonda 07.09.2022 õhtusel ajal tõendab ka ekspertiisiakt nr 22EIDS0024/181 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 19-32), kus ekspert Marat Jeržanov on jõudnud järeldusele, et südame vigastamisel ja südamepauna verega täitumisel toimub südame kokkusurumine sissevoolanud verest ning surm saabub loetud minutitega, seepärast võib arvata, et kannatanu võis liikuda mõne meetri jagu, avaldada vastupanu, rääkida loetud minutite jooksul. Eeltoodud eksperdi arvamus kinnitab seda, et süüdistatava Svetlana Kostrichina ütlused, mille kohaselt pärast nendevahelist rüselust lahkus V K majast ning alles viimase naasmisel poole tunni kuni 1 tunni pärast sai ta teadlikuks sellest, et kannatanul on haav rindkeres, ei vasta tegelikkusele. Süüdistatava poolt tõe moonutamist kinnitab ka laiba vaatlusprotokoll 08.09.2022 koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 15-18), mille kohaselt V K jalas olid musta ja halli kirjud sokid, mille tallapoolsel pinnal veremäärdumisi ei sedasta. Kohtu hinnangul, kui kannatanu V K oleks vasakut kopsu ja südant vigastanud kehaõõnde ulatuva torke-lõikevigastusega ringi kõndinud, lahkudes ka majast ning naastes sinna hiljem, siis ei saa välistada ka seda, et tema sokkidel leiduks verejälgi. Samuti ei saa välistada ka seda, et verejälgi oleks ka koridoris, kui oleks toimunud majast lahkumine ja sinna naasmine, arvestades kannatanule tekitatud noahaava asukohta ja iseloomu. Tunnistaja politseiametnik D R ütlustest tuleneb aga üheselt, et kuskil mujal ta vereplekke ei näinud. Nii on ta andnud järgmised ütlused: „Ei, mingeid muid kuriteole viitavaid jälgi mina ei avastanud ning samuti ka kuskil mingid teised vere taolised plekid ka samuti eramajas ma ei avastanud.“ (KoTo, tl 45). Usaldusväärselt on eeltoodud vaatlusprotokolliga tõendatud see, et V K pidi seisma püsti talle tekitatud eeltoodud torke-lõikehaavaga, mida kinnitavad tema dressipükstel olevad verejäljed, mille kohaselt vöökohast allpool veretilgad olid ovaalse kujuga, suunaga

6(20)

