Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Raoul Rudisaarele katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata Raoul Rudisaarele katseajaks kohustusena mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

Kinnipeetava iseloomustuses antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Märgitakse, et isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond ja juhuslikud isikud. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, millega ohustab kaasliiklejate turvalisust ning ühiskonda laiemalt. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, millega võib tekitada füüsilist valu ja kehavigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui jätkab alkoholi tarbimist ning teeb joobes olles impulsiivseid otsuseid. Impulsiivse käitumise soodusteguriks on ka konfliktiolukord, kus alkoholijoobe tõttu ei suuda probleeme lahendada sihipäraselt. Ohtu suurendab asjaolu, et kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla Raoul Rudisaare tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu Raoul Rudisaare tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata talle KarS § 76 lg 5 alusel käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 19.01.2024, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Raoul Rudisaart kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2 ja 7 alusel lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi - alkoholi kuritarvitamine on isiku kuritegude üheks toimepanemise põhjusriskiks; mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Raoul Rudisaare tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetul on vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral olemas elukoht ja toetavad lähedased, kellega on tal väga head suhted. Suhtleb nendega telefoni teel ning on käinud ka kodukülastusel. Süüdimõistetu väitel käib ta hetkel Tartus ühes firmas plaatijana tööl ja soovib seal ka edaspidi kriminaalhoolduse ajal tööl käia, kuna tema elukohas ei ole töökohti. Süüdimõistetu on vangistuse vältel läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud vanglas majandustöödel. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Elukoha, töökoha ja toetavate lähedaste olemasolu ning vangistuses korrektne käitumine ja sotsiaalprogrammi läbimine annavad kohtu hinnangul alust järelduseks, et süüdimõistetul on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral olemas tingimused katseaja edukaks läbimiseks ja ta suudab väljapool vanglat käituda seaduskuulekalt. Uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks on varasem alkoholi tarvitamise harjumus. Raoul Rudisaart on korduvalt karistatud kuritegude eest, mille soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine. Raoul Rudisaar väitis kohtuistungil, et vangistusest vabanemise korral alkoholi probleemiga tegelemiseks otsib endale töö ja püüab oma lähedastega veeta rohkem aega ning hoida eemale ringkonnast, kes tarvitab alkoholi. Antud juhul on oluline, et süüdimõistetu tunnistab ja teadvustab alkoholi võimaliku kuritarvitamisega kaasnevaid probleeme ja suudab oma käitumist analüüsida. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest tulenevalt on süüdimõistetul teadmised ja oskused alkoholi tarbimisharjumuste muutmiseks, mis viib lõpptulemusena alkoholi tarvitamisest loobumiseni. Kohus leiab, et Raoul Rudisaar on motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemast suhtuda selle nimel nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus märgib, et Raoul Rudisaare poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab Raoul Rudisaar tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib Raoul Rudisaare üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Raoul Rudisaar rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Raoul Rudisaar vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Raoul Rudisaarele määrata katseaeg 6 kuud ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske on põhjendatud Raoul Rudisaarele katseajaks määrata täiendava kohustustena KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased).

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.