1-23-3974

ülest alla. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 33-53) tõendatud see, et V K oli eeltoodud noahaavaga ka 07.09.2022 köögis asunud voodis. Nii tuleneb eeltoodud vaatlusprotokollist, et köögis vasakult seisab lahti võetuna diivan, mille kate peal on avastatud verekahtlased jäljed (vt fotod nr 14-16). Samuti on asitõendi vaatlusprotokolliga 11.01.2023 usaldusväärselt tõendatud see, et kannatanu V K oli noalöögi saamisel seljas spordijakk, mille mõlemal varrukal on verekahtlased plekid ja jaki rinna piirkonnas on verekahtlased plekid. Vasakul rinna piirkonnas jaki mustal kangal on läbiv kanga kahjustus spordijaki väljastpoolt ja seestpoolt. Spordijaki taskutest oli avastatud kolm poe tšekki, roosa NOKIA mobiiltelefon ja autovõtmed (fototabel fotod 23-28) (KoTo, tõendite köide, tl 72-96). 2.8.Kohtu hinnangul, arvestades selle spordijaki välimust ning ka taskutest leitut, on põhjendatud järeldada, et kannatanu V K oli lahkumas kodust ning kohtu hinnangul ei saa välistada seda, et tema plaaniks oli jõuda veel enne poe sulgemist teha sisseost. Seda, et tegemist oli tema poekülastusjakiga kinnitab see, et taskutest leiti 3 ostutšekki, kust nähtub see, et 06.09.2022 tegi ta samast kauplusest kahel korral sisseoste, s.o kell 12:09 ja kell 18:57 ning ka järgmisel päeval, s.o kell 11:27 oli ta samuti teinud sisseostu summas 20, 25 eurot. Seega on eluliselt usutav see, et jätkates enda harjumuspärast käitumismustrit soovis kannatanu veel enne poe sulgemist samal päeval sooritada sisseostu, mida kinnitavad ka tema taskust leitud autovõtmed ja mobiiltelefon. Eeltoodud esemete taskusolek kinnitab seda, et V K oli kodust lahkumise plaan. Seega ei ole eluliselt usutav see, et kannatanu ise lõi ennast noaga rindkerre südame piirkonda, kuigi ekspert Marat Jeržanov sellist võimalust ei välista ekspertiisiaktis, tuues välja, et nahahaava anatoomiline asukoht ja haavakanali kulg on ligipääsetavad kehaõõnde ulatuva vigastuste tekitamiseks kannatanu enda käega (KoTo, tõendite köide, tl 19-32). 2.9.Eeltoodud faktilisi asjaolusid, milles kohtu hinnangul puudus vaidlus, tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 1-11), kus on vaadeldud Aweroc WebPlayeri kaudu DVD-R-plaadile salvestatud helifaili, mille puhul on tegemist kõnega, mis on tehtud häirekeskusesse 07.09.2022 kell 19:56 telefoninumbrilt XXX. Häirekeskusesse helistades on teataja rääkinud järgnevat: „Tere, minu abikaasa vajab kiirabi. Ta roomas kohale ...“ Järgnevalt on ta vastanud küsimusele, mis tal on järgmiselt: „Tal on ma ei tea mis. Tal tuleb vahtu, kehvasti on“. Ka on teataja välja toonud: „Noh, ei, ta pole üldse teadvuses. Veel hingab“, Küsimusele, kas tal on siis krambid on teataja vastanud: „Ei, aga tal on veel verd. Jah, ta roomas koju käpukil. Ei tea, tal on vahtu ja haav.“ Ka on teataja teatanud seoses korraldusega võtta telefon kätte ja oodata: „Ma ei hakka seda välja lülitama, mul pole kahju“.

7(20)

1-23-3974

verest 2, 73 mg/g ja uriinist 3, 34 mg/g (promilli) etüülalkoholi, selline etüülalkoholi kontsentratsioon veres võib elavatel isikutel tekitada raske alkohoolse joobe.

8(20)

1-23-3974

sissevoolanud verest) arenemisega, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Vasakut kopsu ja südant vigastav kehaõõnde ulatuv haav rindkerel tekkis elupuhuselt torke-lõikevahendi, milleks võis olla ka ühepoolse teritusega, kehasse sisenenud tera laiusega mitte rohkem kui 1, 6 cm ja tera pikkusega mitte vähem kui 10 cm, nuga, toimest. Nahahaava (vasakul pool rindkere eespinnal) anatoomiline asukoht ja haavakanali kulg on ligipääsetavad kehaõõnde ulatuva vigastuste tekitamiseks kannatanu enda käega. Haavakanali kulg (kannatanu suhteliselt õige vertikaalse asendi korral) eest taha, vasakult paremale ja veidi ülevalt alla, kulgeb läbi naha, nahaaluse rasvkoe, IV roidevahemiku, vasaku kopsu ülasagara eesserva, südamepauna, vasaku vatsakese eesseina ja lõpeb parema vatsakese õõnes, haavakanali pikkus umbes 10 cm, mis lubab arvata, et kannatanu oli löögi hetkel pööratud rindkere eespinnaga traumeeriva relva poole ning löögi suund vastab haavakanali suunale. Kohtu hinnangul, arvestades haava laiust ja sügavust, ei ole tavakogemuse pinnalt usutav see, et selline haav võib tekkida ettevaatamatusest nuga passiivselt käes hoides, vaid sellise haava tekitamiseks peab mingil määral hoogu võtma. Üldteada on ka see, et salatit lõigates köögi tööpinnal asub nuga palju madalamal südamepiirkonnast, mis kinnitab kohtu jaoks samuti seda, et käesoleval juhul polnud tegemist õnnetusjuhtumiga, sest kui jaatada seda, et süüdistatav pööras järsku ümber salatit lõigates seoses kannatanu käitumisega tema suhtes, siis põhjendatud on jaatada seda, et noa tera kõrgus maapinnast sellest ei muutunud.

9(20)

1-23-3974

10(20)

1-23-3974

objektiivse koosseisu ja kas ta tahtis tappa 07.09.2022 V K, realiseerides sellise tegevusega eeltoodud kuriteo subjektiivse koosseisu.

11(20)

1-23-3974

küsimusega, kas see oli esimene kord kui isa nii käitus: „Viimase 5 aasta jooksul vist esimene jah, aga varem helistas sagedamini, aga pärast arvatavasti lõpetas helistamise. Ei näinud mõtet“. Lisaks on tunnistaja täpsustanud seoses eeltoodud helistamisega: „Survestatud emotsioonidega ütles, et isa lööb teda, et tule järgi“. Seoses küsimusega, kas ta vestles ema või isaga sellisest elukorraldusest, vägivallast on tunnistaja vastanud: „Ei, nad on täiskasvanud inimesed ja peavad ise selgusele jõudma“. Seoses küsimusega, kas midagi taolist on ka varem toimunud on tunnistaja vastanud: „Võib-olla palju aastaid tagasi“. Ka on tunnistaja välja toonud seoses küsimusega, kas ta helistas isale uurimaks, mis neil seal toimub on tunnistaja vastanud: „Teades oma kogemuse järgi, kui ta (isa – kohtu märkus) on joobes, siis on talle mõttetu helistada, sest ta on ebaadekvaatne. Ta ei kontrolli ennast. Võib tõugata, solvata“. Eeltoodud isikulise tõendiallika ütlustega on seega usaldusväärselt tõendatud see, et alkoholijoobes käitus kannatanu V K ebaadekvaatselt ning oli nii vägivaldne kui ka võis solvata. Tunnistaja S K ülekuulamise protokollist 12.09.2022 tulenevate ütluste kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 126-130) on tema ema Svetlana Kostrichkina ja isa V K terve oma elu elanud tavalist abielu. Nende vahel pole olnud suuri konflikte, nagu ikka kooselus väiksemad sõnelused. Kohtu hinnangul ei anna ka eeltoodud ütlused alust eitada provotseeritud tapmise toimepanemist, sest paraku ei osutunud kohtulikul uurimisel võimalikuks täpsustada nende n-ö väiksemate sõneluste detaile. Samas tuleneb ka S K ütlustest, et ta ei usu, et tema ema võis tappa tema isa. Kohtulikul uurimisel selgus, et mõlemad kannatanud, s.o nii N K kui ka S K on üles kasvanud koos enda mõlema vanemaga ning seetõttu on põhjendatud ka uskuda viimase arvamust, mille kohaselt on uskumatu see, et tema ema võiks tappa tema isa. Eeltoodu aga omakorda kinnitab kohtu siseveendumust selles, et käesoleval juhul ei saa kuidagi välistada provotseeritud tapmise toimepanemist. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

12(20)

1-23-3974

nr 3-1-1-10-13, p 10.1). Seda, et käesoleval juhul esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina pani toime tapmise äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis kinnitab kohtu hinnangul ka see, et süüdistatav on koheselt peale toimunut üritanud kannatanule V K abi osutada, mida tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 1-10), sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 33-53) kui ka täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 54-71), kust nähtub see, et sündmuskohal pole tehtud mingeid jõupingutusi kuriteojälgede kõrvaldamiseks ja selle asemel läks kannatanu kiirabiautole vastu. Nii tuleneb tunnistaja T U ütlustest järgnev (KoTo, tõendite köide, tl 133): „Jõudes kohale, ootas meid talu juures naisterahvas, ilmselt teataja, ta seisis mingi auto kõrval. Tal olid ilmsed joobe tunnused, tema kõne oli segane ja ta liikus kõikudes. Ta juhtis meid majja sisse“. Seega oli süüdistataval küllaldaselt aega vabanemaks majapidamises vereplekkidega tekist, noast ja ka verejälgedega spordijakist. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud esemete leidmiskohta, ei ole võimalik tõsikindlalt jaatada seda, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina midagi kaalutletult varjas pärast tapmise toimepanemist.

13(20)

1-23-3974

tema peaks jääma majja nende poolt antud ei olnud (KoTo, tl 46). Ka eeltoodu annab seega aluse jaatada seda, et tegemist ei olnud käesoleval juhul tavapärase tapmisega, vaid selle kergema koosseisuga, s.o provotseeritud tapmisega. Seda kinnitavad ka süüdistatava ütlused seoses küsimusega, miks ta Häirekeskusele ja kiirabile ei öelnud noahaavast: „Ei oska öelda, ma ausalt ei tea, olin nagu unes“ (KoTo, tl 51 pöördel). Samuti süüdistatava ütlused seoses sellega, miks tal oli häbi kohe kiirabisse helistada: „Üldse alati on häbi kutsuda kiirabi, kui inimene on purjus. Häbi on pöörduda abi saamiseks, kuna ise on süüdi“ (KoTo, tl 52). Nimetatud ütlused kinnitavad kohtu hinnangul seda, et tegemist oli provotseeritud tapmisega, sest süüdistatav on ka omasõnaliselt kinnitanud seda, et see oli juba psüühiliselt täitsa talumatu (KoTo, tl 50) ning kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et süüdistatav moonutaks tõde, sest tema ütlused on selles osas eluliselt usutavad ning haakuvad teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Samuti nähtub süüdistatava ütlustest, et ta ei ürita näidata enda ja kannatanu kooselu tegelikkusele mittevastavana, vaid kirjeldab seda eluliselt usutavalt. Nii on ta vastanud küsimusele, kas tema elus on olnud palju olukordi, kui V on alkoholi tarbinud ja ta peab ennast kaitsma: „Oli erinevalt, viimasel ajal tihedamini, kuna ta jäi tööst ilma. Võis juhtuda kord nädalas või kord mõne nädala tagant, aga kui ta oli joomahoost väljas, siis ta oli kuldne mees, ta oli hea, ta palus vabandust, aga siis, kui tal joomahoog jälle peale tuli, siis ta oli agressiivne“ (KoTo, tl 53). Kui kannatanu on kuude või aastate vältel loonud süüdlase jaoks püsiva solvangute ja vägivalla fooni, võib see pigem soodustada sellise olukorra tekkimist, kus mõni konkreetne – iseenesest juba tavapäraseks muutunud – kannatanu vägivaldne või solvav tegu vallandab süüdlases emotsionaalse reaktsiooni, mis vastab §-s 115 nimetatud erutusseisundi tunnustele (RKKK 3-1-1-10-13 p 10.2; 3-1-1-11-15 p 11.1).

Süüteo subjektiivse koosseisu täidetus

14(20)

1-23-3974

kuritegudest sõltub süüdlase käitumise objektiivsele (väline teopilt) ja subjektiivsele (sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Objektiivsete asjaolude alusel subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemine peab olema rangelt individualiseeritud kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-80-02 p 6.1; 3-1-1-128-06 p-d 6 ja 9). Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torke- või löögiriista) kasutamine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus (RKKK 3-1-1-128-06 p 7). KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud

15(20)

1-23-3974

vastavaks kohus isiku tegu peab, teda süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõistmata. Seega ei mõista kohus Svetlana Kostrichkinat õigeks süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi, vaid kvalifitseerib ümber tema poolt toime pandud kuriteo ning mõistab ta süüdi KarS § 115 järgi. III Süüdistatavale mõistetav karistus 3.1.Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). 3.2.Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28). Eripreventiivsete kaalutlustena tuleb kohtul hinnata, kuidas kõige efektiivsemalt muuta süüdlase hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist, üldpreventsiooni abil kinnitatakse aga inimeste usku normi kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 8). Üldpreventiivsed kaalutlused tagavad aga signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 18). 3.3.Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2003. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 3.4.KarS § 115 näeb karistusena ette üksnes vangistuse üks kuni viis aastat. Svetlana Kostrichkina on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Käesoleval juhul esineb kohtu hinnangul kaks karistust kergendavat ja ka üks karistust raskendav asjaolu. Karistust kergendavateks asjaoludeks on KarS § 57 lg 1 p-de 1 ja 3 mõttes abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist ja puhtsüdamlik kahetsus. Eelpool leidis tuvastamist see, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina ise helistas vahetult pärast isikuvastase kuriteo toimepanemist

16(20)

1-23-3974

Häirekeskusesse ning läks ka õue vastu sündmuskohale saabunud kiirabitöötajatele juhendamaks nad kiiremini majja. Seda, et ta tõesti soovis, et kannatanu saaks kiiresti abi kinnitab ka tema lause ametnikule telefonikõnet tehes: „Ma ei hakka seda välja lülitama, mul pole kahju“ (KoTo, tõendite köide, tl 7). Samuti ka süüdistatava selgitus, miks ta läks kiirabile vastu: „Mõtlesin, et äkki ei leia nad üles, keegi eriti ei tea, kus see XXX asub (KoTo, tl 51 pöördel). Seda, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb tehtut veendus kohus süüdistatavat kohtuistungil nähes ja kuulates. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 58 p 4 tähenduses teo toimepanemist abikaasa suhtes. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et käesoleval juhul ei pannud süüdistatav provotseeritud tapmist toime tahtluse kõige intensiivsemas vormis, s.o kavatsetult, mis vähendab tema süü suurust nagu ka see, et noalööke oli üks. 3.5.Hinnates seega süüdistatava süü suurust KarS § 115 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning arvestades ka karistust kergendavate asjaolude esinemist ja karistust raskendava asjaolu esinemist peab kohus põhjendatuks mõista Svetlana Kostrichkinale karistuse keskmääras. Täpsemalt peab kohus põhjendatuks karistada Svetlana Kostrichkinat 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.09.2022 kuni 09.09.2022, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.6.Süüdistatav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo. Samas, arvestades toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut peab kohus võimalikuks süüdistatava vangistusest tingimisi vabastada kohaldades KarS § 73 lg 1. Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Seega mõistetud karistuse reaalne ärakandmine karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). 3.7.Käesoleval juhul esinevad kohtu hinnangul erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud, mida kinnitavad kannatanu N K ütlused, mille kohaselt on ema ise ennast juba karistanud. Ka on ta täpsustanud eeltoodut: „Mis siin head saab olla, kui üks lähedane isik toimis teisega niimoodi“. (KoTo, tl 36 pöördel). KarS § 73 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks määrata katseajaks 5 aastat. Kuriteo toimepanemise asjaolud annavad aluse asuda seisukohale, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks puudub vajadus süüdlase allutamiseks käitumiskontrollile KarS § 74 alusel, mis eeldaks ka eraldatud talust registreerimiskohustuse täitmiseks kriminaalhooldaja juurde ilmumist, mille vajalikkust pole käesoleval juhul põhjendatud jaatada. Nimetatut kinnitab see, et süüdistatavale usaldatakse tema ütluste kohaselt hoida ka lapselapsi (KoTo, tl 53 pöördel), mis kinnitab seda, et käesoleval juhul pole süüdistatava õiguskuulekusele suunamiseks vajalik tema käitumiskontrollile allutamine. IV Kohtu seisukoht süüdistatavale kohaldatud tõkendi osas

17(20)

1-23-3974

4.1.KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et põhjendatud on tühistada Svetlana Kostrichkinale alates 09.09.2022 kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, alates kohtuotsuse jõustumisest. V Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 5.1.Riigikohus on 16. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (KrMS § 126). 5.2.KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 83 lg 1 alusel kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 5.3.Kohus peab põhjendatuks konfiskeerida kööginoa (plastiktuub nr 7) kui kuriteo toimepanemise vahendi, mis asub Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas Narvas, 1. Mai 2 ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kohus põhjendas eelnevalt, miks ta peab tõendatuks, et kuritegu pandi toime just selle noaga. Tegemist on küll tavapäraselt majapidamises kasutatava ehk nn kööginoaga, kuid sellega pandi toime raske isikuvastane kuritegu ehk provotseeritud tapmine. Kohtu hinnangul on kujunenud olukorras noa konfiskeerimine proportsionaalne. 5.4.Küünealused kaapeproovid (pakendid 2 ja 3), DNA-proovid nr 1.1, 1.2, 4.1 ja 4.2, tekk (paberkott nr 1), spordijakk (paberkott nr 4), 3 tšekki, mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas Narvas, 1. Mai 2 tuleb hävitada kui väärtusetud asjad kohtuotsuse jõustumisel. 5.5.Kööginuga (pakend nr 1), kööginuga (pakend nr 2), kööginuga (pakend nr 3), kööginuga (pakend nr 4), kööginuga (pakend nr 5), kööginuga (pakend nr 6); must fliis (paberkott nr 2); mobiiltelefon Nokia (paberkott nr 5), mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumajas asitõendite hoidlas Narvas, 1. Mai 2 tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Svetlana Kostrichkinale kohtuotsuse jõustumisel, sest tegemist on väärtust omavate asjadega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 6.1.Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks Svetlana Kostrichkinalt välja mõista kõik menetluskulud, v.a sõrmejäljeekspertiisi tasu (ekspertiisiakt nr 22E-SS0036) summas 663 eurot, kuna see ekspertiisiakt ei oma mingit tõenduslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas Svetlana Kostrichkina on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. Seega tuleb eeltoodud ekspertiisi tasu jätta riigi kanda.

18(20)

1-23-3974

6.2.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg 1 p 3). 6.3.KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 6.4.KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Svetlana Kostrichkinalt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1087, 50 eurot, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale, kuna 2023. a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 725 eurot. 6.5.Svetlana Kostrichkinale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 268, 80 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 119-125) ning kohtumenetluses 1305, 60 eurot (KoTo, tl 14-17, 57-60 ja 69-72). 6.6.Käesolevas kriminaalasjas on kohus tõendina vastu võtnud järgmised ekspertiisiaktid: ekspertiisiakti nr 22E-GE0779 (KoTo, tõendite köide, tl 97-104), mille maksumuseks on õiendi (KoTo, tõendite köide, tl 116) kohaselt 570 eurot ja ekspertiisiakti nr 22E-IDS0024/181 (KoTo, tõendite köide, tl 19-32), mille maksumuseks on õiendi (KoTo, tõendite köide, tl 117) kohaselt 344 eurot. Mõlemad eeltoodud ekspertiisid omavad tõenduslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas süüdistatav on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. Samas tulenevalt kohtupraktikast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1120-12, p 6.2) tuleb DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0779 kulust 399 eurot jätta riigi kanda, sest analüüsiobjekte on kolm. Ekspertiisiaktis on analüüsiobjektiks loetud läbi viidud reaktsioonide arvu. Viidatud kohtuotsuse kohaselt tuleb aga analüüsiobjekti all mõista objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, s.o eeskätt erinevatelt esemetelt võetud proove. Seega tuleb ekspertiisikulu osas, mis ületab kirjeldatud metoodika järgi arvutatud kulu, jätta riigi kanda. Kokku on seoses ekspertiiside läbiviimisega tekkinud põhjendatud menetluskulu seega 515 eurot, arvestades kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tasumäärasid. Nimetatud summa kuulub süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega väljamõistmisele. 6.7.Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Svetlana Kostrichkinalt välja kokku 3176, 90 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 1087, 50 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 2089, 40 eurot. 6.8.Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 6.9.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest riigi kanda, arvestades Svetlana Kostrichkina varalist seisundit ja resotsialseerumisväljavaateid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada ka toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, sest sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, mis annaksid aluse jaatada Svetlana Kostrichkina äärmiselt kehva majanduslikku olukorda.

19(20)

1-23-3974

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.